Roby Koik MTÜ Looduskeskkonna säilitamise eest kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 3. detsembri 2018. a otsuse nr 12-6/18/918 ja PRIA 10. detsembri 2018. a otsuse 126/18/973 osaliseks tühistamiseks ja PRIA 23.01.2018. a vaideotsuse nr nr 12-4/18/155-1 tühistamiseks ning toetuste määramise uuesti otsustamiseks kohustamiseks Kaebaja – MTÜ Looduskeskkonna säilitamise eest, volitatud esindaja Eve Prinits Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Ave Paavel
Kohtuasi
Menetlusosalised
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta MTÜ Looduskeskkonna säilitamise eest kaebus haldusasjas nr 3-19-383 rahuldamata.
2.Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
3.Võtta tõenditena asja juurde Pärnu Maakohtu 10. aprilli 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-18925 ja Pärnu Maakohtu 30. septembri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-1818927.
5.Asendada kohtu algatusel kohtuotsuse avaldamisel kohtuotsuse põhjendavas osas füüsilisest isikust andmesubjektide nimed tähemärkidega.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 2. detsember 2019. a.Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil.
Asjaolud ja menetluse käik
1.MTÜ Looduskeskkonna säilitamise eest esitas 13.06.2018. a Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) taotluse ühtse pindalatoetuse ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse saamiseks (tl 80–88). Kaebaja taotles toetust kolmele põllule, kokku 5,14 hektarile. Põllumassiivi nr 42445352815, põllu nr 1 (1, 53 ha) kasutusõiguse aluseks märkis kaebaja taotluses suulise rendilepingu (SR), (tl 83p). Põllumassiivi nr 42445352815, põllu nr 2 (0, 32 ha) kasutusõiguse aluseks märkis kaebaja taotluses kirjaliku rendilepingu (KR), (tl 83p). Põllumassiivi nr 592010050573, põllu nr 3 (3, 29 ha) kasutusõiguse aluseks märkis kaebaja taotluses suulise rendilepingu (SR) ( tl 84).
2.PRIA 03.12.2018. a otsusega nr 12-6/18/918 (tl 9p–10) jäeti ühtse pindalatoetuse taotlus summas 466, 87 eurot rahuldamata. Toetust vähendati taotletud (5,14 ha) ja kindlaksmääratud pindala (0 ha) erinevuse võrra summas 466, 87 eurot (Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 640/2014 art 19a). Taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus on suurem kui 3% või 2 hektarit kindlaksmääratud pindalast. Taotlus jäeti rahuldamata, kuna pindala erinevusest tuleneva toetuse vähendamise tulemusena ei ole tekkinud väljamakstavat toetussummat (maaeluministri 17.04.2015. a määruse nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ (edaspidi määrus nr 32) § 20 lg 2; Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 640/2014 art 19a lg 1 teine lõik). Lisaks kohaldati taotleja suhtes tasaarveldust toetussummast (466, 87 eurot), mida ei olnud võimalik tasaarveldada pärast toetuse 1,5 kordses ulatuses vähendust. See summa tasaarvestatakse mis tahes toetuskavade alusel makstavate toetustega, millele taotlejal on õigus rikkumise avastamisele järgneva kolme kalendriaasta jooksul (Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 640/2014 art 19a lg 4). Toetust ei maksta põllu või selle osa kohta, mille kasutamiseks puudub taotlejal õiguslik alus (määruse nr 32 § 3 lg 1, § 152 lg 1, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 13 lg 1). Taotlus jäeti rahuldamata, kuna toetusnõuetele vastav pindala on alla 1,00 hektari (määruse nr 32 § 3 lg 1).
3.PRIA 10.12.2018. a otsusega nr 12-6/18/973 (tl 11p–12) jäeti kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse taotlus (5, 14 ha-le) summas 215, 21 eurot rahuldamata. Toetuse määramisel aluseks olev kliima ja keskkonnatoetuste pindala on 0 ha. Taotlus jäetakse rahuldamata, kuna toetusnõuetele vastav pindala on alla 1,0 ha (määruse nr 32 § 10 lg 2; ELÜPS § 13 lg 1).
4.PRIA 23.01.2019. a vaideotsusega nr 12-4/18/155-1 (tl 44–45) jäeti kaebaja vaided PRIA otsustele rahuldamata. Kaebaja taotletud põldudele taotles 2018. aastal otsetoetusi ka Ula-Hansu talu OÜ. Kaebaja ei ole tõendanud, et tal on õigus kasutada maad, millele toetust taotleti. Maaomanikud ei ole nõustunud maa kaebajale allkasutusse andmisega. Tõele vastav ega usutav ei ole kaebaja väide, et kogu 2018. aasta vegetatsiooniperioodi on kaebaja karjatanud enda loomi Kaagi ja Roosu katastriüksustel asuvatel maadel. Keskkonnaamet on andnud seoses poolloodusliku koosluse hooldamise toetusega Ula-Hansu talu OÜ-le loa alustada karjatamisega hiljem kui 31.05.2018. a seoses Suure Katla Seltsi alade üleandmise viibimisega. MTÜ Suure Katla Selts on 15.06.2018 e-PRlA-s vormistanud poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse kohustuse üle andmise Ula-Hansu talu OÜ-le. Poollooduslike koosluste alad ja ühtse pindalatoetuse põllud asuvad samadel maa-aladel. Veterinaar- ja Toiduamet on PRlA-le kirjalikult selgitanud, et 06.09.2018. a palus X VTA-lt abi võõraste loomade väljaselgitamiseks tema poolt rendilepingute alusel kasutatavatel Kaagi ja
Roosu maaüksustel. Rendilepingute ülesütlemise tühisus ei too kaebajale kaasa õigust otsetoetustele.
5.MTÜ Looduskeskkonna säilitamise eest esitas 27.02.2019. a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2–8), milles taotleb PRIA 03.12.2018. a ja 10.12.2018. a otsuste tühistamist kaebajat puudutavas osas, vaideotsuse tühistamist ning PRIA kohustamist uue otsuse tegemiseks. Kaebaja nõue
6.Antud asjas on oluline, et kaebajal oli 15.06.2018. a õigus põllumassiive 42445332279 (taotlusel märgitud 592010050573) ja 42445352815 kasutada. Taotletud põllumassiividele omab tähtajalist maarendilepingut MTÜ Suure Katla Selts, kes on koostöökokkuleppe alusel 2018. aastal andnud maade hooldamise ja ka sellega kaasnevate toetuste saamise üle kaebajale. 11.05.2018. a sõlmitud koostöölepingu näol ei ole tegemist kinnistu allrendile andmisega. Juba seetõttu, et koostöölepingust on puudu rendilepingu puhul oluline tasu maksmise komponent, mille tõttu ei saa olla tegemist kinnistu allrendile andmisega. Kinnistuid ei ole allrendile antud.
7.Seega puudub Y ja Zil alus tähtajalisi maa rendilepinguid üles öelda ülesütlemise avaldustes toodud põhjustel. 14.06.2018. a sõlmitud lepingud Ula-Hansu taluga on tühised ja neil puuduvad õiguslikud tagajärjed.
8.Kaebaja on kogu vegetatsiooni perioodi karjatanud loomi eelpool nimetatud kinnistutel. Keskkonnaamet on kaebajale 13.06.2018. a andnud loa Roosu ja Kaagi maaüksustel hilisemaks karjatamiseks. Kaebaja on rannaala osale, millele taotleti ÜPT ja ROH toetust viinud 20.06.2018. a neli lihaveist, kus loomad viibisid kuni 29.06.2018. a, sest selleks hetkeks seal enam midagi süüa ei olnud. Loomad toodi tagasi 24.08.2018. a. Alale toodi kokku 14 looma, kellest neli viidi ära 10.10.2018. a. Ülejäänud jäid alale kuni novembri lõpuni. Veterinaar- ja Toiduamet tuvastas 12.09.2018. a Kaagi maaüksusel 14 lihatõugu veist.
9.Ula-Hansu talu OÜ ei ole antud vegetatsiooni perioodil alal loomi karjatanud ning soovib alusetult rikastudes PRIA toetust saada.
10.Ula-Hansu talu OÜ-ga sõlmitud lepingud on tühised. Selle kohta on MTÜ Suure Katla Selts esitanud hagiavaldused maaomanike Zi (tsiviilasi nr 2-18-18925) ja Ya (tsiviilasi nr 2-18-18927) vastu.
11.Ula-Hansu talu OÜ loomad olid maksimaalselt 10 päeva (01.08.–10.08.2018. a) Roosu kinnistu mereäärses osas.
12.MTÜ Suure Katla Selts seaduslik esindaja L on kinnitanud, et tema on Roosu, Kaagi ja Välja kinnistu PLK kohustuse soovinud üle anda MTÜ Looduskeskkonna Säilitamise eest, mille kohta on sõlmitud 11.05.2018. a koostööleping.
13.Kaebaja esitas kirjaliku menetluse raames 03.10.2019. a täiendava seisukoha. Ebaõige on vastustaja seisukoht maa kaebaja omavolilises kasutuses olemisest. Maaomanike 14.06.2019. a rendilepingud Uue-Hansu talu OÜ-ga on õigustühised. 15.06.2018. a omasid Y ja Z kehtivaid rendilepingud MTÜ-ga Suure Katla Selts. Vaidlusalusel maal on vaid kaebaja tegelenud loomade karjatamisega. 2014. a rendilepingus puudub viide koostöölepingute keelu kohta. Tegeliku karjataja ja maa hooldaja väljaselgitamiseks tuleks tunnistajatena üle kuulata Ula-Hansu talu OÜ ja MTÜ Looduskeskkonna säilitamise eest tõendamaks, et PRIA-l ei olnud õigust toetust määrata isikule, kes maade reaalse hooldamisega ei tegelenud.
Vastustaja vastuväited
14.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu. Otsused on õiguspärased ja tühistamiseks puudub alus.
15.Katastriüksusele 59201:005:0573 (Roosu) jääb massiiv 42445332279, kooslus 42445341294. Katastriüksusele 59201:005:0610 (Kaagi) jääb massiiv 42445352815, kooslus 42445341294. Vastustaja leiab, et MTÜ Looduskeskkonna säilitamise eest ja MTÜ Suure Katla Selts vahel 11.05.2018. a sõlmitud koostöökokkulepe ei andnud kaebajale õigust kasutada kinnistutel asuvaid põllumassiive 424453322791 ja 42445352815, sest kinnistute omanikud ei nõustunud kaebaja poolt nende omandis olevate maade kasutamisega ega rentniku poolt maade edasi rentimisega kaebajale. Tähtsust ei oma kaebaja arutlus, kas maa oli rentniku poolt kaebajale antud kasutamiseks allrendi korras või mistahes muul kokkuleppel. 08.07.2014. a rendilepingute alusel oli vaidlusalust maad õigustatud kasutama MTÜ Suure Katla Selts mitte kaebaja.
16.Pindalatoetuse saamiseks peab taotlejal olema õigus maa kasutamiseks ning ta peab tagama, et maad hoitakse heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes. Kui taotleja neist kahest tingimusest ühte ei täida, siis ei ole tal õigust toetuse saamiseks. Kasutusõigust peab tõendama taotleja. Põllumajandusmaa rentnikul on asja allkasutusse andmise õigus üksnes rendileandja nõusolekul. Kinnistute omanikud Y ja Z on PRIA-le selgesõnaliselt kirjalikult kinnitanud, et vaidlusaluste maade allrendile andmist kaebajale ei ole nad mitte kunagi lubanud, sellist luba ei ole rendilepingutes märgitud ning nad ei nõustu kaebaja poolt vaidlusaluste maade kasutamisega. Kuna maaomanikud ei nõustunud nimetatud maade kasutamisega kaebaja poolt ja kaebajaga rendilepingut ei sõlminud, siis ei olnud PRIA arvates vaja hinnata, kas tegemist oli allrendiga või mingi muu kokkuleppega ega ka seda, kas MTÜ Suure Katla Selts renditulu sai või mitte, sest kaebajal puudus õigus maad kasutada ning isegi, kui kaebaja maad ka mingil ajal kasutas, oli maakasutus omavoliline.
17.MTÜ Suure Katla Selts sõlmis 15.06.2018. a vaidlusaluste maadega seotud poollooduslike koosluste hooldamise toetuse kohustuse üleandmise Ula-Hansu talu OÜ-le. Poollooduslike koosluste alad ja ühtse pindalatoetuse põllud asuvad samadel maa-aladel. Üle antud PLK aladest kattub mõlema otsetoetuste taotlusel märgitud põllumassiiviga kooslus 42445341294. Maade omanikud on kinnitanud, et suulise kokkuleppe kohaselt ei olnud esmane rentnik enam huvitatud rendilepingu jätkamisest, lubas tegevuse ära lõpetada ja toetuste mõistes andis kohustusega maad üle uuele rentnikule Ula-Hansu talu OÜ, kellega maaomanikud olid 14.06.2018. a sõlminud uued põllumajandusmaa rendilepingud kinnistustel Kaagi ja Roosu asuvate maade kasutamiseks.
18.Tähtsust ei oma kaebaja väide vaidlusalusel maal karjatamise kohta, kuna kaebajal puudus õigus maid kasutada ja ainuüksi see välistas kaebajale toetuse määramise. Eelmine rentnik MTÜ Suure Katla Selts ei soovinud ise 2018. aastal maid kasutada ja PRIA-lt toetusi taotlema ei tulnud. Taotlejaga Ula-Hansu talu OÜ olid rendilepingud sõlmitud 14.06.2018. a, mis vastas määruses nr 32 sätestatud põllumajandusliku tegevuse alustamiseks ettenähtud tähtajale.
19.PRIA ei ole kohustatud ega õigustatud maa kasutusõiguse vaidlustes välja selgitama maaomanike põhjendusi, miks nad ei nõustunud nende omandis olevate maade allkasutusse andmisega. PRIA ei lahenda rendisuhetest tulenevaid vaidlusi, kuid on kohustatud toetuse määramise eesmärgil toetust saama õigustatud isiku välja selgitamiseks rendilepinguid piiratud ulatuses hindama. Kohtu seisukoht
20.Kohtuasjas on vaidlus selle üle, kas PRIA on jätnud õiguspäraselt kaebaja ühtse pindalatoetuse ning kliima- ja keskkonnatoetuse taotlused rahuldamata põhjusel, et kaebaja ei ole taotletavate pindade aluseks olevat maad 2018. aastal kasutanud õiguslikul alusel.
21.Kaebaja poolt 2018. aastal PRIA-lt taotletud ühtne pindalatoetus ning kliima- ja keskkonnatoetus on ühise põllumajanduspoliitika kohased põllumajandustootjate otsetoetused (ELÜPS § 11 lg 1 p-d 1 ja 2). Otsetoetust võib taotleda vähemalt ühe hektari põllumajandusmaa kohta, millel tegeletakse põllumajandusliku tegevusega või mis on karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras ning mida taotleja kasutab taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga (ELÜPS § 13 lg 1). Sama tuleneb maaeluministri 17.04.2015. a määruse nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ § 3 lg-st 1, mille kohaselt võib otsetoetust taotleda vähemalt ühe hektari põllumajandusmaa kohta, millel tegeletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punktis c nimetatud põllumajandusliku tegevusega ning mida taotleja kasutab taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga. Määruse nr 32 § 152 lg 1 p 4 kohaselt peab taotlus sisaldama andmeid taotleja põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaa, mida tal on õigus kasutada, iga põllu maakasutuse õigusliku aluse kohta.
22.Vaidlusalune maa kuulub Yale ja Zle, kes on kaebusele lisatud põllumajanduslike rendilepingute (tl 36, 37) kohaselt maa andnud 2014. aastal rendile Suure Katla Selts MTÜ-le. Vastustajale on maaomanike ja Ula-Hansu talu OÜ poolt esitatud 14.06.2018. a sõlmitud rendilepingud (tl 67–71) vaidlusaluse maa Ula-Hansu talu OÜ-le kasutada andmiseks alates 14.06.2018. a. Nimetatud tõendite alusel loeb kohus tõendatuks Ula-Hansu talu OÜ põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaa kasutusõiguse eelpool viidatud ELÜPS ja määruse nr 32 mõttes, millele on PRIA-le vähemalt osaliselt toetustaotlused esitanud ka kaebaja. Vaideotsuse (tl 44–45) punkt 9 kohaselt on MTÜ Suure Katla Selts 15.06.2018. a e-PRIA-s vormistanud poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse kohustuse üle andmise Ula-Hansu talu OÜ-le. Ula-Hansu talu OÜ-le üle antud poollooduslike koosluste alad ja kaebaja ühtse pindalatoetuse alad kattuvad osaliselt. Vaideotsuses tuvastatu kinnitab kohtu veendumust UlaHansu talu OÜ maakasutusõiguse õiguspärasusest.
23.Kaebaja tõendab põllumajandusmaa kasutusõigust kaebusele lisatud MTÜ Suure Katla Selts ja MTÜ Looduskeskkonna säilitamise eest vahel sõlmitud koostöökokkuleppega (tl 20). Koostöökokkulepe annab kaebajale mh õiguse PRIA-lt ühtse pindalatoetuse ja hooldustoetuste taotlemiseks. Etteruttavalt, koostöökokkuleppe p 5 kohaselt ei ole tõene kaebaja väide leppes tasukomponendi puudumisest, sest leppe p 5 määratleb puidust tuleneva tulu jaotuse poolte vahel.
24.Halduskohus on seisukohal, et käesoleva otsuse punktis 21 nimetatud sätete kohaselt peab taotleja tõendama maaomaniku soovi (tahteavaldust) põllumajandusliku maa kasutada andmiseks.
25.Kaebaja poolt vastustajale esitatud ühtse pindalatoetuse ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse saamise taotlusega (tl 80–88) on tõendatud, et kaebaja taotles toetust kolmele põllule (kokku 5,14 ha) ja märkis: põllumassiivi nr 42445352815, põllu nr 1 (1,53 ha) kasutusõiguse aluseks (tl 83p) suulise rendilepingu (SR);
põllumassiivi nr 42445352815, põllu nr 2 (0,32 ha) kasutusõiguse aluseks (tl 83p) kirjaliku rendilepingu (KR); põllumassiivi nr 592010050573, põllu nr 3 (3,29 ha) kasutusõiguse aluseks ( tl 84) suulise rendilepingu (SR).
26.Pindalatoetuse taotluse lisa (tl 83) kohaselt tuleb taotluses põllumajandusmaa kasutusõigus tähistada järgnevalt: O - omandis, KR- kirjalik rendileping, SR - suuline rendileping, KV kasutusvaldus, M - muu. Kaebaja taotlusega on niisiis tõendatud, et kaebaja on kasutusõiguse tähistanud lühenditega SR ja KR, s.t suuline- ja kirjalik rendileping.
27.Kaebaja ei ole tõendanud põldude nr 1–3 osas maaomanikelt saadud maakasutusõigust suuliste ja kirjalike rendilepingute alusel, nagu ta on kinnitanud PRIA-le esitatud taotluses. Samuti ei ole tõendatud, et maaomanikud oleksid andnud maade senisele rentnikule (MTÜ Suure Katla Selts) õiguse maade kolmandale isikule (käesoleval juhul kaebaja) kasutada andmiseks sõltumata selle vormistamise viisist. Kohus ei nõustu kaebaja menetlusdokumentides esitatud arutlusega, et koostöökokkuleppe sõlmimiseks ei olnud maaomanike nõusolek vajalik. Tõendite kogum tõendab, et kaebaja on ka ise püüdnud maaomanikelt maakasutuseks nõusolekut saada, kuid kaebaja püüdlused ei ole olnud edukad. Maaomanikud ei ole tõendikogumi kohaselt kaebaja poolt nendele kuuluva maa kasutamisega kaebaja poolt nõustunud.
28.Poolte vahel ei ole vaidlust, et maa omanikeks, millele kaebaja PRIA-lt toetusi taotles on Y ja Z. Põllumajandusliku rendilepinguga nr 2014/1 (tl 36) ja põllumajandusliku rendilepinguga nr 2014/1-3 (tl 37) on tõendatud, et alates 2014. aastast oli maakasutusõigus vaidlusalusele maale Suure Katla Selts MTÜ-l. Kaebaja on seisukohal, et maakasutusõigust tõendab MTÜ Suure Katla Selts ja MTÜ Looduskeskkonna säilitamise eest vahel sõlmitud koostöökokkulepe (tl 17).
29.Kohus on seisukohal, et eelpool nimetatud tõendid, ei tõenda kaebaja maakasutusõigust vaidlusalusele maale rendilepingute ja koostöökokkuleppe alusel.
30.Õiguslikku vaidlust ei saa olla selles, et käesoleval juhul toimus PRIA asjaajamine haldusmenetluses kaebaja taotluse alusel (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14) ja ELÜPS § 1 lg 2). Seadusega või selle alusel võib taotlusele ette näha kohustusliku vormi (HMS § 14 lg 1). Kirjalik taotlus peab mh sisaldama muid õigusaktidega ettenähtud andmeid (HMS § 14 lg 1 p 5). Käesoleval juhul on taolisteks andmeteks iga põllu maakasutuse õiguslik alus (ELÜPS § 13 lg 1, määruse nr 32 § 3 lg 1 ja § 152 lg 1 p 4).
31.Nagu osundatud on kaebaja poolt vastustajale esitatud taotluse kohaselt põldude nr 1 ja 3 puhul kasutusõiguse aluseks suuline rendileping ja põllu nr 2 puhul kirjalik rendileping. Kaebaja ei ole kohtule esitatud tõenditega tõendanud maaomanike tahteavaldust maa valdusest kaebaja kasuks loobumiseks PRIA-le toetustaotluses kaebaja poolt esitatud asjaoludel, st maa kaebajale kasutamiseks andmist.
32.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub seetõttu alus.
33.Halduskohus loeb eelpool analüüsitud tõendite kogumiga tõendatuks, et kaebaja ei ole haldusmenetluses ja kohustuslikus kohtueelses vaidemenetluses ning kohtumenetluses tõendanud PRIA-le 2018. a juunis esitatud taotluses toodud maakasutuse õiguslikku alust suuliste rendilepingute ja kirjaliku rendilepingu näol.
34.Õiguslikku vaidlust ei saa olla selles, et vastustaja pidi kaebaja taotluse alusel läbiviidavas haldusmenetluses lähtuma taotluses esitatud asjaoludest. Seega on vastustaja kohtu hinnangul jätnud kaebaja taotluse ainuüksi sel motiivil õiguspäraselt rahuldamata. Vaide- ja kohtumenetluses ei ole kaebaja tõendanud taotluses toodud andmete õigsust põldude suuliste rendilepingute ja kirjaliku rendilepingu alusel tekkinud kasutusõiguse osas.
35.Kaebaja on asjas kogutud tõendite kohaselt oma positsiooni maakasutusõigusest õiguslikult disaininud. Kui PRIA-le 2018. a juunis taotlust esitades tugines kaebaja kasutusõiguse alusena rendilepingutele, siis PRIA-lt teavituskirjade saamise järgselt, on kaebaja seisukoht maa kasutusõiguse aluse osas muutunud.
36.PRIA-le esitatud taotluses tugines kaebaja maa omanikega sõlmitud rendilepingutele. Vaietele on kaebaja lisanud koostöökokkuleppe (tl 17) ja väitnud, et kaebajal on rentnikuga sõlmitud koostöölepingu alusel õigus maad kasutada, kusjuures vaide- ja kohtumenetluses ei ole kaebaja osundanud, et tema taotluses on ebaõigesti maa kasutamise õigusliku alusena märgitud rendilepingud. Pindalatoetuse taotluse lisas (tl 83) on taotlejatele alternatiivsete kasutusõiguse aluste taotlusele märkimise võimalusi selgitatud. Kaebaja taotlus on selge ja üheselt mõistetav ning alternatiive rendilepingutele välistav.
37.Neil asjaoludel, on kohtu hinnangul alusetud kaebaja poolt kaebuses ja hilisemates menetlusdokumentides vastustajale tehtud õiguslikud etteheited vaidlustatud haldusaktides rendilepingu sätetele tuginemisest. Maaomanike tahteavaldust kaebajatele maa kasutusõiguse üleandmiseks ei tõenda ka kaebusele lisatud maaomanike lepingute ülesütlemise teatised (tl 21– 24). Kaebaja ei ole selle lepingu pooleks, mis on nende teatistega üles öeldud. Kaebaja nimel peetud e-kirjavahetus (tl 25–29) ei tõenda samuti maaomanike tahteavaldust, sest kohtule ei ole esitatud tõendeid kaebaja poolt maaomanikele ettepandud põllumajandusliku rendilepingu üleandmise kokkulepete (tl 26, 28) allkirjastamisest maaomanike poolt.
38.Kaebuse kohaselt tõendavad tsiviilasjade nr 2-18-18925 ja nr 2-18-18927 MTÜ Suure Katla Seltsi hagiavaldused maaomanike ja Ula-Hansu talu OÜ vahel sõlmitud lepingute tühisust. Halduskohus kaebaja väidetega ei nõustu, sest lubatud tõendiks halduskohtumenetluses on varasem jõustunud kohtulahend, mitte huvitatud isiku poolt kohtule esitatud menetlusdokument või hagiavaldus (HKMS § 61 lg 4). Liiatigi ei ole kaebaja tõendanud lepingu poole poolt lepingute tühisusele tugineva hagiavalduse kohtule esitamist. Ka hagiavaldustes ei ole kohtulahendite kohaselt hagetud lepingute tühisusega seonduvat, millist muljet on kaebaja püüdnud PRIA-le ja halduskohtule jätta.
39.Kohtute Infosüsteemi andmetel ei ole kaebaja nimetatud kohtuasjades kohtu menetluses olnud MTÜ Suure Katla Selts hagi seoses tehingute tühisusega, nagu väidab kaebaja kaebuses. MTÜ Suure Katla Selts on kohtute infosüsteemi andmetel hagenud maaomanikelt lepingu täitmist ja tekkinud kahju hüvitamist.
40.Pärnu Maakohtu 10.04.2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-18-18925 on jäetud Suure Katla Seltsi hagi Malle Kitteri vastu lepingu täitmiseks ja tekkinud kahju hüvitamiseks läbi vaatamata. Määrus on kohtute infosüsteemi andmetel jõustunud.
41.Pärnu Maakohtu 30.09.2019. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-18-18927 on jäetud MTÜ Suure Katla Seltsi hagi Ya vastu lepingu täitmise ja tekkinud kahju hüvitamise nõudes rahuldamata. Kohtuasja materjalide hulgas on kaebaja nimel M.K. ja Ya vahel 14.06.2018. a peetud ekirjavahetus vaidlusaluse maa kaebaja kasutusse andmiseks, millele maaomanik on vastanud eitavalt. Kohtuotsus tugineb nimetatud e-kirjavahetusele. Kohtuotsuses on kohus tuvastanud, et MTÜ Suure Katla Selts ja Ya vaheline rendileping on poolte kokkuleppel lõpetatud ja kostja on sõlminud uue lepingu maa rendile andmiseks. Kohus on sedastanud, et seadus ei näe ette rendilepingu poolte kokkuleppel lõpetamisele vorminõudeid. Rendilepingu saab poolte kokkuleppel lõpetada rendileandja ja rentniku suulisel kokkuleppel. Rendileping lõpetati poolte kokkuleppel 18.05.2018. a, enne mida oli MTÜ Suure Katla Selts andnud uuele rentnikule (UlaHansu talu OÜ-le) üle kõik toetustega seotud kohustused ametiasutuste ees. (kohtuotsuse p 12)
42.Seega on ka maakohus tuvastanud eelpool käsitletud asjaolud, mis on halduskohtu hinnangul olulised kaebaja nõude lahendamisel.
43.Halduskohtule ei ole esitatud tõendeid, mille alusel saaks kummutada maakohtu järeldused. Kohus võtab eelpool nimetatud kohtulahendid kaebaja osundatud tsiviilasjadest tõenditena haldusasja juurde.
44.Nende tõenditega (kohtulahenditega) ei ole tõendamist leidnud kaebaja väited Uue-Hansu talu OÜ ja Zi ning Ya vahel sõlmitud lepingute tühisusest.
45.Maaomanikud on käesolevas asjas ka PRIA-le kinnitanud (tl 74–75, 76–77), et kaebaja oli 14. juuni seisuga teadlik, et Z ja Y pole nõus kaebaja poolt nende maade kasutamisega. Kaebaja ja Y kokkulepet ei kinnita ka 27.09. 2017. a kaebaja ja maaomaniku vaheline e-kiri. Seega puudub ka sel motiivil alus kaebuse rahuldamiseks.
46.PRIA on vaideotsuse p-s 11 (tl 45) asunud seisukohale, et lisaks maade kasutusõiguse puudumisele ei ole vaide esitaja maid hooldanud ega loomi nendel maadel karjatanud vastavalt toetuse saamise tingimustele (vaideotsuse p-des 8–10 toodud asjaoludel). Halduskohtule ei ole kaebaja poolt esitatud taolisi tõendeid, mis annaksid kohtule aluse PRIA-st selles osas erineva järelduse tegemiseks.
47.Riigikohtu Halduskolleegium on 8. novembri 2007. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-38-07 märkinud järgmist: "Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb siseriiklikul kohtul õiguse võimaliku kuritarvitamise kindlakstegemiseks tuvastada esmalt objektiivsed asjaolud, mis ei vasta EL-i õiguse eesmärgi saavutamisele, isegi kui EL-i õiguses kehtestatud vormilisi tingimusi on järgitud, ja seejärel tuvastada subjektiivne aspekt, mis tähendab kavatsust saada EL-i õiguse vastavate sätete alusel põhjendamatut kasu, luues selleks kunstlikult vajalikud tingimused (vt Euroopa Kohtu 14. detsembri 2000. a otsus kohtuasjas C-110/99: Emsland-Stärke GmbH vs Hauptzollamt HamburgJonas, EKL 2000, lk I-11569, p-d 52 ja 53". Samas viitas kolleegium ka 19. detsembri 2006. a otsusele asjas nr 3-3-1-80-06, p 23. Neis lahendites rõhutas kolleegium PRIA kohustust kahtluse korral analüüsida nii asjassepuutuvate Euroopa Liidu normide tähendust ja eesmärki kui taotleja tegevusviisi.
48.Kohus nõustub vastustajaga, et vaideotsuse p-des 8–10 toodud asjaoludel on vastustaja kahtlus põhjendatud selles, et kaebaja on kogu 2018. aasta vegetatsiooniperioodi enda loomi Kaagi ja Roosu katastriüksustel asuvatel maadel karjatanud. Asjaolu, et kaebaja on kohtule esitatud menetlusdokumentides loomade karjatamist ajaliselt piiranud, ei muuda vaideotsust kaebaja õigusi rikkuvaks.
49.Kaebaja on vaideotsuse järelduste kummutamiseks kaebusele tõenditena lisanud kokkulepped loomade omanikega (tl 32–34), kelle loomi väidetavalt vaidlusalusel maal karjatati. Kohus on seisukohal, et nimetatud tõendid ei tõenda kaebaja poolt põllumajandusliku tegevusega tegelemist karjatamise näol määruse nr 32 mõttes, vaid kaebaja tõendid viitavad kaebaja poolt pigem vahendustegevusele omase tegevusega tegelemisele.
50.Käesolevas asjas on seadusega kehtestatud kohustuslik kohtueelne menetlus. Kohus hindab haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga (HMS § 54). Tegemist ei ole olukorraga, kus kohtumenetluses saab tõendada uusi asjaolusid, mille kohta haldusorganile haldusmenetluses tõendeid ei esitatud või esitati erinevalt kohtumenetlusest. Seda ei ole kaebaja teinud ka vastuseks PRIA teavituskirjadele (tl 88–91), millega tehti kaebajale teatavaks toetuste määramisest keeldumine. Kui kaebaja ja MTÜ Suure Katla Selts koostöökokkuleppest tulenevaks peamiseks hüveks kaebajale on PRIA-lt ühtse pindalatoetuse ning kliima- ja keskkonnatoetuse saamine, on suure tõenäosusega tegemist kaebaja poolt kunstlike tingimuste loomisega toetuse saamise eesmärgil, millele viitavad ka kaebaja esitatud kokkulepped loomade tasuta kasutamiseks saamisest (tl 32–34). Kaebaja panus kliimat- ja keskkonda säästvate põllumajandustavade rakendamiseks on neil asjaoludel küsitav.
51.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel on kohus seisukohal, et puudub alus vaidlustatud haldusaktide ja vaideotsuse tühistamiseks ja vastustajale asja uueks läbivaatamiseks kohustava ettekirjutuse tegemiseks. Kohus jätab neil asjaoludel kaebuse rahuldamata.
52.Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega jäävad kaebaja menetluskulud (tl 108–114) riigilõivule ja õigusabile kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud (HKMS § 109 lg 1).
53.HKMS § 175 lg 3 alusel tuleb andmesubjektide nimed asendada tähemärkidega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.