XX kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) 15.04.2020 kirjade nr 4-1/189-16 ja 3-2/189-17 ning Tallinna Linnavalitsuse 27.05.2020 korralduse nr 656-k tühistamiseks ning TLPA kohustamiseks 17.02.2020 ja 30.03.2020 taotluste läbivaatamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja: XX Vastustaja: Tallinna linn, volitatud esindajad Eva Vanamb ja Timo Päit
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 23.11.2020 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.XX (Nugise tn 19 kaasomanik) esitas 17.02.2020 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA) taotluse tunnistada Tallinna Linnavolikogu 24.01.2002 otsusega nr 27 kehtestatud Rännaku pst ja Auto tn vahelise maa-ala detailplaneering (DP; DP004410) ja Tallinna Linnavalitsuse 21.08.2005 korraldusega nr 1597-k kehtestatud Pääsküla prügila DP (DP020290) kehtetuks neis määratud prügila kehandist lähtuva 300 m sanitaarkaitsetsooni osas, mis ulatub Nugise tn 19 kinnistule (tl 26).
TLPA vastas 15.04.2020 kirjas nr 3-2/189-17 (tl 10), et ei saa arvestada taotleja arvamusega, et sanitaarkaitsetsoon on kohaldatav ainult tegutsevale prügilale. Pääsküla prügilasse viidud jäätmed on ikka veel samas kohas ja reostus on aja jooksul laialdaselt pinnasekihtidesse imbunud. Kehtiva Pääsküla prügila DP seletuskirja (p.2.2.) kohaselt võtab stabiliseerumine aega 30-50 aastat. Pääsküla prügila sulgemisjärgne seire kestab vähemalt 30 aastat (ajavahemik 2004-2034). TLPA küsis seisukohta ka Tallinna Ettevõtlusametilt, kes on seisukohal, et Pääsküla prügila DP osaline kehtetuks tunnistamine ei ole võimalik ja amet ei poolda ka Pääsküla prügila kehandist Nugise tn 19 kinnistule kehtestatud (DP004410) sanitaarkaitsetsooni kehtetuks tunnistamist. Eeltoodut arvestades ei võtnud TLPA taotleja ettepanekut tühistada eelnimetatud DP-des prügila kehandist Nugise tn 19 kinnistule ulatuv 300 m laiune sanitaarkaitsetsoon edasisse menetlusse.
2.XX esitas 30.03.2020 TLPA-le taotluse projekteerimistingimuste väljastamiseks Nugise tn 19 kinnistule üksik pereelamu püstitamiseks (tl 35-39). TLPA teavitas 31.03.2020 taotlejat elektrooniliselt taotluse läbi vaatamata jätmisest. XX esitas 31.03.2020 TLPA-le nõude, milles soovis taotluse läbi vaatamata jätmise põhjendamist. TLPA esitas 15.04.2020 kirjas nr 4-1/189-16 (tl 8) projekteerimistingimuste läbi vaatamata jätmise põhjendused. TLPA selgitas, et kuna taotlus ei ole kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringuga (ÜP) ega Tallinna Linnavolikogu 04.05.2017 otsusega nr 47 vastu võetud Nõmme linnaosa ÜP-ga, on planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lg 5 kohaldamine välistatud ning projekteerimistingimuste taotlus tuli tagastada läbivaatamatult.
3.XX esitas 16.04.2020 vaide, milles taotles TLPA 15.04.2020 kirjades nr 3-2/189-17 ja 41/189-16 väljendatud otsustuste kehtetuks tunnistamist ning TLPA kohustamist taotluste uueks läbivaatamiseks. Tallinna Linnavalitsuse 27.05.2020 korraldusega nr 656-k (tl 11-12) jäeti XX vaie rahuldamata.
4.XX esitas 01.06.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis 08.06.2020 määrusega menetlusse TLPA 15.04.2020 kirjade nr 4-1/189-16 ja 3-2/189-17 ning Tallinna Linnavalitsuse 27.05.2020 korralduse nr 656-k tühistamise ning 17.02.2020 ja 30.03.2020 taotluste läbivaatamiseks kohustamise nõuetes. Sama määrusega jättis kohus rahuldamata kaebaja esitatud esialgse õiguskaitse taotluse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja palub tühistada TLPA 15.04.2020 kirjad nr 4-1/189-16 ja 3-2/189-17 ning Tallinna Linnavalitsuse 27.05.2020 korralduse nr 656-k ning kohustada tema 17.02.2020 ja 30.03.2020 taotlusi läbi vaatama. Kaebuse põhjendused (täiendavad seisukohad 06.07.2020 ja 09.07.2020) on kokkuvõtvalt alljärgnevad: 1) Kaebaja ja teised kinnistu kaasomanikud ei ole Nugise tn 19 kinnistut andnud avalikku kasutusse ega sõlminud vastustajaga kokkuleppeid kinnistu mõistlikust kasutamisest/majandamisest loobumiseks ning kinnistu omanikud ei ole ka vabastatud maamaksu tasumise kohustusest, mistõttu koormab Nugise tn 19 kinnistule kehtestatud 300 m laiune sanitaarkaitsetsoon ebaproportsionaalselt kaebaja omandiõigust. Piirang mõjutab otseselt kaebaja poolt 30.03.2020 TLPA-le esitatud projekteerimistingimuste avalduse menetlust, mille kohaselt soovib kaebaja ilma DP-d koostamata hoonestada Nugise tn 19 kinnistu üksik pereelamuga. DP-des nr DP004410 ja DP020290 Nugise tn 19 kinnistule kehtestatud 300 m laiune sanitaarkaitsetsoon mõjutab avalduse lahendust ebaproportsionaalselt, kuna sanitaarkaitsetsoonis on keelatud uute hoonete (v.a prügilaga seotud hooned ja rajatised) kavandamine.
2(9)
2) Kuigi Tallinna Linnavolikogu 04.05.2017 otsusega nr 47 vastu võetud Nõmme linnaosa üldplaneeringu (Nõmme ÜP) kohaselt jääb Nugise tn 19 kinnistu alale, mille maakasutuse juhtotstarbeks on määratud roheala, ei saa kehtestamata Nõmme ÜP olla aluseks projekteerimistingimuste taotluse rahuldamata jätmiseks. 3) Kuigi Nugise tn 19 kinnistu on enamuses osas kaetud metsaga, on antud ala lage, kuna 2018. a on teostatud häilraie ja 2020. a metsaseaduse (MS) § 41 lg 14 kohane raie. Lisaks on maa-ala varustatud kõigi vajalike kommunikatsioonidega (Elektrilevi OÜ ja Real Kinnisvara OÜ kasuks on seatud kasutusvaldus olemasolevate kommunikatsioonide majandamiseks) ning pereelamu sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda (sh arvestab piirkonna hoonestuslaadi). Seega piirab projekteerimistingimuste andmata jätmine ebaproportsionaalselt Nugise tn 19 kinnistu kasutusvõimalusi ühe pereelamu kavandamiseks. 4) Nugise tn 19 kinnistule kehtestatud 300 m laiune sanitaarkaitsetsoon mõjutab ka otseselt kaebaja poolt 22.08.2019 ja 09.12.2019 TLPA-le esitatud DP algatamise avalduse (DP044670) menetlust, mille kohaselt soovib kaebaja hoonestada kogu Nugise tn 19 kinnistu pereelamutega. Keskkonnaministri 29.04.2004 määruse nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded“ (keskkonnaministri määrus nr 38) § 9 lg-d 1 ja 2, milles on sätestatud 300 m laiune sanitaarkaitsetsoon, on kohaldatavad ainult tegutsevale prügilale, mitte suletud prügilale. Seega on DP-des nr DP004410 ja DP020290 Nugise tn 19 kinnistule sätestatud 300 m laiune sanitaarkaitsetsoon tühine alates Pääsküla prügila sulgemisest. Keskkonnaministeeriumi 09.07.2020 kiri nr 1-17/20/2578-2 tõendab samuti, et suletud prügilal sanitaarkaitsetsoon enam ei kehti. 5) Vastustaja ei ole kaalunud kaebaja huve ega piisavalt põhjendanud, miks on vajalik Pääsküla prügila kehandist Nugise tn 19 kinnistule kohalduv 300 m laiune sanitaarkaitsetsoon, samuti puuduvad alusuuringud sanitaarkaitsetsooni vajalikkusest Nugise tn 19 kinnistul. Tegemist on ilmselgelt olukorraga, kus diskretsiooni teostamiseks pädev haldusorgan ei ole kontrollinud ega kaalunud kõiki võimalusi ega võtnud arvesse kõiki asjaolusid, mida tal oli võimalik kasutada, mistõttu kuuluvad vaidlustatud haldusaktid tühistamisele.
6.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata (täiendavad seisukohad 01.10.2020) ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Kaebaja 30.03.2020 taotlus projekteerimistingimuste väljastamiseks Nugise tn 19 kinnistule üksik pereelamu püstitamiseks: 1) Nugise tn 19 kinnistu on 100% maatulundusmaa sihtotstarbega, pindala 93281 m2, krunt on hoonestamata. Kehtiva Tallinna ÜP maakasutusplaani kohaselt jääb Nugise tn 19 kinnistu metsade, parkide ja looduslike haljasalade alale. Vastu võetud Nõmme ÜP kohaselt on antud ala ette nähtud rohealaks. Nugise tn 19 kinnistu hoonestamiseks üksiku pereelamuga on nõutav DP koostamine (PlanS § 125 lg 1 p 1). Käesoleval juhul ei ole PlanS § 125 lg 5 eeldused täidetud. Nugise tn 19 kinnistu ei ole olemasoleva hoonestuse vahele jääv kinnisasi ning piirkonnas puudub ühtsetele kriteeriumidele vastav väljakujunenud keskkond. Soovitu on vastuolus nii Tallinna ÜP-ga kui ka vastuvõetud Nõmme ÜP-ga. Seega ei ole vastustajal võimalik kaaluda DP koostamise kohustusest loobumist. Kuivõrd Nugise tn 19 kinnistu osas puudub DP, siis ei saa kõne alla tulla ehitusseadustiku (EhS) § 27 kohaldamine. Ka EhS § 26 eeldused ei ole täidetud, kuna välistatud on PlanS § 125 lg-s 5 sätestatud erandi kohaldamine. Seega on PlanS § 125 lg-st 1 tulenevalt tegu DP koostamise kohustusega. 2) Kui projekteerimistingimuste andmine on ilmselgelt võimatu, jätab pädev asutus taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle koos põhjendusega. Projekteerimistingimuste taotlus esitatakse ja menetlus viiakse läbi ehitisregistri kaudu (EhS § 29 lg 1), kuid taotluse tagastamisel ei 3(9)
võimalda register põhjaliku põhjenduse lisamist. Seega täidetakse nõue eraldi kirjaga. Tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 108 esitas kaebaja nõude toimingu põhjendamiseks. Vastustaja on täitnud EhS §-st 30 tuleneva põhjendamise kohustuse TLPA 15.04.2020 kirjaga nr 4-1/189-16. Taotluse tagastamisel puudub pädeval asutusel diskretsiooniõigus ning pädev asutus ei saa kaaluda kõiki relevantseid asjaolusid, et viia menetlus läbi järgides HMS § 5 lg-st 2 tulenevat efektiivsuse põhimõtet nagu kaebaja on kaebuses väitnud. 3) Vaide menetlus on läbi viidud vastavalt seadusele. Kaebaja 17.02.2020 taotlus DP-de (DP004410 ja DP020290) osaliseks kehtetuks tunnistamiseks Nugise tn 19 kinnistule kehtestatud sanitaarkaitsetsooni osas: 4) Rännaku pst ja Auto tn vahelise maa-ala DP-s on DP alale ulatuv Nugise tn 19 kinnistu osa (DP krunt nr 19) jäetud metsamaaks, looduslikuks ekraaniks elamumaa ja prügimäe vahele. Pääsküla prügila DP-s määrati suletud prügilale teenindusmaa sihtotstarve ning moodustati krundid, et täpsustada prügila sulgemiseks vajalike tööde piirid ning tagada edaspidine teenindamine ja seire. Mõlema DP puhul on ära märgitud Pääsküla prügila sanitaarkaitsetsoon, mis vastab koostatavale Nõmme ÜP-le. 5) Haldusakti kehtetuks tunnistamist on võimalik taotleda HMS § 68 kohaselt ning erinormina on DP kehtetuks tunnistamise võimalikkus sätestatud PlanS §-s 140. Isiku esitatud taotlusest DP kehtetuks tunnistada, ei tulene kohalikule omavalitsusele kohustust DP isiku soovil kehtetuks tunnistada. Käesoleval juhul on kaebaja soovinud DP osaliselt kehtetuks tunnistamist, et kaotada sanitaarkaitsetsoon eesmärgil hoonestada endale kuuluv kinnistu, mille osas on vastustaja korduvalt olnud seisukohal, et tulenevalt kehtivatest õigusaktidest ja linnaehituslikest põhimõtetest seda kinnistut hoonestada ei ole võimalik. 6) Prügila kauguse sätestamise eesmärk on hoida võimalikult väiksena keskkonnahäiringute mõju lähedal asuvatele ehitistele ja nende kasutamisele. Seega ei ole sanitaarkaitsetsoon seoses prügila tegevusega ja selle kestvusega, vaid prügilast tulenevate keskkonnahäiringute mõjuga, mis võivad jääda püsima ka pärast prügila sulgemist. Sanitaarkaitsetsoon ei ole seoses prügila tegevusega ja selle kestvusega, vaid prügilast tulenevate keskkonnahäiringute mõjuga, mis võivad jääda püsima ka pärast prügila sulgemist. Suletud prügila järelhooldus kestab vähemalt 30 aastat ning kui selle aja jooksul ei ole uuringutest tulenevalt keskkonnahäiringute mõju täielikult kadunud, on vajalik ka kehtestatud sanitaartsoon. Pääsküla prügila sulgemisjärgse seire 2017-2018 tulemustest ja koondaruandest tulenevalt on küll keskkonnahäiringud vähenemas, kuid protsessid jätkuvalt prügilas käivad, mistõttu on oht keskkonnahäiringute tekkele jätkuvalt olemas. Seire tulemustest nähtub, et pinnakattes asuvas põhjavees (pinnasevees, kvaternaari põhjavees) on prügila mõju tugev. Kui enamus saasteindikaatoreid allavoolu puuraukudes on siiski langenud (ammoonium, üldlämmastik) või püsinud enamvähem samal tasemel, siis ühes puuraugus keemiline hapnikutarve ja kloriidide sisaldus ajaga pigem tõuseb. Nõrgvees ületas kloriidide, üldlämmastiku sisalduse ja keemilise hapnikutarbe sisaldus kõigis analüüsides piirväärtuse, naftasisaldus ületas pidevalt piirväärtuse kahes puuraugus. Nõrgvee temperatuur ei näita langust, vaid see pigem tõuseb, mis viitab prügilasundis keemiliste protsesside jätkumisele. Pisut on langenud vaid bioloogiline hapnikutarve ja üldlämmastiku sisaldus. Seega ei saa käesoleval hetkel tulla kõne alla sanitaartsooni vähendamine või kaotamine. 7) Keskkonnaministeerium on kaebaja esitatud kirjas juhtinud tähelepanu, et keskkonnaministri 26.06.2001 määruses nr 34 ja 29.04.2004 määruses nr 38 on kirjeldatud vahemaa, kui kaugel peaks prügila asuma teistest ehitistest ning sanitaarkaitsetsoone saab ehitistele kehtestada
4(9)
kohalik omavalitsus planeeringutega. Asjaolu, et keskkonnaministri määruse nr 38 § 9 lg-d 1 ja 2 kohalduvad tegutsevale prügilale, ei too kaasa DP-des määratud sanitaarkaitsetsooni tühisust. Pääsküla prügila DP seletuskirja p-s 5 „Keskkonnakaitse“ on toodud välja keskkonnaalased Pääsküla prügila seisukohad ning p-s 2.2 ajaloolised keskkonna ohud. Muu hulgas tuuakse välja, et prügilast lähtuvate keskkonnahäiringute mõjuala on DP-sse kantud 300 m ulatuses. Sanitaarkaitsetsooni ulatuse määramisel on aluseks võetud keskkonnaministri määruses nr 38 toodud ohutut vahemaad 300 meetrit. Mõjuala ulatuses on ehitiste ja nende kasutamise kavandamisel vajalik eelnevalt selgitada prügilast lähtuvate keskkonnahäiringute mõju. Ehitiste rajamine ja kasutamine sõltub keskkonnahäiringute mõju suurusest ja olulisusest kavandatule. Tallinna Linnavalitsuse 14.02.2007 korraldusega nr 261-k kehtestatud Kärbi tn 20, 20a, 24 ja 24a kinnistu DP-ga ning selle menetluses läbi viidud uuringutele tuginedes on leitud, et põhjendatud on sanitaarkaitsetsooni ulatuses ehitise rajamine. Seejuures ei ole sanitaarkaitsetsooni vähendatud ega ka kehtetuks tunnistatud. Keskkonnaseisundi ekspertarvamuses on jõutud järeldusele, et suletud Pääsküla prügila mõjud 300 m tsooni sisse jäävatele elumajadele ei ole olulised ning ehitamine on mõeldav, kui tagatakse pinnase ehitusaegne seire ning ei nähta ette tiikide jms pinnavee kogumiskohtade rajamist. Sanitaarkaitsetsoon nimetatud planeeringualal jätkuvalt kehtib. 8) Nugise tn 19 kinnistu suhtes puudub vajadus kaaluda sanitaarkaitsetsooni ulatuses keskkonnahäiringute mõju suurust ja olulisust kavandatavale hoonetele, kuivõrd Nugise tn 19 kinnistu kehtiva Tallinna ÜP kohane juhtotstarve on metsad, pargid, looduslikud haljasalad (sh. puhkeotstarbelised alad) ning koostatavas Nõmme ÜP-s on ala määratud rohealaks. Seejuures on kaebajale ka varasemalt selgitatud, et Nugise tn 19 kinnistu hoonestamine ei ole kooskõlas õigusaktidega. Vastustaja on taotluse mitte menetlemist põhjendanud 15.04.2020 kirjas nr 32/189-17.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Esmalt käsitleb kohus projekteerimistingimuste läbivaatamata jätmist (I) ja seejärel detailplaneeringute osaliselt kehtetuks tunnistamise taotluste menetlemisega seonduvat (II) ning viimasena otsustab menetluskulude jaotuse (III). I Projekteerimistingimuste taotluse läbi vaatamata jätmine
8.Kaebaja taotles projekteerimistingimusi Nugise tn 19 kinnistule üksikpereelamu püstitamiseks. EhS § 26 lg 1 ja lg 2 p 1 kohaselt on projekteerimistingimused aluseks ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks ehitusprojekti koostamiseks, kui puudub DP koostamise kohustus. PlanS § 125 lg 1 p 1 kohaselt on DP koostamine nõutav linnas kui asustusüksuses ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks. Seega on linna piirkonnas lubatud ehitusloakohustuslikke hooneid reeglina püstitada üksnes DP alusel. PlanS § 125 lg 5 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus lubada DP koostamise kohustuse korral DP-d koostamata püstitada või laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui: ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi (p 1); ÜP-s on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka ÜP-s määratud muude tingimustega (p 2).
5(9)
PlanS § 125 lg 5 alusel projekteerimistingimustega ehitusõiguse määramine on ette nähtud juhtudeks, mil võib eeldada, et ehitustegevus ei avalda avalikule ruumile suurt mõju (vt Tallinna Ringkonnakohtu 25.02.2019 otsus nr 3-17-2721, p 11). Projekteerimistingimuste väljastamiseks peavad viidatud sättes ettenähtud tingimused olema täidetud samaaegselt.
9.Vaidlus puudub, et Nugise tn 19 kinnistu katastriüksus on 100% maatulundusmaa sihtotstarbega. Tallinna ÜP maakasutusplaani kohaselt jääb Nugise tn 19 kinnistu metsade, parkide ja looduslike haljasalade alale. Vastu võetud Nõmme ÜP kohaselt on antud ala ette nähtud rohealaks. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja vaidlusaluses kirjas õigesti asunud seisukohale, et kaebaja poolt soovitu on vastuolus nii kehtiva Tallinna ÜP-ga kui ka vastuvõetud aga veel kehtestamata Nõmme ÜP-ga. Mõlemaga tuleb arvestada. Vaideotsuses on täiendavalt välja toodud, et tegemist ei ole ka olemasoleva hoonestuse vahele jääva kinnisasjaga ning piirkonnas puudub ühtsetele kriteeriumidele vastav väljakujunenud keskkond, millest lähtudes oleks võimalik otsustada projekteerimistingimuste andmine; samuti ei ole ÜP-s määratud nõutava täpsusastmega vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused. Kohtupraktikas on kinnitatud, et Tallinna ÜP ei sisalda tingimusi, mis on kirjeldatud PlanS § 125 lg-s 5 (nt Tallinna Ringkonnakohtu 25.02.2019 otsus nr 3-17-2721, p-d 15 ja 17; 29.11.2019 otsus nr 319-538, p-d 12-13) ning seda seisukohta pole apellatsioonikohtu poolt muudetud. Asjakohatu on kaebaja väide, et kehtestamata Nõmme ÜP ei saa olla aluseks projekteerimistingimuste taotluse rahuldamata jätmiseks. Vastustaja on kaebaja taotluse läbi vaatamata jätmisel tuginenud ennekõike sellele, et kaebaja kinnistu puhul ei ole tegemist olemasoleva hoonestuse vahele jääva kinnisasjaga ja taotletu on vastuolus kehtiva Tallinna ÜPga. Täiendavalt oli vastustajal õigus arvesse võtta sedagi, et kaebaja poolt taotletu ei ole kooskõlas vastuvõetud Nõmme ÜP eesmärkidega (vt Riigikohtu 20.03.2014 otsus nr 3-3-1-8713, p 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.03.2019 otsus nr 3-18-29, p 14). Eeltoodust tulenevalt on vastustaja õigesti tuvastanud, et täidetud ei ole PlanS § 125 lg-s 5 sätestatud tingimused. Projekteerimistingimuste väljastamise nimetatud sätte alusel välistab ainuüksi asjaolu, et Nugise tn 19 kinnistu, millele pereelamut kavandatakse, ei paikne olemasoleva hoonestuse vahel. Eeltoodut arvestades on asjakohatud kaebaja väited, mille kohaselt kavandatav hoone sobiks olemasolevasse keskkonda ning maa-ala on lage (ilma puudeta) ja varustatud vajalike kommunikatsioonidega. PlanS § 125 lg-s 5 sätestatud eelduste mittetäitmise korral ei oma tähtsust, kas kinnistule ehitada oleks põhimõtteliselt võimalik.
10.Kuna projekteerimistingimuste väljastamine PlanS § 125 lg 5 alusel oli ilmselgelt välistatud, ei olnud vastustajal võimalik kaaluda DP kohustusest loobumist. EhS § 30 alusel on vastustajal õigus jätta projekteerimistingimuste taotlus läbi vaatamata ja see koos põhjendusega tagastada, kui projekteerimistingimuste andmine on ilmselgelt võimatu. Eelkõige tagastatakse taotlus läbi vaatamata, kui ei esine EhS § 26 lg-s 1 või § 27 lg-s 1 sätestatud alust. Kuna praegusel juhul ei esine kumbagi eelviidatud alust, on vastustaja õiguspäraselt jätnud kaebaja projekteerimistingimuste taotluse läbi vaatamata ja esitanud kaebajale vaidlustatud kirjaga nõuetekohaselt ka taotluse läbi vaatamata jätmise põhjendused. II Rännaku pst ja Auto tn vahelise maa-ala DP ning Pääsküla prügila DP osaliselt kehtetuks tunnistamise taotluse sisulisest menetlemisest keeldumine
11.Kaebaja taotles 17.02.2020 TLPA-lt Tallinna Linnavolikogu 24.01.2002 otsusega nr 27 kehtestatud Rännaku pst ja Auto tn vahelise maa-ala DP ja Tallinna Linnavalitsuse 31.08.2005 korraldusega nr 1597-k kehtestatud Pääsküla prügila DP osaliselt kehtetuks tunnistamist neis
6(9)
määratud prügila kehandist lähtuva 300 m laiuse sanitaarkaitsetsooni osas põhjusel, et keskkonnaministri määruse nr 38 § 9 lg-d 1 ja 2 on kohaldatavad ainult tegutsevale prügilale ning kaebaja soovib hoonestada Nugise tn 19 kinnistu pereelamu(te)ga.
12.HMS § 68 lg 1 kohaselt on isikul õigus taotleda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes juhul, kui ta võib taotleda käesoleva seaduse § 44 alusel haldusmenetluse uuendamist. PlanS § 140 lg 1 näeb ette, et DP või selle osa võib tunnistada kehtetuks, kui DP kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja DP-d ei ole asutud ellu viima (p 1) või planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda (p 2). DP võib tunnistada osaliselt kehtetuks, kui on tagatud planeeringu terviklahenduse elluviimine pärast DP osalist kehtetuks tunnistamist (PlanS § 140 lg 2). Kaebaja 17.02.2020 taotlus eeltoodud alustele ei tugine. Sisuliselt on kaebaja soovinud DP-de kehtetuks tunnistamist neis kehtestatud Pääsküla prügila sanitaarkaitsetsooni osas, kuna prügila on suletud ja keskkonnaministri määruse nr 38 § 9 lg-d 1 ja 2 Pääsküla prügilale ei kohaldu ning kaebaja soovib oma kinnistu hoonestada. Kaebaja on ekslikul arusaamisel nii selles, et suletud Pääsküla prügila sanitaarkaitsetsoon ei kehti kui ka selles, et tema kinnistu hoonestamiseks (DP alusel) on vajalik eelnevalt tunnistada vastav sanitaarkaitsetsoon kehtetuks.
13.Kaebaja on põhjendamatult leidnud, et Rännaku pst ja Auto tn vahelise maa-ala DP-s ja Pääsküla prügila DP-s Pääsküla prügila kehandist Nugise tn 19 kinnistule kehtestatud 300 m sanitaarkaitsetsoon kehtis ainult kuni Pääsküla prügila sulgemiseni, tuginedes Keskkonnaministeeriumi 09.07.2020 kirjale nr 1-17/20/2578-2 (tl 145). Kõnealuses vastuskirjas on selgitatud: „...//...Kuivõrd Pääsküla prügila rajati 1974. aastal, siis prügila rajamise hetkel eelpool nimetatud keskkonnaministri määrused veel ei kehtinud ega saanud rakenduda nendes kehtestatud nõuded. Samas juhime tähelepanu, et eelpool nimetatud määrustes on kirjeldatud vahemaa, kui kaugel peaks prügila asuma teistest ehitistest. Sanitaarkaitsetsoone saab ehitistele kehtestada planeeringutega. Seetõttu saab selgituse, mis põhjustel määrati Pääsküla prügilale 500 m mõjutsooni asemel 300 m mõjutsoon, anda kohalik omavalitsus“. Seega ei ole Keskkonnaministeerium kaebajale teatanud, et Pääsküla prügilale ei ole kehtestatud sanitaarkaitsetsooni või kinnitanud selle aluse tühisust, vaid on selgitanud, et sanitaarkaitsetsoone saab ehitistele kehtestada kohalik omavalitsus planeeringutega ning keskkonnaministri 26.06.2001 määruses nr 34 ja 29.04.2004 määruses nr 38 on kirjeldatud vahemaa, kui kaugel peaks prügila asuma teistest ehitistest. Seejuures ei ole vastustajal keelatud planeeringuga sanitaarkaitsetsooni kehtestamisel selle ulatuse määramisel lähtuda keskkonnaministri määrustes kirjeldatud ohutust vahemaast. Keskkonnaministeerium on kaebaja viidatud kirjas veel selgitanud, et minimaalse vahemaa kehtestamise eesmärgiks on tagada, et prügila läheduses asuvaid ehitisi mõjutaksid prügila tegevusega kaasnevad keskkonnamõjud minimaalselt. Lisaks nõustub kohus vastustajaga, et sanitaarkaitsetsooni kehtimine ei saa olla seotud prügila tegevusega ja selle kestvusega, vaid prügilast tulenevate keskkonnahäiringutega, mis võivad jääda püsima ka pärast prügila sulgemist. Vastustaja on kaebaja taotlusele vastanud, et Pääsküla prügilasse viidud jäätmed on ikka veel samas kohas ja reostus on aja jooksul laialdaselt pinnasekihtidesse imbunud. Samuti on vastustaja taotlusele vastates viidanud Pääsküla prügila DP seletuskirja p-le 2.2, milles on muu hulgas välja toodud, et Pääsküla prügilas lõpetati jäätmete vastuvõtt 2003. a ning kui endine prügila-ala on stabiliseerunud, on ala võimalik võtta uuesti aktiivsesse kasutusse. Stabiliseerumine võtab aga eeldatavasti aega 30 – 50 aastat (vt tl 92). Vastustaja on vastuses kaebusele välja toonud, et Pääsküla prügila sulgemisjärgse seire 2017-2018 tulemustest ja
7(9)
koondaruandest tulenevalt on küll keskkonnahäiringud vähenemas, kuid protsessid jätkuvalt prügilas käivad, mistõttu on oht keskkonnahäiringute tekkele jätkuvalt olemas (tl 95-114). Kaebaja poolt esitatud Alkranel OÜ maakasutuspiirangute analüüsist (tl 120-128 ja pöördel) vastupidine ei nähtu, kuna selle aluseks ei ole olnud vastavate analüüside tegemine ning selle kokkuvõttest nähtub, et alale hoonestusõiguse saamiseks detailplaneeringu taotlemisel on kohaliku omavalitsuse otsustada, kas keskkonnamõju strateegiline hindamine on vajalik tulenevalt eelkõige nn lokaalsetest nüanssidest (pinnase omadused ja nendega arvestamine). Seega pole alust väita, et prügila DP-s kehtestatud 300 m mõjutsoon oleks kaotanud täielikult otstarbe. Kohus ei lahenda aga populaarkaebust. Kaebaja nõude lahendamine eelnevatest asjaoludest ei sõltu.
14.Rännaku pst ja Auto tn vahelise maa-ala DP-s on planeeringualale ulatuv Nugise tn 19 kinnistu osa (DP krunt 19) jäetud metsamaaks, looduslikuks ekraaniks elamumaa ja prügimäe vahele ning DP hoonestusplaanil/krundijaotusplaanil on ära märgitud prügila sanitaarkaitsetsoon 300 m ulatuses (vt tl 82 ja 84 pöördel). Pääsküla prügila DP eesmärgiks on suletud prügilale teenindusmaa määramine ning kruntide moodustamine, et täpsustada prügila sulgemiseks vajalike tööde piirid ning tagada edaspidine teenindamine ja seire (vt tl 91 p). Pääsküla prügila DP seletuskirja p-s 5 „Keskkonnakaitse“ on toodud selgelt välja, et prügilast lähtuvate keskkonnahäiringute mõjuala on DP-sse kantud 300 m ulatuses. Mõjuala ulatuses on ehitiste ja nende kasutamise kavandamisel vajalik eelnevalt selgitada suletud prügilast lähtuvate keskkonnahäiringute mõju. Ehitiste rajamine ja kasutamine sõltub keskkonnahäiringute mõju suurusest ja olulisusest kavandatule (vt tl 94 p). Seega ei takista sanitaarkaitsetsooni olemasolu iseenesest selle ulatuses ehitiste kavandamist, kui uuringutega tuvastatakse, et suletud prügila ei avalda olulist mõju 300 m mõjuala sisse jäävatele hoonetele. Nii on vastustaja näitena ka välja toonud, et Tallinna Linnavalitsuse 14.02.2007 korraldusega nr 261-k kehtestati Kärbi tn 20, 20a, 24 ja 24a kinnistu DP, mille menetluses läbi viidud uuringutele tuginedes leiti, et põhjendatud on sanitaarkaitsetsooni ulatuses ehitise rajamine. Seejuures ei ole planeeringualal kehtivat sanitaarkaitsetsooni vähendatud ega kehtetuks tunnistatud. Kuna kaebaja kinnistu hoonestamise välistab aga vastuolu kehtiva Tallinna ÜP-ga (maakasutusplaani kohaselt asub kinnistu alal, mille juhtotstarve on maakasutusplaani kohaselt „metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“), siis ei olnud vastustajal vajadust ka kaaluda sanitaarkaitsetsooni ulatuses keskkonnahäiringute mõju suurust ja olulisust kavandatava(te)le hoone(te)le. See oli üksnes täiendavaks argumendiks. Kaebajal ei oleks võimalik oma kinnistut hoonestada ka juhul, kui Pääsküla prügila sanitaarkaitsetsoon ei kehtiks ning suletud prügila tema kinnistule olulist mõju ei avaldaks. Omandiõiguse piirangud ei tulene kaebajale asjaomastes DP-des kehtestatud prügila sanitaarkaitsetsoonist, vaid kaebaja kinnistu sihtotstarbest ja kehtivast kõrgema astme planeeringust. Nõmme veel kehtestamata üldplaneering viitab, et selles osas pole muudatusi kavandatud.
15.Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et vastustaja on 15.04.2020 kirjaga nr 3-2/189-17 õiguspäraselt keeldunud kõnealuste DP-de osaliselt kehtetuks tunnistamise taotluse edasisest menetlemisest.
16.Kaebaja esitas kaebuses ka alternatiivse tuvastamisnõude (s.o tuvastada, et sanitaarkaitsetsoon kehtis kuni prügila sulgemiseni) ning kohus märkis 08.06.2020 määruses, et alternatiivne nõue on sisuliselt hõlmatud TLPA kirja nr 3-2/189-17 tühistamise ja 17.02.2020 taotluse läbivaatamiseks kohustamise nõudega. Kaebaja selles osas kohtu poolt määratud tähtajaks (s.o 12.06.2020) vastuväiteid ei esitanud ning seega kaebaja ei saa enam 06.07.2020
8(9)
menetlusdokumendis nõuda, et kohtulahendiga tehtaks õiguslikult siduvalt kindlaks juriidiline fakt, et Nugise tn 19 kinnistul puudub Pääsküla prügila kehandist 300 m laiune sanitaarkaitsetsoon. Kohus hindas eelpool vastustaja 15.04.2020 kirja nr 3-2/189-17 kaebaja 17.02.2020 taotluse edasisest menetlemisest keeldumise osas õiguspäraseks ning leidis et kõnealune mõjutsoon ei välista iseenesest kaebaja soovitud eesmärgi saavutamist.
17.Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et TLPA 15.04.2020 kirjade nr 4-1/189-16 ja 3-2/189-17 (mida kohus on käsitlenud haldusaktidena) tühistamiseks puudub alus. Kuna Tallinna Linnavalitsuse 27.05.2020 korraldus nr 656-k (vaideotsus) eraldiseisvalt ei saa kaebaja õigusi rikkuda, siis puudub alus ka selle tühistamiseks. Tühistamisnõuete rahuldamata jätmise tõttu ei ole alust ka kohustamisnõuete rahuldamiseks. III Menetluskulud
18.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.