Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.11.2020, Tallinn
Haldusasja number
3-19-1868
Haldusasi
XX kaebus Maksu- ja Tolliameti 18.07.2019 otsuse nr 13-21/00433-2 ja 09.09.2019 vaideotsuse nr 6-1/44512 tühistamiseks ning Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, esindaja vandeadvokaat Madis Uusorg Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Diana Talpsepp
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 04.06.2020 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
13.10.2020 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 04.06.2020 otsus haldusasjas nr 3-19-1868 muutmata.
Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.12.2020, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-18-1868 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX ema YY suri 30.05.2018. XX päris emale kuuluva vara, sh II pensionisamba osakud. XX võõrandas päritud osakud ja AS Pensionikeskus maksis XXile välja 14 935,68 eurot, millelt peeti kinni tulumaks 2987,14 eurot. Väljamakse tulemusel suurenes XXi 2018. aasta tulu selliselt, et maksuvabaks tuluks arvestati 0 eurot ja XXil tuli 2018. aasta füüsilise isiku tuludeklaratsiooni järgi 01.07.2019 juurde maksta tulumaksu 1017,78 eurot. Maksu- ja Tolliamet (MTA) ajatas XXi taotluse alusel maksuvõla nii, et XX pidi tasuma igakuiselt 93 eurot. Viimane maksetähtaeg oli 31.05.2020.
2.XX esitas MTA-le 20.06.2019 taotluse kustutada maksuvõlg maksukorralduse seaduse (MKS) § 114 lg 3 alusel selle sissenõudmise ebaõigluse tõttu. Ema surm raske haiguse tõttu ja tulumaksu juurdemakse oli ettenägematu. AS Pensionikeskus väljamakseta oleks taotleja 2018. aasta tulu olnud selline, et ta oleks saanud vähemalt 56,86 euro suuruse tulumaksutagastuse. Taotleja ei saanud mõjutada oma ema surmaga seotud asjaolusid. Ühekordne ootamatu sissetulek ei peegelda taotleja tegelikku maksevõimet. Taotleja päris oma emalt ka Viimsis asuva korteri koos pangalaenuga (päranduse vormistamise hetkel 47 866,26 eurot). Korteri võõrandamine ei olnud kõiki asjaolusid arvestades mõistlik. Seega lisandus taotlejale igakuine kohustus panga ees. Kaebajal oli täiendavaid kulutusi ka seoses töökoha vahetusega. II pensionisamba osakute väljamaksmine ei olnud võimalik osade kaupa või 2019. aastal selliselt, et taotlejal puudunuks vajadus tulumaksu juurde maksta.
MTA jättis 18.07.2019 otsusega nr 13-21/00433-2 taotluse rahuldamata.
Maksuvõla kustutamine ebaõigluse kaalutlustel on põhjendatud, kui selle tekkimine ei sõltunud taotleja tahtest, asjaolud ei olnud välditavad ja taotlejal ei olnud võimalik neid kõrvaldada. Tegemist on kõrvalekaldega ühetaolise maksustamise põhimõttest, mistõttu see peab olema erandlik. Maksuvõlga ei saa kustutada ainult makseraskuste tõttu, sest see oleks ebaõiglane teiste sarnases olukorras olevate isikute suhtes. Sellises olukorras on kohane maksuvõla ajatamine, mida on taotlejale võimaldatud. Maksuvaba tulu arvestamise uus kord jõustus 2018. aastal ja taotleja teadis tulumaksukohustusest ette, sest palus AS-l Pensionikeskus väljastada II pensionisamba osakud osade kaupa. Tulumaksukohustust ei tekitanud mitte taotleja ema surm (mida ei saanud ette näha), vaid pärandvara realiseerimine (mida taotleja tegi teadlikult). Teised pärijad oleksid olnud taotlejaga samas olukorras, sest ka neile ei oleks osakuid väljastatud osade kaupa. Maksuvaba tulu arvestamise regulatsioon, mille kohaselt lisatulu saamise korral tekib või suureneb ka tulumaksukohustus, kehtib ühtviisi kõigi isikute suhtes. Järelikult ei esine taotleja puhul mingeid erilisi asjaolusid, võrreldes teiste maksukohustuslastega.
4.XX esitas vaide, mille MTA jättis 09.09.2019 vaideotsusega nr 6-1/4451-2 rahuldamata, lisades 18.07.2019 otsusele järgmist. Vaide esitaja sai valida, kas kanda emalt päritud II pensionisamba osakud oma pensionikontole või võtta rahas välja (sh oli võimalik osa neist kanda kontole ja osa rahas välja võtta). Rahas väljavõtmise korral tuleb maksta tulumaksu, mis omakorda võib mõjutada aastatulu suurust ja tekitada kohustuse maksta juurde tulumaksu. See ei ole ebaõiglane ega 2(6)
3-18-1868 riku vaide esitaja õigusi. Kõnealune tulu ümberarvestamise regulatsioon kehtib ühtviisi kõigi maksuvabadust rakendanud maksukohustuslaste suhtes. Tulumaksuseadus (TuMS) võimaldab rakendada n-ö jooksvalt maksuvaba tulu ja kui isik otsustab seda kasutada, võtab ta endale riski, et võib aasta jooksul saada täiendavat (prognoosimatut) tulu, mille tõttu maksuvaba tulu väheneb või kaob ning aasta kokkuvõttes tuleb isikul tulumaksu juurde maksta. Isikul on võimalik maksuvaba tulu arvestamise õigusest täielikult või osaliselt loobuda. Kuna ka vaide esitajal oli valikuvõimalus, oleks tema maksuvõla kustutamine ebaõiglane teiste pensioniosakute võõrandamisest lisatulu saanud isikute suhtes. Riik ei sundinud vaide esitajat müüma 2018. aastal kõiki pensioniosakuid. Tulumaksukohustuse tekkimine ei tähenda vältimatult tulumaksuvõla tekkimist. 2018. aasta tulumaksu tasumise tähtaeg oli alles 01.07.2019 ning vahepeal sai vaide esitaja valida, kas kasutada kogu pensioniosakute eest saadud summat muudeks kuludeks või hoida osa sellest tulumaksu tasumiseks. Vaide esitaja valis kogu summa ärakulutamise tee. Seega sõltus tulumaksuvõla tekkimine vaide esitajast endast. Pole ka esitatud tõendeid, kas kõigi vaide esitaja väidetud kulutuste tegemine oli üldse vältimatu. Maksudeklaratsioonide järgi sai vaide esitaja 2018. aastal brutotulu (pensioniosakute võõrandamist arvestamata) umbes 1190 eurot kuus ning 2019. aasta tulud on samas suurusjärgus. Vaide esitaja on suutnud tasuda ajatatud maksuvõlga. Sotsiaalmeedia kontodelt nähtuvalt on vaide esitajal piisavalt vahendeid, et käia sageli välisreisidel, restoranides söömas jne. Ei ole õiglane, kui vaide esitaja saaks pärimise teel hüved (varad ja õigused), kuid mitte sellega seotud kohustused. Otsus võtta vastu oma emalt päritud korter koos pangalaenuga oli vaide esitaja valik. Kui laenumaksete tasumine käis üle jõu, tulnuks 83 m2 suurune korter müüa ja soetada jõukohasem eluase. Väited Viimsi korterite hinnalangusest ei ole tõendatud.
5.XX palus Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses MTA 18.07.2019 otsus ja 09.09.2019 vaideotsus tühistada ning kohustada vastustajat vaadata taotlus uuesti läbi. Kaebaja kordas haldusmenetluses esitatud väiteid ja lisas järgmist. Vaidlustatud otsused on üldsõnalised ja kaalutlusvigadega. MTA on õigustanud üksnes taotluse rahuldamata jätmist. Kaebaja maksuvõla kustutamine ei kahjustaks avalikku huvi, sest summa on riigieelarve tulusid arvestades üliväike. Kaebaja ei tuginenud oma taotluses makseraskustele, vaid ema surma tulemusena tekkinud asjaolude ebaõiglusele. Seega osa kaalutlusi on asjassepuutumatud. Võrdse kohtlemise aspekte ei ole sisuliselt analüüsitud. Hoopis kaebajat on koheldud ebavõrdselt, võrreldes isikutega, kes on pärandina saanud mingi muu vara peale II pensionisamba osakute, mida saab võõrandada või mille eest saab tasu laekuda osade kaupa nii, et see ei mõjuta nende isikute maksuvaba tulu suurust. Kaebajal puudus võimalus oma maksukohustust mõjutada. Kaebaja seisukohtade õigsust toetab ka 01.01.2020 jõustunud TuMS § 23 lg 4 muudatus, millega tagasiulatuvalt kõrvaldati aasta lõpus sünnitus- või koondamishüvitise väljamaksmisel tekkinud ja maksuvaba tulu mõjutanud ebaõiglus, ning nn kogumispensioni reform, millega kogumispensioni II samba väljamaksed jäetakse füüsilise isiku maksuvaba tulu arvestamisest välja (TuMS § 23 täiendamine lõikega 5).
6.Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebus rahuldamata, jäi haldusmenetluses avaldatud seisukohtade juurde ja lisas järgmist. Kaebaja ei ole samas olukorras aasta lõpus sünnitanud naistega. Kaebajat ei ole teiste pärijatega võrreldes ebavõrdselt koheldud. Kogumispensioni reform ei mõjuta praegust vaidlust.
3(6)
3-18-1868
7.Tallinna Halduskohus jättis 04.06.2020 otsusega kaebuse rahuldamata, nõustudes vaidlustatud haldusaktide põhjendustega neid üle kordamata (HKMS § 165 lg 2). MTA ei ole rikkunud kaalutlusreegleid. Vaidlustatud otsused on kooskõlas väljakujunenud haldus- ja kohtupraktikaga. Kaebaja maksukohustus ei tekkinud ema surma, vaid pärandvara realiseerimise tulemusel. See polnud asjaolu, mida kaebaja ei saanud mõjutada. Maksukohustus tekib ka teistel kaebajaga sarnases olevatel isikutel, kes samuti ei saa pensioniosakuid osade kaupa realiseerida. Kuna kaebaja suhtles AS-ga Pensionikeskus osakute osalise võõrandamise teemal, pidi ta tulumaksukohustuse tekkimist möönma. Kaebajal oli võimalik valida, millises osas pensioniosakuid realiseerida (võtta osaliselt raha välja ja osaliselt kanda pensioniosakud oma kontole). Kokkuvõttes oli kaebajal võimalik oma tulumaksukohustust planeerida. Seda, et maksukohustus paneks kaebaja majanduslikult raskesse olukorda, kaebaja ei väida. Avaliku huvi seisukohalt ei ole oluline mitte kaebaja maksuvõla osakaal riigieelarve tuludest, vaid maksukohustuslaste võrdne kohtlemine. Kaebaja ei olnud samas olukorras sünnitushüvitise saajatega (TuMS § 23 lg 4). Lapse sünni aega ei ole võimalik valida, kuid kaebajal oli võimalik vältida erakorralise tulu tekkimist, jättes pensioniosakud osaliselt või täielikult võõrandamata ja kanda need oma kontole. Enne pärandi vastuvõtmist oli kaebajal võimalik kaaluda, kas ja mille arvelt on tal võimalik teenindada emale kuulunud korteriomandiga seotud laenukohustust. II pensionisamba reformiga seotud seaduse jättis Vabariigi President välja kuulutamata põhiseadusega vastuolu tõttu, mistõttu puudub vajadus sellega seonduvat analüüsida. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
8.XX palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 04.06.2020 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus. Apellant jääb varem esitatud seisukohtade juurde, rõhutades järgmist. Halduskohus jättis põhjendamatult tähelepanuta II pensionisamba reformiga seotud TuMS muudatused. Kaebaja ei taotlenudki, et neid norme kohaldataks tema suhtes tagasiulatuvalt, vaid selgitas, et planeeritav muudatus kinnitab väidet kaebaja maksuvõla tekkimise ebaõiglusest ja seadusandja tahtest sedalaadi ebaõiglus kõrvaldada. President ei lugenud põhiseadusega vastuolus olevaks TuMS § 23 täiendamist lõikega 5. Kaebaja jääb seisukohale, et tema maksuvõlg tekkis temast mitteolenenud asjaoludel ja selle sissenõudmine on seetõttu ebaõiglane. Pärandina saadud laenukohustuse teenindamine ei olnud võimalik kaebaja igapäevase sissetuleku arvelt, mistõttu oli kaebaja sunnitud II pensionisamba osakud võõrandama, et teenindada laenukohustust selle eest laekunud raha arvelt. Kaebaja oleks soovinud võõrandada pensioniosakud osade kaupa, kuid see ei olnud võimalik. Samuti polnud võimalik pensioniosakute korraga võõrandamise korral tasumine osade kaupa. Seadusandja pani jäikade reeglitega kaebaja olukorda, kus tal ei olnud valikuvõimalusi, sest raha oli vajalik päranduseks saadud laenukohustuse teenindamiseks. Sellega oli kaebaja ebavõrdses olukorras, võrreldes nende isikutega, kes pärisid muud liiki vara, mille võõrandamisel ei olnud taolisi piiranguid. Kaebaja kaasus on võrreldav n-ö sünnituslehtede kaasusega. Sama hästi võiks väita, et kuna rasedus kestab keskmiselt 40 nädalat, on emal üldjuhul võimalik valida lapse sünni aega; naine saab ise otsustada, kas jääda sünnituspuhkusele 30 või 70 päeva enne lapse eeldatavat sünniaega; võimalik on valida, kas üldse taotleda sünnitushüvitist või vältida sellega kaasnevat mõju aastatulule. Seadusandja ei esitanud selliseid väiteid, vaid kõrvaldas tekkinud ebaõigluse seaduse tasandil.
4(6)
3-18-1868 Vaidlustatud haldusaktid on kaalutlusvigadega ja formaalsed.
9.Maksu- ja Tolliamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata, jäädes oma varasemate seisukohtade juurde ja märkides täiendavalt järgmist. II pensionisamba reformi puudutavad õigusaktid ei ole vastu võetud ega puuduta praegust vaidlust. Seaduslikkuse põhimõttest lähtuvalt kehtestab riiklikud maksud seadus, mistõttu nii maksukohustuse tekkimise kui ka sellest vabastamise alused peavad sisalduma seaduses. Maksuhaldur ei saa lähtud õigusaktist, mis ei ole veel jõustunud. Lisaks puudub pensionireformiga seotud seadusemuudatustel tagasiulatuv mõju. Maksuvõla sissenõudmine ei ole kaebaja suhtes ebaõiglane, sest maksuvõlg ei tekkinud kaebajast mittesõltunud asjaoludel. Kaebaja ei ole samas olukorras isikuga, kes saab IV kvartalis sünnitushüvitist. Valida (täpselt planeerida) pole võimalik ei lapseootele jäämise ega ka lapse sünni aega. Kaebajal oli valikuvõimalus olemas. Vaidlustatud haldusaktid ei ole kaalumisvigadega. Vastustaja pidi hindama, kas maksuvõla sisse nõudmata jätmiseks on mingeid erakorralisi asjaolusid, mis seavad kaebaja teiste maksukohustuslastega võrreldes ebaõiglasesse olukorda, ja seda on vastustaja teinud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Apellant leiab jätkuvalt, et tema maksuvõlg oleks tulnud kustutada selle sissenõudmise ebaõigluse tõttu.
11.MKS § 114 lg 3 alusel võib riiklike maksude maksuhaldur maksukohustuslase põhjendatud kirjalikul taotlusel kustutada tema maksuvõla, kui selle sissenõudmine on lootusetu või oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude, sealhulgas vääramatu jõu tõttu, samuti kui tulumaksuvõlg tekkis maksukohustuslase vara realiseerimisest kolmanda isiku võla tagatisena täitemenetluses või pankrotimenetluses.
12.Maksuhaldurile antud õigus maksuvõlg kustutada kujutab endast kõrvalekallet ühetaolise maksustamise põhimõttest ning selle eesmärk on erandlikel ja ettenägematutel põhjustel kujunenud ebaõigluse likvideerimine. Ühetaolise maksustamise põhimõtte riivet õigustab sellisel juhul vajadus tagada, et maksukohustuslasi koheldaks ka sisuliselt võrdselt. Maksuvõla kustutamine selle ebaõigluse tõttu on põhjendatud, kui maksuvõla tasumine on osutunud võimatuks võlgnikust mitteolenevate asjaolude tõttu. Üldjuhul on silmas peetud selliseid asjaolusid, mis ilmnesid pärast maksukohustuse tekkimist ja mida ei olnud varem võimalik ette näha. Maksuvõla kustutamiseks ei ole alust näiteks siis, kui maksukohustuslane võttis tehingute tegemisel ise kõrgendatud riski, mida oleks pidanud ette nägema ja mida oleks saanud vältida (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 17.09.2015 otsus nr 3-14-52401, p 14; 25.09.2019 otsus nr 3-18-1276, p 10; vt ka Riigikohtu 03.05.2017 otsus nr 3-3-1-80-16, p-d 22–25 ja 28.11.2007 otsus nr 3-3-1-56-07, p 14).
13.Halduskohus leidis õigesti, et maksuhalduri 18.07.2019 otsus ja 09.09.2019 vaideotsus on eespool toodud põhimõtetega kooskõlas ning vaidlustatud haldusaktides ei ole selliseid kaalutlusvigu, mis annaks alust nende tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Kaebaja ei saanud mõjutada oma ema surmaga seotud asjaolusid, kuid ta sai teadlikult otsustada nii ema pärandi vastuvõtmise kui ka pärandvara realiseerimise viisi üle. Seega oli tal võimalus ette näha ka pärandavara realiseerimisest saadava tulu tekkimist ning selle mõju oma maksuvaba tulu arvestusele ja tulumaksukohustuse tekkimisele. Kaebajaga sarnases olukorras 5(6)
3-18-1868 olid kõik teised isikud, kes pärisid II pensionisamba osakud. Järelikult ei ole kaebaja olukord erandlik. Kaebajale võimaldati maksuvõla tasumist osade kaupa pikema aja vältel.
14.01.01.2020 jõustunud TuMS § 23 lg-ga 4 anti isikule, kellele makstakse neljandas kvartalis välja sünnitus-, lapsendamis- või koondamishüvitis, õigus taotleda tuludeklaratsioonis ümberarvutamist selle hüvitise osa eest, mida makstakse välja väljamakse tegemise kalendriaastale järgneva maksustamisperioodi eest, muutes vastavalt väljamakse aasta ja sellele järgneva kalendriaasta maksuarvestust. Sellega soovis seadusandja leevendada nende isikute olukorda, kellele makstakse aasta lõpus asendussissetulekuna käsitatavat ravikindlustushüvitist või töötasuga seotud hüvitist korraga mitme kuu eest, kusjuures hüvitise saajal puudub võimalus kas üldse (koondamishüvitis) või olulisel määral (sünnitushüvitis) mõjutada hüvitise väljamaksmisega seotud asjaolusid (vt Riigikogu XIV koosseisu 106 SE seletuskiri). Kaebaja olukord oli erinev. Maksuhaldur on vaidlustatud haldusaktides piisava põhjalikkusega selgitanud, et oma emalt päritud II pensionisamba osakute realiseerimise viis (võtta kohe kõik osakud rahas välja, kanda kõik osakud enda kontole, võtta osa rahas välja ja osa kanda enda kontole) ja seega ka tulu tekkimine oli kaebaja kontrolli all. Päritud pensioniosakute võõrandamisest saadud tulu ole ka sisuliselt sarnane kaebaja viidatud hüvitiste maksmisega, sest see polnud mõeldud kaebaja mingi pikema perioodi sissetuleku asendamiseks.
15.Kohustusliku kogumispensioni reformi puudutavad seadusemuudatused on nüüdseks välja kuulutatud ja avaldatud ning osaliselt ka jõustunud. See ei mõjuta siiski praeguse vaidluse lahendamist. Seadusandjal on pensionisüsteemi kujundamisel ja sellega seotud maksuvabastuste sätestamisel ulatuslik kaalutlusruum. Reformi tulemusel otsustas seadusandja senist regulatsiooni muuta ja kehtestada II pensionisamba vabatahtliku kogumisskeemina, võimaldamaks isikul endal laiemalt otsustada kogutud raha paigutuse üle. Muu hulgas muudeti TuMS § 23 lg-t 5 nii, et alates 01.01.2021 on pensionifondist pärijale tehtud väljamaksed tulumaksuvabad. Neil muudatustel ei ole tagasiulatuvat mõju, nagu kaebaja isegi märgib. Sellistele seadusandja pädevusse jäävatele sotsiaal- ja maksupoliitilistele muudatustele ei saa anda kaudset tagasiulatuvat mõju ka maksuvõla kustutamise menetluse kaudu. Maksuhaldurilt ei saa maksuvõla kustutamise kaalumisel nõuda seadusandja tulevaste poliitiliste valikutega arvestamist ja sellele tuginedes kehtivate maksuseaduste kõrvalejätmist. Kaebaja soovib sisuliselt, et ebaõiglaseks tunnistatakse mitte tema olukord, vaid 2018. ja 2019. a-tel kehtinud õigusaktid, mis puudutavad II pensionisamba osakute pärimist, realiseerimist ja sellelt tulumaksu tasumist. See ei ole MKS § 114 lg 3 eesmärk. MTA saab selle menetluse raames otsustada konkreetse üksikjuhtumi, mitte maksusüsteemi ebaõigluse üle.
16.Eelnevat arvestades jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
17.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. MTA ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.