Peep Palumaa kaebus Sihtasutus Eesti Teadusagentuuri juhatuse 9. jaanuari 2020. a käskkirja nr 1.1-4/20/7 osaliseks tühistamiseks ja kohustamiseks vaadata granditaotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja Peep Palumaa, lepingulised vandeadvokaadid Monica Pihlak ja Kalev Pihlak
esindajad
Vastustaja Sihtasutus Eesti Teadusagentuur, volitatud esindaja Kati Uusmaa Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Peep Palumaa kaebus.
2.Tühistada Sihtasutus Eesti Teadusagentuur juhatuse 9. jaanuari 2020. a käskkiri nr 1.1-4/20/7 Peep Palumaa taotlust puudutavas osas ja kohustada Sihtasutust Eesti Teadusagentuur vaadata Peep Palumaa taotlus uuesti läbi.
3.Mõista Sihtasutuselt Eesti Teadusagentuur Peep Palumaa kasuks välja menetluskulud 2400 eurot.
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30. novembril 2020 (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
3-20-277
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Peep Palumaa (kaebaja) esitas Sihtasutus Eesti Teadusagentuurile (ETAg) personaalse uurimistoetuse rühmagrandi taotluse nr PRG744 projektile „Vase metabolismi põhialused ja selle regulatsiooni vahendid Wilsoni ja Alzheimeri tõve korral“. ETAg juhatus jättis 9. jaanuari 2020. a käskkirjaga nr 1.1-4/20/7 käskkirja lisas loetletud personaalse uurimistoetuse taotlused, sh kaebaja granditaotluse, rahuldamata.
2.Kaebaja esitas ETAg-ile 28. jaanuaril 2020 eelnimetatud käskkirja peale vaide, mille ETAg
15.veebruaril 2020 tagastas.
3.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule 12. veebruaril 2020 kaebuse, milles palub ETAg juhatuse
9.jaanuari 2020. a käskkirja nr 1.1-4/20/7 tühistada osas, millega jäeti kaebaja granditaotlus nr PRG744 rahuldamata ning kohustada ETAg vaadata kaebaja granditaotlus uuesti läbi.
4.Tartu Halduskohus võttis 19. märtsi 2020. a määrusega kaebuse menetlusse ning andis vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks.
5.Vastustaja esitas kohtule 16. aprillil 2020 vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebuse rahuldamata.
6.Tartu Halduskohus määras 6. juuli 2020. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning andis tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks. Pooled esitasid täiendavad seisukohad ja jäid varasemalt esitatud põhiseisukohtade juurde.
7.1.ETAg juhatuse 9. jaanuari 2020. a käskkiri nr 1.1-4/20/7 on õigusvastane. Hindamisnõukogu ei ole hinnanud uurimistoetuse taotlust asjatundlikult. Taotlusi hindas esmalt kolm anonüümset retsensenti, kellest retsensentide 2 ja 3 hinnangud olid kaebaja hinnangul meelevaldsed, ebapädevad, teaduslikke fakte eiravad, mis seab tõsise kahtluse alla nende isikute teadusliku pädevuse ja võimekuse teadusgrantide hindamisel.
7.2.ETAg on otsuse rajanud ja käskkirja väljaandmisel tuginenud ETAg hindamisnõukogu lõpphinnangule, milles arvestatakse põhjendamatult retsensent 2 ja 3 antud ebaõiglaseid hindeid, mis ei vasta teadusgrantide taotluste hinnangutele esitatavatele nõuetele. Kaebaja seab kahtluse alla hindamiskriteeriumite 1-4 alusel lõpphinnangus märgitud hinded ning retsensent 2 ja 3 hinded. ETAg hindamisnõukogu on suutnud hindamisprotsessis saada taotlusele ainult ühe asjatundliku ja hästi põhjendatud retsensiooni. Retsensent 1 hinnang on asjatundlik ja hästi põhjendatud ning kaebajal sellele etteheiteid ei ole.
7.3.Retsensent 2 hinnangud hindamiskriteeriumitele 1-4 (hinded 4; 4,5; 4, 4) on asjatundmatud ja ebaõiged.
7.3.1.Retsensent 2 on rikkunud hindamisjuhendit kriteeriumi 2 puhul, sest on ebaõigesti hinnanud planeeritavate uurimismetoodikate asjakohasust ja potentsiaalseid probleeme. Retsensent heidab korduvalt ette ESI MS kui tema arvates ebakohase metoodika valikut, kuid kaebaja ei ole seda metoodikat projekti kohaselt kasutada kavatsenudki. Kaebaja kavandas kasutada teist metoodikat (ICP MS metoodika kombineeritud LC-ga). Seega pole kindel, et retsensent on üldse nende kahe erineva metoodika erinevust mõistnud ning see seab tema hindamise pädevuses kahtluse alla. Projekti eesmärgiks oli uue innovaatilise analüütilise
3-20-277
keemia metoodika väljatöötamine ja rakendamine oluliste teaduslike probleemide lahendamiseks. Projektis planeeritud ICP MS metoodikat ei ole retsensent nr 2 põhjendamatult hinnanud. Pealegi on ka ESI MS metoodika olemus ja rakendusvõimalused kvantitatiivsete probleemide lahendamiseks proteoomika ja metalloproteoomika valdkonnas teaduslikult tõestatud.
7.3.2.Retsensent 2 kritiseerib põhjendamatult ka SEC metoodika (molekulaarse eksklusioonkromatograafia) kasutamist. Arvamuses ei ole selles osas tuginetud teaduslikele faktidele ning eelkatsete tulemustele. Taotlust ei ole retsensent 2 hinnanud terviklikult. Välistatud pole ka võimalus, et retsensent 2 ei ole taotlusega piisaval määral tutvunud ning on seetõttu jõudnud ebaõigetele järeldustele. Samas arvamuses esitatud alternatiivne metodoloogiline lähenemine on ebateaduslik ja vasturääkivusi sisaldav. Nimetatud eksimuste tõttu ei ole hinnete alandamine kriteeriumi 1 (hinne 3) ja 2 (hinne 4,5) puhul korrektne ning retsensent 2 on taotlust hinnanud ebaõiglaselt madalalt.
7.3.3.Ka kriteeriumi 3 ei ole retsensent 2 hinnanud korrektselt. Retsensent on selle kriteeriumi puhul hinnanud eelkõige taotleja viimase 5 aasta jooksul avaldatud artikleid, kuid jätnud arvesse võtmata kogu asjakohase ajavahemiku. Taotleja teadustulem viimase kümne aasta jooksul on olnud väljapaistev sõltumatuna sellest, kas vaadelda väikseid või suuri teadusgruppe. Seda kinnitab ka 2019. a. ERC Advanced Grant-ide hindamisvooru väljavõte, millest nähtub, et projekti on hinnatud seal kahe sõltumatu retsensendi poolt suurepäraseks. Taotleja valiti ka 2011. aastal rahvusvahelise eluteaduste tippteadlasi ühendava organisatsiooni EMBO liikmeks. Taotleja on seniajani ainuke Eestis töötav EMBO liige. Kriteerium 3 eest määratud hinne 4 on seetõttu ebaõiglaselt madal, kuna 10-aastase perioodi esimest poolt ei ole arvestatud nõuetekohaselt.
7.3.4.Kriteerium 4 puhul on retsensent 2 ette heitnud rahvusvahelise koostöö puudumist, samas on taotleja selgelt taotluses märkinud, milliste rahvusvaheliste teadlaste ja ülikoolidega hakkab koostöö toimuma. Planeeritud koostöö on praeguseks ka käivitunud. Retsensent 2 väide rahvusvahelise koostöö puudumise kohta on seetõttu alusetu.
7.4.Retsensent 3 hinnangud on kriteeriumite 1-4 osas samuti ebaõiged.
7.4.1.Retsensent 3 on andnud taotlusele kriteeriumite 1 (hinne „3“) ja 2 (hinne „2,5“) puhul põhjendamatult madalad hinded. Hinnangute alandamist on mitteasjatundlikult ja valesti põhjendatud. Retsensent 3 põhiline kriitika kriteeriumi 1 ja 2 osas oli suunatud planeeritava uudse LC ICP MS metoodika kohta, mille uudsust peab retsensent ületähtsustatuks. Taotleja hinnangul ei ole retsensent 3 kriitika teaduslikult põhjendatud. Taotluse esitamise ja hinnangu saamise vahelisel 7-kuulisel perioodil õnnestus planeeritud uudne LC-ICP MS metoodika välja töötada ning ka rakendada. Töö tulemused suudeti ka vormistada ja esitada publitseerimiseks teadusajakirjas. Artiklile saadi kaks väga positiivset retsensiooni. Taotluses planeeritud metoodika on seega rahvusvahelises teadusvaldkonnas vaieldamatult uudne ja innovaatiline ning sellega saadud uutel tulemustel on oluline teaduslik väärtus. Kriitika LC ICP MS metoodika osas on seega alusetu. Kaebaja haldusmenetluses esitatud teaduslikult argumenteeritud vastuväited kummutavad retsensent 3 kriitika.
7.4.2.Alusetu on ka retsensent 3 kriteeriumi 4 osas märgitud kriitika projekti võimalikule rahvuslikule ja rahvusvahelisele mõjule ning hinne 3 on ebamõistlikult madal. Madala hinde põhjendused on asjakohatud ning ebapiisavad, hinne on ebausaldusväärne. Kriteeriumite 1, 2 ja 4 raames tehtud vead seavad kahtluse alla ka kriteerium 3 raames pandud hinde põhjendatuse.
7.5.ETAg märkis 2. jaanuari 2020. a vastuskirjas kaebaja arvamusele, et hindamisnõukogu tegi oma otsuse kolme retsensendi hästi põhjendatud arvamuse põhjal, samas ei andnud ETAg hinnangut ühelegi kaebaja arvamuses esile toodud faktiveale ja tõendile, mis näitavad et retsensent 2 ja 3 arvamused ei olnud põhjendatud ega asjatundlikud. Kuna taotluse lõpphinnang ja paigutus taotluste pingereas jäi muutmata, siis ei võtnud ETAg kaebaja vastuväiteid lõppotsuse tegemisel põhjendamatult arvesse. ETAg lõpphinnangus on küll suudetud mitmeid
3-20-277
retsensioonides esinenud väärväiteid vältida, kuid osa kriitikast on jätkuvalt lõpphinnangusse sisuliselt üle võetud. Kuigi retsensentide väärarvamusi on märgatud, on retsensentide hinnangud võetud ikkagi korrigeerimata lõpphinnete aluseks. Lõpphinnangus on kriteerium 4 osas toimunud küll väike ümmardamine ülespoole ning need ei vasta täies ulatuses retsensioonide hinnete aritmeetilisele keskmisele, on see ainukesest asjatundliku retsensendi (retsensent 1) hinnangust ikkagi madalam (5 vs 4,5 punkti). Seega on ETAg lõpphinde määramisel ikkagi tuginenud ebaõigesti ka retsensent 2 ja 3 väärhinnangutele, mis võisid hindamisnõukogu lõpphinnangu andmist mõjutada ja põhjustada taotluse vale hindamise ja seeläbi taotluse eksliku mitterahastamise.
7.6.ETAg hindamisnõukogul on õigus retsensentide poolt erinevate kriteeriumite osas antud hindeid korrigeerida ja arvestada võrdlevalt ka teiste taotlejate taotluste kvaliteeti ja senist teadusvõimekust. Et saada objektiivset ülevaadet kaebaja kui projektijuhi teiste taotlejatega võrreldavast teadusvõimekusest, teostas kaebaja aastate 2009-2019 saientomeetrilise võrdluse. Selle järgi edestab kaebaja kuut vastustajalt PRG taotlusele positiivse rahastamisotsuse saanud projektijuhti, mis näitab ilmekalt kaebaja igati tugevat teadusvõimekust Eesti mastaabis. Seega on arusaamatud, miks kaebaja toetust ei saanud.
8.Vastuseks vastustaja kohtumenetluses esitatud seisukohtadele märgib kaebaja kokkuvõtlikult järgmist.
8.1.Hindajate subjektiivsed arvamused, mis ei põhine tegelikel teaduslikel faktidel ning võõrduvad teadusvaldkonnas kinnitatud seaduspärasusest on teadusgrantide retsensioonides lubamatud. Subjektiivne arvamus, mis on vastuolus eksisteerivate teaduslike faktidega näitavad retsensentide 2 ja 3 asjatundmatust ja ebaprofessionaalsust. Retsensendid 2 ja 3 on kõrvale kaldunud hindamisjuhendist ja eksinud faktilistes asjaoludes. Sellele juhtis kaebaja vastustaja tähelepanu juba haldusmenetluses.
8.2.Vastustaja ei avastanud ühtegi faktiviga retsensioonides, sest võttis nende hindelised väärtused täies ulatuses lõpphinnangu tegemisel arvesse. Ekspertkomisjon ja hindamisnõukogu ei hinnanud seega taotlust asjatundlikult. Algset ekspertkomisjoni koondhinnet 23,1 ei ole hindamisnõukogu korrigeerinud. Ebaõige kriitika väljajätmisega lõpphinnangust peab kaasnema ka ebaõigete hinnete korrigeerimine. Ekspertkomisjoni ja hindamisnõukogu roll ei piirdu teksti töötlusega. Retsensioonide tekst ei tarvitse lõpphinnangu aluseks olla, kuid lõpphinnangu tekst ei ole lõppotsuse tegemisel määrav, oluline on hinnete arvulised väärtused. Kaebaja ei ole taotlenud oma kaebuses retsensentide või hindamisnõukogu antud teaduslike hinnangute ümberhindamist, vaid mitteteaduslike hinnangute mittearvestamist ja mitteteaduslike hinnangute alusel antud ebaõigete hinnete arvväärtuste korrigeerimist. Lõpphinde määramisel seda ei tehtud. Lõpphinnang ei saa olla õige, kui vastustaja tugines hindamisjuhendile mittevastavatele retsensent 2 ja 3 antud ebaõigetele hinnetele.
8.3.Esialgsele lõpphinnangule esitatud vastuväidetes tõi kaebaja esile retsensioonides sisalduvad faktivead, mis on lõpphinnangu koostamisel aluseks võetud. Hindamisnõukogu ei pööranud sellele piisavat tähelepanu ja vastas 2. jaanuaril 2020 formaalse kirjaga. Kuna ühtegi viidet väljatoodud faktivigadele ega hindamispõhimõtete rikkumistele vastuskirjas välja ei toodud, siis lähtus hindamisnõukogu nendest ekslikest arvamustest ka lõpphinnangus. Kahte vaieldamatut viga on ETAg vastuses kaebusele tunnistanud, mis näitab, et ETAg on oma arvamust muutnud ja tunnistab, et valdkonna ekspertidest koosnev ekspertkomisjon ja hindamiskomisjon ei toiminud korrektselt. Kaebaja hinnangul ei ole teadusrahade jaotamine läbipaistev.
8.4.Meetodite sobivuse kohta teaduslikku vaidlust ei saa tekkida, sest retsensent 2 on kritiseerinud meetodit, mida taotluses ei ole planeeritud kasutada. Vastustaja on selle kriitikaga nõustunud, kuid pole sellega hinde määramisel sisuliselt arvestanud. Ka teised vastustajale haldusmenetluses esitatud faktivead on olulised ning kuni neid vastustaja ümber ei lükka, tuleb
3-20-277
vastustajal neid tunnustada. Kuigi lõpphinnangu teksti ei ole retsensent 2 teksti üle võetud, on retsensendi arvamuses kajastatud madalaid hindeid siiski lõpphinde kujundamisel arvestatud.
8.5.Retsensent 2 on hinnet alandanud kriteeriumis 2, mis on valesti põhjendatud ja see hinnang on täielikult edasi kandunud lõpphindesse. Kuna SEC metoodika kritiseerimisel on eiratud teaduslikes publikatsioonides kajastatut, siis on tegemist faktiveaga.
8.6.Uudne lähenemine ei seisne mitte SEC metoodikas, vaid selle kombinatsioonist ICP MS tehnoloogiga. Retsensent 2 hinnangus on üksnes ESI MS metoodika kriitiline hinnang, kuid ICP MS tehnoloogiat pole käsitletud. Seega taotluse oluline osa on retsensioonis jäänud tähelepanuta. Alternatiivse metodoloogilise lähenemise välja toomine on lubamatu ning viitab hinde põhjendamatule alandamisele ning see on kriteerium 2 osas üle kandunud ka teadusnõukogu lõpphinnangusse. Kriteerium 2 osas on lõpphinnangu hinne täpselt retsensentide vastavas osas antud hinnete aritmeetiline keskmine. Ka kriteerium 3 osas on lõpphinnangu hinne retsensentide hinnete aritmeetilise keskmisega kattuv. Asjaolu, et hindamisnõukogu hinne kriteerium 4 eest oli kõrge 4,5 punkti 5-st ei oma määravat tähtsust. Isegi väike muutus lõpphindes võib kaasa tuua olulise muutuse pingereas. Igasugune maksimaalse hinde alandamine kriteerium 4 puhul (nii retsensent 2 ja 3) ei ole põhjendatud, mistõttu ei ole põhjendatud ka hindamisnõukogu hinnang 4,5.
8.7.Retsensent 3 on samuti metoodika kritiseerimisel teinud mitmed faktivigu, millele on vastustaja tähelepanu juhitud, sh toodud välja teaduslik põhjendus. Hulgaliste faktivigade esinemine retsensent 3 retsensioonis näitab, et retsensent pole asjatundlik. Retsensent 3 poolt taotluse metoodikale (kriteerium 2) antud ülimadal hinne “2.5” on tegelikult arvesse võetud ka lõpphinnangus.
8.8.Retsensent 1 arvamus kaebaja taotluse kohta on adekvaatne ning põhjendatud. Vastustaja pole retsensent 1 arvamuse puhul välja toonud, milles eksimused seisnesid.
8.9.Hindamisnõukogu ei ole teinud mingeid korrektsioone retsensentide hinnete alusel kujundatud ekspertkomisoni koondhindes. Algne retsensentide hinnetel põhinev koondhinne 23.1 punkti on jäänud ka lõpphindeks. Vastustaja selgitused näitavad, et vastustaja on kriitilistesse retsensioonidesse suhtunud mittekriitiliselt ja seega kallutatult. Kui sõnalises tekstis püütakse vältida retsensentide ebaõigeid kriitilisi väljaütlemisi, siis sellega paralleeleelselt peaks toimuma ka hinnete korrektsioon, mida aga ei tehtud. Vastustaja on tunnistanud vastuses ainult kahe ilmselge hindamispõhimõtte rikkumist, kuid eitanud täielikult faktivigade esinemist hindamises, pidades neid teaduslikuks vaidluseks. Ülejäänud vastuväiteid ei ole sisuliselt analüüsitud. Ainuvõimalik on mitte arvestada faktivigadel ja hindamispõhimõtete rikkumisel põhinevaid retsensentide 2 ja 3 ebaõiglaseid hinded taotluse lõpphinde kujundamisel.
8.10.Kaebaja nõustub vastustajaga, et hindamisnõukogu peab bibliomeetrilisi andmeid kasutama retsensioonide kvaliteedi ja skaalade ühtlustamiseks, kuid seda korrektsiooni ei ole tehtud, sest hindamisnõukogu lõpphinne ja ekspertkomisjoni koondhinne kattuvad (23.1 punkti). Kaebaja taotlust tulnuks bibliomeetriliste andmete alusel positiivselt korrigeerida ning selle tulemusena oleks taotlus saanud kõrgema koha lõplikus pingereas.
8.11.Lisaks nähtub ka ajakirjanduses avaldatud seisukohtadest, et ETAg hindamisnõukogu tegi taotlejate ärakuulamismenetluse raames olulisi positiivseid korrektiive mh ETAg hindamiskomisjoni liikme ja loodusteaduste ekspertkomisjoni juhi teadusgrupis esitatud taotlustega seoses.
8.12.Vastustaja väidab, et oli enne kaebaja vastuväite saamist ärakuulamismenetluses teadlik retsensioonides sisaldunud vigadest ning ei arvestanud neid lõppotsuse tegemisel. Samas ei ole vastustaja täpsemalt selgitanud, millised vead ikkagi korrigeeriti. 14. oktoobri 2019. a ekspertkomisjoni protokollist nähtub üksnes, et arutati mõningaid retsensioonides esinenud puuduseid. Nimetatud dokumendis on ekspert hinnanud retsensente objektiivseteks ja objektiivsemateks, mis kinnitab, et retsensioonides esinevat ebaobjektiivsust ehk
3-20-277
asjatundmatust ja hindamisreeglite rikkumisi kaebaja taotlust menetleva eksperdi poolt ei tuvastatud. Seega on ebaõige vastustaja osundus, et ta oli varasemalt teadlik kõigist vastuväites nimetatud rikkumistest.
8.13.Kaebaja peab oluliseks, et kaebuse menetlemise käigus kaebaja taotlust menetlev ekspert ja retsensendid isikustatakse ja kontrollitakse nende teaduslikku profiili ja kvalifikatsiooni. Kuni kaebaja ei tea retsensentide isikuid, jääb võimalus, et retsensendid 2 ja 3 on küll kõrgelt tunnustatud teadlased valdkonnas ja vastavad seega kvalifikatsiooninõudele, kuid pole näiteks lihtsalt taotlusega ega hindamisjuhendiga tutvunud. Sellist võimalust arvestades avaldas kaebaja soovi jätkata samade retsensentidega ka sellel aastal toimuvas uues taotlusvoorus. Kaebaja esitas uues taotlusvoorus sama projekti juurde ka kogu eelmise taotlusvooru raames esitatud vastuväited retsensioonides kajastatud kriitikale, mille pinnalt on otsustajatel võimalik uuesti hinnata ka nende retsensentide sobivust.
9.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused.
9.1.Kaebaja uurimistoetuse rühmagrandi taotlust hinnates on vastustaja järginud taotlemise korda, hindamisjuhendit ja asjassepuutuvat hindamisnõukogu töökorda ning retsensioonides sisalduvad puudused ei ole mõjutanud lõpphinnanguid ja lõpphinnet. Taotlus on saanud enamikes kriteeriumites väga kõrged hinded ja väärinuks rahastamist, kuid tiheda konkurentsi tingimustes ei olnud selle taotluse rahastamine kahjuks võimalik. Rühmagrandi 141-st taotlusest rahuldati 36.
9.2.Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus (TAKS) § 121 lg-d 1 ja 3 näevad ette, et taotlusi hinnatakse järjepidevalt, asjatundlikult ja sõltumatult ning lähtutakse teaduseetika põhimõtetest ja teadustavast. Hindamise viib läbi ETAg teadus- ja arendustegevuse eri valdkondades tunnustatud teadlastest koosnev hindamisnõukogu. Hindamisel lähtuti ETAg juhatuse 4. märtsi 2019. a käskkirjaga nr 1.1-4/19/15 kinnitatud „Personaalse uurimistoetuse rühmagrandi taotlemise tingimused ja kord“ (Kord) ja „Personaalse uurimistoetuse rühmagrandi taotluste hindamisjuhend“ (hindamisjuhend) sätestatust. Kaebaja uurimistoetuse taotluse kohta tehti otsus mitmeetapilises menetluses kujundatud teadusliku hinnangu alusel. Taotlust hindas kolm valdkonna teadlast välisriigist (retsensendid 1-3), seejärel ekspertkomisjon ning lõpliku otsuse tegi ETAg hindamisnõukogu.
9.3.Rühmagrandi taotluseid hinnati hindamisjuhendi p-st 6.1 lähtudes kaheksa kriteeriumi alusel. Kriteeriume hinnati viie-palli skaalal poolepunktise täpsusega. Retsensendid ei hinnanud kriteeriumit nr 7 (olulisus Eesti teadusele, kultuurile, ühiskonnale ja/või majandusele). Ilmselgelt sisaldavad retsensioonid hindaja subjektiivset hinnangut ning vahel pole võimalik tagada, et neis ei esine eksimusi menetlusreeglite vastu või isegi faktivigu. Samuti võib eri retsensentide teaduslik hinnang samale taotlusele erineda kas eri koolkondade, isiklike vaadete, kohusetunde määra vms tõttu. Selleks, et võimalikud vead, eksimused või ebakõlad retsensentide hinnangutes ei mõjutaks õige otsuse vastuvõtmist, ei ole retsensioonid üksi lõpphinde kujunemise aluseks. Hindamisse on kaasatud ekspertkomisjon ja hindamisnõukogu. Retsensioone, isegi kui need peaksid sisaldama vigu, taotluse juurest ei kõrvaldata, vaid taotlejal on hilisemas menetluses võimalus nendega tutvuda. Retsensioonides esinevaid võimalikke vigu ka ei parandata, selle asemel keskendub hindamisprotsess sellele, et lõpphinnang ja hinne vastaksid hindamisjuhendile.
9.4.Juhendi kohaselt hindab taotlust tavapäraselt kaks retsensenti, kuid ETAg-l on vajadusel võimalik kasutada ka rohkem retsensente. Käesoleval juhul andis retsensent 1 küll väga positiivsed hinded, kuid retsensiooni põhjendused olid üldsõnalised ega sisaldanud konkreetse taotluse analüüsi. Üldiselt on maksimaalsete punktidega retsensioonid erandlikud ning tekitavad heade põhjenduste puudumisel küsimusi. Retsensendi 2 hinnang lahknes retsensent 1 omast kõigis eristavalt hinnatavates kriteeriumides. Seetõttu võeti teadlikult juurde kolmas retsensent. Retsensendid olid välisriigist ning taotluse valdkonnas pädevad. Vastustaja ei hakka
3-20-277
üle hindama retsensioonide sisulist kvaliteeti ja pidama kaebajaga sel teemal teaduslikku dispuuti. Kaebaja võib mitte nõustuda põhjenduse teadusliku sisuga, kuid see on teadusliku vaidluse küsimus. See on teadusliku hinnangu küsimus ning mitmed etteheited puudutavad just teaduslikku vaidlust meetodite sobivuse kohta. Ekspertkomisjon ning hindamisnõukogu on kasutanud lõpphinde ja hinnangu andmisel retsensioonidest tulenevaid väiteid, millega nad on nõustunud. Hinded on piisavalt põhjendatud hinnangute sõnalises osas.
9.5.Vastustaja nõustub kaebajaga, et retsensent 2 kasutatud ESI MS metoodika kriitika ei ole põhjendatud, kuid selgitab, et lõpphinnangus ei ole retsensendi 2 kriitikale ESI MS metoodika kohta tuginetud. Hindamisel tehtud viga ei ole seega mõjutanud lõpphinnangut. Retsensentide kriitika kaebaja kasutatavate metoodikate uudsuse ja originaalsuse kohta ei tuginenud ainult retsensent 2 ESI MS metoodika kriitikale. Kriitilised oldi ka teiste metoodikate suhtes ning see on ka lõpphinnangus välja toodud. SEC metoodika ja retsensent 2 poolt kriteeriumi 2 osas välja toodud alternatiivse metodoloogilise lähenemise kohta tehtud kriitika puhul on tegemist teadusliku hinnanguga kasutatava metoodika kohta ning tegemist on teadusliku vaidlusega. Hindamisnõukogu on kõikide projektide puhul hinnanud kümneaastast perioodi ning jätnud tähelepanuta retsensent 2 analüüsi viieaastase perioodi kohta ning hinnanud kriteeriumi 3 väga kõrgelt. Kriteerium 4 osas on lõpphinnangus välja toodud, et projekt on multidistsiplinaarne ja lisaks otseselt kaasatud grupile osalevad selles välispartnerid ning retsensent 2 negatiivset hinnangut ei ole selles osas arvestatud.
9.6.Retsensent 3 tehtud etteheited LC ICP MS metoodika osas on samuti teadusliku vaidluse esemeks. Nimetatud metoodika õnnestunud rakendamise kohta pärast taotluse esitamist esitatud andmeid ei saa arvesse võtta. Võrdse kohtlemise huvides lähtutakse kõikide taotlejate puhul taotluse esitamise hetkel teadaolevatest andmetest. Taotlused esitati 2019. aasta 30. aprilli seisuga ning nende hindamisel pidi lähtuma selleks hetkeks teadaolevatest andmetest. Retsensent 3 kriteeriumi 4 negatiivset hinnet pole arvestatud lõpphinde kujundamisel, kriteeriumi 4 eest on taotlusele antud maksimumilähedane hinne (4,5 punkti).
9.7.Lõpphinnangu sõnalised hinnangud on olulised, sest need on otsuse põhjendused. Lõpphinnang on asjakohaselt põhjendatud. Aritmeetilise keskmise võib lõpphinde panemisel alguspunktiks võtta, kuid see ei ole omaette eesmärk. Vastustaja ei lähtunud retsensentide hinnangute aritmeetilisest keskmisest. Näiteks kriteeriumi 4 puhul on hindamisnõukogu hinne retsensentide hinnete aritmeetilisest keskmisest kõrgem. Kaebaja on põhjendamatult tuginenud peaasjalikult retsensentide 2 ja 3 hinnangutele, kuid jätnud tähelepanuta, et retsensent 1 sõnaline hinnang on samuti üldsõnaline. Kuna retsensent 1 hinnangud on ka teiste retsensentide omadest mõnes kriteeriumis oluliselt kõrgemad, siis ei saa ka kriitikavabalt tugineda.
9.8.Metoodika kohta tehtud kriitika näol on tegemist teadusliku hinnanguga, millele halduskohtu kontrolliulatus ei laiene ja mida halduskohus muuta ei saa. Retsensentide kriitika on ekspertkomisjon ja hindamisnõukogu üle vaadanud ning leidnud, et hinded muutmist ei vaja. Hindamisnõukogu ärakuulamismenetluses ei peeta taotlejaga teaduslikku dispuuti, vaid hinnatakse eelkõige menetlusreeglite järgimist ja kontrollitakse võimalikke faktivigu. Lõpphinnangu koostamisel võeti arvesse üksnes asjakohaseid märkuseid kõikidelt retsensentidelt ning ühtegi retsensiooni ei pidanud seega tervikuna kõrvale jätma. Lõpphinnang ja lõpphinded vastasid hindamisjuhendile. Kui kohtuotsuse tulemusel peab vastustaja taotluse üle vaatama, saab seda teiste taotlejatega võrdse kohtlemise tagamiseks teha üksnes selliselt, et taotluse vaatavad uuesti läbi ekspertkomisjon ja hindamisnõukogu.
9.9.Teadlaste ja teadlasrühmade teadusliku taseme saientomeetrilisel (ehk bibliomeetrilisel) hindamisel on võimalik lähtuda väga erinevatest kriteeriumidest ja hindamispõhimõtetest, mistõttu võivad hindamistulemused olulisel määral erineda. Seepärast kasutab ETAg taotluste hindamisel ekspertkomisjonides ja hindamisnõukogus ühe taustamaterjalina taotlejate bibliomeetriliste andmete ülevaadet, mis koostatakse valdkondade spetsiifikat arvestades ühtsetest põhimõtetest lähtuvalt ja ühesugust metoodikat kasutades, et tagada taotlejate võrdne
3-20-277
kohtlemine. Võrdlemise eesmärk on ühtlustada retsensioonide kvaliteeti ja skaalat, kusjuures seda vaadatakse kõikide kriteeriumide lõikes. Bibliomeetria on ka kriteeriumi 3 puhul üksnes taustamaterjaliks, mitte eraldi järjestamise aluseks. Esimeseks taotluste järjestamise aluseks on siiski punktide kogusumma ning taotluste võrdsuse korral võrreldakse neid kriteeriumite kaupa.
10.Vastuseks kaebaja täiendavatele seisukohtadele märgib vastustaja järgmist.
10.1.Hindamisnõukogu andis hinnangu kolme retsensendi hästi põhjendatud arvamuse alusel ning lõpphinnangu koostamisel võeti arvesse kõikide retsensentide relevantsed hinnangud. Kuna lõpphinnete ja -hinnangute kujundamisel võeti arvesse üksnes põhjendatud ja korrektsed retsensioonide osad, olid lõpphinded ja -hinnangud kooskõlas hindamisjuhendiga ja ei sisaldanud vigu ning neid ei olnud ka põhjust ega vajadust muuta. Kaebaja väljatoodud retsensioonide väidetavad faktivead ei ole kontrollitavad ja tuvastatavad ilma teadusliku hinnanguta.
10.2.Põhjendamatu on kaebaja nägemus, et arvesse oleks tulnud võtta üksnes retsensent 1 arvamus ja hinne ning jätta teiste retsensentide arvamused kõrvale. Pole olemas valemit, mille järgi saab arvestada, mis on mingi hinnangus sisalduva väite „hindeline väärtus“, et saaks automaatselt ümber arvestada, kas ja kui palju peavad punktid muutuma, kui hinnangust mõni väide eemaldada. Hindamisprotsessi puhul on tegemist kvalitatiivse teadusliku hinnangu andmise protsessiga, mitte matemaatilise keskmise arvutamisega. Hindamisel võetakse aluseks kõigepealt retsensioonid ja siis ekspertkomisjoni koostatud koondhinnang, kuid need ei ole hindamisnõukogule siduvad. Hinde andmisel lähtutakse hindamisjuhendi punktis 6.2.4 välja toodud hinnete tõlgendustest ning jälgitakse, et lõpphinne ja lõpphinnang oleksid nendega kooskõlas. Need on suhteliselt laiad raamid ning jätavad ruumi teaduslikuks hinnanguks.
10.3.Kaebaja toob retsensioonist välja üksikud väited ja väljavõtted ja keskendub neile, kuid lõpphinnangud ja -hinded põhinevad kõikide kolme retsensendi asjakohastel hinnangutel ja väidetel kogumis. Kui madalama hinnangu andnud retsensentide kõiki väiteid oleks kasutatud ja neid asjakohaseks peetud, oleks ka lõpphinne olnud madalam. Retsensent lähtub hinnangut andes oma teadmistest ja kogemustest ning selles tähenduses on hinnang subjektiivne. Subjektiivsuse mõju tasakaalustatakse mitme retsensiooni tellimisega ja taotluse hindamisega ekspertkomisjonis ning hindamisnõukogus. Kuigi kaebaja nimetab oma menetlusdokumentides retsensente 2 ja 3 mitmel korral ebapädevaks ja asjatundmatuteks on kaebaja 2020. a uurimistoetuste taotlusvoorus märkinud, et soovib kasutada samasid retsensente, mis seab kahtluse alla eeltoodud kriitika õigsuse.
KOHTU SEISUKOHT
11.Vaidluse all on ETAg juhatuse 9. jaanuari 2020. a käskkirja nr 1.1-4/20/7 (I kd, tl 106) õiguspärasus, millega jäeti kaebaja rühmagrandi taotlus rahuldamata. Kaebaja hinnangul ei ole hindamisnõukogu järginud hindamisjuhendit ning on lõpphinde kujundamisel arvestanud põhjendamatult retsensentide 2 ja 3 hinnangutega ning lõpphinnangus märgitud punktid on seetõttu ebaõiglaselt madalad. Kaebaja heidab retsensentidele 2 ja 3 ette hindamiskriteeriumite 1-4 raames ebaõiget hindamist. Kaebaja hinnangul on retsensendid 2 ja 3 hinnanud taotlust nende kriteeriumite osas ebaõiglaselt madalate hinnetega ja on teinud hindamisvigu ning vastustaja on võtnud vähemalt osaliselt need ebaõiged hinnangud eelnimetatud kriteeriumite osas ETAg ekspertkomisjoni koondhinde ning ekspertnõukogu lõpphinnangu tegemisel arvesse ning vead on üle kandunud lõpphindesse. Kuigi vastustaja on kaebaja hinnangul haldusmenetluses ja kohtumenetluses möönnud teatud eksimusi hindamisprotsessis, ei ole hindamisnõukogu lõpphinnangu kujundamisel kaebaja sisuliste vastuväidetega piisavas ulatuses arvestanud ning seetõttu on lõpptulemus ebaõige. Kaebaja palub eelnimetatud käskkirja tühistada ning kohustada vastustajat vaadata uurimistoetuse taotlus uuesti läbi.
3-20-277
Vastustaja kaebajaga ei nõustu ning on seisukohal, et viis hindamismenetluse läbi vastavalt korrale ja hindamisjuhendile ning vaidlustatud käskkiri on seetõttu õiguspärane.
12.ETAg juhatuse käskkiri, millega kaebaja granditaotlus jäeti rahuldamata, on haldusakt, sest see vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 1 kriteeriumitele. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav ning kirjalik haldusakt peab olema kirjalikult põhjendatud (HMS § 55 lg 1 ja § 56 lg 1 ls 1). Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg 2). Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg 3). Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele tuleb haldusaktis selgelt viidata (HMS § 56 lg 1 ls 2). ETAg hindamisnõukogu lõpphinnangus kajastatud hinne ning põhjendused moodustavad antud juhul haldusakti põhjenduse, sest vaidlustatud otsuses on kajastatud üksnes otsustus kaebaja taotluse mitterahuldamise kohta ning viide hindamisnõukogu lõpphinnangule ja teistele asjakohastele materjalidele. Kohus nõustub vastustajaga, et ETAg lõpphinnangu hinnet ja selle tekstilist osa tuleb käsitleda vaidlustatud käskkirja põhjendustena, millele on vaidlustatud haldusaktis nõuetekohaselt viidatud. Lisaks tuleb arvestada ka hindamisnõukogu koosolekute protokollides kaebaja vastuväidetele esitatud põhjendusi. Hindamisnõukogu esialgsele lõpphinnangule esitatud kaebaja vastuväited ja vastustaja seisukoht nendele on kajastatud hindamisnõukogu
2.jaanuari 2020. a vastuses (I kd, tl 143) ja 19. detsembri 2019. a hindamisnõukogu koosoleku protokollis (II kd, tl 63). Kohus möönab, et hindamisprotsessi õiguspärasuse hindamisel on olulised ka retsensentide arvamused ja ETAg ekspertkomisjoni hinnangud, kuid need ei ole vaidlustatud haldusakti põhjenduseks. Seda seetõttu, et lõpphinnangu andis ETAg hindamisnõukogu, kes võis aluseks võtta retsensentide ja ekspertkomisjoni hinnangud, kuid ei olnud nendega seotud. Seega ei saa neid arvamusi käsitleda vaidlustatud haldusakti põhjendustena. Retsensentide hinnangud ei oma haldusakti õiguspärasuse hindamisel seetõttu määravat tähtsust, sest need on üksnes hindamismenetluse ühe etapi tulemused.
13.ETAg juhatuse 9. jaanuari 2020. a käskkiri nr 1.1-4/20/7 on hindamisotsus, mille kohtulik kontroll on piiratud. Kohus ei saa kontrollida hindamisotsuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid võib võtta seisukoha üksnes menetluskorra ja kaalumisreeglite järgimise ning põhjendamiskohustuse täitmise kohta. Kohtul on võimalik hindamise sisuline õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega ilmselges vastuolus ehk esineb tõsine vastuolu, mis on selge ilma põhjendustetagi (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi (RKHK) 15. oktoobri 2020. a otsust asjas nr 3-18-121, p 12; 4. aprilli 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-77-12, p 18; 15. jaanuari 2014. a otsus asjas nr 3-3-171-13, p-d 17 ja 18. Sarnasest kontrolliulatusest lähtutakse ka nt haridusasutuse määratud õppetulemuste hindamisel). Sellest tulenevalt ei saa kohus asuda kohtuasja lahendades ETAg asemel rühmagrandi toetuse taotlust sisuliselt hindama, s.t kohus ei saa anda hinnangut kaebaja taotlusele antud hinnangute kujunemise ning taotluse kohta koostatud retsensioonide sisulisele põhjendatusele. Kohus ei saa ka hinnata, kas kaebaja projektis välja toodud teaduslikud lähenemisviisid ja kasutatav metoodika on teiste taotluste või seniste teadussaavutustega võrreldes uuenduslikumad ja efektiivsemad.
14.Määravat tähtsust ei ole asjaolul, et retsensentide hinded erinesid ning üks retsensent hindas taotlust teistest hindajatest märgatavalt kõrgemalt. Hindamisotsus on hinnanguline, personaalne ja üksikjuhtumile suunatud otsustus ning laia hindamisruumi tõttu võivadki hindajate, sh retsensentide hinded erineda. Iga hindaja hinne väljendab tema arvamust taotluse olulisuse ja
3-20-277
põhjendatuse kohta ning ei saa eeldada, et madalam hinne peegeldab taotluse taset vähem adekvaatselt kui kõrgem hinne. Kui järgitud on hindamisjuhendit ning menetlusreegleid ning ei esine ilmselget vastuolu hindamiskriteeriumite ja juhtumi asjaoludega, siis on hindamisprotsess läbi viidud menetlusreeglite kohaselt. Samuti vähendab lõpphinnangu juhuslikkust ning üksiku hindaja subjektiivse vaatenurga esile pääsemist selles asjas ETAg kolmeastmeline hindamismenetlus, millele järgnes veel esialgsele lõpphinnangule korraldatud taotleja ärakuulamismenetlus (Kord p 12.11.) ning seejärel lõpphinnangu kinnitamine.
15.Asja lahendamisel ei oma olulist tähtust ka kaebaja väide, et ajakirjanduses avaldatud seisukohtadest nähtuvalt tegi ETAg hindamisnõukogu taotlejate ärakuulamismenetluse raames olulisi positiivseid korrektiive mh ETAg hindamiskomisjoni liikme ja loodusteaduste ekspertkomisjoni juhi teadusgrupis esitatud taotlustega seoses. Käesoleva vaidluse esemeks on kaebaja taotluse kohta tehtud hindamisotsuse õiguspärasus, mitte teiste samas taotlusvoorus hinnatud taotlused. Isegi kui teiste taotluste hindamine ei ole toimunud korrektselt, ei mõjuta see otseselt kaebaja taotluse hindamisprotsessi. Mõnede teiste taotluste ebakohase hindamise üldsõnaline kahtlus ja sellest tingitud väidetav hindamisnõukogu erapooletus ei tähenda, et vastustaja oleks hindamisprotsessis hinnanud kaebaja taotlust seetõttu automaatselt ebakohaselt. Kaebaja saab kaitsta enda subjektiivseid õigusi ning teiste taotluste hindamisprotsess ei ole seetõttu antud juhul asjassepuutuv.
16.Kaebaja peab oluliseks retsensentide ja ekspertkomisjoni eksperdi isikustamist ehk nende nimede tuvastamist kohtumenetluses. Kohtu hinnangul ei mõjuta retsensentide ja ekspertkomisjoni eksperdi nimede välja toomata jätmine hindamise õiguspärasust, sest kohus kontrollib hindamisotsuse puhul hindamiskriteeriumite ja menetlusreeglite järgimist lõpphinnangus. Hindamise õiguspärasuse kontekstis on oluline hindamisnõukogu lõpphinnang ja selle kujundamisel menetlusreeglite järgimine, mitte konkreetsete retsensentide ja eksperdi arvamus. Seega ei oma retsensentide ja eksperdi isik määravat tähendust ning nende nimede avalikustamine ei ole seetõttu oluline. Vastustaja ei pidanudki retsensentide ja ekspertkomisjoni eksperdi nimesid seetõttu avalikustama. Kaebuses esile toodud väidetavad vead hindamismenetluses ei kinnita ka seda, et retsensentide ja kaebuse täienduses viidatud ekspertkomisjoni eksperdi haridus ja kompetents poleks olnud hindamisprotsessis osalemiseks piisav. Asjaolu, et kaebaja hinnangul ei ole osad retsensendid, ekspert ja hindamisnõukogu liikmed piisaval määral juhindunud hindamisjuhendist, ei muuda hindajaid automaatselt ebapädevateks.
17.Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et taotluste võrdväärse hindamise tagamiseks ei pidanud vastustaja võtma arvesse kaebaja poolt taotluse esitamise järgselt teadusajakirjades avaldatud täiendavaid publikatsioone, millega kaebaja üritas tõendada projektis kajastatud teadusmetoodikate asjakohasust ja uuenduslikku iseloomu. Vastupidisel juhul lähtuksid retsensendid, ekspertkomisjon ja hindamisnõukogu hindamisel erinevatest andmetest, samuti saaksid põhjendamatu eelise need rühmagrandi taotlejad, kes taotluste läbiviimise ajal avaldavad täiendavaid publikatsioone. Vastustaja on õigesti hinnanud projekti selle esitamise aja seisuga.
18.Hindamisjuhendi p 6.1. kohaselt hinnati kriteerium 1 raames uurimisprojekti põhjendust (sh idee originaalsus ja olulisus, selle potentsiaalne panus uurimisvaldkonna arengusse, eesmärkide selgus ja ambitsioonikus, eeldatavate tulemuste potentsiaalne rakendatavus arvestades uurimisvaldkonna eripära). Kriteerium 2 all hinnati uurimisprojekti teostatavust (sh meetodid, ressursid, taristu), kriteerium 3 puhul anti hinnang aga uurimisprojekti juhi ja uurimisrühma liikmete erialasele pädevusele ja kogemusele viimase 10 aasta jooksul. Kriteerium 4 raames
3-20-277
hinnati projekti potentsiaalset mõju, sh inter- ja multidistsiplinaarsust, koostööd, noorte teadlaste juhendamist, ühiskondlikke väljakutseid. Hindamisjuhendi p 6.2.1 kohaselt hinnati käesolevas asjas vaidluse all olevate kriteeriumite 1-4 osas taotlust skaalal 1-5 poole punkti täpsusega, milles hinded 1, 2, 3, 4, 5 väljendasid vastavalt hinnangut mitterahuldav, rahuldav, hea, väga hea, suurepärane.
19.Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et sisuliselt on vastustaja otsuse tegemisel tuginenud peaasjalikult retsensentide hinnete aritmeetilisele keskmisele, mis on marginaalsete muudatustega (kaebaja jaoks vähesel määral positiivses suunas) võetud üle ka ekspertkomisjoni hindesse ning hiljem hindamisnõukogu lõpphinnangusse. Kriteerium 1 puhul on lõpphinnangu hinne 4, samas kui retsensentide aritmeetiline keskmine oli 3,67 (hinded 5, 3, 3). Samuti ei kattu kriteerium 4 osas lõpphinnangu hinne 4,5 retsensentide hinnete aritmeetilise keskmisega, mis oli 4 punkti (5, 4, 3). Nimetatud hinnete erinevus on märkimisväärne ning ei sea selles osas hindamisnõukogu lõpphinnangu õiguspärasust kahtluse alla. Asjaolu, et kaebaja hinnangul on ainuõige lähtuda üksnes retsensent 1 hinnetest ja hinnangutest ei ühti hindamisjuhendiga. Hindamisnõukogul ei ole kohustust lähtuda konkreetse retsensendi hinnangust ja hindest, vaid hindamisnõukogu hindab ise esitatud taotlusi (hindamisjuhendi punkt 5.1., Kord punkt 12.7.). Samuti ei ühtiks üksnes ühe retsensendi hinnangust lähtumine ja kahe teise madalamaid hindeid sisaldanud retsensiooni täies osas kõrvale jätmine taotluse laiapinnalise hindamise põhimõttega. Põhjendamatu on kaebaja lähenemine, et ainuüksi retsensent 1 hinnangud olid õiguspärased, sest ta hindas taotlust maksimaalse skooriga ning teised kaks retsensenti olid täiesti asjatundmatud ning nende hinnanguid ei tohiks üldse hindamisnõukogu lõpphinnangu kujundamisel üldse arvestada.
20.Korra punkt 12.11. kohaselt on taotlejal õigus esitada kirjalikud vastuväited esialgse rahastamise ettepanekule, mis hõlmab ka esialgset lõpphinnangut, ning ärakuulamise käigus hindab menetlusreeglite järgimist ja kontrollib võimalikke faktivigu, retsensendi või hindamisnõukogu teaduslikku hinnangut üle ei hinnata. Pärast ärakuulamismenetluse läbiviimist teeb hindamisnõukogu lõpliku ettepaneku taotluse rahuldamise kohta, mis tugineb lõpphinnangul ja ärakuulamise tulemustel (Kord p 13.1). Kohus nõustub kaebajaga selles, et esialgsele lõpphinnangule esitatud vastuväidete osas ei nähtu hindamisnõukogu koosoleku protokollist (II kd, tl 63), kaebajale 2. jaanuaril 2020 saadetud vastusest (I kd, tl 143) ega lõpphinnangu tekstist (I kd, tl-d 84-89), millises osas täpselt kaebaja kriitikaga nõustuti ja kuidas see mõjutas lõpphinde kujunemist. Hindamisnõukogu vastusest ja koosoleku protokollist nähtub üksnes see, et lõpphinnangu sõnastuse muutmiseks esineb vajadus, kuid hinnete muutmiseks alust ei ole. Lõpphinnangust ei nähtu, millises osas vastustaja kaebaja vastuväidetega arvestas ja miks lõpphinde koostamisel ekspertkomisjoni koondhinde korrigeerimiseks siiski vajadus puudus. Hindamisnõukogu on piirdunud üksnes üldsõnalise viitega, et ilmselget viga ei ole tehtud, mis ei ole põhjendamisnõude täitmiseks piisav. Ka kohtumenetluses esitatud vastustaja seisukohtades ei selgu, kuidas osade kaebaja vastuväidetes esitatud kriitikaga ja millises ulatuses on lõpphinnangus täpsemalt arvestatud. Lõpphinnangu tekst koosmõjus kaebajale esitatud vastusega ei veena kohut, et hindamisnõukogu on kaebaja vastuväiteid sisuliselt analüüsinud, vastustaja selgituste ja kohtule esitatud materjali alusel ei ole võimalik veenduda, et hindamisnõukogu on asjakohaselt kaebaja vastuväiteid arvestanud ka hinnete määramisel kriteeriumite 1-4 lõikes.
21.Vastustaja on kohtumenetluses kaebaja kriitikaga osaliselt nõustunud, kuid rõhutanud, et ei ole selles osas ka lõpphinnangus tuginenud. Lõpphinnangu tekst kinnitab, et vähemalt tekstilises osas ei ole vastustaja retsensentide asjakohasele kriitikale suures osas tuginenud. Samas ei ole kohus eelnevast tulenevalt veendunud, et hinded vastavad samuti
3-20-277
hindamiskriteeriumitele, sest hindamisnõukogu esialgse lõpphinnangu hindeid ei muutnud. Hindamisnõukogu esialgses ja lõplikus lõpphinnangus on kaebaja koondhindeks 23,1 (ekspertkomisjoni koondhindega kattuv). Miks esitatud vastuväidetes esile toodud väidetavad faktivead, millest osadega vastustaja enda hinnangul arvestas, hinnete korrigeerimist ei tinginud, ei ole kohtule esitatud materjali alusel mõistetav. Seega ei ole kohus veendunud, et vastustaja on järginud hindamisjuhendi punkti 12.11, mis sätestab hindamisnõukogule kohustuse kontrollida ka faktivigade esinemist. Üldsõnaline põhjendus kaebaja ärakuulamismenetluses esitatud vastuväidetega tutvumise kohta ja sellest tulenevalt lõpphinnangu teksti korrigeerimine, kuid samas hinnete korrigeerimata jätmine ja samuti üldsõnalise põhjenduse esitamine, et hinnete muutmiseks puudus vajadus, ei võimalda kohtul veenduda, et vastustaja on hindamisjuhendi p 12.11. kontrolli ka sisuliselt läbi viinud ja seda lõpphinnangus hinnete määramisel piisavalt arvestanud. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja hindamisjuhendi punktis 12.11 sätestatud kohustust nõuetekohaselt täitnud, sest kaebajale saadetud vastuses, hindamisnõukogu 19. detsembri 2019. a koosoleku protokollis ning lõpphinnangus ei ole vastuväidete analüüsi esitatud.
22.Põhjendatud on ka kaebaja kriitika tema ärakuulamismenetluses esitatud vastuväidete arvestamise võimalikkuse kohta ekspertkomisjonis. Ekspertkomisjoni istung toimus enne esialgse lõpphinnangu koostamist ja selle taotlejale tutvustamist. Ekspertkomisjoni ekspert ning ekspertkomisjon ei saanud kuidagi teada kaebaja täpset positsiooni 14. oktoobril 2019 toimunud koosolekul ja sellega hindamisel arvestada, sest vastuväited esitas kaebaja alles pärast hindamisnõukogu esialgse lõpphinnangu koostamist.
23.Eelnevast tulenevalt on vastustaja teinud olulise menetlusvea. Arvestades, et vastustaja on ka ise möönnud, et konkurss oli pingeline ja ka väikesed muudatused hinnetes võivad mõjutada lõpptulemust ning projekti rahastamise võimalikkust, siis võis menetlusviga oluliselt mõjutada ka lõpptulemust. Kohus ei pea seetõttu vajalikuks analüüsida iga kaebaja välja toodud faktiviga eraldi, sest kohus pole veendunud, et haldusorgan on neid üldse enne lõpliku lõpphinnangu koostamist sisuliselt analüüsinud ja hinnete kujundamisel arvesse võtnud. Kohus ei saa asuda haldusorgani asemel ise haldusmenetlust läbi viima. Seetõttu tühistab kohus Sihtasutus Eesti Teadusagentuuri juhatuse 9. jaanuari 2020. a käskkirja nr 1.1-4/20/7 kaebajat puudutavas osas ja kohustab vastustajat vaadata kaebaja granditaotlus uuesti läbi. Menetluskulud
24.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulu 7203 eurot, millest 15 eurot moodustab kaebuselt tasutud riigilõiv (II kd, tl-d 106-107 ja 119). Menetluskulude kandmise tõendamiseks on esitanud kaebaja 3 arvet, mille kogusumma on eelnevalt märgitust suurem (7257 eurot). Kohus lähtub menetluskulu nimekirjas märgitud summast, sest ainult kaebaja saab piiritleda, millises ulatuses ta menetluskulude väljamõistmist soovib.
25.HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohtu hinnangul on kaebaja menetluskulud ülemäärased ja neid tuleb vähendada. Kohtule esitatud kaebus kattub sõnastuslikult suurel määral vaidemenetluses esitatud vaidega (vrd I kd, tl-d 1-7 ja 121-127). Kaebuse ja vaide tekst kattub suures osas sõnasõnalt, tehtud on ainult üksikuid muudatusi. Kohtu hinnangul üritab kaebaja vaidemenetluses vaide esitamisega seotud menetluskulusid seeläbi transformeerida kohtumenetluse menetluskuludeks, mis ei ole lubatud. Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et
3-20-277
vaidemenetluse menetluskulud ei ole kohtumenetluses välja mõistetavad. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks mõista kaebuse esitamisega seotud menetluskulusid välja kaebaja soovitud ulatuses. Lisaks arvestab kohus, et menetluskulude nimekirja järgi on kaebajat esindanud kaks vandeadvokaati teinud kohtumenetluses ca 40 h tööd, mis ei ole vastavuses haldusasja mahukusega. Kohtuasi on küll vaidluse eset arvestades tavapärasest mõnevõrra keerukam, kuid see ei õigusta sedavõrd suurte menetluskulude tekkimist. Kaebaja põhjendatud menetluskuludeks ei saa pidada ka nende materjalide kogumise ja esitamisega seotud kulusid, mille kohus tagastas (vt halduskohtu 18. mai ja 29. septembri 2020. a määruseid). Need materjalid ei olnud asja lahendamisel olulised ja nendega seonduvad menetluskulud ei ole põhjendatud. Kohtule esitatud kaebaja täiendavates seisukohtades esineb ka varasemates menetlusdokumentides kajastatud seisukohtade üle kordamist. Eeltoodut arvestades ning asja keerukust ja mahukust aluseks võttes on põhjendatud mõista HKMS § 109 lg 6 alusel vastustajalt kaebaja kasuks välja 1/3 kaebaja menetluskuludest ehk 2400 eurot (sisaldab riigilõivu ja õigusabikulusid koos käibemaksuga). Vastustaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.