XX kaebus Maksu- ja Tolliameti 01.06.2020 vastutusotsusele nr 13-7/01044-8
Menetlusosalised esindajad
ja
Asja läbivaatamise vorm
nende Kaebaja – XX Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Margo Karu
21.oktoobril 2020, avalikul kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 16.12.2020. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (edaspidi maksuhaldur) alustas 13.08.2019 korraldusega nr 12.2-3/049988-1 kontrollimenetlust Ärina Timber OÜ (edaspidi ka äriühing) käibemaksu ja tulumaksu ning kinnipeetud tulumaksu, sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmaksete deklareerimise, arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimiseks maksustamisperioodi jaanuar 2017 kuni juuni 2019 (k.a) osas.
2.Ärina Timber OÜ esitas 29.11.2019 02.2017–06.2019 tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonide (edaspidi TSD) lisa 1 parandused, millega suurendati äriühingu maksukohustust tööjõumaksude osas 14 046,42 eurot. Samal kuupäeval esitas Ärina Timber OÜ ka TSD lisade 4, 5 ja 6 parandused, millega äriühingu maksukohustus suurenes 29 957,69 eurot. Lisaks tegi äriühing 27.11.2019 ka parandused töötamise registris.
3.Ärina Timber OÜ kontrollimenetlus lõppes 11.12.2019 teatega nr 12.2-3/049988-6, kuna Ärina Timber OÜ esitas deklaratsioonide ja töötamise registri kannete parandused, mille maksuhaldur teatega õigeks luges.
4.Maksuhaldur alustas 07.04.2020 Tallinna Halduskohtule esitatud täitmist tagavate toimingute taotlusega XX suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse (haldusasi nr 3-20626). Maksumenetlus lõppes 01.06.2020 vastutusotsusega nr 13-7/01044-8 (edaspidi vastutusotsus), millega kohustati XXt solidaarselt äriühinguga tasuma viimase deklareeritud kuid tasumata maksusumma 43 909,55 eurot, millele lisandub intress 9638 eurot. Vastutusotsuse põhjendused on kokkuvõetult järgmised.
4.1.Äriühingu maksuvõla sundtäitmine ei ole õnnestunud. Maksuhaldur arestis maksuvõla sundtäitmiseks äriühingu pangakontod, kuid viimane laekumine maksuvõla katteks toimus 02.02.2020 summas 93,36 eurot. Registervara äriühingule ei kuulu ning samuti ei nähtu, et maksusumma sundtäitmine oleks võimalik äriühingu majandustegevuse tulemusel.
4.2.Maksuvõlg ja sellest tingitud tasumiskohustuse rikkumine tekkis äriühingu juhatuse liikme XX tegevuse tulemusel, kuna ta kajastas algselt ebaõigeid andmeid äriühingu maksudeklaratsioonides ning viis äriühingust välja rahalisi vahendeid. Äriühingu juhatuse liikmena jättis XX ajavahemikul 02.2017–06.2019 esialgselt deklareerimata ja tasumata töötaja palgaväljamaksetelt arvestatud tööjõumaksud kogusummas 14 046,42 eurot ning juhatuse liikme ja Ärina Timber OÜ külaliste toitlustamise ja meelelahutusega seotud kulutustelt arvestatud tuluja sotsiaalmaksu kogusummas 5028,69 eurot. Samuti jättis juhatuse liige deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed kogusummas 99 716,66 eurot ning tasumata sellelt tulumaksu summas 24 929 eurot. Kui deklaratsioonid oleks esitatud õigete andmetega, siis oleks äriühingu maksudeklaratsioonid ja tasumisele kuuluvad maksusummad õiged. Kuna Ärina Timber OÜ raamatupidamist kontrollides ei suudetud tuvastada 99 716,99 euro kasutamist äriühingu majandustegevuses, siis tegi selles osas XX parandused äriühingu maksudeklaratsioonis ning see loeti ettevõtlusega mitteseotud väljamakseks. Maksudeklaratsioonide parandamisega tunnistas äriühing sisuliselt valeandmete esitamist. Kui XX ei oleks teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid 99 716,66 eurot, oleks äriühingul olnud piisavalt rahalisi vahendeid maksustamisperioodide 02.2017–06.2019 tegeliku maksukohustuse tasumiseks. Ka oleks seeläbi olnud välditav tulumaksuvõla tekkimine ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt.
4.3.XX tegevust tuleb pidada tahtlikuks. Olles mitme äriühingu juhatuse liige, siis oli tal piisavalt teadmisi ja kogemust äriühingu juhtimisel ning maksukohustuste täitmisel. Kuigi maksuhaldur kohustas XXt andma vastutusmenetluses teavet, siis keeldus isik sellest. Deklaratsioonide parandamisega kinnitas XX algsetes deklaratsioonides valeandmete esitamist. Algselt valeandmetega deklaratsioonide esitamise eesmärgiks sai olla vaid maksukohustuse tasumise vältimine. Ärina Timber OÜ juhatuse ainuliikmena oli XXl kohustus korraldada Ärina Timber OÜ nimel õigete andmetega maksudeklaratsioonide esitamine ning deklaratsioonide alusel arvestatud maksusummade tasumine.
4.4.XX ja äriühingu maksukohustuse täitmata jätmise vahel esineb põhjuslik seos. Kui XX oleks täitnud maksukorralduse seadusest (edaspidi MKS) ja maksuseadustest tulenevaid kohustusi, esitanud Ärina Timber OÜ TSD maksudeklaratsioonid õigete andmetega ning jätnud tegemata ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid kogusummas 99 716,66 eurot, ei oleks Ärina Timber OÜl hilisemalt maksudeklaratsioonide parandamise tulemusena maksuvõlgnevust summas 43 909,55
2 (9)
eurot tekkinud ning äriühingul oleks olnud piisavalt rahalisi vahendeid maksustamisperioodide 02.2017 kuni 06.2019 maksukohustuste tasumiseks.
5.XX esitas 01.07.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse vastutusotsuse tühistamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja seisukoht
6.1.Väär on maksuhalduri seisukoht, et äriühing tegi ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid kogusummas 99 716,66 eurot. Sel põhjusel on väär ka maksuhalduri seisukoht, et selle kulutuse tegemata jätmisel oleks äriühingul olnud piisavalt raha maksukohustuste täitmiseks. Äriühingu maksumenetluses ei arvestatud maksukohustust vähendavaid asjaolusid õiguspäraselt ning külaliste toitlustamise ja meelelahutusega seotud kulutustelt täiendavat maksukohustust valdavas osas üldse ei tekiks. Äriühing ei tunnistanud maksudeklaratsioonide parandamisega valedeklaratsioonide esitamist, vaid tegemist oli kompromissi korras deklaratsioonide parandamisega, et maksukontrolli menetlus lõpetada. Maksuhaldur ei tutvustanud maksumenetluses kaebajale ja äriühingule kontrolliakti ning selles tuvastatu ei vasta tegelikkusele.
6.2.Ärina Timber OÜ majandustegevuse käibelangus oli tingitud objektiivsetest asjaoludest – ümarpuidu hinnalangus ning 2019–2020 aasta soe talv, mis muutis metsamajandamise praktiliselt võimatuks. Sel põhjusel ei olnud enam mõistlik ümarpuitu müüa ja raieõigusi soetada ning edasiste võlgade (sh maksuvõla) suurenemise vältimiseks tuli töötajad vabastada. Äriühingu antud laenude tagasimaksmise tähtpäevad ei olnud saabunud ning laenusaajad ei soovinud laene ennetähtaegselt tagastada. Laenude tagastamisel on maksuvõla tasumine võimalik.
6.3.Seoses tegevuspiirakonna eripäradega kasutati sularaha, mida äriühing laenas R. R. kaudu ning kui laenu oli vaja tagasi maksta, siis kanti see R. R. ema kontole, kust see siis välja võeti ja laenajatele tagastati. Sellist tegutsemist on aktsepteerinud ka vastustaja, kuna vastutusotsuse punktis 2.2.2. mägitakse, et kontrollimenetluses tuvastati, et V. R. pangakontole kantud summad vastasid raieõiguste ostutehingute maksumusele ning olid seotud äriühingu majandustegevusega, s.o raieõiguste ostmisega.
6.4.Kaebajale heidetakse ette, et äriühing jättis deklareerimata ja tasumata R. R. tehtud töötasu väljamaksed ning kontrolliakti lisaks olevast maksuhalduri tabelist nähtub, et R. R. on igakuiselt makstud töötasu 850 eurot (bruto). Samas vastutusotsuses on viidatud, et kaebaja andis nõusoleku deklareerida ja tasuda maksukohutused R. R. töötasult tagasiulatuvalt 01.01.2017 (700 eurot kuus (bruto)). Seega on kahe vastustaja välja toodud väite vahel märkimisväärne erinevus, mis viitab, et tegelikkuses pole vastustaja R. R. tasutud töötasu suurust kindlaks teinud. Väites, et olen tahtlikult ja teadlikult esitanud algselt ebaõigete andmetega maksudeklaratsioonid, kus ebaõigesti deklareeritud R. R. töötasu, siis oleks vastustaja pidanud kindlasti välja selgitama R. R. tegeliku töötasu suuruse, mida aga ei ole tehtud. R. R. töötasu suuruse määramine oli osa maksumenetluse kompromissist. Tegelikult R. R. 850 euro suurust töötasu perioodil jaanuar 2017 kuni juuni 2019 ei makstud, vaid tema töötasu suuruseks oli ca 600 eurot kuus, mistõttu on vastutusotsusega nõutav maksuvõlg väär. Asjaolust, et vastustajaga kokkuleppel oli kaebaja nõus Ärina Timber OÜ suhtes läbiviidava maksukontrolli menetluse lõpetamiseks deklareerima R. R. töötasuks 850 eurot kuus, , ei saa tuletada, et tegelikult konkreetsel perioodil just R. R. nii suures ulatuses töötasu maksti.
3 (9)
6.5.Maksuhaldur määras erisoodustuselt maksud valesti, kuna maksustatud on tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 49 lg-s 4 sätestatud kulutusi, mida äriühingul on seadusega lubatud teha ning mille eest tuleb kindlate tingimuste olemasolul tasuda tulumaksu. Deklaratsioonide parandused tehti maksuhalduri juhiste alusel ning maksuhaldur kontrollis esitatud deklaratsioone ja lõpetas maksumenetluse. Maksuhaldur oleks pidanud juhtima tähelepanu maksukohustust vähendavatele asjaoludele, mistõttu on ka sissenõutav summa lubatust suurem. Arvestades TuMS § 49 lg-s 2 lubatud 2% ning 12x32 eurot aastas, siis nõutakse vastutusotsusega tulumaksu tasumist, mida maksukohustust vähendavaid asjaolusid arvesse võttes tegelikult 2017 ja 2019 aasta osas üldse ei eksisteeri ning 2018 on see oluliselt väiksem kui vastutusotsuses väidetakse. See tähendab, et TSD lisa 5 deklareeritud ja maksuhalduri õigeks loetud deklaratsioonid on ebaõiged ning seetõttu on maksuvõlg väiksem ja vastutusotsus seetõttu õigusvastane.
6.6.Ka on väär TSD lisa 4 erisoodustuselt maksude arvestamine. TuMS § 48 lg 55 punkt 2 sätestab, et erisoodustusena ei maksustata töötaja tervise edendamiseks tehtavaid kulutusi 100 euro ulatuses töötaja kohta kvartalis, kui tööandja on neid võimaldanud kõikidele töötajatele sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutusi. Kaebaja kasutab regulaarselt spordiklubi My Fitness, kuid TuMS § 48 lg 55 punktis 2 ette nähtud täiendav tulumaksusoodustus 100 eurot kvartalis on jäänud vastutusotsuses arvestamata. Lisaks on osa väljamakseid arvestatud TSD lisadel 4 ja 5 topelt.
6.7.Väär on ka ettevõtlusega mitteseotud kulude arvestus. Ettevõtlusega mitteseotud kulud summas 99 716,66 eurot on arvestatud selliselt, et äriühingu arvelt väljavõetud sularahast summast 836 355 eurot on maha arvestatud majandustegevusega seotud kulud summas 477 868,34 eurot ning Jals Arenduse OÜ-le antud laen summas 258 770 eurot. Vastutusotsuses on jäetud arvestamata, et äriühing andis maksukontrolli perioodil laenu R. R. ning summa 99 716,66 eurot ongi osa R. R. antud laenust. Need tõendid esitati ka maksumenetluses. Äriühingu maksumenetluses koostatud kontrollaktis on märgitud, et laenu puudutavad laenulepingud on formaalsed ja tehtud V. R. pangakontole kantud raha katteks ning sellega seotud asjaolusid tuleb uurida täiendavalt V. R. ja R. R. menetluses. Kaebajale teadaolevalt on R.R.i suhtes alustatud maksukontroll lõpetatud ning V.R.i suhtes ei ole menetlust läbi viidud. R.R.i menetluses ei tuvastatud antud laenu õigusvastasust. 99 716,66 eurot deklareeriti TSD vormil 6 kompromissina, kuid sellega ei tunnistatud valeandmete esitamist. Isegi kui lähtuda kontrollaktis toodud eeldusest, et ettevõtlusega mitteseotud kulu on tuletatav TuMS § 51 lg-stt 1 ja lg 2 punktidest 3 ja 5, siis ei saa seda lugeda õiguspäraseks, kuna äriühingul on laenu kohta sõlmitud laenulepingud, s.t olemas on algdokumendid.
6.8.Kui kohus kaebaja seisukohtadega nõustub ning vastutusotsuse osaliselt või täielikult tühistab, siis seeläbi väheneb kohe ka intressi tasumise kohustus, ilma et kaebaja peaks intressinõuet eraldiseisvalt vaidlustama, kuna sellisel juhul on 14.05.2020 esitatud intressinõue ebaõige.
6.9.Kohtuistungil loobus kaebaja väitest, mis puudutab asjaolu, et TSD lisadel 4 ja 5 on toimunud topeltmaksustamine1.
7.Vastustaja seisukoht
7.1.Vastutusotsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks ei ole alust. Maksuhaldur jääb vastutusotsuses toodud seisukohtadele ega korda neid kaebusele vastates. Praegusel juhul on
Kohtuistungi helisalvestis kell 15:18:28
4 (9)
täidetud kõik kohtupraktikas välja kujunenud vastutusotsuse tegemise eeldused ning maksuhaldur on kohtupraktika juhistest vastutusotsuse andmisel ka lähtunud (Riigikohtu otsused nr 3-3-1-16-12, punkt 10; nr 3-3-1-15-12, punkt 50; nr 3-3-1-37-13, punkt 28). Maksuhaldur on õigesti jõudnud järeldusele, et XX rikkus maksukohustuslase tasumiskohustust tahtlikult ning Ärina Timber OÜ maksuvõla tekkimine ja selle tasumata jätmine tuleneb kaebaja tahtlikust tegevusest.
7.2.Maksuhaldur tuvastas vastutusotsuse tegemisel kaebaja süü ja tahtluse maksude (maksuvõla) tasumata jätmises ning kaebaja vastupidised väited on alusetud. Vastutusotsuse punktis 2 ja selle alapunktides kirjeldatakse kaebaja tegevust Ärina Timber OÜ juhtimisel ning tema tegevuse seost maksuvõla tekkimisega. Kaebaja jättis Ärina Timber OÜ juhatuse liikmena deklareerimata töötajale R.R.ile tehtud töötasu väljamaksed kogusummas 24 650 eurot, erisoodustustena käsitletavaid väljamakseid summas 7075 eurot; toitlustuse ja meelelahutusega seoses tehtud väljamaksed summas 1860 eurot ning ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed kokku summas 99 716, 66 eurot. Samuti ei saa olla vaidlust selles, et Ärina Timber OÜ kontrollimenetluse käigus tutvus kaebaja maksuhalduri poolt tuvastatud asjaoludega ning vabatahtlikult (enne kontrolliakti/maksuotsuse tegemist) esitas deklaratsioonide parandusi, mille tulemusel suurenes äriühingu maksukohustus, mis seniajani on tasumata.
7.3.MKS § 8 lg-st 1 tulenev kohustus korraldada juriidilise isiku maksukohustuste tähtaegne ja täielik täitmine, hõlmab ka kohustust korraldada juriidilise isiku tegevus selliselt, et tegevusega kaasnevad maksukohustused oleksid kooskõlas MKS § 105 lg-ga 1 täidetud õigeaegselt ja täielikult (MKS § 105 lg 1). Vastutusotsuses on õigesti märgitud, et tasumiskohustuse rikkumine sai võimalikuks ebaõigete andmete kajastamisega äriühingu maksudeklaratsioonidel ning äriühingust rahaliste vahendite väljaviimisega. Samuti tuleb nõustuda sellega, et kui kaebaja oleks esialgselt korraldanud TSD deklaratsioonide esitamise õigete andmetega, siis oleksid Ärina Timber OÜ maksudeklaratsioonide esitamise tähtpäeva seisuga olnud tasumisele kuuluvad maksusummad õiged. Ning kui XX ei oleks teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid kogusummas 99 716,66 eurot, oleks äriühingul olnud piisavalt rahalisi vahendeid maksustamisperioodide 02.2017 kuni 06.2019 tasumisele kuulunud tööjõumaksude ning kaebaja ja Ärina Timber OÜ külaliste toitlustamise ja meelelahutusega seotud kulutustelt arvestatud maksukohustuste tasumiseks. Muuhulgas oleks olnud välditav tulumaksuvõla tekkimine ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt.
7.4.Seaduslik esindaja vastutab solidaarselt maksukohustuslasega juhul, kui ta rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi (MKS § 40 lg 1). Hinnates kontrolli- ja vastutusmenetluse käigus tuvastatud asjaolusid ja kogutud tõendeid kogumis on ilmne, et kaebaja oli teadlik kohustusest deklareerida tööjõumakse, erisoodustustelt ja ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetest tekkinud tulumaksu ning jättis tahtlikult eelnimetatud kohustusi algselt deklareerimata. Esitades deklaratsioonide parandusi lõpetas Ärina Timber OÜ majandustegevuse, mis viitab ka kaebaja tahtlusele tasumiskohustuse täitmata jätmises. Vastustaja hinnangul on vastutusotsuses piisavalt selgitatud põhjuslik seos kaebaja tegevuse ja äriühingu maksuvõla tekkimise ja tasumata jätmise vahel.
7.5.Kaebaja etteheide õiguslike aluste puudumisele ei ole asjakohased. Vaidlusaluse vastutusotsusega heidetakse maksukohustuslasele (XX) ette tasumiskohustuse rikkumist, mitte deklareerimist. Seega ei ole maksude deklareerimisega seotud õigusnormid asjakohased. Vastutusotsuse tegemise õigusnormidele ning tasumiskohustuse normidele on vastutusotsuses viidatud.
5 (9)
7.6.Väär on ka kaebaja argument topeltmaksustamisest ning kaebaja peab ise olema kursis, millest on tingitud samade kaarditasumiste kajastamine TSD erinevatel lisadel. Tabelis viidatud summad on jagatud pooleks selliselt et 50% on juhatuse liikme erisoodustus ja 50% äriühingu külaliste vastuvõtuga seotud kulutused. Protsendiline jaotis tuleneb tegelikult juhatuse liikme poolt antud selgitustest.
KOHTU PÕHJENDUSED
Vastutusotsuse õiguspärasuse kontroll
8.Kaebus ei ole põhjendatud ning see tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud vastutusotsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Kohus nõustub vastutusotsuses toodud maksuhalduri seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2), kuna HKMS § 158 lg 2 teise lause kohaselt hindab kohus haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga. Kuna kohtuistungil loobus kaebaja väidetest, mis puudutavad TSD lisade 4 ja 5 topeltmaksustamist, siis kohus neid väiteid otsuses ei analüüsi, teistele kaebuses esitatud väidete vastuseks märgib kohus aga järgmist.
9.MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. MKS § 40 lg 1 näeb muu hulgas ette, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 8 lg 1 esimese lause järgi (kuni 31. märtsini 2017 kehtinud redaktsioon) on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama (alates 1. aprillist 2017 „korraldama“) esindatava MKS-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Neist normidest tuleneb, et äriühingu juhatuse liige vastutab äriühingu maksuvõla eest, kui ta rikkus oma MKS § 8 lg-s 1 nimetatud kohustusi, rikkumine on tahtlik või raskelt hooletu ning selle tulemusel on tekkinud maksuvõlg. Pikemalt on selgitatud vastutusotsuse tegemise õiguslikke eeldusi nt Riigikohtu 31.10.2005 otsuse nr 3-3-141-05 punktis 12 ja 27.11.2012 üldkogu määruse nr 3-3-1-15-12 punkti 50 alapunktides „e“–„i“. Vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel saab lähtuda tõendite kogumist ja elulise usutavuse kriteeriumist (vt Riigikohtu otsused nr 3-3-1-43-14, punkt 18 ja nr 3-3-1-37-13, punkt 24). Vastutusotsusest peavad nähtuma piisavad asjaolud, miks maksuhalduri hinnangul on etteheidetav tahtlus või raske hooletus (VÕS § 104 lg-d 4 ja 5), sest hooletus (VÕS § 104 lg 3) MKS § 40 lg 1 järgi vastutust kaasa ei too (Riigikohtu 11.12.2019 otsus nr 3-17-2235, punkt 16).
10.Vastutusotsuse tegemiseks peavad samaaegselt olema täidetud kõik vastutusotsuse tegemise tingimused ning praegusel juhul see nii ka on. Vaidlust ei ole, et Ärina Timber OÜ-l on maksuvõlg, mille aluseks on Ärina Timber OÜ 29.11.2019 esitatud 02.2017–06.2019 TSD lisa 1 parandused, millega äriühingu tööjõumaksude osas suurenes maksukohustus 14 046,42 eurot ning 05.2017–06.2019 TSD lisade 4, 5 ja 6 parandused, millega äriühingu Ärina Timber OÜ maksukohustus suurenes kokku 29 957,69 eurot2. Seisuga 01.06.2020 on eelviidatud maksusummadelt arvestatud intressi suuruseks 9835,55 eurot. Seejuures ei ole vaidlust, et 29.11.2019 deklaratsioonide parandusest tingutud maksusummat ei ole äriühing tasunud. Asjaolu, et äriühing on andnud laenu, mille tagasimaksmise korral oleks maksukohustuse tasumine võimalik, ei muuda vastutusotsust õigusvastaseks. Vastutusotsuse tegemine äriühingu juhatuse liikmele toob kaasa solidaarkohustuse, mis ei välista, et äriühing tasub antud laenude ja nende
Maksuhalduri esitatud maksumenetluse toimiku lisa 21, vastutusotsuse punkt 1 (kaebuse lisa 12) ning vastutusotsuse projekti (kaebuse lisa 9) lisa 1.
6 (9)
andmisega kaasnevate intressimaksete arvelt tasumata maksukohustuse ise. Seega on täidetud MKS § 96 lg-s 6 sätestatud vastutusotsuse tegemise eeldus. Täidetud on ka eeldused, et maksuvõlg ei ole aegunud ning samuti ei ole äriühingu õigusvõime lõppenud.
11.Kaebaja väited kohtumenetluses tuginevad peaasjalikult väitele, et vastutusotsus on õigusvastane, kuna maksuvõla aluseks olevad äriühingu maksudeklaratsioonid ei vasta tegelikkusele ning et maksuhaldur oleks pidanud vastutusmenetluses seda kontrollima. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastutusotsust saaks pidada õigusvastaseks põhjusel, et see tugineb Ärina Timber OÜ maksumenetluses kogutud tõenditele. Samuti ei nõustu kohus kaebajaga, et maksuhaldur oleks vastutusmenetluses pidanud omaalgatuslikult kontrollima Ärina Timber OÜ esitatud deklaratsioonide õigsust.
12.Vastutusotsuse sisuks ei ole tasumisele kuuluva maksusumma määramine, vaid juba varem fikseeritud maksuvõla sissenõudmine uuelt kohustatud isikult (vt Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12, punkt 10.5). Maksumenetluses eeldatakse maksukohustuslase kogutud ja esitatud tõendite õigsust. Kui maksuhalduril tekib kahtlus maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses, kogub maksuhaldur täiendavaid tõendeid. Praegusel juhul ei ole kaebaja suutnud ära näidata, miks maksuhaldur oleks pidanud kahtlema kaebaja enda esitatud äriühingu deklaratsioonide õigsuses. Seda ei saa tuletada ka äriühingu maksumenetluse lõppemise järgselt koostatud kontrolliaktist. Kaebaja ei vaidlustanud vastutusmenetluses maksuvõla esinemise fakti ning samuti ei vaidlustanud kaebaja selle suurust. Seejuures nähtub e-kirjavahetusest maksuhalduriga3, et deklareeritavad maksusummad määras kaebaja ise. Ehkki vaidlus oli küll R.R.i palga üle, siis ka R.R.i palga deklareeris kaebaja ise4. Kui maksukohustuslane on esitanud maksudeklaratsiooni, milles esitatud andmetes pole maksuhalduril põhjust kahelda, tekib maksukohustus deklaratsiooni alusel. Seetõttu sai vastutusotsuse koostamisel tugineda Ärina Timber OÜ deklaratsioonidele.
13.Vastutusotsusega sissenõutava maksuvõla aluseks on Ärina Tiber OÜ deklareeritud kuid tasumata maksusumma ning selle maksusumma deklareeris kaebaja Ärina Timber OÜ juhatuse liikmena äriühingu kontrollimenetluse käigus. Samuti ei ole vaidlust selles, et maksuhaldur võimaldas kaebajal esitada vastutusotsuse andmise menetluses täiendavaid väiteid ja tõendeid5 ning vastuväiteid vastutusotsuse projektile6, kuid kaebaja seda ei teinud7. Et kaebaja otsustas vastutusotsuse menetluses kaasaaitamiskohustusest loobuda, ei suurenda kuidagi maksuhalduri uurimiskohustust ega pane maksuhaldurile täiendavat kohustust kontrollida äriühingu deklaratsioonide õigsust ning seda, kas võiksid esineda deklareeritud maksusummat vähendavad asjaolud. Seega kaebaja poolt alles kohtumenetluses esitatud väited, mille kohaselt peaks Ärina Timber OÜ maksusumma olema väiksem, et äriühing ei teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, et R.R.i töötasu oli tegelikult väiksem või et äriühing oleks pidanud TSD lisad 4 ja 5 deklareerima teisiti, ei oma praegusel juhul tähendust ning sellised väiteid ei saa mõjutada HKMS § 158 lg-s 2 tulenevalt hinnangut vastutusotsuse õiguspärasusele.
14.Kaebaja ei nõustu ka maksuhalduri seisukohaga, mille kohaselt on ta rikkunud juhatuse liikme kohustusi tahtlikult. MKS § 40 lg 1 kohaselt eeldab vastutusotsuse tegemine, et juhatuse liige on oma kohustusi rikkunud tahtlikult või raskest hooletusest. Kaebaja oli Ärina Timber OÜ ainus juhatuse liige. Kohtupraktika järgi on sellises olukorras äriühingu tahtluse ja seadusliku esindaja tahtluse väljaselgitamiseks olulised asjaolud valdavalt kokkulangevad; seaduslik esindaja mitte
Kaebuse lisa 2, 27.11.2019 kaebajale e-kiri maksuhaldurile Kaebuse lisa 2, 27.11.2019 maksuhalduri e-kiri kaebajale ja kaebaja 01.11.2019 e-kiri maksuhaldurile
Maksuhalduri esitatud vastutusmenetluse toimiku lisa 6
Kaebuse lisa 9
Maksuhalduri esitatud vastutusmenetluse toimiku lisa 7 ja vastutusotsuse punkt 4
7 (9)
üksnes ei taga esindatava kohustuste nõuetekohast täitmist, vaid täidab neid kohustusi ise (Riigikohtu 12.12.2012 otsus nr 3-3-1-23-12, punkt 15). Kuigi alates 01.04.2017 kehtiva MKS § 8 lg-s 1 kasutatakse sõna „tagama“ asemel „korraldama“, ei ole sellega vähenenud juhatuse liikme kohustuste maht.
15.Kohus nõustub vastutusotsuses märgitud maksuhalduri järeldusega, mille kohaselt saab kaebaja tegevust pidada valeandmetega deklaratsioonide esitamisel tahtlikuks, mistõttu vastutab kaebaja solidaarselt äriühinguga tasumata maksukohustuse eest. Seda ei muuda ka asjaolu, et kaebaja parandas deklaratsioonid äriühingu kontrollimenetluses n-ö kompromissi korras. Kohus nõustub maksuhalduriga, et äriühingu töötaja töötasu deklareerimata jätmine ning samuti erisoodustuste ning koostööpartneritele kingituste tegemiselt ning toitlustamiselt maksude tasumata jätmine saab olla vaid tahtlik. Samuti nõustub kohus maksuhalduriga ka selles, et ettevõtlusega mitteseotud kulude tegemine saab olla vaid tahtlik. Hinnates kaebaja antud selgitusi äriühingu kontrollimenetluses8, siis nähtub nendest kogumis, et äriühingu raamatupidamist korraldas kaebaja ning ka raamatupidamise kannete taga oli kaebaja. Samuti ei ole vaidlust selles, et äriühingu maksumenetluses või ka enda vastutusmenetluses ei väitnud kaebaja, et 99 716,66 eurot oleks R.R.ile antud laen, kuid kohtule esitas kaebaja vastava väite ning samuti esitati kohtumenetluses väidetavad laenulepingud, mida maksumenetluses maksuhaldurile ei esitatud.
16.Kohus nõustub maksuhalduriga ka sellest, et ettevõtlusega mitteseotud kulude tegemise arvelt oleks äriühingu maksukohustus olnud täidetav ning kaebaja väited, et 99 716,66 eurot oli tegelikult R.R.ile antud laen ja sel põhjusel on see valesti deklareeritu, on põhjendusena tegelike asjaoludega vastuolus. Ehkki kaebaja esitas selle väite tõendamiseks kohtule 6 laenulepingut9, siis ei saa neid lepinguid pidada usaldusväärseks. Ehkki kohtule ei nähtu, et nimetatud lepingud oleksid esitatud äriühingu maksumenetluses, siis ei pea kohus neid lubamatuteks, kuivõrd pärast maksumenetluse lõpetamist maksuhalduri kontrolliaktis on viidatud, et äriühing esitas maksuhaldurile kuus laenulepingut, ehkki maksumenetluse tõendite hulgas lepinguid ei nähtu. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, siis on 99 716,66 eurot ettevõtlusega mitteseotud kuluna deklareerinud kaebaja ning kaebaja ei esitanud vastutusotsuse menetluses vastuväidet, et 99 716,66 eurot on kasutatud äriühingu majandustegevuses. Kohtu hinnangul kinnitavad tõendid kogumis, et 99 716,66 eurot tuleb lugeda ettevõtlusega mitteseotud kuluks, kuna ehkki laenulepingute kohaselt oli R.R. kohustatud tasuma intressi 3%–3,5% aastas10, siis kinnitas kaebaja kohtuistungil, et R.R. ei ole äriühingule intresse tasunud11. Samuti ei ole eluliselt usutav, et kui äriühing annab sedavõrd suures summas laenu kuid ta ei tunne huvi intresside tasumise kohta ega taga laenulepingute täitmist tagatisega. Ei saa pidada eluliselt usutavaks, et kui 99 716,66 eurot oleks olnud käsitatav laenuna, et sellisel juhul nõustub äriühing seda deklareerima ettevõtlusena mitteseotud kuluna ega püüa maksuhaldurile esitada tõendeid, mis kinnitaksid, et tegemist on ettevõtlusega seotud kuluga.
17.Maksuhaldur on kooskõlas MKS § 40 lg-ga 1 õigesti tuvastanud kaebaja süü vormi, milleks on tahtlus. Jättes esmalt maksud deklareerimata ning seejärel deklareeritud maksude tasumata jätmisega rikkus kaebaja MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust tagada esindatava tasumiskohustus. Kaebajale kui äriühingu ainsale juhatuse liikmele ei saanud olla teadmata kohustus tasuda deklareeritud makse. Samuti pidi kaebaja teadma, et nende tasumata jätmine on õigusvastane (vt Tallinna Ringkonnakohtu 25.04.2019 otsus 3-18-1022, punkti 16). Tahtlust kinnitab
Maksuhalduri esitatud maksumenetluse toimiku lisa 11 Kaebuse lisa 21
Kaebuse lisa 21
Kohtuistungi helisalvestis kell 15:12:11
8 (9)
vaidlusaluses asjas nii teadlik R.R.i töötajana registreerimata jätmine12 ja talle makstud töötasult tööjõumaksude tasumata jätmine kui ka äriühingu konto kasutamine isiklikuks otstarbeks ning selliste kulude deklareerimata jätmine. Samuti saab pidada teadlikuks ja tahtlikuks äriühingust raha väljaviimist ilma dokumentideta, kuivõrd 99 716,66 euro osas äriühingu maksumenetluses kaebaja teavet ja dokumente ei esitanud.
18.Kohus nõustub maksuhalduriga ka selles, et kaebaja tegevuse ning maksusumma tasumata jätmisel on põhjuslik seos. Põhjusliku seose olemasolu kontrollitakse nn conditio sine qua non testi abil, millega selgitatakse, kas ajaliselt hilisem nähtus (kahju kui mingi teo tagajärg) oleks saabunud ka ilma ajaliselt eelneva nähtuseta (teo kui väidetava põhjuseta) ning kui vastus sellele küsimusele on jaatav, ei ole põhjuslikku seost teo ja kahju vahel.13 Kaebaja väidetest saab järeldada, et kuna tema hinnangul on maksuhaldur vääralt järeldanud, et 99 176,66 eurot oli ettevõtlusega mitteseotud kulu ja tegelikult oli tegemist laenuga, siis ei oleks kaebaja selle raha arvelt saanud maksukohustust tasuda. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, siis on eelviidatud summa kaebaja ise deklareerinud ettevõtlusega mitteseotud kuluna ning lisaks ei pea kohus ka kaebaja väidetavaid laenulepinguid usaldusväärseks ega arvesta nendega. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid vms selle kohta, et tema teadliku tegevuse ja maksude tasumata jätmise vahel põhjuslik seos puudub. Kaebaja ei väida, et kui ta oleks deklareerinud R.R.i töötasud ja erisoodustused õigeaegselt, et juba sellisel juhul ei oleks tal olnud raha maksunõuete täitmiseks ning ta oleks pidanud eelistama maksunõuetele muid nõudeid. Seega tuleb jaatada maksuvõla tekkimise ja kaebaja tegevuse vahel põhjusliku seose olemasolu.
19.MKS § 32 järgi on maksuvõlg maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress. Maksuvõlalt arvestatud tasumisele kuuluv intress on olemuslikult lahutamatult seotud põhivõlaga ning maksuvõla mittetasumine toob kaasa intressivõla tekke. Kaebaja poolt algselt valedeklaratsioonide esitamine ning seejärel nende hilisem parandamine ning täiendava maksukohustuse täitmata jätmine tõi kaasa intressivõla äriühingule, mille kujunemist on vastutusotsuses põhjalikult kirjeldatud. Kaebajale kui äriühingu ainsale juhatuse liikmele ei saanud olla teadmata kohustus tasuda ka tasumata maksukohustuselt intress. Samuti pidi kaebaja teadma, et selle tasumata jätmine on õigusvastane, mistõttu on ka intressi tasumata jätmise osas tuvastatav tahtlus. Järjepidev kohtupraktika kinnitab, et intressikohustus seondub konkreetse põhivõlaga, seega laienevad vastavale intressikohustusele põhimaksu osas tuvastatud kaebaja vastutuse alused (vt Tallinna Ringkonnakohtu 25.09.2015 otsus nr 3-13-1600, punkt 18 ja 3-17-1898, punkt 25).
20.Eelnevast tulenevalt on kohus veendunud vastutusotsuse õiguspärasuses ja kaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Menetluskulud
30.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Maksuhaldur ei ole menetluskulude nõuet esitanud. Kaebus jäi täies ulatuses rahuldamata, seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda (allkirjastatud digitaalselt)
Vt ka kaebuse lisa 2, kaebaja 14.10.2019 e-kiri maksuhaldurile Tampuu, T. Lepinguvälised võlasuhted. Juura 2012, lk 186.
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.