TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-11-44511 Menetluskulud Jätta riigi õigusabi kulud ja ekspertiisikulud riigi kanda ja kõik muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Määruse jõustumine ja edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest eestkostja, eestkostetav, samuti tema abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud usaldusisik või eestkostetava elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Asjaolud Harju Maakohtu 07.02.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-44511 seati Xxxxüle eestkoste ning eestkostjaks kuni 07.02.2017 määrati Xxxx. Kohus algatas perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 4 alusel 07.11.2016 määrusega menetluse kontrollimaks, kas eestkoste jätkumine Xxxxüle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Kohus määras Xxxxesindaja ja kaasas menetlusse eestkosteasutuse ning küsis seisukohta käesoleva menetluse osas. Haabersti Linnaosa Valitsus esitas arvamuse 21.11.2016. Advokatuur nimetas Xxxx menetluses riigi õigusabi korras esindajaks vandeadvokaadi abi Anna Solomko, kes esitas arvamuse 21.11.2016. Eestkosteasutuse arvamus Haabersti Linnaosa Valitsuse arvamusest nähtub, et Xxxxon lapseeast sügava puudega isik. Xxxxtervislik seisund ei ole paranenud, tal on Sotsiaalkindlustusameti otsusega tuvastatud sügav keele- ja kõnepuue ning psüühikahäire. Puude tõttu on Xxxxigapäevane tegutsemine ja ühiskonnelus osalemine täielikult takistatud. Xxxxvajab pidevat hooldamist ja järelevalvet. Xxxxei ole võimeline oma elu iseseisvalt korraldama, tehinguid tegema ja kaitsma oma tsiviilõigusi, samuti ei ole ta võimeline vastu võtma oma tervist puudutavaid otsuseid. Xxxxteovõimetu isikuna vajab eestkostet, mida teostab tema ema, Xxxx. Xxxxavaldas suuliselt meile oma nõusoleku jätkata Xxxxeestkostjana. Haabersti Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna spetsialistide arvamusel on Xxxxsobilik isik Xxxxeestkostjaks. Haabersti Linnaosa Valitsus on seisukohal, et et Xxxxeestkostet tuleb jätkata ning Xxxxeestkostja volitusi pikendada. Esindaja arvamus Xxxxmenetluses riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi abi Anna Solomko leidis, et Xxxxon sügava puudega isik, kelle üle on seatud eestkoste alates 2011.a. Xxxx esineb otsuse nr xxxx alusel sügav puue, sest tema igapäevane tegutsemine ühiskonnaelus on täielikult takistatud. Eestkostetava esindaja kohtus eestkostetava ning eestkostjaga 21.11.2016.a. nende elukohas aadressil Xxxx, Tallinn. Kohtumisel puudutatud isikutega I ja II selgus, et puudutatud isik I elab oma perekonnaga, sh ema (eestkostja), isa ja õega. Eestkostetaval on kindel eluase ning ta on puudutatud isiku II ülalpidamisel ja hooldamisel. Xxxxon oma tuba madratsiga. Muud mööblit toas ei ole. Eestkostja selgitas, et Xxxx on sügav puue alates sünnist, samuti on tal vahepeal olnud krambid ja epilepsia hood. Eestkostetaval esinevad autismi tunnused, seega suhtlemine on temaga raskendatud. Mitmeid aastaid külastas Xxxx päevakeskust Xxxx, kuid mingisugust arengut tal siis ja ka praegu toimunud ei ole. Xxxx tunneb oma vanemaid ära, reageerib nende juuresolekule. Xxxxviibib seisundis, kus ei suuda ise oma elu ja hooldust korraldada ega oma õigusi kaitsta. Eestkostetav saab iseseisvalt ainult süüa ja juua, kuid ülejäänud igapäevaseid toiminguid aitab tal teha ema (sh riietumine, toidu valmistamine, pesemine jm). Xxxxi ema tööl ei käi, seega viibib ta terve päev oma poja kõrval. Ema sõnade järgi ei saa Xxxxi üksinda jätta, kuna tal puudub ohutunne. Esindaja proovis suhelda puudutatud isikuga I, kuid ta ei suutnud vastata ühelegi küsimusele, ainult

2-11-44511 häälitses. Tal puudub arusaadav kõne. Esindaja viibimise ajal puudutatud isik I hüppas diivanil ning pildus asju mööda tuba laiali. Esindaja vaatepunktist ei orienteeru Xxxxajas, kohas ja situatsioonis. Ta vajab ööpäevaringset abi (s.o. elementaarsete igapäevaste põhitegevustega, sh söömisel, hügieenitoimingute tegemisel, ringiliikumisel, isik on allkirjavõimetu jms) ning pidevat järelevalvet. Esindaja on seisukohal, et Xxxxei ole võimeline oma eluga toime tulema ilma kõrvalise abita ning vajab ka edaspidist eestkostet. Ametlikes asjades ja varaliste tehingute tegemiseks vajab eestkostetav eestkostjat, kes suudab tagada Xxxxõiguste ja huvide kaitse. Kui kohus tuvastab eestkoste pikendamise vajaduse, leiab esindaja, et Xxxxkui puudutatud isiku I ema on sobiv inimene olema Xxxx Xxxx eestkostjaks. Xxxxkinnitas, et ta soovib jätkata Xxxx Xxxx eestkostjaks olemist ning Xxxxei ole selle vastu. Eeltoodule tuginedes puudutatud isiku I esindaja on seisukohal, et eestkoste pikendamine on eestkostetava huvides. Kohtumääruse põhjendused ja järeldus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 kohaselt lahendab kohus piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt, hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 529 lg 1 kohaselt, kohus lõpetab eestkoste, kitsendab eestkostja ülesannete ringi või laiendab eestkostetava iseseisvalt tehingute tegemise õigust, kui eestkostja määramise alused on täielikult või osaliselt ära langenud. TsMS § 529 lg 2 kohaselt, kohus võib aluste äralangemise tuvastamiseks määrata ekspertiisi. TsMS § 528 lg 1 kohaselt, eestkostja ülesannete ringi muutmisele ja uue eestkostja määramisele, samuti eestkostja ametiaja pikendamisele kohaldatakse eestkostja määramise kohta sätestatut. PKS § 203 lg 4 kohaselt, kohus kontrollib hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. TsMS § 524 lg 1 kohaselt, kohus kuulab isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Kohus kuulab isiku ära isiku tavalises keskkonnas, kui isik seda nõuab või kui see on kohtu arvates asja huvides vajalik ja isik sellele vastu ei vaidle. Isikule tuleb menetluse käiku selgitada. TsMS § 524 lg 5 kohaselt, kohus ei pea eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulama, kui: 1) sellest võivad tema tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed; 2) kohus on vahetu mulje põhjal veendunud, et isik ei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama. TsMS § 525 lg 3 kohaselt, kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. TsMS § 477 lg 4 kohaselt, kohus võib isiku ära kuulata muu hulgas telefonitsi või lugeda ärakuulamiseks piisavaks isiku kirjaliku või elektrooniliselt esitatud seisukoha, kui kohtu arvates on sel viisil võimalik isikult saadavaid andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata. TsMS § 528 lg 2 sätestab, et eestkostja ülesannete muutmisel, uue eestkostja määramisel või eestkostja ametiaja pikendamisel ei pea uut ekspertiisi tegema ega eestkostetavale menetluseks esindajat määrama, kui: 1) eestkostja ülesandeid oluliselt ei laiendata või 2) eestkoste määramise aluseks olevast ekspertiisist on möödunud vähem kui viis aastat. Viimasest ekspertiisist möödub 14.01.2017.a 5 aastat, seega ei pea kohus vajalikuks määrata tulenevalt TsMS § 528 lg 2 p-st 2 Xxxxuut ekspertiisi. Lisaks märgib kohus, et Xxxx esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi abi xxxx on Xxxx xxxx vahetult kohtunud ning on

2-11-44511 kinnitanud, et eestkoste vajadus ei ole ära langenud. Samuti nähtub 14.01.2012 tehtud ekspertiisist, et Xxxx vajab eestkostet elukestvalt. Lähtudes Haabersti Linnaosa Valitsuse ja Xxxx menetluses määratud esindaja arvamusest, 14.01.2012 tehtud ekspertiisiaktist ning tsiviilasja toimiku materjalidest, nõustub kohus nimetatud dokumentides väljendatud seisukohtadega ning leiab tõendeid kogumis hinnates, et Xxxx on piiratud teovõimega isik, kelle huve ei ole võimalik kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu ja tema üle seatud eestkostet tuleb jätkata. Kohus ei kuulanud Xxxx xxxx isiklikult ära, kuna ekspertiisiaktis on ekspert asunud seisukohale, et Xxxxei ole suuteline sisukohaseks kontaktiks mistahes modaalsuses, sh ei ole ta suuteline osalema kohtuistungil, ärakuulamisel harjumuspärases keskkonnas ega andma seisukohta eestkostja määramise ja eestkostja isiku kohta. Seega asub kohus seisukohale, et tema kohtupoolne ärakuulamine ei anna midagi juurde antud asja lahendamisele. Eeltooduga ja tulenevalt eelkõige Xxxx tervislikust seisukorrast, on Xxxx eestkoste pikendamise vajadus leidnud kinnitust. Lähtudes tsiviilasja toimikus olevatest Xxxx tervislikku seisundit kajastavatest dokumentidest ning arvestades menetluses esitatud arvamusi, leiab kohus, et Xxxx ei ole jätkuvalt võimeline tegema iseseisvalt mistahes tehinguid. Kohus leiab, et eestkoste tuleb seada eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, mistõttu tuleb lugeda, et Xxxx on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta ei oma hääleõigust (TsMS § 526 lg 5). Samuti leiab kohus, et Xxxx ei ole võimalik jätta alles teovõimet mistahes perekonnaõiguslike tehingute mõistes, st et Xxxx ei saa aru perekonnaõiguslike tehingute tagajärgedest. Käesolevas asjas leiab kohus, et Xxxxon endiselt sobivaimaks eestkostjaks tema ema Xxxx, kes on eestkostjana Xxxxelukorraldusega tegelenud ning on sellega ka näidanud, et ta on suuteline Xxxxhuve ja õigusi kaitsma. Xxxxei ole küll kohtule esitanud eestkostja volituste pikendamiseks kirjalikku nõusolekut, kuid on Xxxxmenetluses määratud esindajale ja Haabersti Linnaosa Valitsusele kinnitanud, et on jätkuvalt nõus olema Xxxxeestkostja. Kogutud tõenditest ei nähtu, et Xxxxeestkostja ülesandeid peaks piirama. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid Xxxxeestkostjaks olemise. Kohtu hinnangul on põhjendatud seega pikendada Xxxxvolitusi Xxxxeestkostjana. PKS § 203 lg 4 kohaselt kontrollib kohus hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. TsMS § 526 lg 2 p 5 kohaselt märgitakse eestkoste määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. TsMS § 526 lg 3 kohaselt ei või nimetatud aeg olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates. Eeltoodu alusel ja kooskõlas PKS § 203 lg-ga 4, tuleb Xxxxmääratud eestkostja Xxxxametiaega pikendada viis aastat. PKS § 207 kohaselt on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja, kel on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides. Eestkostja ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule. PKS § 206 kehtestab eestkostja kohustused. Eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Kohus juhib tähelepanu PKS § 194, mis näeb ette eestkostja aruandekohustuse. Selle paragrahvi kohaselt kohus võib igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta. Eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta

2-11-44511 esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. /allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.