Mannerg MTÜ kaebus Järva Vallavalitsuse 04.12.2019 korralduse nr 669 „Eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamine“ tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Mannerg MTÜ, seaduslik esindaja Andres Hall Vastustaja – Järva vald, volitatud esindaja Piia Lipp Kolmas isik – mittetulundusühing Kesk-Eesti Kardikeskus, seaduslik esindaja Margus Leesmaa
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Piirata osaliselt Mannerg MTÜ õigust tutvuda haldusasja nr 3-20-2 toimikuga, s.o Järva valla 21.09.2020 esitatud menetlusdokumendi lisadega nr 2 ja 5 osas, milles sisaldub mittetulundusühingu Kesk-Eesti Kardikeskuse koostatud tegevus- ja investeeringutekava.
2.Piirata osaliselt mittetulundusühingu Kesk-Eesti Kardikeskus õigust tutvuda haldusasja nr 3-20-2 toimikuga, s.o Järva valla 21.09.2020 esitatud menetlusdokumendi lisadega nr 1 ja 4 osas, milles sisaldub Mannerg MTÜ koostatud tegevus- ja investeeringutekava.
3.Rahuldada Mannerg MTÜ kaebus ning tühistada Järva Vallavalitsuse 04.12.2019 korraldus nr 669.
Menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 09.12.2020 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
3-20-2 Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Järva Vallavolikogu 29.08.2019 otsusega nr 58 „Vallavara rendile andmine eelläbirääkimistega pakkumise korras“ otsustati anda rendile eelläbirääkimistega pakkumise korras Järva vallale kuuluv Aravete Spordi- ja Tervisekeskuse kinnistu (registriosa nr 1688436, katastritunnus 12902:003:0067, asukoht Järva maakond, Järva vald, Kurisoo küla, Kardiraja) koos oluliste osadega. Otsuses kinnitati rendile andmise eesmärk ja tingimused, pakkumise tingimused, nõuded pakkujale ning pakkumuse koosseis ja pakkumuste hindamise kriteeriumid. Otsuse p-s 5 kohustas volikogu eelläbirääkimistega pakkumist korraldama Järva Vallavalitsust.
2.Järva Vallavalitsuse 04.09.2019 korraldusega nr 475 „Eelläbirääkimistega pakkumise korraldamine ja komisjoni moodustamine“ kuulutati välja eelläbirääkimistega pakkumine Järva vallas Aravete Spordi- ja Tervisekeskuse kinnistu rendile andmiseks, moodustati 4-liikmeline enampakkumise läbiviimise komisjon ning kohustati komisjoni avalikustama eelläbirääkimistega teade (korralduse lisa) Järva valla veebilehel ja ühel avalikul kinnisvarakuulutuste veebilehel. Lisaks kohustati komisjoni koostama enampakkumise läbiviimise ja tulemuste kohta enampakkumise protokoll ning edastama see Järva Vallavalitsusele enampakkumise tulemuste kinnitamiseks. Eelläbirääkimistega pakkumise teate kohaselt oli pakkumiste esitamise tähtaeg 07.10.2019 kell
12.00.Selleks ajaks esitati vallavalitsusele kokku kolm pakkumist, millest eelläbirääkimistega pakkumise teate p-s 4.4 sätestatud nõuetele vastasid Mannerg MTÜ ja mittetulundusühing Kesk-Eesti Kardikeskus (MTÜ Kesk-Eesti Kardikeskus) pakkumised.
3.Järva Vallavalitsuse 04.12.2019 korraldusega nr 669 „Eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamine“ tunnistati eelläbirääkimistega pakkumise võitjaks MTÜ Kesk-Eesti Kardikeskus ning kohustati Järva vallavanemat sõlmima kinnistu rendileping. Korralduse kohaselt kutsuti pärast pakkumiste esitamise tähtaega Mannerg MTÜ ja MTÜ KeskEesti Kardikeskus eelläbirääkimistele. Pärast seda paluti pakkujatel esitada lõplikud pakkumised vara kasutamise tasu ja kõigi lisatingimuste kohta ning investeeringutekava koos maksumustega hiljemalt 18.10.2019 kell 12.00. Mõlemad pakkujad esitasid lõplikud pakkumised ja investeeringute kavad nõutud tähtajaks. Komisjon hindas pakkumisi vastavalt eelläbirääkimistega pakkumise teate p-le 4.5 ja reastas need paremusjärjekorda. Vastavalt pakkumise teate p-le 4.5.4 loeti parimaks MTÜ Kesk-Eesti Kardikeskus esitatud pakkumine, millele antud tegevuskava ja renditasu kohapunktide summa oli kõige väiksem. Korralduse õiguslikeks alusteks on märgitud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 30 lg 1 p 2 ning Järva Vallavolikogu 28.06.2018 määruse nr 21 „Vallavara valitsemise kord“ (vallavara valitsemise kord / kord) § 33 lg 11.
2(8)
3-20-2
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Mannerg MTÜ esitas 02.01.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Järva Vallavalitsuse 04.12.2019 korralduse nr 669 tühistamiseks. 1) Info kõnealuse kinnistu rendile andmiseks eelläbirääkimistega pakkumise korras avaldati ainsa kanalina Järva valla veebilehel, mis ilmselgelt ei ole efektiivse enampakkumise läbiviimiseks piisav, kuna selle kanali kaudu jõuab info väga piiratud isikute ringini. Kaebaja oli enne pakkumise väljakuulutamist olnud Järva Vallavalitsuse ametnikega korduvalt suhtluses ning kinnitanud oma huvi väljakuulutatava enampakkumise kohta. Ametnikud kinnitasid kaebajale, et kui pakkumise tingimused on teada ja pakkumine avaldatud, jagatakse infot ka kaebajale. Ometi kaebajale infot pakkumise kohta ei edastatud. Kaebaja avastas väljakuulutatud pakkumise konkursi info Järva valla veebilehelt rohkem kui nädal pärast selle info seal avaldamist. 2) Kaebaja esitas 06.10.2019 omapoolse pakkumise vastavalt pakkumise tingimustele ning osutus üheks kahest kvalifitseerunud pakkujast. Järva Vallavalitsuselt laekus 17.10.2019 teade kaebaja kvalifitseerumiseks ning 24.10.2019 saadeti kutse eelläbirääkimistele 31.10.2019. Pärast 31.10.2019 toimunud kohtumist enampakkumise tulemusi hindava komisjoni liikmetega pidi komisjon langetama otsuse, kes kahest kvalifitseerunud pakkujast osutub enampakkumise võitjaks. Nende kahe pakkumise hindamiseks kulus komisjonil rohkem kui kuu aega, sest pakkumiste kinnitamise otsus tehti 04.12.2019. 3) Kaebajale edastatud enampakkumise tulemuste kinnitamise otsuses on toodud ära pakkujate poolt pakutud rendihind ning tegevus- ja investeeringute kava eest pakkujatele antud punktide summad. Järva Vallavalitsus keeldus avaldamast enampakkumise võitjaks kuulutatud pakkuja poolt esitatud tegevus- ja investeeringute kava viidates vallavara valitsemise korrale. Arvestades, et enampakkumisel oli tulemuse selgumisel määravaks just eelkõige tegevus- ja investeeringute kava, on kaebaja seisukohal, et tegevus- ja investeeringute kava mitteavaldamine ei võimalda kaebajal hinnata pakkumise võitja tegevus- ja investeeringutekava ega võrrelda selle paremust enda poolt esitatuga. Vaadates seda situatsiooni koos eelnevalt kirjeldatud enampakkumise väljakuulutamise korraldamisega, viitab see ilmselgelt soovile korraldada enampakkumist selliselt, et see saaks võimalikult vähe tähelepanu ja tekitaks võimalikult väheste pakkujate huvi. See võimalikult väheste pakkujate huvi köitmise soov viitab aga omakorda võimalikule soovile mängida enampakkumise võit eelnevalt kokkulepitud pakkujale.
Järva Vald palub 05.02.2020 vastuses jätta kaebus rahuldamata.
1) Enampakkumise ettevalmistust reguleerib vallavara valitsemise korra § 32 lg 2, mille kohaselt peab vallavalitsus eelläbirääkimistega pakkumise läbiviimisest teada andma vastava teate kaudu vastavalt § 24 lg-s 2 sätestatule. Vallavara valitsemise korra §-s 24 kohustatakse enampakkumise läbiviimise teade avaldama valla veebilehel ning antakse luba teate avaldamiseks ka interneti portaalis. Korra kohaselt tuleb teade avaldada vähemalt 14 päeva enne enampakkumise läbiviimist. Vastustaja avaldas enampakkumise teate 09.09.2019 Järva valla veebilehel1, portaalis Kinnisvara24, Järva valla äpis ning 20.09.2019 Järva valla lehes „Järva Valla Leht“2. Täiendavalt avaldati vastavasisuline artikkel 12.09.2019 ajalehes „Järva Teataja“3. Arusaamatu on kaebaja väide, nagu jõuaks veebilehe kaudu edastatud info väga Eelläbirääkimistega pakkumise teade, vt https://jarvavald.kovtp.ee/uudised-ja-teated//asset_publisher/JMZZd7N4By63/content/id/24849848
3-20-2 piiratud isikute ringini. Enampakkumise teade oli avalik ja kättesaadav kõigile, kes veebilehe poole pöördusid. Isikute vaba valik on see, kas nad külastavad avalikke veebilehti või mitte. Pakkumiste esitamise tähtaeg oli 07.10.2019, seega tuli enampakkumise teade avaldada hiljemalt 23.09.2019. Eelnevast tulenevalt on vallavalitsus ja enampakkumise komisjon täitnud avalikustamist sätestavad kohustused tähtaegselt, andes enampakkumisest teada märksa varem ja laiemalt, kui seda nõudis vallavara valitsemise kord. 2) Kaebaja ei täpsusta kaebuses, kes ja millal lubas anda talle personaalselt infot enampakkumise väljakuulutamise ja tingimuste kohta. Isegi kui mõni ametnik seda lubas, sai tegemist olla eksitusega, sest vallavara valitsemise kord ei näe ette enampakkumise korraldamisel mõne isiku eelistamist eelneva info andmisel enampakkumise kohta. Vastav info avalikustatakse kõikidele võrdsetel alustel ja vabalt kättesaadavate kanalite kaudu. Samas juhul, kui kaebaja teadis, et enampakkumine on tulemas ja ta on selles osalemisest huvitatud, võinuks ta endast olenevalt teha suuremaid pingutusi (nt Järva valla veebilehe uudiste igapäevane seire), saamaks koheselt teada enampakkumise väljakuulutamisest ning osalemise tingimustest. 3) Kaebaja ei märgi kaebuses seda, et pakkumise koostamise aeg jäi talle ebamõistlikult lühikeseks ning see põhjustas tema ebaõnnestumise enampakkumises. Seega ei oma kaebajale pakkumisest teada saamise aeg käesolevas asjas olulisust – kaebaja esitas oma pakkumise enne pakkumuste esitamiseks ette antud tähtaega. 4) Kaebaja heitis kaebuses vastustajale ette, et kahe pakkumise hindamiseks kulus komisjonil rohkem kui kuu aega. Kvalifitseeritud pakkujatega toimusid eelläbirääkimised ajavahemikul 24.–31.10.2019 ning 18.11.2019 esitasid pakkujad oma lõplikud pakkumised. Enampakkumise komisjon kogunes 19.11.2019 ning andis pakkumistele hinnangu. Järva Vallavalitsus andis 04.12.2019 korralduse enampakkumise tulemuste kinnitamiseks. Vastustaja poolt 05.12.2019 kaebajale saadetud kirjale oli lisatud enampakkumise komisjoni 19.11.2019 protokoll. Eeltoodud faktide kohaselt ei ole kaebaja väide õige. 5) Enampakkumise läbiviimisel tuli vallavalitsusel juhinduda vallavara valitsemise korrast ning Järva Vallavolikogu 29.08.2019 otsusest nr 58, millega otsustati enampakkumise korraldamine. Moodustatud komisjoni pädevuses oli pakkumuste hindamine vastavalt vallavara valitsemise korra § 33 lg-le 9. Enampakkumise võitjaks sai eelistada isikut, kelle pakkumise on komisjon hinnanud parimaks, lähtuvalt volikogu poolt enampakkumise otsuses antud suunistele pakkumuste hindamisel. Enampakkumise komisjoni otsus põhines komisjoni liikmete poolt antud punktidel ning otsustamisel oli määravaks pakkumuse sisu 80% ulatuses ning pakkumuse hind moodustas määravaks 20% ulatuses. 6) Vallavara valitsemise korra § 45 lg-st 7 tulenevalt ei kuulu pakkumiste ja eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele. Kaebaja ei viita kaebuses, millisest õigusaktist tulenevalt on tal õigus tutvuda võitjaks tunnistatud pakkumuse sisuga. Kui kaebaja tugines oma nõudes riigihangete seaduse (RHS) § 110 lg-le 5, millise kohaselt on pakkumus konfidentsiaalne kuni pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemiseni, tuleb arvestada, et vastustajal ei tulnud enampakkumise korraldamisel rakendada RHS-i. Kuna tegemist ei olnud hankega RHS-i tähenduses, ei ole vastustajal kohustust ega õigust avaldada pakkumiste ja eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele. Avaliku teabe seadus (AvTS) § 36 sätestab millisele teabele juurdepääsu teabevaldaja ei või piirata. Lähtuvalt eeltoodust ja arvestades AvTS §-s 36 toodud piirangutega, ei kuulu kolmanda isiku poolt vallavara kasutusse võtmiseks korraldatud enampakkumisel esitatud pakkumus teabe hulka, millele juurdepääsu ei või piirata. 7) Kaebusest nähtub nagu häiriks vastustajat kogu enampakkumise menetluse juures just asjaolu, et talle ei edastatud kolmanda isiku pakkumuse sisu. Kuigi vastustaja tunnistas 4(8)
3-20-2 pakkumuste esitamisel mõlemad pakkumused piiratud juurdepääsuga teabeks neis sisalduva ärisaladuse tõttu lähtudes AvTS § 35 lg 1 p-st 17, pöördus vastustaja 16.12.2019 kolmanda isiku poole päringuga, kas ta on nõus enda poolt esitatud pakkumise sisu avaldamisega kaebajale. Kolmas isik teatas 16.12.2019 vastustajale, et ta ei ole nõus avaldama enda poolt esitatud pakkumise sisu kolmandatele osapooltele, kuna loeb selle ärisaladuseks. Samas andis kolmas isik ülevaate planeeritavatest tegevustest Aravete Spordi- ja Tervisekeskuses Järva Teataja 07.12.2019 väljaandes. Kaebaja ei kuulunud pakkumiste hindajate koosseisu ning enampakkumise komisjonil ei olnud kohustust ning ei ole ka eetiline enampakkumise võitja selgitamisel kaasata pakkumuse teinud isikuid. 8) Ebakonkreetsed ja paljasõnalised on kaebaja väited nagu oleks enampakkumine korraldatud selliselt, et see saaks võimalikult vähe tähelepanu ja tekitaks võimalikult väheste pakkujate huvi ning et see viitab omakorda võimalikule soovile mängida enampakkumise võit eelnevalt kokkulepitud pakkujale.
KOHTU PÕHJENDUSED
Toimikuga tutvumise õiguse osaline piiramine
6.Tallinna Halduskohus kohustas 15.09.2020 määrusega vastustajat esitama kohtule muu hulgas Mannerg MTÜ ja MTÜ Kesk-Eesti Kardikeskuse pakkumused. Vastustaja esitas 21.09.2020 kohtule nii kaebaja kui ka kolmanda isiku esitatud esialgsed ja lõplikud pakkumused (lisad nr 1-2 ja 4-5) ning ka kolmanda isiku 16.12.2019 e-kirja (lisa nr 6), milles kolmas isik teatas vastustajale, et ta ei ole nõus avaldama oma pakkumuse sisu (tegevus- ja investeeringute kava) kolmandatele osapooltele selles sisalduva ärisaladuse tõttu. Kolmas isik esitas ka kohtule 07.10.2020 taotluse, milles palub mitte avaldada enda poolt esitatud pakkumuse sisu (tegevusja investeeringute kava) kolmandatele osapooltele (sh kaebajale), kuna loeb selle ärisaladuseks. HKMS § 88 lg 2 kohaselt võib kohus piirata menetlusosalise tutvumist toimikuga HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel. Menetlusosalisele ei anta luba tutvuda toimikuga üksnes juhul, kui huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga. HKMS § 88 lg 3 esimese lause kohaselt võimaldatakse menetlusosalisel toimikus olevate ja selle juurde kuuluvate menetlusdokumentidega tutvuda maksimaalses ulatuses ning tutvumisloa andmisest keeldutakse minimaalses ulatuses, mis on toimikuga tutvumise õiguse piiramise eesmärki kahjustamata võimalik. HKMS § 79 lg 1 p-st 5 tulenevalt saab piirangu aluseks olla muu hulgas äri-, autorisaladuse või muu sellesarnase saladuse hoidmine. Ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse (EKTÄKS) § 5 lg 2 kohaselt on ärisaladus teave, mis vastab järgmistele tingimustele: 1) see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad; 2) sellel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu ja 3) selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salaja. Kohus leiab, et vastustaja 21.09.2020 esitatud menetlusdokumentide lisasid nr 2 ja 5 on põhjendatud lugeda HKMS § 79 lg 1 p 5 ja EKTÄKS § 5 lg 2 tähenduses kolmanda isiku ärisaladuseks osas, milles sisaldub kolmanda isiku koostatud tegevus- ja investeeringutekava. Tegemist on teabega, mis ei ole avalikult kättesaadav ning millel võib olla kaubanduslik väärtus. Kolmas isik on ka ise teatanud, et loeb vastavat teavet enda ärisaladuseks. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul nimetatud teave ka kaebajale vältimatult vajalik enda õiguste kaitsmiseks. Eeltoodud põhjendustel piirab kohus kaebaja õigust tutvuda vastustaja 21.09.2020 esitatud menetlusdokumentide lisadega nr 2 ja 5 osas, milles sisaldub kolmanda isiku koostatud tegevusja investeeringutekava. 5(8)
3-20-2 Kohus leiab, et samadel põhjendustel tuleb kohtu omal initsiatiivil piirata ka kolmanda isiku juurdepääsu vastustaja 21.09.2020 esitatud menetlusdokumentide lisadele nr 1 ja 4 osas, milles sisaldub Mannerg MTÜ koostatud tegevus- ja investeeringutekava. Vastavat otsustust toetab kohtu hinnangul muu hulgas asjaolu, et pakkumisi ei avaldata ka pakkumismenetluse läbiviimisel avalikkusele ja teistele pakkujatele (vt vallavara valitsemise kord § 33 lg 7) ning vastustaja kinnitusel on ta AvTS § 35 lg 1 p 17 alusel nii kaebaja kui kolmanda isiku esitatud pakkumised tunnistanud piiratud juurdepääsuga teabeks neis sisalduva ärisaladuse tõttu. Samuti on oluline rõhutada, et vastav teave ei ole praegusel juhul ka kolmandale isikule hädavajalik oma õiguste tõhusaks kaitseks. Seega piirab kohus kolmanda isiku õigust tutvuda vastustaja 21.09.2020 esitatud menetlusdokumentide lisadega nr 1 ja 4 osas, milles sisaldub kaebaja koostatud tegevus- ja investeeringutekava. Lisaks selgitab kohus, et praegusel juhul puudub vajadus piirata menetlusväliste isikute juurdepääsu toimikule ning tunnistada menetlus kinniseks. Halduskohtus ei toimunud ega toimu enam avalikke menetlustoiminguid, millest saaksid menetlusvälised isikud osa võtta ning kui mõni menetlusväline isik esitab taotluse kohtuasja toimikuga tutvumiseks, keeldub kohus sellest kaebaja või kolmanda isiku ärisaladust puudutavas osas omal initsiatiivil või küsib menetlusosaliste nõusolekut (HKMS § 89 lg-d 1 ja 3). Kaebuse lahendamine
Kohus leiab, et Mannerg MTÜ kaebus kuulub rahuldamisele.
8.Käesolevas asjas on vaidluse all Järva Vallavalitsuse 04.12.2019 korralduse nr 669 „Eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamine“ õiguspärasus. Nimetatud otsusega tunnistati Aravete Spordi- ja Tervisekeskuse kinnistu rendile andmiseks korraldatud eelläbirääkimistega pakkumismenetluse võitjaks MTÜ Kesk-Eesti Kardikeskus ning kohustati Järva vallavanemat sõlmima kinnistu rendileping.
9.Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et kohalikul omavalitsusel on oma vara käsutamise ja kasutamise küsimuste otsustamisel ulatuslik omakorraldusõigus (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 154 lg 1) ning kohtud võivad reeglina kontrollida üksnes kohaliku omavalitsuse üksuse vara käsutamise ja kasutamise õiguspärasust, mitte otstarbekust. KOKS § 22 lg 1 p 6 volitab volikogu kehtestama valla- või linnavara valitsemise korda. Vara kasutamise ja käsutamise korraldamisel peavad volikogud järgima riigi- ja haldusõiguse üldpõhimõtteid ning kehtestama täpsed reeglid, kui nende põhimõtete järgimine ei ole muul viisil piisavalt tagatud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 04.04.2003 otsus asjas nr 3-3-1-35-05, p 9).
10.Järva Vallavolikogu on 28.06.2018 vastu võtnud vallavara valitsemise korra, mis muu hulgas reguleerib vallavara kasutusse andmist (5. peatükk). Korra § 16 lg 1 p 1 kohaselt antakse vallavara kolmandatele isikutele kasutusse tasu eest enampakkumise, eelläbirääkimistega pakkumise või otsustuskorras. Korra § 16 lg 3 p 1 kohaselt otsustab vallavara kasutusse andmise volikogu, kui vallavara antakse kasutusse tähtajaga üle viie aasta. Järva Vallavolikogu otsustas 29.08.2019 otsusega nr 58 anda Aravete Spordi- ja Tervisekeskuse kinnistu koos oluliste osadega rendile 15 aastaks ning kohustas Järva Vallavalitsust korraldama eelläbirääkimistega pakkumismenetlust. Samas otsuses kinnitas volikogu ka rendile andmise eesmärgi ja tingimused, pakkumise tingimused, nõuded pakkujale, pakkumuse koosseisu ning pakkumuste hindamise kriteeriumid. Kõnealuse kinnistu rendile andmise korraldamine on seega toimunud vastavuses õigusnormidega. Korra § 33 lg 11 kohaselt kinnitatakse eelläbirääkimistega pakkumise tulemused ning sõlmitakse leping vastavalt korra §-s 30 sätestatule arvestades korra 5. peatüki 4. jaost tulenevate erisustega. Korra § 30 lg 1 kohaselt kinnitab või jätab kinnitamata enampakkumise
6(8)
3-20-2 tulemused vallavalitsus hiljemalt 10 tööpäeva jooksul arvates enampakkumise protokolli koostamise päevast. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et vallavalitsus vormistab enampakkumise tulemuste kinnitamise või kinnitamata jätmise korraldusega, tuues ära kinnitamata jätmise põhjused, ning teeb enampakkumise tulemuste kinnitamise või kinnitamata jätmise teatavaks kõigile enampakkumises osalenud isikutele. Seega oli Järva Vallavalitsus pädev vaidlusaluse korraldusega (otsustusega) kinnitama pakkumismenetluse tulemused.
11.Kaebusest võib aru saada, et kaebaja ei ole mõistnud, miks tema esitatud pakkumus ei osutunud pakkumismenetluses parimaks.
11.1.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. HMS § 56 lg 2 järgi tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. HMS § 56 lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.
11.2.Vaidlustatud korralduse näol on kohtu hinnangul tegemist kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktiga (vt ka Riigikohtu 22.10.2009 otsus nr 3-3-1-66-09, p 13). HMS § 4 lg-te 1 ja 2 kohaselt on kaalutlusõigus haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel, mida tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Volikogu määratles oma 29.08.2019 otsuse nr 58 p-s 4.5 pakkumuste hindamise kriteeriumid, millistest tuli vallavalitsusel ja komisjonil parima pakkumuse väljaselgitamisel lähtuda: parima pakkuja väljaselgitamisel arvestatakse tegevuskavale antavat hinnangut ja pakutava renditasu suurust (4.5.1); parima tegevuskava leidmiseks hindab komisjon otsuse punktis 2 nimetatud eesmärke järgides tegevuskava ning iga komisjoni liige reastab tegevuskavad paremusjärjestusse ehk annab igale tegevuskavale koha, hinnates nii kavandatavat tegevust kui ka pakkuja tutvustust; komisjoni liikmete poolt antud kohad summeeritakse ning parim on kõige vähem kohapunkte saanud tegevuskava (4.5.2); renditasu osas reastatakse pakkumused paremusjärjestusse, kus esikoha ja ühe kohapunkti saab suurima renditasuga pakkumine (4.5.3); parimaks loetakse pakkumine, mille tegevuskava ja renditasu kohapunktide summa on kõige väiksem (4.5.4); võrdse arvu punktide korral osutub parimaks pakkuja, kelle esitatud tegevuskava hindas komisjon paremaks (4.5.5). Eelnevast nähtuvalt otsustati parima pakkumuse väljavalimine sisuliselt kahe kriteeriumi hindamise tulemusel, s.o nii pakkuja tegevuskava kui ka pakutud renditasu alusel. Sealjuures just tegevuskavadele hinnangu andmine oli määravaks, milline pakkuja osutub parimaks. Seega ei olnud haldusorgani kaalutlusõigus pakkumuste hindamisel vähenenud nullini, mis tinginuks vaid ühe võimaliku otsuse (näiteks oleks see olnud nii, kui pakkumusmenetluse võitja valitakse ainuüksi pakutud hinna alusel, vt ka Riigikohtu 22.10.2009 otsus nr 3-3-1-66-09, p 13).
11.3.Vaidlusalune korraldus ei sisalda põhjendusi ega kaalutlusi selle kohta, kuidas pakkumismenetluses võitja kindlaks määrati. Korralduses on üksnes välja toodud pakkumismenetluse käik, sh asjaolud, et komisjon hindas pakkumusi vastavalt eelläbirääkimistega pakkumise teate p-le 4.5 ja reastas need paremusjärjekorda ning vastavalt pakkumise teate p-le 4.5.4 loeti parimaks MTÜ Kesk-Eesti Kardikeskuse esitatud pakkumine, millele antud tegevuskava ja renditasu kohapunktide summa oli kõige väiksem. Sellest võib järeldada, et vallavalitsus on võitja väljaselgitamisel lähtunud komisjoni 19.11.2019 protokollist, millises kajastati komisjoniliikmete hindepunktid pakkumustele ning komisjoni järeldus parima pakkumuse kohta. Samas puudub vaidlusaluses haldusaktis selge viide komisjoni 19.11.2019 protokollile (HMS § 56 lg 1).
7(8)
3-20-2 Seejuures ei nähtu ka komisjoni 19.11.2019 protokollist, millistest kaalutlustest komisjoni liikmed lähtusid pakkujate tegevuskavade hindamisel (ehk miks oli üks tegevuskava teise pakkuja tegevuskavast komisjoni liikme hinnangul parem). Kohus kohustas vastustajat 15.09.2020 määrusega esitama vaidlusaluse korralduse aluseks olevad ja kohtule seni esitamata dokumendid, kuid vastustaja ei esitanud kohtule muid dokumente, millest nähtuks vaidlusaluse otsustuse tegemise põhjendused (kaalutlused). Kaalutluste väljatoomine haldusaktis või selles viidatud dokumendis on oluline haldusakti kohtuliku kontrolli tagamiseks kui ka haldusakti legitimeerimiseks adressaatide ja puudutatud isikute silmis. Kohus ei saa teostada kaalutlusõigust haldusorgani või haldusorgani poolt moodustatud ja hindamispädevuse saanud komisjoni eest (HKMS § 158 lg 3 kolmas lause). Kuivõrd praegusel juhul ei sisaldu vaidlusaluses haldusaktis ega ka komisjoni 19.11.2019 protokollis põhjendusi, siis ei ole kohtul võimalik hinnata, kas vaidlusaluse korraldusega vastu võetud otsustuse tegemisel lähtuti asjakohastest kaalutlustest ning kas hindamisel ei ole tehtud ilmselgeid vigu (vt ka Riigikohtu lahendid asjades nr 3-3-1-18-08, 3-3-1-77-12 ja 3-3-1-16-14).
11.4.Eeltoodust tulenevalt on vaidlusalune korraldus vastuolus HMS § 56 lg-tes 1-3 sätestatud haldusakti vorminõuetega ja järelikult formaalselt õigusvastane.
12.Kohtupraktikas on erandjuhtudel peetud võimalikuks põhjendamispuudustega haldusakti tühistamata jätmist, kui on ilmselge, et haldusorgan peaks vaidlustatud haldusakti uuesti välja andma. Samuti võib erandina esineda olukordi, kus haldusorganil on võimalik tõendada, et haldusaktist välja jäänud, kuid kohtumenetluses esitatud põhjendusest juhinduti tegelikult juba haldusakti andmise ajal (vt Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-29-12 p-d 19-20). Käesoleval juhul ei ole kohtule esitatud mistahes motivatsiooni vaidlusaluses korralduses vastu võetud otsustuse kohta. Seega ei ole ilmselge ka see, et vaidlusaluse korralduse tühistamise korral peaks haldusorgan vaidlustatud haldusakti uuesti välja andma.
13.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebuse ja tühistab Järva Vallavalitsuse 04.12.2019 korralduse nr 669 põhjendamispuuduste tõttu (HMS § 54, § 56 lg-d 1-3).
14.Kuna kohus rahuldab kaebuse vaidlusaluse korralduse põhjendamispuuduste tõttu, siis puudub vajadus põhjalikult analüüsida ja hinnata kaebaja väiteid seoses pakkumismenetluse läbiviimisest teavitamisega. Selguse huvides märgib kohus siiski seda, et asja materjalidest ei nähtu kohtule, et vastavad kaebaja etteheited oleksid põhjendatud. Vastustaja on pakkumismenetluse läbiviimisest andnud avalikkusele (sh kaebajale) teada erinevate kanalite kaudu (sh valla veebilehel ja kinnisvaraportaalis) ning on selliselt täitnud vallavara valitsemise korra § 32 lg-s 2 ja § 24 lg-s 2 ning vallavalitsuse 04.09.2019 korralduse nr 475 p-s 4 sätestatud tingimused. Samuti nõustub kohus vastustajaga selles, et kaebajal ei saanud tekkida nõudeõigust, et teda isiklikult pakkumismenetlusest teavitatakse.
15.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja ega kolmas isik ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad võimalikud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee Kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.