Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Einar Vene, Maili Lokk 19.11.2020, Tartu 3-19-383 MTÜ Looduskeskkonna säilitamise eest kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 03.12.2018. a otsuse nr 12-6/18/918 ja 10.12.2018. a otsuse nr 12-6/18/973 osaliseks tühistamiseks ning PRIA 23.01.2019. a vaideotsuse nr 12-4/18/155-1 tühistamiseks ja toetuste määramise uuesti otsustamiseks kohustamiseks Tartu Halduskohtu 31.10.2019. a otsus MTÜ Looduskeskkonna säilitamise eest apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – MTÜ Looduskeskkonna säilitamise eest, esindaja Eve Prinits Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA)
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata MTÜ Looduskeskkonna säilitamise eest taotlus nõuda PRIA-lt välja Ula-Hansu talu OÜ 2018. a toetustaotlus ja tagastada kaebajale PRIA 31.05.2019. a vastus nr 2-9/19/17-1 ning M. Krupi 08.06.2019. a e-kiri.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 31.10.2019. a otsus muutmata.
3.Jätta MTÜ Looduskeskkonna säilitamise eest menetluskulud apellatsioonimenetluses tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o 19.11.2020, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
MTÜ Looduskeskkonna säilitamise eest (kaebaja) esitas 13.06.2018 PRIA-le taotluse ühtse pindalatoetuse ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse saamiseks (tl 80–88). Kaebaja taotles toetust kolmele põllule. Põllumassiivi nr 42445352815, põllu nr 1 kasutusõiguse aluseks märkis kaebaja taotluses suulise rendilepingu (SR), (tl 83p). Põllumassiivi nr 42445352815, põllu nr 2 kasutusõiguse aluseks märkis kaebaja taotluses kirjaliku rendilepingu (KR), (tl 83p). Põllumassiivi nr 592010050573, põllu nr 3 kasutusõiguse aluseks märkis kaebaja taotluses suulise rendilepingu (SR) (tl 84). PRIA jättis 03.12.2018. a otsusega nr 12-6/18/918 rahuldamata kaebaja 2018. a ühtse pindalatoetuse taotluse ning 10.12.2018. a otsusega nr 12-6/18/973 kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse taotluse kaebajal maakasutusõiguse puudumise tõttu. Toetusetaotlused jäeti rahuldamata taotletud ja kindlaksmääratud pindala (0 ha) erinevuse tõttu (Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 640/2014 art 19a), kuna taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus oli suurem kui 3% või 2 hektarit kindlaksmääratud pindalast. Pindala erinevusest tulenevalt ei ole tekkinud väljamakstavat toetussummat (maaeluministri 17.04.2015. a määruse nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliimaja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ (edaspidi määrus nr 32) § 20 lg 2; Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 640/2014 art 19a lg 1 teine lõik). Toetust ei maksta põllu või selle osa kohta, mille kasutamiseks puudub taotlejal õiguslik alus (määruse nr 32 § 3 lg 1, § 152 lg 1, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 13 lg 1). Taotlus jäeti rahuldamata, kuna toetusnõuetele vastav pindala on alla 1,00 hektari (määruse nr 32 § 3 lg 1). Toetuse määramisel aluseks olev kliima ja keskkonnatoetuste pindala oli samuti 0 ha. Taotlus jäeti rahuldamata, kuna toetusnõuetele vastav pindala on alla 1,0 ha (määruse nr 32 § 10 lg 2; ELÜPS § 13 lg 1).
2.PRIA 23.01.2019. a vaideotsusega nr 12-4/18/155-1 (tl 44–45) jäeti kaebaja vaided PRIA eelviidatud otsustele rahuldamata
3.MTÜ Looduskeskkonna säilitamise eest esitas 27.02.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse milles taotles PRIA 03.12.2018. a ja 10.12.2018. a otsuste tühistamist kaebajat puudutavas osas, vaideotsuse tühistamist ning PRIA kohustamist uue otsuse tegemiseks. Kaebaja leidis, et tal oli 15.06.2018 seisuga õigus põllumassiive nr 42445332279 (taotlusel märgitud nr 592010050573) ja nr 42445352815 kasutada. Taotletud põllumassiividele omas tähtajalist maarendilepingut MTÜ Suure Katla Selts, kes andis omakorda koostöökokkuleppe alusel 2018. a maade hooldamise ja sellega kaasnevate toetuste saamise üle kaebajale. 11.05.2018 sõlmitud koostöölepingu näol ei ole tegemist kinnistu allrendile andmisega. Kuna kinnistuid ei ole allrendile antud, puudus nende omanikel M. Sepal ja M. Kilteril alus tähtajalisi maa rendilepinguid üles öelda. 14.06.2018 kinnistu omanike poolt sõlmitud lepingud Ula-Hansu talu OÜ-ga on tühised ja neil puuduvad õiguslikud tagajärjed. Selle kohta esitas MTÜ Suure Katla Selts hagiavaldused maaomanike M. Kilteri (tsiviilasi nr 2-18-18925) ja M. Sepa (tsiviilasi nr 2-18-18927) vastu. Kaebaja on vegetatsiooniperioodi jooksul karjatanud eelpoolnimetatud kinnistutel loomi. Keskkonnaamet andis kaebajale 13.06.2018 loa Roosu ja Kaagi maaüksustel hilisemaks karjatamiseks. Alale toodi kokku 14 looma, kellest neli viidi ära 10.10.2018. Ula-Hansu talu OÜ loomad olid maksimaalselt 10 päeva Roosu kinnistu mereäärses osas.
4.Tartu Halduskohus jättis 31.10.2019. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuses märgitakse, et asjas on vaidlus selle üle, kas PRIA jättis õiguspäraselt kaebaja ühtse
pindalatoetuse ning kliima- ja keskkonnatoetuse taotlused rahuldamata põhjusel, et ta ei ole taotlustes märgitud maad 2018. a kasutanud õiguslikul alusel.
4.1.Kaebaja poolt 2018. a PRIA-lt taotletud ühtne pindalatoetus ning kliima- ja keskkonnatoetus on ühise põllumajanduspoliitika kohased põllumajandustootjate otsetoetused (ELÜPS § 11 lg 1 p-d 1 ja 2). Otsetoetust võib taotleda vähemalt ühe hektari põllumajandusmaa kohta, millel tegeletakse põllumajandusliku tegevusega või mis on karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras ning mida taotleja kasutab taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga (ELÜPS § 13 lg 1). Sama tuleneb määruse nr 32 § 3 lg-st 1, mille kohaselt võib otsetoetust taotleda vähemalt ühe hektari põllumajandusmaa kohta, millel tegeletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 art 4 lg 1 p-s c nimetatud põllumajandusliku tegevusega ning mida taotleja kasutab taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga. Määruse nr 32 § 152 lg 1 p 4 kohaselt peab taotlus sisaldama andmeid taotleja põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaa, mida tal on õigus kasutada, iga põllu maakasutuse õigusliku aluse kohta.
4.2.Vaidlusalune maa kuulub M. Sepale ja M. Kilterile, kes on põllumajanduslike rendilepingute (tl 36-37) kohaselt andnud maa 2014. a rendile Suure Katla Selts MTÜ-le. PRIA-le esitati maaomanike ja Ula-Hansu talu OÜ poolt 14.06.2018 sõlmitud rendilepingud (tl 67–71) vaidlusaluse maa Ula-Hansu talu OÜ-le kasutada andmiseks alates 14.06.2018. Nimetatud tõendite alusel luges kohus tõendatuks Ula-Hansu talu OÜ poolt põllumajandusmaa kasutusõiguse eelpoolviidatud ELÜPS-i ja määruse nr 32 mõttes, millele on toetustaotlused esitanud ka kaebaja. Vaideotsuse (tl 44–45) p 9 kohaselt on MTÜ Suure Katla Selts 15.06.2018 e-PRIAs vormistanud poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse kohustuse üle andmise Ula-Hansu talu OÜ-le. Ula-Hansu talu OÜ-le üle antud poollooduslike koosluste alad ja kaebaja poolt taotletud ühtse pindalatoetuse alad kattuvad osaliselt.
4.3.Kaebaja tõendab põllumajandusmaa kasutusõigust MTÜ Suure Katla Selts ja MTÜ Looduskeskkonna säilitamise eest vahel sõlmitud koostöökokkuleppega (tl 20), väites, et see andis kaebajale mh õiguse PRIA-lt ühtse pindalatoetuse ja hooldustoetuste taotlemiseks. Halduskohus leidis, et ELÜPS-i ja määruse nr 32 viidatud sätete kohaselt peab taotleja tõendama just maaomaniku soovi (tahteavaldust) talle põllumajandusliku maa kasutada andmiseks. Kaebaja poolt vastustajale esitatud toetuse saamise taotlusega (tl 80–88) on tõendatud, et kaebaja taotles toetust kolmele põllule (kokku 5,14 ha) ja märkis erinevate põllumassiivide osas nende kasutusõiguse aluseks kas suulise rendilepingu või kirjaliku rendilepingu. Kaebaja ei ole millegagi tõendanud põldude nr 1–3 osas maaomanikelt saadud maakasutusõigust kas suuliste või kirjalike rendilepingute alusel, nagu ta on kinnitanud PRIA-le esitatud taotlustes. Samuti ei ole millegagi tõendatud, et maaomanikud oleksid andnud maade senisele rentnikule (MTÜ Suure Katla Selts) õiguse samade maade kolmandale isikule (kaebaja) kasutada andmiseks sõltumata selle vormistamise viisist. Kohus ei nõustunud kaebaja arvamusega, et ka koostöökokkuleppe sõlmimiseks senise rentnikuga ei olnud maaomanike nõusolek vajalik. Tõendite kogum tõendab, et kaebaja on tegelikult ise püüdnud maaomanikelt maakasutuseks nõusolekut saada, kuid edutult. Maaomanikud ei ole nõustunud nendele kuuluva maa kasutamisega kaebaja poolt. Kaebaja ei ole seega tõendanud maaomanike tahteavaldust maa valdamisest kaebaja kasuks loobumiseks PRIA-le toetustaotluses kaebaja poolt esitatud asjaoludel. Halduskohus leidis, et kaebuse rahuldamiseks puudub seetõttu alus.
4.4.Halduskohus märkis veel, et kaebaja on asjas kogutud tõendite kohaselt oma positsiooni maakasutusõigusest menetluse käigus nö. õiguslikult disaininud. Kui PRIA-le 2018. a juunis taotlust esitades tugines kaebaja kasutusõiguse alusena rendilepingutele, siis PRIA-lt teavituskirjade saamise järgselt, on kaebaja seisukoht maa kasutusõiguse aluse osas muutunud.
PRIA-le esitatud taotluses tugines kaebaja maa omanikega sõlmitud rendilepingutele. Vaietele on kaebaja aga lisanud juba koostöökokkuleppe (tl 17) ja väitnud, et kaebajal on hoopis maa senise rentnikuga sõlmitud koostöölepingu alusel õigus maad kasutada. Maaomanike tahteavaldust kaebajatele maa kasutusõiguse üleandmiseks ei tõenda ka kaebusele lisatud maaomanike lepingute ülesütlemise teatised (tl 21–24). Kaebaja ei ole selle maa rendilepingu pooleks, mis on nende teatistega üles öeldud. Kaebaja nimel peetud e-kirjavahetus (tl 25–29) ei tõenda samuti maaomanike tahteavaldust, sest kohtule ei ole esitatud tõendeid kaebaja poolt maaomanikele ettepandud põllumajandusliku rendilepingu üleandmise kokkulepete (tl 26, 28) allkirjastamisest maaomanike poolt.
4.5.Kaebuse kohaselt tõendavad tsiviilasjades nr 2-18-18925 ja nr 2-18-18927 MTÜ Suure Katla Seltsi poolt esitatud hagiavaldused maaomanike ja Ula-Hansu talu OÜ vahel sõlmitud lepingute tühisust. Halduskohus kaebaja väidetega ei nõustunud, sest lubatud tõendiks halduskohtumenetluses on varasem jõustunud kohtulahend, mitte huvitatud isiku poolt kohtule esitatud menetlusdokument või hagiavaldus (HKMS § 61 lg 4). Liiatigi ei ole kaebaja tõendanud lepingu poole poolt lepingute tühisusele tugineva hagiavalduse kohtule esitamist. KIS-i andmetel on MTÜ Suure Katla Selts hagenud maaomanikelt lepingu täitmist ja tekkinud kahju hüvitamist. Pärnu Maakohtu 10.04.2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-18-18925 on jäetud hagi M. Kilteri vastu läbi vaatamata ja see määrus on jõustunud. Pärnu Maakohtu 30.09.2019. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-18-18927 jäeti MTÜ Suure Katla Selts hagi M. Sepa vastu rahuldamata. Kohtuotsuses on tuvastatud, et MTÜ Suure Katla Selts ja M. Sepa vaheline rendileping lõpetati poolte kokkuleppel ja kostja sõlmis uue lepingu maa rendile andmiseks. Rendileping lõpetati poolte kokkuleppel 18.05.2018, enne mida oli MTÜ Suure Katla Selts andnud uuele rentnikule (Ula-Hansu talu OÜ-le) üle kõik toetustega seotud kohustused ametiasutuste ees. (kohtuotsuse p 12). Seega on ka maakohus tuvastanud eelpoolkäsitletud asjaolud, mis olid halduskohtu hinnangul olulised ka kaebaja nõude lahendamisel halduskohtumenetluses. Nende tõenditega (kohtulahenditega) ei ole tõendamist leidnud kaebaja väited Ula-Hansu talu OÜ ja M. Kilteri ning M. Sepa vahel sõlmitud maa rendilepingute tühisusest. Halduskohtule ei ole esitatud tõendeid, mille alusel saaks kummutada maakohtu järeldused. Maaomanikud on käesolevas asjas ka PRIA-le kinnitanud (tl 74–75, 76–77), et kaebaja oli hiljemalt 14.06.2018. a seisuga teadlik, et M. Kilter ja M. Sepp pole nõus maade kasutamisega kaebaja poolt. Kaebaja ja M. Sepa kokkulepet ei kinnita ka 27.09.2017. a kaebaja ja maaomaniku vaheline e-kiri. Seega puudub alus kaebuse rahuldamiseks ka sel motiivil.
4.6.PRIA on vaideotsuse p-s 11 (tl 45) asunud seisukohale, et lisaks maa kasutusõiguse puudumisele ei ole kaebaja maid hooldanud ega loomi nendel maadel karjatanud vastavalt toetuse saamise tingimustele (vaideotsuse p-d 8–10). Halduskohtule ei ole esitatud tõendeid, mis annaksid aluse PRIA-st selles osas erineva järelduse tegemiseks. Riigikohus on 08.11.2007. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-38-07 märkinud järgmist: "Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb siseriiklikul kohtul õiguse võimaliku kuritarvitamise kindlakstegemiseks tuvastada esmalt objektiivsed asjaolud, mis ei vasta EL-i õiguse eesmärgi saavutamisele, isegi kui EL-i õiguses kehtestatud vormilisi tingimusi on järgitud, ja seejärel tuvastada subjektiivne aspekt, mis tähendab kavatsust saada EL-i õiguse vastavate sätete alusel põhjendamatut kasu, luues selleks kunstlikult vajalikud tingimused (vt Euroopa Kohtu 14.12.2000. a otsus kohtuasjas C-110/99: Emsland-Stärke GmbH vs Hauptzollamt Hamburg-Jonas, EKL 2000, lk I-11569, p-d 52 ja 53)". Samas viidati ka 19.12.2006. a otsusele asjas nr 3-3-1-80-06, p 23. Neis lahendites rõhutati PRIA kohustust kahtluse korral analüüsida nii asjassepuutuvate Euroopa Liidu normide tähendust ja eesmärki kui ka taotleja tegevusviisi.
Kohus nõustus vastustajaga, et vaideotsuse p-des 8–10 toodud asjaoludel on põhjendatud PRIA kahtlus selles, et kaebaja on kogu 2018. a vegetatsiooniperioodi jooksul enda loomi Kaagi ja Roosu katastriüksustel asuvatel maadel karjatanud. Kaebaja on vaideotsuse järelduste kummutamiseks esitanud kokkulepped loomade omanikega (tl 32–34), kelle loomi väidetavalt vaidlusalusel maal karjatati. Halduskohus leidis, et nimetatud tõendid ei tõenda kaebaja poolt põllumajandusliku tegevusega tegelemist karjatamise näol määruse nr 32 mõttes, vaid esitatud tõendid viitavad pigem vahendustegevusele omase tegevusega tegelemisele.
4.7.Kui kaebaja ja MTÜ Suure Katla Selts koostöökokkuleppest tulenevaks peamiseks hüveks kaebajale on PRIA-lt ühtse pindalatoetuse ning kliima- ja keskkonnatoetuse saamine, on suure tõenäosusega tegemist kaebaja poolt kunstlike tingimuste loomisega toetuse saamise eesmärgil, millele viitavad ka kaebaja esitatud kokkulepped loomade tasuta kasutamiseks saamisest. Kaebaja panus kliimat- ja keskkonda säästvate põllumajandustavade rakendamiseks on neil asjaoludel küsitav. Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel oli halduskohus seisukohal, et puudub alus vaidlustatud haldusaktide ja vaideotsuse tühistamiseks ning vastustajale asja uueks läbivaatamiseks kohustava ettekirjutuse tegemiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.Kaebaja esitas 02.12.2019 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu 31.10.2019. a otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Kaebaja leiab, et halduskohus on 31.10.2019. a otsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud nii materiaal- kui menetlusõiguslikke norme ja hinnanud ebaõigesti tõendeid.
5.1.Tartu Halduskohus oma otsuses jõudnud järeldusele, et kaebajal puudus õigus toetuse saamiseks ja vaidlusaluse maa kasutamiseks. Kaebaja selle käsitlusega ei nõustu. Kaebaja esitas maakasutusõiguse tõendamiseks MTÜ-ga Suure Katla Selts 11.05.2018 sõlmitud koostöökokkuleppe, millest tuleneb maade hooldamise kohustus ja toetuse saamise õigus MTÜ-le Looduskeskkonna säilitamise eest. Seega on tõendatud maa kasutamise õigus. MTÜ-l Suure Katla Selts oli maaomanikega tähtajaline leping kuni 2024.aastani, mis on kehtiv.
5.2.Kaebaja leiab, et Ula-Hansu talu OÜ ja maaomanike M. Sepa ja M. Kilteri vahel sõlmitud maarendilepingud on tühised, sest samale maale ei saa samaaegselt sõlmida kahte lepingut. 15.06.2018 oli kehtiv leping põllumajandusliku maa kasutamiseks ainult MTÜ-l Suure Katla Selts. Ühtegi tõendit, mis annaks alust arvata, et MTÜ Suure Katla Selts ja maaomanike vahel sõlmitud leping ei kehtinud, pole vaidluses esitatud. Kohtule esitatud tõendite põhjalt saab väita, et Ula-Hansu talu OÜ-l kehtiv rendileping seisuga 15.06.2018 puudus, sest maaomanikud on esitanud ülesütlemisavaldused alles 06.09.2018 ja 13.09.2018. Seega puudus Ula-Hansu talu OÜ-l õigus 2018. aastal antud maaüksustele toetust taotleda.
5.3.Kohus leidis, et MTÜ Suure Katla Selts poolt 15.06.2018 e-PRIAs vormistatud toetuse kohustuse üle andmine Ula-Hansu talu OÜ-le kinnitab maakasutuse õiguspärasust Ula-Hansu talu OÜ poolt. Kaebaja selgitas, et nimetatud taotluse on 15.06.2018 esitanud T. Orav, kuid nimetatud isikul puudusid õigused sellise toimingu tegemiseks ning ta on ilmselgelt oma volituse piire ületanud.
5.4.Kohus võttis ebaõigesti tõenditena menetluse juurde jõustumata kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-18-18927 ning tsiviilasjas nr 2-18-18925 tehtud määruse. Lubatud tõendiks halduskohtumenetluses on üksnes varasem jõustunud kohtulahend. Halduskohus jättis tähelepanuta tõendid, mille on esitanud kaebaja maade kasutamise kohta.
5.5.Vaideotsuse p-s 5 on vastustaja asunud seisukohale, et kaebaja ei ole maid hooldanud ega loomi karjatanud. Kaebaja sellega ei nõustu.
Täiesti ebaõige on väide, et Ula-Hansu talu karjatas nimetatud kinnistutel loomi. Juuni lõpul viis MTÜ Looduskeskkonna säilitamise eest Sandla Karjamõis OÜ-le kuuluvad loomad rannaalale Kaagi ja Roosu kinnistule, milleks tal oli ka Keskkonnaameti luba. Roosu kinnistu mereäärsele osale loomi ei pandud, kuna seal oli palju vana pilliroogu eelmisest aastast. Kaebajale teadaolevalt Ula-Hansu talu OÜ loomad olid maksimaalselt 10 päeva ajavahemikul 01.08.2018-10.08.2018 Roosu kinnistu mereäärses osas. Loomade karjatamine rannaalal on kohustuslik hiljemalt 31. maist. Vastustaja poolt esitatud tõenditest selgub, et Keskkonnaamet andis Ula-Hansu talu OÜ-le loa hilisemaks karjatamiseks, kuid eeldatavalt mitte augustikuuks. Vastustaja on vaideotsuses viidanud asjaolule, et kaebajale kuuluvaid loomi karjatamisalal ei tuvastanud. Tõepoolest, kaebajale ei kuulugi ühtegi looma. Määruse kohaselt tuleb tegeleda karjatamisega, kuid selleks ei pea loomi ise omama. Sellele alale viidi kokkuleppe alusel Sandla Karjamõis OÜ-ga kaks lihaveist koos vasikatega.
5.6.PRIA peaks välja selgitama, miks on Keskkonnaameti luba hilisemaks karjatamiseks Ula-Hansu talu OÜ-le välja antud alles 18.06.2018, kui kõigi dokumentide esitamine lõpeb hiljemalt 15.06.2018. Kaebajal on kahtlus, et Ula-Hansu talu OÜ on muudetud toetusetaotluse esitanud pärast 15.06.2018 ja seetõttu palub kaebaja kohtul välja nõuda Ula-Hansu talu OÜ poolt esitatud toetustaotlus.
5.7.Kaebaja esitab täiendava tõendi kirjavahetusest PRIA-ga. Vastuses teabenõudele 31.05.2019 nr 2-9/19/17-1 p-st 4 võib lugeda, et puuduvad nõuded, kelle loomadega taotletud maad karjatatakse. Seega jääb arusaamatuks kohtu tõlgendus kaebaja vahendustegevusest.
6.Vastustaja palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. PRIA otsused on õiguspärased ning halduskohtu otsuse tühistamiseks apellatsioonkaebuses toodud põhjendustel puudub alus.
6.1.Vaidlustatud otsused on õiguspärased, sest kaebajal puudus õigus vaidlusaluste maade kasutamiseks MTÜ-ga Suure Katla Selts sõlmitud koostöökokkuleppe alusel. Apellant taotles 2018. aastal toetust kolmele põllule, kokku 5,14 hektarile. Taotlus esitati põldudele 1 ja 2, mis asuvad Kaagi katastriüksusel nr 59201:005:0610, põllumassiivil 42445352815 ja põllule nr 3, mis asub Roosu katastriüksusel nr 59201:005:0573 põllumassiiv 42445332279 (13.06.2018 taotlusel märgitud põllumassiiv 592010050573). Põllumassiivi nr 42445352815, põllu nr 1 (1,53 ha) kasutusõiguse aluseks märkis kaebaja taotluses suulise rendilepingu. Põllumassiivi nr 42445352815, põllu nr 2 kasutusõiguse aluseks märkis kaebaja taotluses kirjaliku rendilepingu. Põllumassiivi nr 592010050573, põllu nr 3 kasutusõiguse aluseks oli suuline rendileping. Samade maade kasutamiseks olid tegelikult 14.06.2018 sõlmitud kirjalikud rendilepingud Ula-Hansu talu OÜ-l. Koostöökokkulepe ei andnud kaebajale õigust kõnealuseid maid kasutada, sest vaidlusaluste maade eelmisel rentnikul MTÜ-l Suure Katla Selts puudus rendilepingu järgi maaomanike luba maid allrendile anda. Sellist nõusolekut ei väljendanud maaomanikud ka hiljem. Kuigi kaebaja on toetustaotlusel teinud märked justkui oleksid tal olnud maaomanikega suulised või kirjalikud rendilepingud vaidlusaluste maade kasutamiseks, ei ole kinnistute omanikud selliseid kokkuleppeid kinnitanud. Vastupidiselt kaebaja poolt väljendatule on kinnistute omanikud M. Sepp ja M. Kilter PRIA-le 08.08.2018 ja 10.08.2018 kirjalikult kinnitanud, et vaidlusaluste maade allrendile andmist nad ei ole lubanud, sellist kokkulepet ei ole MTÜ-ga Suure Katla Selts sõlmitud, allrendile andmise kokkulepet ei ole rendilepingutes ette nähtud ning nad ei nõustu vaidlusaluste maade kasutamisega kaebaja poolt. M. Sepp on PRIA-le samuti kirjalikult teatanud, et ütles MTÜ-ga Suure Katla Selts sõlmitud rendilepingu erakorraliselt üles 2018. a mais ning sõlmis 14.06.2018 uue kirjaliku rendilepingu Ula-Hansu talu OÜ-ga. 14.06.2018 sõlminud kirjalik rendileping on PRIA-le esitatud taotleja Ula-Hansu talu OÜ poolt. Eelmine rentnik MTÜ Suure Katla Selts vormistas 15.06.2018 e-PRIAs poolloodusliku koosluse hooldamise toetusega seotud kohustuse üle andmise Ula-Hansu talu OÜ-le, mitte kaebajale. Poollooduslike koosluste alad ja ühtse pindalatoetuse
põllud asuvad samadel maadel. Tulenevalt määruse nr 32 § 3 lg-st 1 ja § 152 lg 1 p-st 4 peab taotleja tõendama maaomaniku tahteavaldust põllumajandusliku maa kasutada andmiseks. Kolmanda isikuga sõlmitud koostöökokkuleppele tuginemine ei andnud kaebajale maakasutusõigust, kui maaomanikud ei ole maade allrendile andmiseks luba andnud ega nõustunud kaebaja poolt maade kasutamisega.
6.2.Vastuseks kaebaja väitele, et määrus ei sõnasta kirjaliku rendilepingu kohustuslikku vormi, märgib vastustaja, et ei olegi nõudnud kaebajalt tingimata kirjaliku rendilepingu esitamist, kuid maakasutusõiguse olemasolu peab tõendama taotleja. Oluline on maaomaniku nõusolek taotlusele kantud maa kasutamise kohta, mis võib olla ka suuline. Antud juhul on maaomanikud sõlminud 14.06.2018 kirjaliku rendilepingu Ula-Hansu talu OÜ-ga ning on selgelt kirjalikult väljendanud keeldumist kaebaja poolt vaidlusaluste maade kasutamiseks.
6.3.08.07.2014 sõlmitud rendilepingute alusel oli vaidlusalust maad õigustatud kasutama MTÜ Suure Katla Selts, mitte kaebaja. Maaomanike kinnitusel lõpetas endine rentnik MTÜ Suure Katla Selts vaidlusaluste maade hooldamise ühepoolselt juba 2017. a suvel, mistõttu sõlmisid maaomanikud 14.06.2018 uued rendilepingud Ula-Hansu talu OÜ-ga. PRIA-l ei olnud alust lugeda õiguspäraseks kaebaja maakasutust ega talle toetust määrata, sest kaebajaga ei ole maaomanikud rendilepinguid sõlminud ega nendele kuuluvate maade kasutamisega kaebaja poolt nõustunud. Kuna eelmine rentnik MTÜ Suure Katla Selts ei soovinud enam 2018. a kõnealuseid maid kasutada, PRIA-lt enam toetust taotlema ei tulnud, andis toetustega seotud kohustused üle taotlejale Ula-Hansu talu OÜ ning taotleja Ula-Hansu talu OÜ esitas PRIA-le 14.06.2018 sõlmitud kirjalikud rendilepingud, mis vastasid määruse nr 32 §-des 3 lg 1 ja 152 lg 1 ning ELÜPS § 13 lg-s 1 sätestatud põllumajandusliku tegevuse alustamiseks ettenähtud tähtajale, arvestas PRIA õigustatult viimast, st Ula-Hansu talu OÜ-ga sõlmitud rendilepingut. Ka tsiviilasjas nr 2-18-18927 tehtud otsuses on tuvastatud, et MTÜ Suure Katla Selts ja M. Sepa vaheline rendileping on poolte kokkuleppel lõpetatud. Olgugi, et maakohtu otsus ei olnud halduskohtu otsuse tegemise ajaks veel jõustunud, ei ole seni ka ühtegi vastupidist lahendit. Tsiviilasjas nr 2-18-18925 on jõustunud määrus, millega kohus jättis MTÜ Suure Katla Selts hagi M. Kilteri vastu läbi vaatamata.
6.4.Kaebaja poolt loomade karjatamise kohta vaidlusalustel maadel märkis PRIA, et isegi juhul, kui kaebaja mõne aja kõnealustel maadel väidetavalt mõnda Sandla Karjamõis OÜ-le kuuluvat veist karjatas, siis tegi ta seda ilma maakasutusõiguseta ja omavoliliselt. VTA saadud info kohaselt palus M. Vipp (Ula-Hansu talu OÜ esindaja) 06.09.2018 VTA-le saadetud kirjas abi võõraste loomade väljaselgitamiseks tema poolt rendilepingute alusel kasutatavatel Kaagi ja Roosu maaüksustel. Nimetatud maaüksustele olid toodud võõrad lihaveised ja rajatud omavoliliselt karjaaiad. 21.08.2018 oli ta sunnitud enda loomad ära tooma seoses sellega, et pidevalt lõhuti karjaaedasid. Sarnane info oli M. Vipi poolt saadetud ka Saaremaa Vallavalitsusele, kes saatis VTA-le järelepärimise. VTA ametnikud käisid kohapeal 12.09.2018, et saada selgust loomade omaniku ja üldiste pidamistingimuste kohta, kuid kaebajale kuuluvaid loomi kohapeal ei tuvastatud. PRIA märgib, et antud juhul ei olnud ka maade kaebaja poolt hooldamise väljaselgitamine tingimata vajalik, sest ainuüksi maakasutusõiguse puudumine välistas talle toetuse määramise. Ka ei olnud PRIA-l alust arvata, et taotleja Ula-Hansu talu OÜ kõnealuseid maid ei hoolda. Seda enam ei mõista vastustaja kaebaja alusetut nõuet saada toetust, kuna täitmata on mõlemad toetusõiguslikkuse nõuded – maa õiguspärane kasutamine ja tegelik hooldamine. Kaebaja ei ole teinud mitte ühtegi kulutust maa hooldamisele, mille kompenseerimist ta toetustega soovib. Keskkonnaamet võis väljastada talle loa hilisemaks karjatamiseks, kuid Keskkonnaamet ei kontrolli lubade väljastamisel maakasutusõigust, mistõttu on sellele tuginemine kaebaja poolt põhjendamatu.
6.5.Asjasse puutumatu ja alusetu on kaebaja nõue Ula-Hansu talu OÜ 2018. a toetustaotluse välja nõudmiseks. Taotlusi ei võeta vastu pärast seaduses ettenähtud tähtaega, kuid taotluse muudatusavaldust on võimalik esitada ka pärast taotluse esitamiseks etteantud tähtaega.
Taotluse muudatusavalduse esitamisega kaasnevad teatud piirangud, nt ei saa pärast tähtaega uusi põlde taotlusele lisada ning taotluse muudatusi ei ole lubatud esitada maade osas, mille kohta on teada antud kontrolli toimumisest või on toimumas kohapealne kontroll või on tuvastatud rikkumine. Kaebaja ei ole mõistnud ka erinevust selles, et vastavalt EL-i määruse nr 640/2014 art-s 13 sätestatud viimane toetustaotluse esitamise tähtaeg oli 2018. aastal 15. juuni, millest ei tulenenud Keskkonnaametile keeldu hilisema karjatamise lubade andmiseks. Taotleja Ula-Hansu talu OÜ 2018. a toetustaotlus on ka seetõttu asjasse puutumatu, et kaebajal ei ole õigust toetusele sõltumata Ula-Hansu talu OÜ taotlusest, kuna kaebajal puudus maakasutusõigus ning tulenevalt sellest oli täitmata toetusõiguslikkuse nõue, mille rikkumise korral arvestatakse välja nõuetele mittevastava põllumajandusmaa osakaal taotlusele märgitud põllumajandusmaast ning selle põllumajandusmaa kohta makstavat toetussummat vähendatakse toetuse vähendamise reeglite alusel või jäetakse taotlus rahuldamata. Kokkuvõtvalt nõustub PRIA halduskohtu põhjendustega ega pea õigeks kaebaja esitatud põhjendusi. Kaebaja tõlgendus temal maakasutusõiguse olemasolu kohta on põhjendamatu ning nõue saada toetusi alusetu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja esitatud väited ja seisukohad ei anna alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu otsuse tühistamiseks. Asja materjalide põhjal ja halduskohtu põhjendusi arvestades ei ole ringkonnakohtul alust asuda seisukohale, nagu oleks halduskohus otsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, ebaõigesti hinnanud tõendeid ning oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning tuginedes HKMS § 201 lg-le 4 ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks kaebajate väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.
8.Kaebaja heidab halduskohtule ette, et kohus võttis tõenditena menetluse juurde jõustumata kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-18-18927 ning tsiviilasjas nr 2-18-18925 tehtud määruse ja arvestas eelnimetatud otsusega tuvastatud asjaolusid käesoleva lahendi tegemisel, kuigi lubatud tõendiks halduskohtumenetluses on üksnes varasem jõustunud kohtulahend. HKMS § 56 lg 2 ja TsMS § 272 lg 2 järgi on kohtuotsus teises asjas ka halduskohtumenetluses tõend (dokumentaalne tõend). HKMS § 61 lg 4 kohaselt hindab kohus varasema jõustunud kohtulahendi põhjendustes tuvastatud asjaolusid kogumis teiste tõenditega. 31.10.2019. a seisuga ehk käesolevas asjas otsuse tegemise aja seisuga oli jõustunud üksnes tsiviilasjas nr 2-18-18925 tehtud 10.04.2019. a määrus, millega maakohus jättis läbi vaatamata MTÜ Suure Katla Selts hagi M. Kilteri vastu rendilepingu täitmiseks (Kaagi kinnistu) ja tekkinud kahju hüvitamiseks. Tsiviilasjas nr 2-18-18927 oli sama nõudega hagiavaldus esitatud MTÜ Suure Katla Selts ja M. Sepa vahel 08.07.2014 sõlmitud rendilepingu nr 2014/1 osas, mille kohaselt rendileandja andis rentnikule kasutusele maa katastritunnusega 53201:005:0573 (Roosu kinnistu). Nimetatud asjas 30.09.2019 tehtud Pärnu Maakohtu otsus, millega hagi jäeti rahuldamata, ei olnud küll 31.10.2019. a seisuga jõustunud, kuid see ei anna alust halduskohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks, sest maakohtu viidatud lahend ja samas asjas 29.05.2020 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu otsus (kättesaadav KIS-is), millega jäeti MTÜ Suure Katla Selts apellatsioonkaebus rahuldamata, jõustusid 05.10.2020, kui Riigikohus ei võtnud hageja kassatsioonkaebust menetlusse. Seega saab ringkonnakohus käesoleva asja lahendamisel arvestada tsiviilasjas nr 2-18-18927 tehtud ja jõustunud lahendites tuvastatud asjaoludega.
9.Viidatud tsiviilasjas tehtud otsustes tuvastati Roosu kinnistuga seotud kasutusõiguste osas kokkuvõtlikult järgmist: 1) MTÜ-l Suure Katla Selts puudusid vahendid (s.o kariloomad) rendilepingu nõuetekohaseks täitmiseks ja seega ka soov ning võimalus iseseisvalt lepinguid täita, mistõttu ei saa kahelda ka tema soovis rendilepingud lõpetada. 2) Lepingu lõppemisele poolte kokkuleppel ei ole rendilepingus vorminõudeid kehtestatud. Seega võis konkreetsel juhul lepingu kokkuleppel lõpetamine toimuda ka suulises vormis vastavasisuliste tahteavalduste väljendamise teel, kusjuures tahteavaldused võisid olla väljendatud ka tegudega (kaudsed tahteavaldused; TsÜS § 68 lõige 3). Seega sai rendileping lõppeda rendileandja ja rentniku suulisel kokkuleppel. Sõltumata sellest, millise tähenduse omistab hageja tagantjärgi oma tegevusele (erinevad kokkulepped rendilepingust tulenevate kohustuste üleandmiseks), ei saanud kostja arvestades hageja tegevust 2018. a mais eeldada, et hagejal on tahe rendilepingu jätkamiseks ning et hageja ei soovi lepingut lõpetada. Kohus asus seisukohale, et MTÜ Suure Katla Seltsi ja M. Sepa vahel sõlmitud rendileping nr 2014/1 lõpetati poolte kokkuleppel 18.05.2018. 3) Maakohus tuvastas MTÜ Suure Katla Seltsi ja M. Sepa vahel sõlmitud rendilepingu nr 2014/1 lõppemise MTÜ Suure Katla Seltsi ja Ula-Hansu Talu OÜ poolt 15.06.2018 ja 16.06.2018 allkirjastatud kohustuse üleandmise-ülevõtmise teate, kostja M. Sepa poolt 08.08.2018 PRIA-le ja Keskkonnaametile saadetud kirja, rendilepingu hagejalt MTÜ-le Looduskeskkonna säilitamise eest üleandmise 13.06.2018. a kokkuleppe projekti ja 11.05.2018. a hageja ning MTÜ Looduskeskkonna säilitamise eest vahel sõlmitud koostöökokkuleppe alusel. 4) Ringkonnakohus märkis veel, et kostja teatas 14.06.2018 (e-kiri kell 10:32) menetlusvälisele isikule, et sõlmib rendilepingu M. Vipiga ja kuna vastuskiri sellele oli adresseeritud ka D. Liivale (hageja juhatuse liige), pidi hageja esindaja 14.06.2018 igal juhul saama teada kostja seisukoha nendevahelise rendilepingu lõppemisest. Puuduvad tõendid, et hageja oleks selle peale teatanud, et tema teada rendileping lõppenud ei ole. Hageja teadmist lepingu lõppemise kohta ja selle kohta, et temal ei ole õigust saada 2018. a PRIA-lt toetusi tõendab 15.06.2018 hageja poolt allkirjastatud PRIA ametlik kohustuste üleandmise-ülevõtmise teate vorm, millega hageja andis senised kohustused PRIA ees üle M. Vipi äriühingule Ula-Hansu Talu OÜ. Puudub vaidlus, et kostja sõlmis 14.06.2018. a uue rendilepingu nimelt selle äriühinguga. 5) Asjas esitatud tõendid kinnitavad T. Orava volitusi hageja nimel kohustused uuele rentnikule üle anda ja hageja ei ole neid ümberlükkavaid tõendeid esitanud. Kuna hageja andis 15.06.2018 rentniku kohustused PRIA ees üle kostja poolt valitud uuele rentnikule selle asemel, et vaidlustada 2014. a rendilepingu lõppemine, annab see asjaolu kogumis eelnevalt tõendamist leidnud asjaoludega kohtule veendumuse, et hageja oli vähemalt 14.06.2018. a seisuga, kui kostja teatas, kellega ta uue lepingu sõlmib, samuti seisukohal, et 2014. a sõlmitud maa rendileping on lõppenud. 6) Hageja ei eita kohtumenetluses, et oli 11.05.2018. a tehingu (koostöökokkulepe) MTÜ-ga Looduskeskkonna säilitamise eest sõlminud põhjusel, et tal endal puudusid loomad, keda renditud kinnistul karjatada. Seejuures ei ole tähtis koostöölepingu väidetav subjektiivne eesmärk (rendilepingu täitmise jätkamine), sest õiguslikult oli tegemist kostjalt renditud maa allrendile andmisega, mis aga vastavalt VÕS § 288 lg-le 1 (kohaldub läbi VÕS §-i 341) ei olnud lubatud rendileandja nõusolekuta. 7) Kuna maa rendileping oli juba varasemalt lõppenud, ei oma M. Sepa hilisem ülesütlemisavaldus (06.09.2018) õiguslikus mõttes enam mingit toimet asja sisulisel lahendamisel.
10.HKMS § 61 lg 4 kohaselt hindab kohus varasema jõustunud kohtulahendi põhjendustes tuvastatud asjaolusid kogumis teiste tõenditega. Kuna käesolevas haldusasjas pole esitatud
selliseid tõendeid, mis kummutaksid tsiviilasjas nr 2-18-18927 tehtud lahendite järeldused ja seaks tsiviilkohtumenetluses uuritud tõendid kahtluse alla, seda enam, et suurem osa nimetatud tsiviilasjas esitatud tõendeid on olulised ja esitatud ka käesolevas asjas, siis arvestab ka ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-18-18927 tehtud otsustes tuvastatuga.
11.Kuigi tsiviilasjas nr 2-18-18927 käis vaidlus MTÜ Suure Katla Selts ja M. Sepa vahel sõlmitud ja Roosu kinnistut puudutava rendilepingu üle, siis saab ringkonnakohtu hinnangul neidsamu seisukohti sisuliselt laiendada ka MTÜ Suure Katla Selts ja M. Kilteri vahel 08.07.2014 sõlmitud rendilepingule nr 2014/3 (tl 37) ja Kaagi kinnistuga seotud kasutusõigustele, sest: 1) Ka selle lepingu lõppemisele poolte kokkuleppel ei ole rendilepingus vorminõudeid kehtestatud ja seega võis lepingu kokkuleppel lõpetamine toimuda samuti suulises vormis vastavasisuliste tahteavalduste väljendamise teel, kusjuures tahteavaldused võisid olla väljendatud ka tegudega. 2) M. Kilteri 10.08.2018 PRIA-le saadetud kirja kohaselt luges ta rendilepingu MTÜ-ga Suure Katla Selts lõppenuks juba 2017. a sügisel, kuna rentnik siis enam renditud maal loomi ei karjatanud, kuigi see oli lepingu p 2.5 järgi renditud maa kasutamise eesmärk. 3) 17.04.2018 pöördus e-kirjaga M. Kilteri poole MTÜ Looduskeskkonna säilitamise eest esindajana M. Krupp, kes oli huvitatud Kaagi kinnistu rentimisest olles kuulnud, et D. Liiva (MTÜ Suure Katla Selts) on oma loomapidamise lõpetanud ja maale oleks mõistlik uus hooldaja leida. 13.06.2018 saatis M. Krupp M. Kilterile MTÜ Suure Katla Selts ja M. Kilteri vahel 08.07.2014 sõlmitud rendilepingu nr 2014/3 MTÜ-le Looduskeskkonna säilitamise eest üleandmise kokkuleppe projekti, millele oleks pidanud alla kirjutama ka D. Liiva (tl 25-26). 4) M. Kilter kokkuleppe projekti ei allkirjastanud ja teatas 14.06.2018 M. Krupile, et sõlmib rendilepingu M. Vipiga. 5) MTÜ Suure Katla Selts teadmist lepingu lõppemise kohta M. Kilteriga ja seda, et temal ei ole õigust saada 2018. a PRIA-lt toetusi tõendab samuti 15.06.2018 MTÜ Suure Katla Selts esindaja T. Orava poolt allkirjastatud PRIA ametlik kohustuste üleandmise-ülevõtmise teate vorm. Sellega anti senised kohustused PRIA ees üle M. Vipi äriühingule Ula-Hansu Talu OÜ ja üleantud kohustused ning õigus toetusi saada puudutasid ka Kaagi kinnistut. Puudub vaidlus, et M. Kilter sõlmis 14.06.2018 uue rendilepingu (tl 67) nimelt M. Vipi äriühinguga. 6) MTÜ Suure Katla Selts pidi seega samuti enne 15.06.2018, kui ta kohustused üle andis, olema teadlik M. Kilteriga 2014. a sõlmitud maa rendilepingu lõppemisest ja sellest, et uus rentnik on Ula-Hansu Talu OÜ. 7) 11.05.2018 MTÜ Suure Katla Selts ja MTÜ Looduskeskkonna säilitamise eest vahel sõlmitud koostöökokkulepe (tl 17) puudutab ka Kaagi kinnistut ja on sõlminud põhjusel, et MTÜ-l Suure Katla Selts endal puudusid loomad, keda renditud kinnistul karjatada. Seejuures ei ole samuti tähtis koostöölepingu väidetav subjektiivne eesmärk (rendilepingu täitmise jätkamine), sest õiguslikult oli tegemist kostjalt renditud maa allrendile andmisega, mis aga vastavalt VÕS § 288 lg-le 1 ei olnud lubatud rendileandja nõusolekuta. 8) Kuna maa rendileping oli juba varasemalt lõppenud, ei oma M. Kilteri hilisem ülesütlemisavaldus (12.09.2018) õiguslikus mõttes enam mingit toimet.
12.Mis puudutab kaebaja väidet, et tema maakasutusõigust tõendab MTÜ-ga Suure Katla Selts 11.05.2018 sõlmitud koostöökokkuleppe, millest tuleneb ka toetuse saamise õigus MTÜ-le Looduskeskkonna säilitamise eest, kuna MTÜ Suure Katla Selts rendilepingud maaomanikega olid tähtajalised ja kehtivad 2024. aastani, siis nagu eelnevalt märgitud, pidi MTÜ Suure Katla Selts rendilepingute lõppemisest olema teadlik hiljemalt 14.06.2018. Alates lepingute lõppemisest puudus MTÜ-l Suure Katla Selts alus rendiobjektide kasutamiseks. Maakohus tuvastas, et 11.05.2018 sõlmitud koostöökokkuleppe näol oli
õiguslikult tegemist maaomanikelt renditud maa allrendile andmisega, mis aga vastavalt VÕS § 288 lg-le 1 ei olnud lubatud rendileandja (maaomaniku) nõusolekuta. Lisaks sellele sätestab VÕS § 288 lg 6, et allkasutaja ei või kasutada asja pärast üürilepingu lõppemist ega teisiti, kui see on lubatud üürnikule. VÕS § 332 lg 2 järgi ei saa allüürilepingut pikendada kauemaks, kui kestab üürileping. Eeltoodust tulenevalt kasutas kaebaja vaidlusaluseid maid allkasutuse korras ja tema õigus neid maid kasutada lõppes kaebajale maad allkasutusse andnud äriühinguga sõlmitud rendilepingute lõppemisel. Kuivõrd ka PRIA kohustused on seotud konkreetsete põllumassiividega, millega seotud kohustuste ülevõtmiseks kinnitab toetuse taotleja rendilepingu olemasolu maa omanikuga, ei ole ühelgi juhul võimalik, et kinnistuga seotud õigused ja kohustused antakse üle, kuid sealjuures ei ole varasem rendileping (allrendileping) tegelikult lõppenud ja kohustuste ülevõtjal nimetatud maa-alade osas tegelikult õigused puuduvad. Eeltoodust tulenevalt ei ole õige kaebaja väide, et tal oli maakasutusõigus tulenevalt 11.05.2018. a koostöökokkuleppest olemas ka pärast 14.06.2018. Samuti ei ole kaebaja ei PRIA-le ega ka halduskohtule esitanud ühtegi sellist tõendit, mis tõendaksid temal maakasutusõiguse olemasolu seonduvalt Roosu ja Kaagi kinnistutega 15.06.2018. a seisuga (viimane toetuste taotluse esitamise päev konkreetse aasta kohta). Ka määruse nr 32 § 3 lg-st 1 ja § 152 lg 1 p-st 4 tulenevalt peab taotleja tõendama maaomaniku tahteavaldust põllumajandusliku maa kasutada andmiseks. MTÜ-ga Suure Katla Selts sõlmitud koostöökokkuleppele tuginemine ei anna kaebajale maakasutusõigust, kui maaomanikud ei ole maade allrendile andmiseks luba andnud ja on 15.06.2018. a seisuga sõlminud samade maade osas rendilepingud Ula-Hansu Talu OÜ-ga. Kirjalikud rendilepingud maaomanikega, mis vastasid määruse nr 32 § 3 lg-s 1, § 152 lg-s 1 ja ELÜPS § 13 lg-s 1 sätestatud nõuetele esitas PRIA-le taotleja Ula-Hansu talu OÜ. Seega nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et PRIA jättis õiguspäraselt kaebaja ühtse pindalatoetuse ning kliima- ja keskkonnatoetuse taotlused rahuldamata põhjusel, et ta ei kasutanud taotlustes märgitud maad 2018. a õiguslikul alusel.
13.Kuna maaomanike poolt 2018. a septembris esitatud ülesütlemisavaldustel õigusliku mõju puudumist MTÜ Suure Katla Selts maakasutuse õigusele (ja seega ka kaebaja kui maa allkasutaja maakasutusõigusele), Ula-Hansu talu OÜ ja maaomanike M. Sepa ning M. Kilteri vahel sõlmitud maarendilepingute kehtivust ja T. Oraval, kui MTÜ Suure Katla Selts poolt volitatud isikul õiguse olemasolu vormistada 15.06.2018 e-PRIAs toetuse kohustuse üleandmise taotlus käsitleti juba tsiviilasjas nr 2-18-18927 tehtud ja jõustunud otsustes, siis ei käsitle ringkonnakohus käesolevas otsuses enam eraldi kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud sellekohase sisuga vastuväiteid.
14.Mis puudutab kaebaja väiteid tema poolt loomade karjatamise kohta vaidlusalustel maadel 2018. aastal märgib ringkonnakohus, et isegi juhul, kui kaebaja mingil ajal 2018. aastal kõnealustel maadel mõnda Sandla Karjamõis OÜ-le kuuluvat veist karjatas, siis ei olnud vastustajal ikkagi võimalik talle toetusi määrata, sest 15.06.2018. a seisuga tal Roosu ja Kaagi kinnistutel asuvate toetusaluste maade kasutamise õigus puudus. Ka ei olnud PRIA-l alust arvata, et toetuste taotleja ja maakasutusõigust omav Ula-Hansu talu OÜ kõnealuseid maid ei hoolda. PRIA selgituste kohaselt oli M. Vipp (Ula-Hansu talu OÜ esindaja) 06.09.2018 VTA-le saadetud kirjas palunud abi võõraste loomade väljaselgitamiseks tema poolt rendilepingute alusel kasutatavatel Kaagi (59201:005:0610) ja Roosu (59201:005:0573) maaüksustel, kuna sinna olid toodud võõrad lihaveised ja rajatud omavoliliselt karjaaiad. 21.08.2018 oli ta sunnitud oma loomad sealt ära tooma, kuna pidevalt lõhuti tema karjaaedu (tl 66). VTA ametnikud käisid kohapeal 12.09.2018, kuid konkreetselt kaebajale kuuluvaid loomi kohapeal ei tuvastatud. Seega ei ole käesoleval juhul kaebaja poolt maade väidetava hooldamise väljaselgitamine vajalik, sest maakasutusõiguse puudumine välistas kaebajale
toetuse määramise. Sel põhjusel puudub vajadus ka kaebaja poolt esitatud PRIA 31.05.2019. a vastuse nr 2-9/19/17-1 asja materjalide juurde võtmiseks ja ringkonnakohus tagastab selle HKMS §-de 62 lg 2 ja 198 lg 3 alusel. Samuti kuulub kaebajale tagastamisele M. Krupi 08.06.2019. a e-kiri M. Vipile seonduvalt karjaaia rajamisega Koidu kinnistule, kuna ka nimetatud tõendil pole käesolevas asjas sisulist tähtsust ja see ei ole vajalik asja õigeks lahendamiseks.
15.Ringkonnakohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse nõuda PRIA-lt välja Ula-Hansu talu OÜ 2018. a toetustaotlus. Kuigi vastavalt Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art-s 13 sätestatud viimane toetustaotluse esitamise päev oli 2018. a 15. juuni, siis ei tulene sellest Keskkonnaametile keeldu anda taotlejale pärast seda kuupäeva hilisema karjatamise luba. Kõnealuse 18.06.2018. a loa kohaselt (tl 72-73) anti see Ula-Hansu talu OÜ-le maaeluministri 22.04.2015. a määruse nr 38 § 10 lg 2 alusel, milles sätestatakse, et kuigi rannaalal tuleb alustada karjatamisega hiljemalt 31. mail, võib sellega alustada ka hiljem, kui Keskkonnaamet on selleks andnud vastava nõusoleku. Keskkonnaamet andis 18.06.2018 taotlejale loa alustada karjatamist hiljem, seoses MTÜ Suure Katla Seltsi kasutuses olnud alade üleandmise viibimisega ja palus karjatamisega alustada esimesel võimalusel 2018. a juunikuu jooksul. Kõnealuses loas on samuti märgitud, et Ula-Hansu talu OÜ esitas poollooduslike koosluste hooldamise toetuste alad Keskkonnaametile kinnitamiseks 15.06.2018. Vaidlust ei ole ka selle üle, et Ula-Hansu talu OÜ-l olid 15.06.2018. a seisuga olemas kehtivad rendilepingud Roosu ja Kaagi maaüksustele ning 15.06.2018 esitas nende maaüksuste endine rentnik MTÜ Suure Katla Selts PRIA-le ametliku kohustuste üleandmise teate, millega anti senised kohustused PRIA ees üle M. Vipi äriühingule Ula-Hansu Talu OÜ. Samuti selgitas PRIA, et kuigi taotlusi ei võeta vastu pärast seaduses ettenähtud tähtaega, on taotluse muudatusavaldust võimalik esitada ka pärast 15.06.2018 ja selle üle, kas kohustuste üleandmine-vastuvõtmine on toimunud vastavaid tähtaegu järgides, otsustab PRIA seoses konkreetse taotlusega ja seda taotlust menetledes, mitte aga kohtumenetluses, mille esemeks on kaebaja 2018. a ühtse pindalatoetuse taotluse ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse taotluse rahuldamata jätmine kaebajal maakasutusõiguse puudumise tõttu. Seega ei ole kaebajal õigust toetusele sõltumata Ula-Hansu talu OÜ poolt esitatud taotlusest, kuna tal puudus Roosu ja Kaagi maaüksuste osas maakasutusõigus ning tulenevalt sellest oli täitmata toetusõiguslikkuse nõue, mille rikkumise korral arvestatakse välja nõuetele mittevastava põllumajandusmaa osakaal taotlusele märgitud põllumajandusmaast ning selle põllumajandusmaa kohta makstavat toetussummat kas vähendatakse või jäetakse taotlus tervikuna rahuldamata.
16.Eeltoodust lähtudes jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu vaidlustatud otsus muutmata.
17.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Seega jäävad kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.