Keskkonnaõigus › Muu keskkonnaõigus

3-19-1730 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(11)

3-19-1730 sätestab, et kaevandamisloa omajal on õigus laiendada mäeeraldist piirnevale või lahusolevale mäeeraldisele, kui olemasoleva loaga antud kaevandatavat maavara jätkub kuni viieks aastaks. Kaebaja vastab MaaPS § 53 lg-s 3 ja § 68 lg-s 1 loetletud tingimustele, mistõttu on enampakkumise korraldamine õigusvastane. Kaebajale on väljastatud kaevandamisluba nr KMIN-086, mille alusel kaevandatavat maavara jätkub vähem kui viieks aastaks. Kaebaja esitas 08.05.2019 Keskkonnaametile Harku II lubjakivikarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise loa muutmise taotluse sooviga saada luba ka Lee kinnistule. Keskkonnaamet möönis 31.05.2019 kirjas, et taotlus vastab mäeeraldise laiendamise nõuetele. Seega on vastustaja aktsepteerinud mh seda, et viidatud loa alusel kaevandatav varu ammendub kuni viie aasta jooksul. 2) MaaPS § 53 lg 3 järgne eesõigus on seotud konkreetse kaevandamisloaga, s.o hinnates, kas maavara jätkub kuni viieks aastaks, ei saa arvestada kõigi kaevandajale väljastatud lubadega. See tuleneb MaaPS § 53 lg 3 ja § 68 lg 1 sõnastusest; nende sätete koostoimest MaaPS § 68 lgga 2, mille järgi mäeeraldist saabki laiendada ainult maardla piires, kus asub loale kantud mäeeraldis; Riigikohtu praktikast (otsus nr 3-3-1-26-16, p 35) ja MaaPS seletuskirjast, samuti MaaPS üldiselt loogikast, mille kohaselt esiteks iga kaevandamisluba sisaldab tavaliselt erinevaid tingimusi ja iseseisvaid kohustusi ning teiseks kaevandamisloa saamise eesõigus on konkreetse kaevandamisloaga kaasnev õigus, mida saab võõrandada. Kokkuvõttes ei ole eesõiguse olemasolu hindamisel teistel kaevandamislubadel õiguslikku tähtsust ja nende järgseid varusid ei ole alust arvesse võtta. 3) Keskkonnaamet rikkus enampakkumise korraldamisel menetlusreegleid. Kaebaja esitas 08.05.2019 taotluse MaaPS § 53 lg 3 järgse eesõiguse kasutamiseks. Kaebajale jäi 02.09.2019 kohtumisest vastustajaga mulje, et kaebaja väiteid võetakse arvesse, kuid järgmisel päeval kuulutati juba välja enampakkumine. Vaidlustatud korraldustes pole põhjendatud kaebaja eesõigusega arvestamata jätmist. 4) Enampakkumine on korraldatud õigusvastaselt ka seetõttu, et ilma mingite põhjendusteta on tagatisraha määratud maksimaalses võimalikus määras ning 03.09.2019 korralduse järgi tuli tagatisraha tasuda juba 10 päeva enne pakkumise esitamise tähtpäeva. 5) Vastustaja 13.09.2019 korraldus on õigusvastane ja tuleb tühistada ka seetõttu, et see anti halduskohtu 13.09.2019 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse kehtivuse ajal. 6) Vaidlustatud korraldused on haldusaktid.

Keskkonnaamet palus jätta kaebus rahuldamata.

1) Kaebajale on Harku lubjakivimaardlas väljastatud neli kaevandamisluba, mille alusel jätkub varusid kokku 6,8 aastaks. MaaPS § 53 lg-t 3 ja § 68 lg-t 1 tuleb koostoimes tõlgendada nii, et arvestada tuleb kõiki kaebajale Harku lubjakivimaardlas väljastatud kaevandamislubasid. Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-26-16 tõlgendati kuni 31.12.2016 kehtinud MaaPS (MaaPS v.r.) § 301 lg-t 1, mille asjaolud olid praegusest vaidlusest erinevad – seal ei vaieldud kaevandamisloa laiendamise üle, vaid tegemist oli olukorraga, kus põlevkivi kaevandamisluba hakkas lõppema ja kõigi kaevandamislubadega maksimaalselt kaevandada lubatud maavara kogus aastas jäi alla põlevkivi aastase kaevandamismäära. MaaPS v.r. säte, mida Riigikohus analüüsis, kohaldus vaid põlevkivile, mis erineb teistest maavaradest (lubjakivi puhul ei ole lubade ülest kaevandamismäära; põlevkivi puhul on maardlaks kogu Eesti; põlevkivi puhul ei taotleta kaevandamislube väikestele mäeeraldistele nagu kaebajal praeguses asjas). Kokkuvõttes ei ole Riigikohus andnud suuniseid varu hindamisele olukorras, kus mäeeraldised asuvad mäetehniliselt ühes karjääris ning kus olenemata kehtivate kaevandamislubade arvust toimub kaevandamine mäetehniliselt ühiselt; ühe maardla piires jätkub kaevandajal kaevandatavat varu rohkem kui viieks aastaks ning ka kaevandatud maa korrastamisprojektis on ala käsitletud ühe 3(11)

3-19-1730 tervikuna. Kaebaja majandab erinevaid mäeeraldisi ühe suure karjäärina. Õiguslikult korrektne oleks, kui kaevandaja taotleks sellises olukorras olemasolevate kaevandamislubade liitmist (MaaPS § 68). Kokkuvõttes tuleb varu hinnates arvesse võtta kõik ühele kaevandajale samas maardlas mäetehniliselt ühes karjääris kuuluvad kaevandamisload. See tagab kaevandajale pidevalt kaevandatava maavara varu vähemalt viieks aastaks, nagu seadusandja ongi soovinud. Kaebaja tõlgendus on liiga kitsas ega ole kooskõlas seaduse mõttega, vaid on n-ö trikitamine. Vastustaja seisukohale leiab toetust ka MaaPS seletuskirjast. Eelnevat arvestades puudus kaebajal eesõigus ja enampakkumise korraldamine oli õiguspärane. 2) Enampakkumise korraldamisel ei ole rikutud menetlusreegleid. Vastustajal tuli menetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt. Vastustajale oli esitatud kaks taotlust, mille samaaegne rahuldamine ei olnud võimalik. Vastustajal ei olnud kaalutlusõigust. Enampakkumise korraldamine ei riku kaebaja õigusi, sest tal on seal võimalik osaleda võrdselt teistega. 3) Tagatisraha suurus ja selle tasumise kord on määratud kooskõlas keskkonnaministri 19.07.2017 määrusega nr 23.

Balti Kivi OÜ palus jätta kaebus rahuldamata.

1) Kaebaja ei ole MaaPS § 68 lg 1 järgne õigustatud subjekt, mistõttu puudub tal MaaPS § 53 lg 3 kohane eesõigus. Mäeeraldise laiendamise õigus on isikul, kellel on vaid üks kehtiv kaevandamisluba, kuid kaebajal on neid Harku maardlas neli. 2) Alternatiivselt võib MaaPS § 68 lg-t 1 tõlgendada esiteks nii, et mitut kaevandamisluba omava isiku puhul tuleb arvestada sellist luba, mille järgi on kaevandatavat maavaru kõige rohkem. Seega puudub MaaPS § 53 lg-s 3 sätestatud eesõigus, kui vähemalt ühe loa kohaselt jätkub maavara varu rohkem kui viieks aastaks. Teiseks võib MaaPS § 68 lg-t 1 mõista nii, et arvestada tuleb kõiki isikul olemasolevaid kaevandamislubasid kogumis ja tuvastada, millal ammendub kõigi kehtivate kaevandamislubade järgne kaevandatav maavara. Kui kõigi lubade peale kokku jätkub maavara kauemaks kui viis aastat, puudub isikul eesõigus. Kaebaja puhul tuleb arvestada kõiki nelja Harku lubjakivimaardlas kaevandamiseks antud luba, mis tagavad tal selles maardlas kaevandatava maavara varu kauemaks kui viis aastat. 3) Riigikohtu seisukohad asjas 3-3-1-26-16 ei ole praeguses asjas kohaldatavad. 4) Kaebusest ei selgu, millel põhineb kaebaja väide, et kaevandamisloaga nr KMIN-086 kaevandatavat maavara jätkub Harku II karjääris kuni viieks aastaks. See väide on tõendamata. Kaebaja ja vastustaja arvutused on selles osas erinevad. Vastustaja on 11.11.2019 vastuses selgitanud varu arvestamise metoodikat, kuid pole viidanud sellise metoodika õiguslikule alusele. Lisaks on see metoodika ebaselge. 5) Vastustaja ei rikkunud enampakkumise korraldamisel menetlusreegleid. Vaidlustatud korraldused ei ole haldusaktid, vaid menetlustoimingud, ning need on asjaolusid arvestades piisavalt põhjendatud. Kaebaja ärakuulamisõigust ei ole rikutud. 6) Tagatisraha ja selle tasumise tähtaeg on määratud kooskõlas keskkonnaministri 19.07.2017 määrusega nr 23.

3-19-1730 08.05.2019 MaaPS § 68 lg 1 alusel taotluse Harku II lubjakivikarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise loa nr KMIN-086 muutmiseks selliselt, et see hõlmaks ka Lee kinnistut. Nimetatud loa alusel ammendub kaevandatav varu vähem kui kolme aastaga. Seega MaaPS § 53 lg 3 alusel on kaebajal eesõigus kaevandamisloa saamiseks Lee kinnistule. Eeltoodud tõlgendus on kooskõlas Riigikohtu otsusega nr 3-3-1-26-16. Viidatud asjas tõlgendas Riigikohus MaaPS v.r. § 301 lg-t 1. MaaPS eelnõu seletuskirja järgi hõlmab MaaPS § 68 lg 1 MaaPS v.r. §-e 30 ja 301. Lisaks on seletuskirjas viidatud, et MaaPS v.r. § 301 lg 1 kohane eesõigus on nüüd reguleeritud MaaPS § 53 lg-s 3. MaaPS ei erista eesõigust seoses põlevkivi ja teiste maavaravarudega, järelikult tuleb MaaPS § 53 lg-t 3 kohaldada kõigi maavarude osas ühtemoodi. Seetõttu tuleb mäeeraldise laiendamise korral hinnata konkreetse kehtiva loaga antud kaevandatavat maavaru, mitte kaevandajale samas karjääris kõigi lubadega kokku antud maavaravaru, nagu leiavad vastustaja ja kolmas isik. Asjaolu, et kaevandamisloa laiendamise õigus on seotud konkreetse loaga, tuleneb ka MaaPS § 68 lg 1 sõnastusest, mis kajastab Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-26-16 välja öeldud põhimõtet. Eespool toodud tõlgendust toetab ka MaaPS § 68 lg 2, mille järgi on võimalik laiendada mäeeraldist ainult maardla piires, ja MaaPS § 68 lg 7, mille kohaselt muudetakse mäeeraldise laiendamise korral olemasolevat kaevandamisluba, muutes vastavalt vajadusele kaevandamisloa kehtivust ja muid loale märgitud nõudeid. Kaebajal on õigus, et kui MaaPS § 68 lg 1 järgi mäeeraldise laiendamise taotlemise korral tuleks arvesse võtta kõikide sama maardla piires väljastatud kaevandamislubade alusel kaevandada lubatud maavaravaru mahtusid, tekiks küsimus, millise kaevandamisloa järgset mäeeraldist ja millal on isikul õigus MaaPS § 68 alusel laiendada. Kolmas isik ja vastustaja kasutavad oma seisukohtades väljendeid „mäetehniliselt ühtne karjäär“, „kaevandamine mäetehniliselt ühine“ ja „ühe maardla piires jätkuv kaevandatav varu“, kuid selliseid väljendeid ja mõisteid ei ole kasutatud mäeeraldise laiendamist puudutavas MaaPS §-s 68 ega eesõigust puudutavas MaaPS § 53 lg-s 3. MaaPS ei näe ette, et eesõiguse üle otsustamisel peaks arvesse võtma, kas ja kus on laiendamist taotlevale isikule veel kaevandamislubasid väljastatud või kas ta kaevandab mäeeraldistel „mäetehniliselt ühtselt“ või mitte. Selliseid viiteid ei leia ka MaaPS eelnõu seletuskirjast. MaaPS ja selle eelnõu seletuskiri viitavad üksnes konkreetsele kaevandamisloale, mille alusel jätkub kaevandatavat maavaravaru vähem kui viieks aastaks. Seega on vastustaja ja kolmas isik omistanud MaaPS § 53 lg-le 3 koostoimes MaaPS § 68 lg-ga 1 meelevaldselt sellise sisu, et vaidlusaluses olukorras tuleks korraldada enampakkumine. Õige on ka kaebaja seisukoht, et vaatamata isikule antud kaevandamislubade arvule, ei toimu kaevandamine ühiselt, vaid iga kaevandamisloa alusel eraldi vastavalt konkreetse loa tingimustele. MaaPS § 68 lg 1 sõnastusest ei ole võimalik tuletada kolmanda isiku pakutud tõlgendust, et kui selle sätte alusel taotletakse mäeeraldise laiendamist ja isikule on antud samas maardlas mitu kaevandamisluba, tuleb arvesse võtta, millise loa alusel on kaevandatavat maavaru kõige rohkem. Samuti ei tulene MaaPS § 68 lg-st 1, et see säte on kohaldatav vaid juhul, kui isikule ongi antud ainult üks kaevandamisluba, sest see läheks vastuollu nii MaaPS-ga, kaevandamissektori praktikaga (on tavapärane, et kaevandajale kuulub korraga rohkem kui üks kaevandamisluba) ja Riigikohtu seisukohtadega (otsus nr 3-3-1-26-16, p 35). Õige pole kolmanda isiku arusaam, et MaaPS § 68 lg 1 alusel õigustatud isikuks olemiseks ja MaaPS § 53 lg 3 järgse eesõiguse kasutamiseks tuleb kaebajal näidata, et tema õigusi on piiratud. Kaebaja viitab MaaPS eelnõu seletuskirja osale, mis puudutab MaaPS § 68 lg 3 p-i 3 ja lg-t 6, s.o eesõigust olukorras, kus mäeeraldisele moodustatakse kaitseala või võetakse kaitse alla püsielupaik. 5(11)

3-19-1730 Vastustaja arvates oleks õige, kui kaevandaja, kellel on samas maardlas mitu kaevandamisluba, esitaks lubade liitmise taotluse. MaaPS § 69 lg-te 1 ja 2 kohaselt on see aga kaevandaja õigus, mitte kohustus. Eelnevat arvestades ei olnud enampakkumise korraldamine kaevandamisloa taotlemise õiguse müümisel Lee kinnistul õiguspärane ning vaidlustatud korraldused tuleb tühistada. 2) Järgmisena tuleb hinnata, kas menetlusreegleid.

vastustaja

rikkus

enampakkumise

korraldamisel

Kolmas isik esitas Keskkonnaametile Harku VIII lubjakivikarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise loa taotluse 07.03.2019 ja täiendatud taotluse 02.05.2019. Kaebaja esitas Harku II lubjakivikarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise loa muutmise taotluse 08.05.2019, taotledes MaaPS § 68 lg 1 alusel mäeeraldise laiendamist ehk kaebaja soovis kasutada MaaPS § 53 lg-s 3 sätestatud eesõigust. Vastustajal tuli seega tuvastada, kas kaebajal on MaaPS § 53 lg 3 ja § 68 lg 1 alusel eesõigus ning sõltuvalt eesõiguse olemasolust või puudumisest jätkata üksnes kaebaja taotluse menetlust ja lõpetada kolmanda isiku taotluse menetlus või korraldada kaevandamisloa saamise õiguse enampakkumine. Vastustaja on küll põhimõtteliselt selliselt toiminud, kuid leidnud ekslikult, et tuleb korraldada enampakkumine. Vaidlustatud korraldustes ei ole põhjendatud, miks korraldati enampakkumine olukorras, kus kaebaja taotles eesõiguse rakendamist kaevandamisloa saamiseks. Põhjendus, et enampakkumine korraldatakse, kuna esitati kaks taotlust, mida ei ole samaaegselt võimalik rahuldada, on ilmselgelt vastuolus MaaPS mõttega, sest ainult eesõiguste realiseerimise taotluste puudumise korral on enampakkumise korraldamine kohustuslik ja võimalik. Lisaks on vastustaja rikkunud oluliselt põhjendamiskohustust (eesõiguse puudumise osas). Seega on vaidlustatud korraldused ka sel põhjusel õigusvastased ja tuleb tühistada. Kaebaja õigust olla ära kuulatud ei ole rikutud sellises ulatuses, et see võiks eraldi võetuna anda aluse korralduste tühistamiseks. 3) Kaebaja väited, mis puudutavad tagatisraha tasumise tähtaja ja suuruse määramist, ei ole põhjendatud. Vastustaja ei rikkunud MaaPS § 34 lg-s 7 ning § 54 lg-tes 3 ja 8 sätestatut. Vaidlustatud haldusaktide motivatsioon on selles osas piisav. 4) Keskkonnaameti 13.09.2019 korraldusega muudeti 03.09.2019 korraldust enampakkumisel pakkumiste esitamise, tagatisraha tasumise ja pakkumiste avamise tähtaja osas. See korraldus tuleb tühistada esiteks eespool toodud põhjustel ja teiseks ka seetõttu, et Keskkonnaamet rikkus halduskohtu 13.09.2019 määrust, millega halduskohus peatas esialgse õiguskaitse korras 03.09.2019 korralduse kehtivuse ja keelas viia enampakkumist läbi kuni 13.10.2019. 5) Kolmas isik seadis kahtluse alla kaebaja kaevandamisloa nr KMIN-086 alusel jätkuva varu suuruse, kuid ei ole esitanud omalt poolt tõendeid, mis lükkaks ümber kaebaja järelduse, et selle loa alusel jätkub kaebajal kaevandatavat maavaravaru vähem kui viieks aastaks. Ka vastustaja ei ole kaebaja vastavat väidet kahtluse alla seadnud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-19-1730 Kohus ei tuvastanud, kas kaebajal oli Harku maardlas neli kaevandamisluba ka ajal, kui ta esitas mäeeraldise laiendamise taotluse. Selgusetuks jääb kohtu hinnang kaebaja kaevandamislubades märgitud kaevandamise määradele. Vastuseta jäi kolmanda isiku väide, et kaebaja ei ole kaevandamislubadele õiguslikku tähendust omistanud ega ise neid MaaPS § 68 lg 1 kontekstis käsitlenud. Kui kaebajal pole MaaPS § 68 lg 1 järgset mäeeraldise laiendamise õigust, ei ole tal ka MaaPS § 53 lg 3 järgset eesõigust. 2) Kaebaja ei ole MaaPS § 68 lg 1 järgseks õigustatud subjektiks ka selle sätte alternatiivsete tõlgenduste järgi. Kohus ei ole kolmanda isiku vastavate seisukohtadega mittenõustumist piisavalt põhjendanud. 3) Praeguses asjas ei saa kohaldada Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-26-16 seisukohti. Selles asjas tõlgendati MaaPS v.r.-i ja vaidlus puudutas põlevkivi kaevandamist (MaaPS v.r. § 251 lg 1 järgset põlevkivi aastast kaevandamismäära). Riigikohus ei andnud hinnangut, kuidas tuleb hinnata lubjakivi varu olukorras, kus mäeeraldised asuvad ühes karjääris ja sõltumata kehtivate kaevandamislubade arvust toimub kaevandamine mäetehniliselt ühiselt. Põlevkivi kaevandamine on eriline, võrreldes kõigi teiste maavaradega (maardlaks on kogu Eesti, kaevandamislube ei taotleta väikestele mäeeraldistele, kehtestatud on kaevandamislubade ülene kaevandamismäär). Praeguses asjas tuleb lähtuda MaaPS § 68 lg 1 sõnastusest ja seadusandja tahtest, mitte varasemas asjas kohtu antud tõlgendusest. 4) Jääb selgusetuks, millel põhines kohtu järeldus, et kaevandamisloaga nr KMIN-086 antud kaevandatavat maavara jätkub Harku II karjääris kuni viieks aastaks. Kaebaja ja vastustaja seisukohad on siin erinevad ning varu arvestamise metoodika ebaselge. Kohus jättis kolmanda isiku sellekohased vastuväited ja tõendid hindamata. 5) Vastustaja ei rikkunud enampakkumise korraldamise menetlusreegleid. Vaidlustatud korraldused on menetlustoimingud, mitte haldusaktid ning asjaolusid arvestades on need piisavalt põhjendatud. Kaebaja ärakuulamisõigust ei ole rikutud. 6) Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei takistanud 13.09.2019 korralduse vastuvõtmist. Halduskohus tegi 13.09.2019 määruse HKMS § 252 lg 4 alusel, s.o kohaldas esialgset õiguskaitset 30 päevaks ilma põhjendusteta. Selle sätte alusel ei rakendu esialgne õiguskaitse kohe, vaid tuleb ära oodata, kas keegi vaidlustab kohtu määruse. 03.09.2019 korralduse kehtivus ei olnud seega 13.09.2019 seisuga peatunud ja vastustaja võis seda muuta. Lisaks ei olegi võimalik menetlustoimingu kehtivust peatada. Vastustaja 13.09.2019 korraldus ei ole käsitatav enampakkumise läbiviimisena, mille halduskohus esialgse õiguskaitse korras keelas.

3-19-1730 2) Vastustaja ei pidanud 03.09.2019 korralduses põhjendama enampakkumise korraldamist olukorras, kus kaebaja taotles eesõigust kaevandamisloa saamiseks, sest kaebajal puudus selline eesõigus. Korraldus vastab keskkonnaministri 19.07.2017 määruse nr 23 nõuetele. 3) Jättes hindamata, kas vaidlustatud korraldused on haldusaktid või toimingud, ei saanud võtta seisukohta ka selles, kas need on piisavalt põhjendatud või mitte.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8(11)

3-19-1730

1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/e090ecff-9911-4721-822c-1ffd61c20ceb

9(11)

3-19-1730 kaevandamisloaga kaevandatava maavara varu suuruses, sest varu arvestamise metoodika on ebaselge ning kaebaja ja vastustaja hinnangud varu suurusele on olnud erinevad.

3-19-1730 menetlusreeglite rikkumine, korralduste ebapiisav motiveerimine või 13.09.2019 korralduse vastuvõtmine ajal, kui kehtis halduskohtu määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse.

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.