Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.11.2020, Tallinn
Haldusasja number
3-19-1868
Haldusasi
XX kaebus Maksu- ja Tolliameti 18.07.2019 otsuse nr 13-21/00433-2 ja 09.09.2019 vaideotsuse nr 6-1/44512 tühistamiseks ning Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, esindaja vandeadvokaat Madis Uusorg Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Diana Talpsepp
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 04.06.2020 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
13.10.2020 kohtuistungil
Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 04.06.2020 otsus haldusasjas nr 3-19-1868 muutmata.
Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.12.2020, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks ( lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-18-1868 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
MTA jättis 18.07.2019 otsusega nr 13-21/00433-2 taotluse rahuldamata.
Maksuvõla kustutamine ebaõigluse kaalutlustel on põhjendatud, kui selle tekkimine ei sõltunud taotleja tahtest, asjaolud ei olnud välditavad ja taotlejal ei olnud võimalik neid kõrvaldada. Tegemist on kõrvalekaldega ühetaolise maksustamise põhimõttest, mistõttu see peab olema erandlik. Maksuvõlga ei saa kustutada ainult makseraskuste tõttu, sest see oleks ebaõiglane teiste sarnases olukorras olevate isikute suhtes. Sellises olukorras on kohane maksuvõla ajatamine, mida on taotlejale võimaldatud. Maksuvaba tulu arvestamise uus kord jõustus 2018. aastal ja taotleja teadis tulumaksukohustusest ette, sest palus AS-l Pensionikeskus väljastada II pensionisamba osakud osade kaupa. Tulumaksukohustust ei tekitanud mitte taotleja ema surm (mida ei saanud ette näha), vaid pärandvara realiseerimine (mida taotleja tegi teadlikult). Teised pärijad oleksid olnud taotlejaga samas olukorras, sest ka neile ei oleks osakuid väljastatud osade kaupa. Maksuvaba tulu arvestamise regulatsioon, mille kohaselt lisatulu saamise korral tekib või suureneb ka tulumaksukohustus, kehtib ühtviisi kõigi isikute suhtes. Järelikult ei esine taotleja puhul mingeid erilisi asjaolusid, võrreldes teiste maksukohustuslastega.
3-18-1868 riku vaide esitaja õigusi. Kõnealune tulu ümberarvestamise regulatsioon kehtib ühtviisi kõigi maksuvabadust rakendanud maksukohustuslaste suhtes. Tulumaksuseadus (TuMS) võimaldab rakendada n-ö jooksvalt maksuvaba tulu ja kui isik otsustab seda kasutada, võtab ta endale riski, et võib aasta jooksul saada täiendavat (prognoosimatut) tulu, mille tõttu maksuvaba tulu väheneb või kaob ning aasta kokkuvõttes tuleb isikul tulumaksu juurde maksta. Isikul on võimalik maksuvaba tulu arvestamise õigusest täielikult või osaliselt loobuda. Kuna ka vaide esitajal oli valikuvõimalus, oleks tema maksuvõla kustutamine ebaõiglane teiste pensioniosakute võõrandamisest lisatulu saanud isikute suhtes. Riik ei sundinud vaide esitajat müüma 2018. aastal kõiki pensioniosakuid. Tulumaksukohustuse tekkimine ei tähenda vältimatult tulumaksuvõla tekkimist. 2018. aasta tulumaksu tasumise tähtaeg oli alles 01.07.2019 ning vahepeal sai vaide esitaja valida, kas kasutada kogu pensioniosakute eest saadud summat muudeks kuludeks või hoida osa sellest tulumaksu tasumiseks. Vaide esitaja valis kogu summa ärakulutamise tee. Seega sõltus tulumaksuvõla tekkimine vaide esitajast endast. Pole ka esitatud tõendeid, kas kõigi vaide esitaja väidetud kulutuste tegemine oli üldse vältimatu. Maksudeklaratsioonide järgi sai vaide esitaja 2018. aastal brutotulu (pensioniosakute võõrandamist arvestamata) umbes 1190 eurot kuus ning 2019. aasta tulud on samas suurusjärgus. Vaide esitaja on suutnud tasuda ajatatud maksuvõlga. Sotsiaalmeedia kontodelt nähtuvalt on vaide esitajal piisavalt vahendeid, et käia sageli välisreisidel, restoranides söömas jne. Ei ole õiglane, kui vaide esitaja saaks pärimise teel hüved (varad ja õigused), kuid mitte sellega seotud kohustused. Otsus võtta vastu oma emalt päritud korter koos pangalaenuga oli vaide esitaja valik. Kui laenumaksete tasumine käis üle jõu, tulnuks 83 m2 suurune korter müüa ja soetada jõukohasem eluase. Väited Viimsi korterite hinnalangusest ei ole tõendatud.
3(6)
3-18-1868
4(6)
3-18-1868 Vaidlustatud haldusaktid on kaalutlusvigadega ja formaalsed.
3-18-1868 olid kõik teised isikud, kes pärisid II pensionisamba osakud. Järelikult ei ole kaebaja olukord erandlik. Kaebajale võimaldati maksuvõla tasumist osade kaupa pikema aja vältel.
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.