Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tanel Saar, Madis Ernits 05.11.2020, Tartu 3-18-2165 X kaebus Maanteeameti 08.08.2018. a korralduse nr 13/18/166 tühistamiseks kaebajat puudutavas osas ja 15.10.2018. a vaideotsuse nr 2-3/18/41564-6 osaliseks tühistamiseks Tartu Halduskohtu 09.10.2019. a otsus X apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant X Vastustaja Maanteeamet
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde kaebaja esitatud A3 formaadis värviline väljatrükk Maa-ameti kaardiserverist.
2.Tagastada kaebajale Maa-ameti ajaloolise kaardi väljavõte.
3.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 09.10.2019. a otsus muutmata.
4.Jätta kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda.
5.Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 07.12.2020 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
1.Kaebaja on Xxx (katastritunnus xx), Yyy (katastritunnus xx) ja Zzz (katastritunnus xx) kinnistute omanik.
2.Maanteeamet andis 08.08.2018. a korraldusega nr 1-3/18/166 (tl 8–11) projekteerimistingimused (tl 12–14) tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950–12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamiseks vastavalt lisale, võttes aluseks Maanteeameti põhimääruse § 9 p 1 ja ehitusseadustiku (EhS) § 26 lg-d 1 ja 2.
Projekteerimistingimuste kohaselt on projekti eesmärk Pühi-Makita lõigu sõidumugavuse ning liiklusohutuse taseme tõstmine ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine. Korralduse osas alapealkirjaga „Projekteerimistingimuste kooskõlastamine“ p-s 1 otsustati täiendada projekteerimistingimusi Keskkonnaameti poolt esitatud tingimustega ja loeti projekteerimistingimuste eelnõu Keskkonnaameti poolt kooskõlastatuks ning p-s 3 loeti projekteerimistingimuste eelnõu Bbbmajandusameti poolt kooskõlastatuks. Korralduse osas alapealkirjaga „Projekteerimistingimuste menetlusse kaasamine“ p 2 alapunktis 1 jättis Maanteeamet arvestamata kaebaja ettepanek projekteerida ja ehitada mahasõidud Xxx, Yyy ja Zzz kinnistutele. Põhjenduseks märkis Maanteeamet järgnevat: „Ettepanekut mitte arvestada, kuna erinevad katastriüksused on tekkinud kinnistute jagamise teel. Asjaõigusseaduse § 156 lg (2) kohaselt peab selle osa omanik, mille kaudu ühendus seni toimus, võimaldama teise osa omanikul ühendust pidada oma kinnisasja kaudu käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tingimustel.“
3.Kaebaja esitas 30.08.2018 hiljem täiendatud vaide (tl 16–17p, 21–22p) Maanteeameti 08.08.2018. a korralduse peale. Kaebaja taotles uue otsuse tegemist seoses Zzz, Yyy ja Xxx kinnistute juurdepääsuteedega ning palus planeerida Xxx kinnistule mahasõidu laiuseks vähemalt 5,5 m ning tee telgjoone asendiks PK 37-78; nähtavuse parandamiseks tõsta kavandatav liiklusmärk asendis PK 37-75 (Kullaga/Pühi küla silt) teisele poole maanteed; rekonstrueerida Ddd mäel mahasõit eestiaegsele külateele tee telgjoone asendis PK 39-53 (mahasõidu laius 4,5 m); mahasõidud planeerida ja välja ehitada tugimaantee ehitamise käigus ning asfalteerida; Ddd mäele kavandatava kraavi asemel projekteerida drenaažisüsteem, et sadeveed ei mõjutaks Xxx kinnistul olevat veekogu; tugimaantee 46 projekteerimisel teha keskkonnamõjude hinnang
(KMH).
4.Maanteeamet rahuldas 15.10.2018. a vaideotsusega nr 2-3/18/41564-6 (tl 26–28p) kaebaja vaide osaliselt ja tunnistas 08.08.2018. a korralduse p 2 alapunkt 1 Xxx ja Yyy kinnistuid puudutavas osas kehtetuks ning otsustas projekteerida Xxx ja Yyy kinnistutele hetkel olemasolevate ristumiskohtade asemele ühe ühise ristumiskoha. Maanteeamet selgitas, et ristumiskoha telgjoon ja täpne lahendus selgub projekteerimisel. Ülejäänud osas jättis Maanteeamet kaebaja vaide rahuldamata. Kaebus
5.Kaebaja esitas halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse (tl 3–6, 86–90) ja puuduste kõrvaldamise avaldused (tl 36–37p, 61–63). Kaebaja palus tühistada Maanteeameti 08.08.2018. a korralduse osas, millega Maanteeamet otsustas täiendada projekteerimistingimusi Keskkonnaameti poolt esitatud tingimustega ja luges projekteerimistingimuste eelnõu Keskkonnaameti poolt kooskõlastatuks, luges projekteerimistingimuste eelnõu Bbbmajandusameti poolt kooskõlastatuks ning ei arvestanud kaebaja ettepanekuga projekteerida ja ehitada mahasõidud Xxx, Yyy ja Zzz kinnistutele. Veel palus kaebaja tühistada Maanteeameti 15.10.2018. a vaideotsus osas, milles Maanteeamet jättis rahuldamata kaebaja vaides taotletu.
6.Maade tagastamise järgselt oli juurdepääsutee praegusel Zzz kinnistul (üldkasutatav tee) ja Xxx kinnistul. Projektis on kajastatud ainult Xxx kinnistu juurdepääsutee. Kuna kaebaja kinnistute ja Ddd kinnistu ühise piiri asukoht ei ole hetkel selge (tsiviilasi nr xxx), ei saa nõustuda lahendusega, et mahasõit planeeritakse Xxx ja Yyy kinnistu piirile. Kaebaja sooviks on asfaltkattega mahasõidu ehitamine Xxx kinnistule, millest on võimalik kinnistute siseselt lahendada juurdepääs Xxx ja Yyy kinnistule. Xxx kinnistu juurdepääs tagab juurdepääsu elamumaale, kuid seda ei saa tee vähese laiuse tõttu bbbtöömasinad kasutada. Projektis on juurdepääsutee Zzz kinnistule likvideeritud ja tee äärde on kavandatud metallpiire, mistõttu
kaebaja ei pääse kinnistule. Zzz kinnistule ei ole võimalik tagada juurdepääsu teiste kinnistute kaudu, sest seda takistavad looduslikud eripärad ja kuppelmaastik.
7.Kullaga/Pühi küla silt tuleb paigutada teisele poole maanteed küla piirile, kus silt ei piira nähtavust. Liiklusmärgi tõstmata jätmisega luuakse liiklusohtlik olukord.
8.Projektis kavandatud kraav kahjustab kaebaja kinnistul asuva veekogu olukorda ja kaebajale pannakse lisakohustus veekogusse sattuvate sadevete puhastamiseks.
9.Maanteeamet jättis KMH põhjendamatult tegemata. Veekaitset vajavate objektide hulgas ei ole märgitud Xxx ja Yyy kinnistul asuvat veekogu. Projekt tulnuks kooskõlastada Bbbmajandusametiga.
10.Kui lugeda Zzz üldkasutatav tee ristmikuks või käsitleda seda mahasõiduna, siis on majandus- ja taristuministri 05.08.2015.a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ (määrus nr 106) tingimused täidetud. Zzz tee ristub Pühi-Xxx külasid ühendava teega ja tuleb lugeda ristmikuks maanteega 46. Zzz kinnistu teed kasutatakse teistele kaebajale mittekuuluvatele kinnistutele (nt Aaa ja Bbb) ligipääsuks. Sama tee on juurdepääsuks Ccc kinnistule. Kuna üldkasutatav tee läbib Zzz kinnistut, siis tuleb sellega seotud mahasõit projekteerimistingimustesse lisada. Projekteerimistingimustes tuleb mahasõidud kajastada konkreetselt nii, et Xxx kinnistul on mahasõit asukohas PK 37+86 (laiusega 6 m) ning Zzz kinnistul asukohas PK 39+53 (laiusega 4,5 m).
11.Liiklusmärkide paigutusest kaebaja soovitud viisil ja drenaaži planeerimisest on vaideotsuses keeldutud. Seega ei ole kaebus ennatlik. Maanteeamet ei ole arvestanud maaparandussüsteemiga. Eelpojekti kooskõlastus Põllumajandusametiga ei laine põhiprojektile. Vastus kaebusele
12.Maanteeamet palus hiljem täiendatud vastuses kaebusele (tl 70–73p, 108–112) jätta kaebus rahuldamata.
13.Vaideotsus kinnitab, et Maanteeamet kaalus juurdepääsu tagamist Zzz kinnistule. Ristumiskoha rajamine Zzz kinnistule ei ole lubatud maanteede projekteerimise normide järgi (määruse nr 106 p 5.2.1 alapunktid 2 ja 3). Juurdepääs Zzz kinnistule on võimalik Yyy ja Xxx kinnistute kaudu loodest.
14.Äravoolu drenaažide ja liikluskorraldust (liiklusmärgi asukoht) puudutavad küsimused lahendatakse projekteerimise käigus.
15.Otsus jätta KMH algatamata, on tehtud Maanteeameti 06.08.2018. a otsusega nr 15-7/18/220, mida kaebaja ei ole vaidlustanud. Põllumajandusametiga kooskõlastamist kajastavad projekteerimistingimuste p-d 5.12.2 ja 5.12.4.
16.Ristumiskoha täpne lahendus selgub projekteerimise käigus ja ehitusloa menetlusse kaasatakse ka kaebaja. Xxx ja Yyy kinnistutele kavandatud ühine ristumiskoht ja Zzz kinnistule soovitud ristumiskoht ei ole mahasõidud. Xxx ja Yyy kinnistutel olemasolevate ristumiskohtade asemele kavandatav üks ühine ristumiskoht on ristmik (määruse nr 106 p 5.2.1 alapunkt 1). Kaebaja soovitud ristumiskoht Zzz kinnistul oleks ristmik. Kaebaja soovitud ristumiskoht Zzz kinnistul on vastuolus määruse nr 106 p-ga 5.2.1 (kaugus 300 m). Kui käsitleda Zzz kinnistule soovitud ristumiskohta mahasõiduna, ei oleks täidetud määruse nr 106 p 5.2.1 alapunkt 3
tingimused. Maanteeamet ei ole kohustatud tagama Zzz kinnistule juurdepääsuteed tugimaanteelt
46.Halduskohtu otsus
17.Tartu Halduskohus jättis 09.10.2019. a otsusega (tl 129–133p) kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda ning otsustas avaldada kaebaja nime avaldatavas kohtulahendis initsiaalidega.
18.Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda ristumiskohtade projekteerimist igasse endale sobivasse asukohta. Vastutajal on lai kaalumisruum otsustamaks, kuhu ristumiskoht maanteel rajada. Kaalumisel tuleb arvestada maanteede projekteerimisnormidega, et tagada parim liiklusohutus maanteel.
19.Piirivaidlus Ddd kinnistu omanikuga ei tähenda, et ristumiskohta ei oleks võimalik Yyy ja Xxx kinnistuid läbivalt projekteerida. Maanteeamet ei saanud planeeritava ristumiskoha täpseid koordinaate piirivaidluse tõttu trassiplaanile kanda. Projekteerimistingimuste ja vaideotsusega on ristumiskoha asukoht mõistlikul määral kindlaks määratud. Ristumiskoha täpne lahendus tuleb kindlaks määrata ehitusprojektis ja -loas. EhS-i ja maanteede projekteerimise normid ei keela määrata tee laiuse ja pinnakatte materjali kindlaks ehitusloaga. Ehitusloa menetlusse tuleb kaasata kaebaja.
20.Kuna planeeritud ristumiskohta Yyy ja Xxx kinnistul ning kaebaja soovitud ristumiskohta Zzz kinnistul läbiv tee läbiks ka teisi kinnistuid, ei saa tegemist olla mahasõiduga. Tegemist oleks ristmikuga. Maanteede projekteerimisnormide p 5.1.2. alapunktid 2 ja 3 välistavad kaebaja soovitud Zzz ristumiskoha rajamise. Kuna projekteerimistingimustega on määratud mahasõit Ccc kinnistule, ei ole Zzz ristumiskoht vajalik sellele kinnistule juurdepääsu tagamiseks.
21.Projekteerimistingimustega ei ole siduvalt kindlaks määratud liiklusmärkide asukohta ega vee äravoolu lahendusi. Projekteerimistingimused ei saa seetõttu kaebaja õigusi selles osas rikkuda. Kaebajale on tagatud võimalus ehitusloamenetluses osaleda ja ettepanekuid teha.
22.KMH ei ole eraldiseisev menetlus, vaid leiab aset projekteerimismenetluse raames. Puudutatud isikul peab olema võimalik KMH menetluse puudustele tugineda projekteerimistingimuste vaidlustamisel. Seega on kaebajal õigus tugineda KMH algatamata jätmise vastuväidetele.
23.Halduskohus ei nõustunud kaebajaga, et projekteerimisel oleks tulnud läbi viia KMH. Kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lg-s 1 märgitud tegevuste hulka, mille KMH on kohustuslik. Enne projekteerimistingimuste kehtestamist viidi läbi keskkonnamõjude eelhinnang. Asjaolu, et Yyy kinnistul asuvat veekogu ei ole eelhinnangus nimeliselt välja toodud, ei ole eksimus, mis kinnitaks eelhinnangu õigusvastasust ja KMH vajalikkust. Põhiprojekti koostamisel tuleb välja selgitada maaparandussüsteemid, vajadusel teostada täiendavaid uuringuid ja kooskõlastada lahendused Bbbmajandusametiga.
24.Korraldusest (lk 2) nähtuvalt edastati projekt Põllumajandusametile kooskõlastamiseks, kes kooskõlastas projekti tingimusteta.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
Kaebaja apellatsioonkaebus
25.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu otsuse peale 07.11.2019 hiljem täiendatud apellatsioonkaebuse (tl 135–136p, 155–156), milles palub tühistada halduskohtu otsuse ja teha asjas uue otsuse, millega kaebus rahuldada või alternatiivselt saata asi uuesti läbivaatamiseks halduskohtule. Veel palub kaebaja asendada kohtuotsuse avalikustamisel arvutivõrgus kaebaja nimi tähemärgiga ning mitte avalikustada kaebaja isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ja aadressi.
26.Kohus ei hinnanud õigesti juurdepääsuteede olemasolu, nende keerukust ja teede pikkust. Projekteeritud mahasõit Xxx õuealale kinnistut ei läbi, viib ainult hooneni. Yyy kinnistu ristmikust kaebaja loobus. Sel juhul peab tagumistele kinnistutele olema juurdepääs tagatud Zzz kinnistu kaudu.
27.Õiguslikult on korrektne, et ristumiskohad määratletakse koheselt ja seda sõltumata piirivaidlusest. Kohtulahendis peaksid olema juurdepääsude asukohad kirjeldatud väga täpselt.
28.Kohus ei arvestanud Kambja Vallavalitsuse kohustust säilitada Zzz kinnistul üldkasutatava tee ristumiskoht maanteega. Lisaks ei hinnatud asjaolu, et 2001. a tugimaantee 46 katastriplaanil on Zzz kinnistu üldkasutatav tee.
29.Otsuses kasutatakse segiläbi sõnu ristumiskoht, ristmik ja mahasõit. Määrus nr 106 kehtestab normid mahasõitude vahelisele kaugusele ja ristmike vahelisele kaugusele. Kohus ekslikult arvutas vahekaugusi mahasõidu ja ristmiku vahel, kuid selle piirnorme määrus ei kehtesta. Xxx kinnistul määras kohus ekslikult ristumiskoha ristmikuks. Xxx kinnistule on võimalik rajada mahasõit ning Zzz kinnistule ristmik.
30.Kohus ei hinnanud piisavalt esitatud tõendeid ohtlikest piirkondadest maanteel ega arvestanud, et mahasõitude asukohtade planeerimisel on oluline tegur liiklusohutus.
31.Projekteerimistingimuste veekogude hulgas ei ole kaebaja kinnistu veekogu ega maaparandussüsteemi.
32.Kaebaja palub võtta asja juurde uute tõenditena Maa-ameti geoportaali aerofoto ja ajalooline kaart 1978–1998. Aerofotolt oktoobrist 2020. a on Xxx ja Yyy kinnistu piiril olev mahasõit selgelt nähtav. Kaardil 1978–1989 on mahasõiduks nüüdse Zzz ja Yyy kinnistute piirile jääv mahasõit. Seega Zzz ja Yyy kinnistute piiril olev mahasõit oli olemas endise Fff kinnistu tagastamisel ja jagamisel. Vastus apellatsioonkaebusele
33.Maanteeamet vaidleb hiljem täiendatud vastuses apellatsioonkaebusele (tl 141–143, 160– 161) sellele vastu.
34.Projekteerimistingimuste ja vaideotsusega on ristumiskoha asukoht mõistlikul määral kindlaks määratud. Ristumiskoha täpne lahendus määratakse kindlaks ehitusprojektis ja -loas. Projekteerimistingimused on lähteandmed, et koostada ehitusprojekt. Ehitusloa menetlusse kaasamine on seadusest tulenev kohustus. Kaebajal puudub õigus nõuda juurdepääsu igasse endale sobivasse asukohta.
35.Alusetu on kaebaja nõue, et juurdepääsude asukohad oleksid kirjeldatud kohtulahendis väga täpselt. Apellatsioonkaebuses ei saa esitada nõudeid, mida halduskohtus ei esitatud.
36.Kambja Vallavalitsus otsustas 27.07.1993. a määrusega õigusvastaselt võõrandatud talumaa omandusse andmise. See ei kohusta säilitama tee ristumiskohta maanteega. Tugimaantee 46 katastriplaanilt ei nähtu ristumiskohta Zzz kinnistule.
37.Maanteeamet on korduvalt väljendanud, et Xxx ja Yyy kinnistutele olemasolevate ristumiskohtade asemel rajatakse üks ühine ristumiskoht. Seega ei ole lisatud tõend asjakohane ega tõenda kaebaja väidetud asjaolusid.
38.Maanteeamet jääb seisukoha juurde, et maanteede projekteerimisnormide p 5.1.2 alapunktid 2 ja 3 välistavad kaebaja soovitud Zzz ristumiskoha rajamise. Seega ei oma määravat tähendust asjaolu, kas Zzz kinnistul on tee säilinud või mitte ning vajalik ei ole analüüsida täpsemalt selle tee olemasolu või puudumist kinnitavaid tõendeid.
39.Zzz mahasõidu puhul on tegemist kaebaja poolt omavoliliselt rajatud ehitisega, mis on jäetud kooskõlastamata Maanteeametiga. Seega on tegemist EhS § 38 lg 1 ja 2 ning § 70 lg 2 p 2 nõuete rikkumisega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
40.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
41.Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha täiendavate tõendite esitamise taotluse osas. Kaebaja esitas koos 18.10.2020. a seisukohaga kohtule taotluse võtta asja materjalide juurde esiteks Maa-ameti geoportaali aerofoto 2020 kinnistute piiride ja kõrgusjoontega ning teiseks Maa-ameti ajaloolise kaardi 1978–1998. Ringkonnakohus võtab uurimispõhimõttest lähtuvalt Maa-ameti geoportaali aerofoto 2020 asja materjalide juurde, kuna selle abil on kergem mõista Xxx, Yyy ja Zzz kinnistute paiknemist üksteise suhtes. Maa-ameti ajaloolise kaardi 1978–1998 väljatrükk tuleb aga kaebajale tagastada, sest see ei tõenda käesolevas asjas tõendamist vajavaid asjaolusid. Tegemist on vaid ühega paljudest Maa-ameti geoportaalis leiduvatest ajaloolistest kaartidest. Samuti on kaebaja märkinud esitatud kaardile kahe erineva kinnistu nimetuseks „Xxx“, kuid kaardile ei ole märgitud ühtegi kinnistut nimetusega „Zzz“. Seega ei aita see kaart kuidagi kaasa asja kiiremale ja õigemale lahendamisele. Küll aga arvestab ringkonnakohus nimetatud kaardile kantud andmetega Maa-ameti geoportaalis.
42.Sisulises osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjalike põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus järgnevat.
43.Maa-ameti kaardiserverist nähtuvalt on Yyy kinnistu U-kujuline ja ümbritseb Xxx kinnistut kolmest küljest, kusjuures mõlemad kinnistud külgnevad tugimaanteega 46 Tatra-OtepääSangaste. Yyy kinnistu külgneb tugimaanteega 46 seega nii ühelt kui teiselt poolt Xxx kinnistut. Yyy kinnistu külgneb peale selle Zzz kinnistuga, jäädes siiluna Zzz ja Xxx kinnistute vahele. Zzz kinnistu asub samuti tugimaantee 46 ääres ning külgneb omakorda Ccc kinnistuga (katastritunnus xxx), mis asub samuti tugimaantee 46 ääres. Maanteeameti 08.08.2018. a korralduse nr 1-3/18/166, millega kehtestas Maa-amet projekteerimistingimused tugimaantee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 1,950–12,972 Pühi-Makita lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamiseks, ja 15.10.2018. a vaideotsuse nr 2-3/18/41564-6 tegemise ajal oli vahetu juurdepääs
tugimaanteele 46 ainult Xxx ja Yyy kinnistutel, kusjuures need mahasõidud asuvad praktiliselt kõrvuti. Zzz kinnistul kaartidel näha olevat ühendust tugimaanteega 46 ei olnud.
44.Maanteeamet otsustas vaideotsuses projekteerida Xxx ja Yyy kinnistutele hetkel olemasolevate ristumiskohtade asemele ühe ühise ristumiskoha. Ringkonnakohus on seisukohal, et see otsus on õiguspärane. Määruse nr 106 p 5.2.1 alapunkt 1 järgi tuleb ristumiskohad rajada vabale hea nähtavusega alale ja sõidueesõigusega tee sirgele lõigule; ristumiskoht on lisaks ristmikule ka mahasõit, mis on sõiduteega külgnevale kinnistule, sealhulgas parklasse, õue, puhkekohta, bbble, metsa, heinamaale ja muule teega külgnevale alale, sissesõidu ja sealt väljasõidu tee, mis kinnistut ei läbi. Maanteeameti andmetel on tugimaantee 46 on IV klassi tee. Määruse nr 106 p 5.2.1 alapunkt 3 järgi on mahasõitude vähim lubatud omavaheline kaugus 150 m. Maanteeamet viitas vaideotsuse punktis 2.3 sellele, et kaebaja poolt täiendavalt soovitud ristumiskoht asuks Ccc kinnistu mahasõidust vaid 138,5 m kaugusel. Kaebaja ei ole väitnud, et Maanteeamet on mõõtnud seda vahemaad valesti. Seetõttu nõustub ringkonnakohus Maanteeametiga, et kuna määruse nr 106 p 5.2.1 alapunkt 3 nõue ei ole täidetud, ei saa Zzz kinnistule ristumiskohta rajada.
45.Määruse nr 106 alapunkt 3 kolmas lause sätestab, et juhul, kui mahasõite on vaja rajada tihedamini, võib vastaval lõigul lubada sõidukite kiirust kuni 50 km/h. Samas on Maanteeamet asunud seisukohale, et tugimaantee 46 asub kilomeetritel 3,7–4,2 hajaasustusalal, mistõttu pole põhjendatud selles kohas piirkiiruse vähendamine. Poolte vahel ei ole vaieldav, et Xxx, Yyy ja Zzz kinnistud asuvad hajaasustusalal. Ka ringkonnakohus ei kahtle, et tugimaantee 46 asub nimetatud kilomeetritel hajaasustusalal. Vastavalt liiklusseaduse (LS) § 15 lg 1 punktile 1 on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 km/h. Vastavalt LS § 15 lg-le 5 võib teeomanik vähendada LS § 15 lg 1 punktis 1 nimetatud suurimat lubatud sõidukiirust olenevalt liiklus- ja teeoludest, ohutusest ja sõiduki kategooriast. Lubatud suurima sõidukiiruse vähendamisotsus on kaalutlusotsus, mille langetamisel peab teeomanik arvestama niisiis eelkõige liiklus- ja teeolude ning ohutusega, kuid ka muude puudutatud õigushüvedega. Ringkonnakohus leiab, et Maanteeameti põhjendus, milles Maanteeamet tugineb vaid asjaolule, et küsimusealune teejupp asub hajaasustusalal, on küll napp, kuid arvestades ka ülejäänud Maanteeameti argumente siiski veel piisav. Nimelt märkis Maanteeamet samas punktis, et Xxx, Yyy ja Zzz kinnistud on tekkinud endise Fff kinnistu jagamise tulemusel. Sellisel juhtumil tuleb aga arvestada ka AÕS § 156 lg-ga 2, mis sätestab, et kui kinnisasja osalise võõrandamise tagajärjel võõrandatud või allesjäänud osa kaotab ühenduse avalikult kasutatava teega, peab selle osa omanik, mille kaudu ühendus seni toimus, võimaldama teise osa omanikul ühendust pidada oma kinnisasja kaudu AÕS § 156 lg-s 1 nimetatud tingimustel. AÕS § 156 lg 1 lausete 2, 3 ja 4 järgi määratakse juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu kokkuleppel; kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus; juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Ringkonnakohus leiab, et tulenevalt nimetatud normidest saab pidada piisavaks, et Xxx, Yyy ja Zzz kinnistutel on kolme peale üks juurdepääs tugimaanteele 46. Seda seisukohta ei muuda ka Maa-ameti kaardiserveris oleval ajalooliselt kaardil „Katastrikaart 10T (1978–1989)“ näidatud juurdepääs, mis asub umbes tänase Zzz ja Xxx kinnistute piiril. Seaduse sätteid koosmõjus tõlgendades tuleb nõustuda Maanteeametiga, et nimetatud kinnistute sisest liikumiskorraldust tuleb eelistada reegelkaugusest tihedamalt paiknevatele mahasõitudele ja sellega kaasnevale piirkiiruse vähendamisele. Kuna varasematelt ortofotodelt kaebaja soovitavat juurdepääsu Zzz ja Xxx kinnistute piiril ei nähtu, on kaebaja järelikult sellele kinnistu osale, mida täna nimetatakse Zzz kinnistuks, varem teisiti ligi pääsenud. Samuti on olnud tagatud juurdepääs nn tagumistele kinnistutele. Kuna kiiruse vähendamine 90-lt km/h 50-ni km/h võib suure kiiruste vahe tõttu osutuda liiga ohtlikuks, tuleks ilmselt vähendada kiirust astmeliselt esmalt 70-le km/h ja alles seejärel 50-le km/h, mis tooks endaga kaasa liikluse sujuvuse mõjutuse märksa pikemal trassiosal. Igal juhul kannatab kiiruse vähendamise korral liikluse sujuvus ja seeläbi ka
liiklusohutus. Jagamise tulemusel tekkinud kinnistute vaheline liikumiskorraldus tuleb niisiis ülekaaluka avaliku huvi tõttu vastavalt AÕS § 156 lg-le 2 kindlaks määrata omanike kokkuleppel või kohtu poolt.
46.Kaebaja väitel ei hinnanud halduskohus õigesti juurdepääsuteede olemasolu, nende keerukust ja teede pikkust. Projekteeritud mahasõit Xxx õuealale kinnistut ei läbi, viib ainult hooneni. Yyy kinnistu ristmikust kaebaja loobus. Sel juhul peab tagumistele kinnistutele olema juurdepääs tagatud Zzz kinnistu kaudu. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohus hindas asjaolusid õigesti. Seda, kuidas kaebaja liiklust talle kuuluvate kinnistute vahel korraldab, peab otsustama kaebaja ise. Tagumiste kinnistute osas on kaebaja ise märkinud vaides (tl 16p): „Arvestades asjaolusid ja Maanteeameti nõuet, et peame organiseerima ja tagama juurdepääsu kõigile jagamise käigus tekkinud kinnistutele varajasemat olukorda kasutades, siis olen nõus loobuma mahasõidust Yyy kinnistule, millele me tegime uue juurdepääsutee, kuid seda ainult juhul, et projektis kavandatud Xxx mahasõit tehakse vähemalt 5,5 m lai ning nihutatakse Tartu suunas asukohale PK 37-78 (projektis on praegu PK 37-86, tee telgjoone asukoht). Selleks, et seda mahasõiduteed saaksid kasutada bbbtöömasinad on vajalik minimaalne mahasõidu laius 5,5 m praegu planeeritud 3,5 m asemel. Selline lahendus oleks aktsepteeritav ning selle juurdepääsutee kaudu saaks edasi liikuda teistele kinnistutele Yyy, Kkk, Lll, Aaa (ei kuulu mulle, endise Fff naaberkinnistu), Bbb (ei kuulu mulle, mõlemad Xxx külas).“ Ringkonnakohus mõistab kaebaja poolt vaides väljendatut selliselt, et kaebaja tagab nn tagumistele kinnistutele juurdepääsu tee kaudu, mis kulgeb mööda Yyy kinnistu serva, paiknegu siis ristumiskoht Yyy või Xxx kinnistul. Sellest järeldab ringkonnakohus, et kaebaja ei vaja nn tagumistele kinnistutele juurdepääsu tagamiseks teed, mis väidetavalt kulges üle tänase Zzz kinnistu.
47.Kaebaja väitel on Kambja Vallavalitsus kohustatud säilitama Zzz kinnistul üldkasutatava tee ristumiskoha maanteega. Ringkonnakohus märgib, et kuigi kaebaja esitatud 2020. aasta ortofotolt nähtub mahasõit Zzz ja Yyy kinnistute piiril, siis seda ei olnud olemas projekteerimistingimuste andmise korralduse ega vaideotsuse tegemise ajal. Vastavalt HKMS § 158 lg 2 lausele 2 hindab kohus haldusakti ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Nimetatud mahasõit ei nähtu Maa-ameti 2002.–2017. aasta ortofotodelt (vt ka tl 74p) ega ka ortofotolt 1993–2000. Ringkonnakohus järeldab sellest, et kaebaja on nimetatud mahasõidu rajanud peale vaideotsuse tegemist. Järelikult ei saa Maanteeametil olla Zzz kinnistu mahasõidu säilitamise kohustust, sest midagi, mida ei ole olemas, ei saagi säilitada. Ringkonnakohus nõustub selles osas Maanteeametiga, et tegemist on hiljem omavoliliselt rajatud ehitisega.
48.Kaebaja väitel ei hinnatud asjaolu, et 2001. a tugimaantee 46 katastriplaanil (tl 99) on Zzz kinnistu üldkasutatav tee. Ringkonnakohus juhib kaebaja tähelepanu sellele, et maakataster omab üksnes informatiivset tähendust. Kohalik omavalitsus, kes antud plaani koostas, võis ka eksida. Maa-ameti 2002. a ortofoto ei kinnita, et selles kohas 2002. aastal üldse tee eksisteeris.
49.Halduskohtu otsuses kasutatakse kaebaja väitel segiläbi sõnu ristumiskoht, ristmik ja mahasõit. Määrus nr 106 kehtestab normid mahasõitude vahelisele kaugusele ja ristmike vahelisele kaugusele. Kohus ekslikult arvutas vahekaugusi mahasõidu ja ristmiku vahel, kuid selle piirnorme määrus ei kehtesta. Xxx kinnistul määras kohus ekslikult ristumiskoha ristmikuks. Xxx kinnistule on võimalik rajada mahasõit ning Zzz kinnistule ristmik. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on arusaadavalt ja piisavalt põhjendatud. Halduskohus ei arvutanud ekslikult vahekaugusi, vaid tugines Maanteeameti seisukohtadele, milles ka ringkonnakohtul pole põhjust kahelda.
50.Halduskohus ei hinnanud kaebaja väitel piisavalt esitatud tõendeid ohtlikest piirkondadest maanteel ega arvestanud, et mahasõitude asukohtade planeerimisel on oluline tegur liiklusohutus. Ringkonnakohus on seisukohal, et Maanteeamet on piisavalt ja põhjalikult võtnud arvesse liiklusohutuse nõudeid. Projekteerimistingimuste (tl 12–14) eesmärk on nende p 1 järgi sõidumugavuse ning liiklusohutuse taseme tõstmine ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine. Projekteerimistingimuste p 3.3 järgi tuleb parandada jalakäijate liiklusohutust. Iseäranis kohustas Maanteeamet projekteerijat punktis 4.3 korraldama liiklusloenduse maanteel ning riigi- ja kohalike maanteedega ja tänavatega ristumisel ning punktis 5.3 tooma välja projekti seletuskirjas kõik töömahud, mida tehakse ohutuse parandamiseks.
51.Projekteerimistingimuste veekogude hulgas ei ole kaebaja väitel tema kinnistu veekogu ega maaparandussüsteemi. Ringkonnakohus juhib kaebaja tähelepanu sellele, et projekteerimistingimustes ei ole mainitud ühtegi konkreetset veekogu. Projekteerimistingimuste p 5.12.5 keelab üldiselt veeviimarite projekteerimisega ümbritsevate veekogude veetaseme alandamise.
52.Ringkonnakohus peab vajalikuks täiendavalt juhtida Maanteeameti tähelepanu asjaolule, et määrus nr 106 ei sisalda punkti 5.1.2. Ilmselt on Maanteeamet silmas pidanud p 5.2.1 alapunkte 2 ja 3. Ringkonnakohus leidis eespool, et nimetatud normid ei välista täielikult kaebaja soovitud ristumiskoha rajamist, vaid et antud juhtumi konkreetseid asjaolusid arvestades ei kaalu kaebaja õigused üles avalikku huvi selle vastu, et ristumiskohti ei oleks maanteel liiga tihedalt. Mõeldav on iseenesest ju ka Zzz ja Xxx kinnistute piiril oleva ristumiskoha nihutamine Fff kinnistu mahasõidust 150 m kaugusele. Siiski ei ole kaebaja ringkonnakohtu hinnangul esitanud kohtule piisavalt kaalukaid argumente, mis oleks tinginud Maanteeameti hinnangu ümbervaatamist kohtu poolt.
53.Kokkuvõttes jääb apellatsioonkaebus niisiis rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
54.Ringkonnakohus selgitab kaebajale täiendavalt, et kaebajale ettenähtud juurdepääsu täpne lahendus ja tema kinnistul asuva veekoguga seonduv selguvad projekteerimise käigus.
55.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda. Kuna Maanteeamet ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, ei ole selles osas vajalik seisukohta kujundada.
56.Ringkonnakohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel otsuse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga X.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.