Otsuse avalikult teatavaks 16. oktoober 2020, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number
3-20-36
Haldusasi
OÜ Ekovir kaebus Keskkonnainspektsiooni 15.11.2019 ettekirjutuse nr 428 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja: OÜ Ekovir, esindaja v.adv Küllike Namm Vastustaja: Keskkonnainspektsioon, esindaja Väino Linde
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Ekovir kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.
3.Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.11.2020. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Keskkonnainspektsioon (KKI) tegi OÜ-le Ekovir 15.11.2019 ettekirjutuse nr 428, kohustades teda käitlema vastavalt nõuetele Ida-Viru maakonnas Toila vallas Kukruse külas
Uikala prügila maaüksusel ladustatud pallitatud jäätmed (ettekirjutuse resolutsiooni p-d 1–6). Ettekirjutus tuleb täita ajavahemikul 15.01.2020 kuni 31.12.2020. Ettekirjutus sisaldab sunniraha rakendamise hoiatust selle tähtaegselt täitmata jätmisel (ettekirjutuse V osa).
2.OÜ Ekovir esitas 18.12.2019 KKI-le vaide 15.11.2019 ettekirjutuse nr 428 kehtetuks tunnistamiseks ja ettekirjutuse täitmise peatamiseks. KKI 27.12.2019 vaideotsusega jäeti OÜ Ekovir vaie rahuldamata. OÜ Ekovir esitas 07.01.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse KKI 15.11.2019 ettekirjutuse nr 428 tühistamiseks. Ühes kaebusega esitas kaebaja kohtule esialgse õiguskaitse taotluse.
3.14.01.2020 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse ja viis läbi eelmenetluse toimingud. Kohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata 18.09.2020 määrusega määras kohus asja lahendamise viisik kirjaliku menetluse.
KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
4.Kaebaja palub kaebuse rahuldada. Kaebaja põhjendab oma kaebust alljärgnevalt.
4.1.KKI põhimääruse § 8 lg 2 p 19 kohaselt on riikliku järelevalve teostamisel ettekirjutuste tegemine peadirektori pädevuses ning peadirektori äraolekul täidab tema ülesandeid peadirektori asetäitja või peadirektori määratud osakonnajuhataja (§ 8 lg 3). Ettekirjutuse on koostanud KKI Tartumaa büroo keskkonnakaitse vaneminspektor. Seega ei ole ettekirjutuse tegemine kooskõlas põhimäärusega. Ettekirjutuses puuduvad viited volitusnormile, mis annaks vaneminspektorile õiguse riikliku järelevalve teostamise raames ettekirjutuste tegemiseks. Selline edasivolitamine ei oleks ka õiguspärane (vt Riigikohtu 04.03.2003 määrus asjas nr 3-31-32-03, p 18). Asjaolu, et ettekirjutuse koostaja on keskkonnakaitseinspektor, kellele on pandud järelevalvekohustus ametijuhendiga, ei muuda põhimääruse § 8 lg 2 p-i 19 (vt ka keskkonnajärelevalve seaduse (KeJS) § 10).
4.2.Uikala prügilas ei ole pallitatud jäätmed jagatud sektsioonidesse ning seetõttu ei ole võimalik ettekirjutuse täitmine n-ö sektsioonide kaupa. Sektsioonide puhul on tegemist Maaameti ortofotodele kantud mõtteliste osadega, mis ei ole prügila territooriumil jälgitavad. Seega ei ole ettekirjutus täidetav (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 1 ja lg 2 p 5). Ettekirjutus refereerib olulises osas eelnevat haldusmenetlust (ettekirjutuse I osa). Ettekirjutuse sisuline ja õiguslik põhjendus on puudulik ning raskesti jälgitav. Ettekirjutuse I osas viidatakse JäätS § 34 lg-le 1 ja lg 3 p-le 2, kuid norm ei ole seostatav ettekirjutuse III osaga. KKI on 29.11.2018 koostanud objekti kontrollimise protokolli nr 1084960, mille p-st 8 tuleneb, et vajalik on välja selgitada käitise täpsed laoseisud, ladustatavate jäätmete laos viibimise aeg ning muuta 2018. a jäätmearuannet. Kaebaja esitas 30.04.2019 kirjaga nr 31/19 KKI-le parandused, mille kaebaja tegi 2018. a jäätmearuandes. Kaebaja edastas 08.07.2019 kirjaga täiendavad selgitused. KKI 05.01.2018 haldusmenetluse alustamise teates teavitati AS-i Uikala Prügila, et prügila territooriumil on ladestatud rohkem segaolmejäätmeid kui kompleksloaga lubatud aastane käitluskogus. Pärast AS Uikala Prügila 19.01.2018 seisukoha esitamist kaasas KKI haldusmenetlusse eksperdi (AS Kobras ekspert Ivo Maasik), kelle ekspertiisiakti kohaselt oli 18.04.2018 Uikala prügilas vaheladustatud segaolmejäätmete summaarne kogus lubatud piiridesse jääv (51 130 tonni). KKI tuvastas eelnevalt, et segaolmejäätmete ladustatud kogus on 87 428,05 tonni. Seega on segaolmejäätmete kogus muutuv. Samuti on KKI varem tuvastanud, et segaolmejäätmete vaheladustatud kogus ei ületa kompleksloaga lubatud koguseid. Lisaks on kaebaja alustanud pallitatud jäätmete käitlemist käitise loodenurgas asuvast sorteerimisliinile lähimast jäätmehunnikust (n-ö I sektsioonist), mis tõendab segaolmejäätmete koguse muutumist. Kaebaja on 15.05.2019 KKI-le saadetud kirjas selgitanud, et tagaplatsil vaheladustatud pallides on enamasti eelnevalt sorteeritud ja purustatud segaolmejäätmed, mida kaebaja kvalifitseerib
jäätmekoodiga 19 12 10 ning hetkel toimub selle materjali täiendav sorteerimine, sõelumine ja lõplik purustamine. Lisaks on 03.05.2019 tagaplatsil kasutusele võetud uus sorteerimisliin segaolmejäätmete sorteerimiseks erinevate fraktsioonide ja liikide kaupa. Sõlmitud on leping Kunda Nordic Tsement AS-ga prügikütuse RDF üleandmiseks koguses 8000 tonni aastas. Kaebaja ettevõttes töötab üheaegselt kolm sorteerimisliini: üks tsehhis paberi ja pakendi sorteerimiseks (töö kolmes vahetuses) ja kaks tagaplatsil segaolmejäätmete sorteerimiseks (töö kahes vahetuses), millega tagatakse jäätmete efektiivne ümbertöötlemine. Kaebaja esitas 21.06.2019 KKI-le ajakava, et segaolmejäätmed on planeeritud ümber töödelda hiljemalt 31.12.2020. KKI 10.07.2019 kirjast ei nähtu, et ajakava oleks vastuvõetamatu või vajaks täpsustamist. Kaebaja esitas 04.09.2019 KKI-le teabe, kui suure koguse pallitatud jäätmeid on Ekovir OÜ alates 2019. a maist (kui käivitati uus sorteerimisliin) kuni 2019. a augustini ümber töödelnud. Sellises olukorras jääb ettekirjutuse koostamine arusaamatuks. Samuti on ebaselge, millele tuginedes asus KKI seisukohale, et ladustatud jäätmed jäävad käitlemata või käideldakse neid keskkonda ohustavalt ning vastuolus JäätS-ga. Ebaõige on KKI seisukoht, et Maa-ameti ortofotode pinnalt on tuvastatav, et pallitatud segaolmejäätmete laoseis pole muutunud vähemalt alates 05.05.2016. Ortofotode põhjal ei ole võimalik arvestada jäätmete laoseisu. Ettekirjutuses puuduvad muud andmed, mille põhjal on KKI järeldanud, et jäätmeid on ladustatud üle kolme aasta.
4.3.KKI 10.07.2019 kirjast nr 8-5/19/2993-6 selgub, et 02.07.2019 tehti haldusmenetluse nr 428 raames Uikala prügilas kohapealset kontrolli ning prügilas teostati droonimõõdistused vaheladustatud jäätmete ja ladeala mahtude määramiseks ja hetkeolukorra hindamiseks. Kaebajale ei ole andmeid tutvustatud. Droonimõõdistustele ja 02.07.2019 kontrollile ei ole ettekirjutuses viidatud.
4.4.Ettekirjutuse p III kohaselt tuleb kaebajal likvideerida Uikala prügila maaüksuselt kõik pallitatud jäätmed, käideldes neid vastavalt kehtivatele nõuetele. Kaebajale ei ole mõistetav, kas pallitatud jäätmete likvideerimisega on samastatav ettekirjutuse resolutsiooni p-des 1–6 kirjeldatud tegevused. JäätS §-st 128 tulenevalt saab likvideerida üksnes jäätmete keskkonda viimisega ja jäätmetest põhjustatud saastusega seonduvat kahju, mitte jäätmeid. Vaideotsusest saab järeldada, et KKI eesmärk on pallitatud jäätmete hävitamine. Samas tuleneb ettekirjutuse resolutsioonist, et pallitatud jäätmetest tuleb sorteerida välja ringlusse võetavad jäätmed, toota prügikütust ning prügikütuseks mittesobiv osa ladestada. Ettekirjutust tagav haldussunnivahend saab üldjuhul olla õiguspärane vaid siis, kui adressaadil on olnud mõistlik võimalus ettekirjutuse täitmiseks (nt Riigikohtu 20.04.2018 otsus asjas nr 3-15-443).
4.5.Ei ole arusaadav, kas ettekirjutus on tehtud ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks (korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg 1 ja § 5 lg 2). Abstraktse ohu ennetamise korral ei saa ettekirjutuse aluseks olla KorS § 28 lg 1 (vt eelnevalt viidatud Riigikohtu otsus asjas nr 3-15-443). Ettekirjutusest ei selgu, milline on konkreetne oht ning mis põhjusel leiab haldusorgan, et esineb olukord, milles lähitulevikus leiab piisava tõenäosusega aset korrarikkumine. Järelevalvemenetluse eesmärk ei peaks olema ettekirjutuse tegemine iga õigusrikkumise ja puuduse kohta, mis riikliku järelevalve käigus avastatakse (vt nt viidatud Riigikohtu otsuse p 15). Põhjendatud oleks olnud teha ettepanek pallitatud jäätmete käitlemiseks.
4.6.Vastustaja on 25.09.2020 esitanud kohtule järgmised dokumendid: 1) Päästeameti 16.07.2020 kiri ja 2) kaebaja 18.06.2020 teatis vastustajale. Vastustaja seisukohast ei selgu, millist käesolevas asjas tähtsust omavat asjaolu soovib vastustaja viidatud dokumentidega tõendada. Vastustaja ei seo esitatud tõendeid ettekirjutuses nr 428 käsitletud pallitatud jäätmetega. Kaebaja hinnangul on vastustaja esitatud tõendid asjakohatud ega puuduta käesolevat kohtumenetlust. Vastustaja esitatud tõenditest ei selgu, millisel põhjusel on Uikala prügilas põleng tekkinud. Vastupidi, kaebaja 18.06.2020 teatise kohaselt on 02.06.2020 toimunud
põlengu võimalikku tekkepõhjust raske täpselt määrata. Eeldatavasti on selleks ilmastikutingimuste ja füüsikaliste faktorite kombinatsioon. Kuivõrd vastustaja esitatud tõendid ei ole seostatavad ettekirjutuses nr 428 käsitletud pallitatud jäätmetega, s.o põlengu(te) tekkimine ei ole põhjustatud ettekirjutuses nr 428 käsitletud jäätmetest, ei oma vastavad tõendid käesolevas asjas ka tähendust.
4.7.Kaebaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud kokku summas 3006 eurot vastavalt menetluskulude nimekirjale (tl 82-83p).
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata.
5.1.Korrakaitseseaduse (KoRS) § 28 lg 1 kohaselt on pädeval korrakaitseorganil ohu või korrarikkumise korral õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul. Jäätmeseaduse (JäätS) § 119 lg 1 kohaselt teostab riiklikku järelevalvet JäätS nõuete täitmise üle Keskkonnainspektsioon.
5.2.Keskkonnajärelevalve seaduse § 10 kohaselt on riigi keskkonnakaitseinspektor mh KKI ametnik, kellele on järelevalvekohustus pandud ametijuhendiga. Keskkonnainspektsiooni peadirektori 23.09.2019 käskkirjaga nr 1-1/19/39 on kinnitatud KKI keskkonnakaitse vaneminspektori ametijuhend. Keskkonnakaitse vaneminspektori tegevuse eesmärk ja ülesanne on riikliku keskkonnajärelevalve teostamine ning seaduses ettenähtud ulatuses ja korras riikliku sunni rakendamine. Ametijuhendi p 3.6 kohaselt viib keskkonnakaitse vaneminspektor vastavalt vajadusele läbi haldusmenetlust, väärteomenetlust või kriminaalmenetlust. Seega on ettekirjutus nr 428 koostatud pädeva haldusorgani pädeva ametiisiku poolt. Ka Tallinna Ringkonnakohus on oma 13.02.2020 määruse p-s 21 otsesõnu märkinud: „Kuna ringkonnakohtu hinnangul sisepädevust ei ole ületatud, ei ole kaebuse neil väidetel eduväljavaadet.“
5.3.Jäätmeseadus sätestab jäätmehoolduse nõuded ja seaduse üheks eesmärgiks on inimese tervise ja keskkonna kaitsmine jäätmete kogumisest, veost, töötlemisest säilitamisest ja ladestamisest tulenevate kahjulike mõjude eest. JäätS § 28 lg 1 järgi on jäätmevaldaja kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt jäätmeseaduses kehtestatud nõuetele. JäätS § 73 lg 1 kohaselt annab jäätmeluba jäätmeid käitlevale isikule õiguse üheks või mitmeks JäätS § 73 lg 2 nimetatud jäätmekäitlustegevuseks ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused.
5.4.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 2 kohaselt tuleb haldusakti põhjendustes märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus.
5.5.04.10.2017 kontrollis AS Uikala Prügila keskkonnaalase tegevuse vastavust kompleksloas nr KKL/150026 sätestatule, mille tulemusena koostati objekti kontrollimise protokoll (OKP) nr 1075463 (vt toimik lk 4-25). Tuvastati, et käitise läänepoolses osas asuval kompostimisväljakul toimub pallitatud segaolmejäätmete ja segaolmejäätmete ning segaolmejäätmete jämefraktsiooni vaheladustamine. Samuti toimub prügila ladestusalast kagu suunas segaolmejäätmete purustamise käigus tekkiva peenfraktsiooni vaheladustamine. Ettevõtte esitatud andmete kohaselt oli käitise territooriumil vaheladustatud üle 80 000 t segaolmejäätmeid, mis on rohkem kui kompleksloaga lubatud, sest aastane segaolmejäätmete lubatud käitluskogus oli 70 000 t (vt haldusmenetluse toimik lk 27-28).
5.6.05.01.2018 alustas KKI haldusmenetluse nr 428 AS Uikala Prügila (registrikood 10339722) tegevuse kooskõlla viimiseks kompleksloa nr KKL/150026 nõuetega segaolmejäätmete ladustamise osas. Vaheladustatud segaolmejäätmete koguse määramiseks koostatud ekspertiisiakti (vt haldusmenetluse toimik lk 33-35 p 9.1.1) kohaselt oli 18.04.2018
seisuga Uikala prügilas vaheladustatud pallitatud segaolmejäätmete summaarne kogus 31 935 t. Uikala prügila asendiplaani (vt haldusmenetluse toimik lk 152 eksplikatsioon 23-24) järgi on käitise lääne osa, kus pallitatud segaolmejäätmeid ladustatakse, kasutusel kompostiväljakuna ja järelvalmimisalana (lahtine ladu) ehk tegemist ei ole prügilaga JäätS mõistes.
5.7.Jäätmeseaduse § 34 lg 1 kohaselt on prügila jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila) ja jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel. Sama §-i lg 3 p 2 järgi ei loeta prügilaks jäätmete ladustamise kohta enne nende töötlemist või taaskasutamist, kui kõik sinna paigutatud jäätmed töödeldakse või taaskasutatakse kolme aasta jooksul nende ladustamisest arvates.
5.8.29.11.2018 teostatud kontrolli raames tuvastas KKI muuhulgas, et segaolmejäätmete laoseis ei ole Uikala prügilas muutunud vähemalt alates 05.06.2016. Juba 2017 aastal esitas käitaja KKI-le andmed, mille kohaselt hakati segaolmejäätmeid pallitatud kujul vaheladustama Uikala prügilas alates 2014 aastast (vt toimik lk 148-149 p 8). See tähendab, et pallitatud kujul on segaolmejäätmeid ladustatud prügila maaüksusel juba üle kolme aasta.
5.9.Keskkonnaoht on sisustatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 5, kui olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus. Jäätmeseadus sätestab jäätmehoolduse üldnõuded ja seaduse üheks eesmärgiks on inimese tervise ja keskkonna kaitsmine jäätmete kogumisest, veost, töötlemisest, säilitamisest ja ladestamisest tulenevate kahjulike mõjude eest.
5.10.21.10.2019 tuvastas KKI täiendavalt, et käitise territooriumile on ladestatud 35 000 jäätmepalli (vt OKP nr 1091468 p 8 lk 8). „Kuivõrd käitaja ei ole suutnud jäätmetele väljundit leida ning osaliselt on pallitatud jäätmed hakanud taimestikuga kattuma, on vajalik jäätmed likvideerida“ – väljavõte 29.11.2018 koostatud OKP-st nr 1084960 (vt haldusmenetluse toimik lk 148-149 p 8 lõpuosa). Seega on ettekirjutuse nr 428 kolmandas osas asutud õigustatult asutud seisukohale, et eksisteerib oht, et kinnistule ladustatud (pallitatud) jäätmed jäävadki käitlemata või käideldakse keskkonda ohustavalt ja JäätS nõuetele mittevastavalt.
5.11.Ettekirjutuse nr 428 tegemiseks esines piisav alus, kuivõrd eelnimetatud asjaolusid arvestades võis ohu realiseerumist mõistlikult prognoosida ja selle ohustava tegevusega võib piisava tõenäosusega kaasneda oluline oht keskkonnale. Niisugust olukorda, kus keskkonnaohu tekkimise võimalust tuleb hinnata piisavalt tõenäoliseks, ei saa KKI korrakaitseorganina aktsepteerida ning vajadus kaebajale ettekirjutuse tegemiseks oli olemas. Esitatust tuleneb, et KKI 15.11.2019 ettekirjutus nr 428, millega kohustati OÜ Ekoviri likvideerima Uikala prügilast kõik pallitatud jäätmed, käideldes neid vastavalt kehtivatele nõuetele, tehti just keskkonnakaitselistest vajadustest lähtuvalt.
5.12.OÜ Ekovir on 21.06.2019 KKI-le edastatud vastuskirjas (vt haldusmenetluse toimik lk 166-167) märkinud: „Ettevõtte poolt koostatud segaolmejäätmete käitlemise ajakava järgi, mis võtab arvesse muuhulgas käitises tagaplatsile tekkinud sorteerimata segaolmejäätmete laoseisu ning jooksvalt saabuvad kogused, planeeritakse segaolmejäätmeid ümber töödelda 31.12.2020 aastaks. Ajakava võib muutuda meist olenematutel asjaoludel (näiteks KNC AS-ga lepingutingimuste muutmine jm)“.
5.13.Seega on OÜ Ekovir ka ise selgitanud, et arvestades nii igapäevaselt saabuvate segaolmejäätmete koguseid kui ka laoseisu, on kaebajal olemas tootmisvõimekus pallitatud jäätmed ümber töödelda 2020 aasta lõpuks (mis on ka ettekirjutuses nr 428 toodud kohustuste viimase osa täitmise lõpptähtaeg).
5.14.Samas on kaebuse esitaja ise vabatahtlikult asunud prügila maaüksusel asuvaid pallitatud jäätmeid nõuetekohaselt likvideerima minimaalselt. 21.10.2019 läbi viidud kontrollimise kohta koostatud OKP-st nr 1091468 p 8 lk 8 nähtub, et ajavahemikul mai5
oktoober 2019 on kaebaja likvideerinud vaid ca 1100 jäätmepalli 35 000-st. Seetõttu anti kaebajale ettekirjutusega kohustus Uikala prügila maaüksusele ladustatud pallitatud jäätmed käidelda haldusaktis märgitud tähtaegadeks (alates esimese sektsiooni puhul 15.01.2020 kuni kuuenda sektsiooni puhul 31.12.2020) ja teha seda vastavalt kehtestatud nõuetele. Ühtlasi selgitati ettekirjutuses, et see tähendab kohustust sorteerida välja ringlusse võetavad jäätmed, toota prügikütust ja prügikütuseks mittesobiv osa ladestada.
5.15.Ettekirjutuse nr 428 III osas kasutatud mõiste „vastavalt kehtivatele nõuetele“ on lahti kirjutatud selle resolutsioonis – sorteerida välja ringlusse võetavad jäätmed, toota prügikütust ja prügikütuseks mittesobiv osa ladestada. Samuti annab Eesti Keele Sihtasutuse poolt 2013 välja antud Eesti Õigekeelsussõnaraamat sõnale „likvideerima“ tähenduseks „kaotama“, „kõrvaldama“, „hävitama“, „lõppu tegema“. Kaebaja väide, et ettekirjutus nr 428 ei ole arusaadav ega täidetav, sest KKI nõuab sellega vaid pallitatud jäätmete hävitamist, on seetõttu oma olemuselt ainetu ja kontekstivälise sisuga. OÜ Ekovir jäätmeluba omava juriidilise isikuna pidi olema teadlik, et jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt jäätmeseaduses kehtestatud nõuetele või andma need üle selleks õigust omavale isikule.
5.16.Ettekirjutuse I osas olevast droonifotost nähtub, et Uikala prügila maaüksusel on jäätmepallid ladustatud kompostimisväljakul ja järelvalmimisalal kuue ääristatud sektsioonina. Ettekirjutuse selguse ja täidetavuse eesmärgil on selle resolutsioonis adressaadi kohustused ja täitmise tähtajad esitatud jäätmepallidega täidetud sektsioonide kaupa.
5.17.Päästeameti Ida päästekeskuse poolt on 09.05.2019 KKI-le edastatud OÜ Ekoviri 26.04.2019 kiri tuleohutuse tagamisest Uikala prügilas (vt haldusmenetluse toimik lk 157). Selle dokumendiga on kaebaja esitanud Päästeametile ka Uikala prügila territooriumi plaani (vt haldusmenetluse toimik lk 158) ja ladustamise plaani (vt haldusmenetluse toimik lk 159), kus lahtise lao maa-alal on ära toodud kuus eraldi asuvat sektsiooni. Seetõttu jääb sügavalt arusaamatuks kaebaja väide, et ettekirjutuses viidatud sektsioonid jäätmepallidega ei ole looduses järgitavad ja neid tegelikkuses ei esine. 21.10.2019 koostatud OKP-st nr 1091468, mis oli ka ettekirjutuse nr 428 tegemise üheks aluseks nähtub, et „segaolmejäätmed ei ole ladustatud vastavalt loa nõuetele aunadesse. Segaolmejäätmed on ladustamisplatsil kuhjatud suurtesse hunnikutesse ning ladustatud pallitatud jäätmete vahele ja peale“ (vt OKP nr 1091468 p 2 lk 2).
5.18.Vastustaja esitas kaebaja määruskaebusele vastates ringkonnakohtule tõendina Uikala prügila kohta 09.01.2020 koostatud objekti kontrollimise protokolli nr 1093589 koos fototabelitega (tl 63-66). Neist nähtub, et Uikala Prügila vaheladustusala lõunapoolses otsas asuvate pallitatud jäätmete peale ja vahele on kuhjatud suurtesse hunnikutesse segaolmejäätmeid. Seetõttu pole selgelt eristatavad pallitatud jäätmete V ja VI sektsioon. Vaatluse käigus olid eristatavad piirid pallitatud sektsioonide I-IV vahel. Asjaolu, et need kuus pallitatud jäätmete sektsiooni on OÜ Ekovir poolt osaliselt kaetud juba muu jäätmematerjaliga, üksnes kinnitab ettekirjutuse nr 428 tegemise vajadust.
5.19.Eeltoodust nähtub, et haldusmenetluses nr 428 on tuvastatud ettekirjutuse kui haldusakti andmiseks vajalikud faktilised ja õiguslikud eeldused. Haldusmenetlus on läbi viidud pädeva haldusorgani poolt haldusmenetluse seaduse nõuetest lähtuvalt.
5.20.Vastustaja toob veel välja, et kohtule esitatud Päästeameti 16.07.2020 kirjast OÜ-le Ekovir nähtub, et Uikala prügilas on ajavahemikul 01.01.2018 – 13.07.2018 toimunud kokku 21 erinevat põlengut (tl 86-87p). Esitatust tuleneb veelkordselt, et KKI 15.11.2019 ettekirjutus nr 428, millega kohustati OÜ Ekoviri likvideerima Uikala prügilast kõik pallitatud jäätmed, käideldes neid vastavalt kehtivatele nõuetele, tehti keskkonnakaitselistest vajadustest lähtuvalt.
Kaebaja poolt 18.06.2020 KKI-le saadetud teatisest (tl 88-102) nähtub, et 02.06.2020 toimus Uikala prügilas kahe päevane põleng. Hävis 2000 t segaolmejäätmeid ja põlengu ulatus oli 600 m2 . Keskkonnaoht on sisustatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 5, kui olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus. Jäätmeseadus sätestab jäätmehoolduse üldnõuded ja seaduse üheks eesmärgiks on inimese tervise ja keskkonna kaitsmine jäätmete kogumisest, veost, töötlemisest, säilitamisest ja ladestamisest tulenevate kahjulike mõjude eest. Toimunud põlengute kaudu on keskkonnaoht ka Uikala prügilas kahjuks korduvalt realiseerunud.
5.21.Kaebaja erahuvi - mitte teha kulutusi ega asuda JäätS-ga sätestatud nõuete ja ettekirjutusega määratud pallitatud jäätmete likvideerimiskohustuste täitmisele - ei saa prevaleerida seadusest tulenevate nõuete täitmise kohustuse ja keskkonnakaitselise avaliku huvi ees. Ettekirjutuse tähtaegse täitmata jätmise korral võib see olla loodusele koormavam ja piisava tõenäosusega ohu realiseerumisel keskkonnaalase olukorra hilisem taastamine oluliselt raskem kui vaide esitaja majanduslike huvide taastamine.
5.22.Eeltoodud asjaoludel on Keskkonnainspektsioon seisukohal, et alust ettekirjutuse nr 1360 tühistamiseks ei ole ja OÜ Ekovir kaebus tuleb jätta rahuldamata. KKI poolt välja antud haldusakt on õiguspärane, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastab vorminõuetele.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud poolte seletustega ja toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
7.Keskkonnainspektsioon (KKI) tegi OÜ-le Ekovir 15.11.2019 ettekirjutuse nr 428, kohustades teda käitlema vastavalt nõuetele Ida-Viru maakonnas Toila vallas Kukruse külas Uikala prügila maaüksusel ladustatud pallitatud jäätmed (ettekirjutuse resolutsiooni p-d 1–6). Ettekirjutus tuleb täita ajavahemikul 15.01.2020 kuni 31.12.2020. Ettekirjutus sisaldab sunniraha rakendamise hoiatust selle tähtaegselt täitmata jätmisel (ettekirjutuse V osa). Ettekirjutusest nähtub, et KKI tegi 21.10.2019 Uikala prügilas keskkonnakompleksloa korrapärast kontrolli, mille käigus käitaja esindajad selgitasid, et käitise territooriumil on ladestatud ligikaudu 35 000 jäätmepalli. Ühe palli keskmine kaal on 700 kg. Pallitatud jäätmete käitluse üle peetakse arvestust pallide koguste järgi ning alates 2019. a maist on Ekovir OÜ käidelnud ca 1100 jäätmepalli. Pallitatud jäätmete käitlemist on alustatud käitise loodenurgas asuvale sorteerimisliinile lähimast jäätmehunnikust. Jäätmeseaduse (JäätS) § 34 lg 1 kohaselt on prügila jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila), ja jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel. Sama paragrahvi lg 3 p 2 järgi ei loeta prügilaks jäätmete ladustamise kohta enne nende töötlemist või taaskasutamist, kui kõik sinna paigutatud jäätmed töödeldakse või taaskasutatakse kolme aasta jooksul nende ladustamisest arvates. Uikala prügila asendiplaani järgi on käitise lääneosa, kus ladustatakse pallitatud segaolmejäätmeid, kasutusel kompostimisväljakuna ja järelvalmimisalana (lahtine ladu) ning tegemist pole prügilaga JäätS mõistes. Ettekirjutuse tegemine on vajalik, et tagada JäätS-s kehtestatud nõuete täitmine, kaitsta keskkonda ning kohustada jäätmete valdajat käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale jäätmekäitlejale. OÜ Ekovir ladustab Uikala prügila maaüksusel pallitatud jäätmeid kauem kui kolm aastat. Eksisteerib oht, et ladustatud jäätmed jäävad käitlemata või käideldakse keskkonda ohustavalt
ja JäätS nõuetele mittevastavalt. Ettekirjutuse tegemisel lähtutakse vajadusest tagada jäätmete nõuetekohane käitlemine ning sel viisil kaasa aidata keskkonna kaitsele. Ettekirjutuse tähtaegade määramisel on võetud arvesse ettevõtte poolt edastatud segaolmejäätmete käitlemise ajakava, mille kohaselt plaanib OÜ Ekovir pallitatud jäätmed käidelda hiljemalt 31.12.2020. Pallitatud jäätmete sektsioonidesse jagamisel ja jäätmete käitlemise järjekorra määramisel on arvestatud, et OÜ Ekovir on alustanud pallitatud jäätmete käitlemist käitise loodenurgas asuvast sorteerimisliinile lähimast jäätmehunnikust (I sektsioon). (vt tl 11-15)
8.Kaebuse esitaja on esmalt kahtluse alla seadnud ettekirjutuse õiguspärasuse väites, et KKI vaneminspektoril puudus ettekirjutuse tegemiseks pädevus. Kaebuse esitaja viitab KKI põhimääruse § 8 lg 2 p 19, mille kohaselt on riikliku järelevalve teostamisel ettekirjutuste tegemine peadirektori pädevuses ning peadirektori äraolekul täidab tema ülesandeid peadirektori asetäitja või peadirektori määratud osakonnajuhataja (§ 8 lg 3). Kuivõrd ettekirjutuse on koostanud KKI Tartumaa büroo keskkonnakaitse vaneminspektor, siis ei ole ettekirjutuse tegemine kaebaja arvates kooskõlas põhimäärusega. Kohus märgib, et JäätS § 119 lg 1 tulenevalt teostab riiklikku järelevalvet JäätS nõuete täitmise üle KKI. Keskkonnajärelevalve seaduse (KeJS) § 2 lg 1 sätestab, et keskkonnajärelevalve on KKI ja kohaliku omavalitsuse üksuse organi või asutuse tegevus eesmärgiga ennetada, selgitada välja ja tõrjuda oht ning kõrvaldada korrarikkumine keskkonnakaitse valdkonnas. Sama seaduse § 4 lg 1 tulenevalt teostab KKI keskkonnajärelevalvet seaduses või määruses sätestatud alusel ja korras. KeJS § 10 kohaselt on riigi keskkonnakaitseinspektor KKI või muu seaduse alusel keskkonnajärelevalve kohustust omava valitsusasutuse ametnik, kellele järelevalvekohustus on pandud ametijuhendiga. KKI põhimääruse § 8 lg 2 p 8 sätestab, et peadirektor kinnitab inspektsiooni asjaajamiskorra, sisekorraeeskirja, struktuuriüksuste põhimäärused, tööplaanid, ametijuhendid ja muud sisemist töökorraldust reguleerivad dokumendid. Vaidlust ei ole selles, et KKI peadirektori 23.09.2019 käskkirjaga nr 1-1/19/39 on kinnitatud KKI keskkonnakaitse vaneminspektori ametijuhend (vt tl 26-33p). Keskkonnakaitse vaneminspektori tegevuse eesmärk ja ülesanne on riikliku keskkonnajärelevalve teostamine ning seaduses ettenähtud ulatuses ja korras riikliku sunni rakendamine. Ametijuhendi p 3.6 kohaselt viib keskkonnakaitse vaneminspektor vastavalt vajadusele läbi haldusmenetlust, väärteomenetlust või kriminaalmenetlust (tl 30p). Eeltoodust tulenevalt ei nähtu kohtule, et haldusakt oleks väljastatud selleks pädevust mitteomava isiku poolt. Asjaolu, et ka KKI peadirektori pädevuses on teha ettekirjutusi ei tähenda, et vastav pädevus puuduks KKI keskkonnakaitse vaneminspektoril olukorras, kus vastav pädevus on talle antud seaduse alusel, põhimääruse ja ametijuhendiga. Kohus jagab siinkohal ka Tallinna Ringkonnakohtu 13.02.2020 määruses käesolevas asjas avaldatud seisukohta selles, et isegi kui haldusakti andmisel oleks rikutud sisepädevust (millega kohus ei nõustu), ei tooks see kaasa haldusakti tühisust nagu leiab kaebaja. HMS § 63 lg 2 p 3 kohaselt on haldusakt tühine, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan. Sisepädevuse rikkumisel on tegemist menetlusveaga, mille esinemisel tuleb HMS § 58 alusel hinnata, kas vastav rikkumine mõjutas asja otsustamist (Riigikohtu 24.04.2018 määrus asjas nr 3-17-725, p 20). Kohus leiab, et käesoleva asja otsustamist ei saanud kuidagi mõjutada see, kas ettekirjutuse allkirjastas vaneminspektor või peadirektor. Ka kaebaja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mis võiks kinnitada vastupidist.
Kokkuvõtvalt leiab kohus, et ettekirjutus nr 428 on koostatud pädeva haldusorgani ja pädeva ametiisiku poolt ning kaebaja poolt esitatud väited pädevuse normide rikkumise kohta on alusetud ega too kaasa ettekirjutuse õigusvastasust.
9.Kohus ei nõustu kaebajaga väitega selles, et ettekirjutust ei ole võimalik täita ning ettekirjutus on sellest tulenevalt tühine (HMS § 63 lg 2 p 5), kuna Uikala prügilas ei ole pallitatud jäätmed jagatud mistahes sektsioonidesse. Kaebaja väited sellest, et pallitatud jäätmed ei ole sektsioonides ei ole põhjendatud ega veenvad. Haldusmenetluse toimikusse lisatud fotodelt nähtub, et pallitatud jäätmed on ladustatud nn sektsioonide (vaheladude) kaupa (vt nt haldusmenetluse toimik, lehed 23–24; ekspertiisiakti lisa, haldusmenetluse toimik, lehed 46 ja 47; 05.06.2016 ja 07.05.2017 ja 09.05.2018 ja 29.11.2018 ortofotod, haldusmenetluse toimik, lehed 150–150p; OÜ Ekovir 26.04.2019 kirja lisa, haldusmenetluse toimik, lehed 158 ja 159). Sõltumata sellest, millise terminiga pallitatud jäätmete ladustamiskohtasid nimetada, puudub alus arvata, et kaebajale ei oleks ettekirjutuse täitmisel mõistlikult arusaadav, milliseid konkreetseid vaheosasid (sektsioone) on ettekirjutuse osatähtaegade täitmisel silmas peetud. Kuigi V ja VI sektsiooni piiri ei ole vaheladustatud segaolmejäätmete tõttu võimalik täpselt eristada, on ettekirjutuse täitmisel võimalik teha kindlaks konkreetne pallitatud jäätmete kogus, mis tuleb likvideerida, võttes seejuures arvesse, et kaebaja väitel on ühe palli kaal keskmiselt 0,7 tonni ja hinnanguliselt on käitise territooriumil 35 000 palli. Samuti on eelnevate sektsioonide käitlemisel võimalik lähtuda nendes sisalduvate pallide mahust ning kaalust. Eelnev ei muuda ettekirjutust mittetäidetavaks ega tühiseks (HMS § 63 lg 2 p 5). Kohus ei nõutu kaebajaga ka selles, et ettekirjutuse resolutsioon ei ole eraldiseisvalt haldusakti põhjendustest aru saadav ning täidetav, et ei ole arusaadav, milleks täpselt KKI kaebajat kohustab. Haldusakti resolutsioonis (vt tl 11 ja selle pöördel) on selgelt välja toodud, milliste osadena tuleb pallitatud jäätmeid käidelda, st sorteerida taaskasutatav osa, toota prügikütust ning mittesobiv osa ladestada. Selliselt toimides saavad pallitatud jäätmed nõuetekohaselt käideldud. Tegemist on jäätmete sorteerimise protsessiga, mistõttu ei ole kaebajat ettekirjutusega kohustatud täitma ülesandeid, mis väljuvad OÜ Ekovir tavapärase majandustegevuse piiridest. Küsimus sellest, kas osad segaolmejäätmed on ebaõigesti vaheladustatud, ei oma puutumust praeguse haldusasjaga, sest selles osas on KKI alustanud eraldi haldusmenetlust (vt 21.10.2019 objekti kontrolli protokoll, p 19, lk 10, tl 39p).
10.Kohus ei nõustu sellega, et ettekirjutuse sisuline ja õiguslik põhjendus on puudulikud ning raskesti jälgitavad, millest tulenevalt ei selgu ettekirjutusest selle tegemise vajadus. Kaebaja märgib kaebuses muuhulgas, et ettekirjutuse I osas viidatakse JäätS § 34 lg-le 1 ja lg 3 p-le 2, kuid norm ei ole seostatav ettekirjutuse III osaga. Kohus kaebajaga ei nõustu. KKI 04.10.2017 objekti kontrollimise käigus selgitas käitaja (kaebaja õiguseellane), et 2014. aastal vastu võetud pallitatud segaolmejäätmeid ladestatakse prügilasse 2017. a lõpul ning KKI tuvastas, et segaolmejäätmed olid osaliselt kattunud taimestikuga (protokolli p 8; haldusmenetluse toimiku leht 6p). KKI 29.11.2018 objekti kontrolli protokollist nähtub, et vastustaja etteheidete kohaselt on pallitatud segaolmejäätmeid ladustatud üle kolme aasta. Võrreldes 05.05.2016 ei ole segaolmejäätmete kogus muutunud. Osad pallitatud jäätmed on kaetud taimestikuga (protokolli p 8; haldusmenetluse toimik, leht 148p). KKI 29.10.2019 objekti kontrollimise protokollist selgub, et ühe palli kaal on keskmiselt 0,7 tonni ja hinnanguliselt on käitise territooriumil 35 000 palli. Käitaja selgitas, et alates 2019. a maist on OÜ Ekovir käidelnud ca 1100 jäätmepalli (protokolli p 8; tl 35–40p). KKI palus 03.06.2019 kaebajal edastada täiendavad selgitused pallitatud jäätmete likvideerimise kohta (haldusmenetluse toimik, lehed 164–164p). OÜ Ekovir selgitas
21.06.2019 vastuses, et on võimeline ümber töötlema ca 4000–6000 t jäätmeid kuus ja 48 000– 72 000 t aastas. Sellest 30% moodustavad pallitatud segaolmejäätmed (haldusmenetluse toimik, lk 167p). Ajakava planeerimisel arvestas kaebaja sissetulevate jäätmete suurusega, kuid märkis, et see võib muutuda kaebajast olenematutel põhjustel (haldusmenetluse toimik, lk 167p). Kokkuvõtvalt nähtub haldusmenetluses esitatud vastustest, et kaebaja suudab ühe kuu jooksul töödelda ca 5000 tonni prügi, millest pallitatud jäätmed moodustavad 30% (vt OÜ Ekovir 21.06.2019 ja 02.08.2019 kirjad; haldusmenetluse toimik, lehed 167–167p ja 182–183p). Samas selgitas Ekovir OÜ 04.09.2019 kirjas, et vahemikus 2019. a maist kuni septembri alguseni kulus RDF kütuse valmistamiseks ca 700 tonni pallitatud jäätmeid (haldusmenetluse toimiku lehed 189–189p). Kohus leiab, et haldusmenetluses kogutud materjalid kinnitavad ohukahtlust, et ettekirjutust tegemata võivad vaidlusalused pallitatud jäätmed jääda nõuetekohaselt käitlemata. Haldusmenetluse materjalidest nähtub, et KKI on juba 2017. aastal juhtinud kaebaja õiguseellase tähelepanu sellele, et pallitatud jäätmeid on Uikala prügila territooriumil ladustatud üle kolme aasta. Kaebaja selgitused pallitatud jäätmete nõuetekohase käitamise osas ei ole olnud veenvad, et tagada jäätmete nõuetekohane käitlemine ilma ettekirjutust tegemata. Kaebaja selgitas 21.06.2019, et käitleb ühes kuus ca 1500 t pallitatud jäätmeid (5000×0,3), ent on samas selgitanud, et vahemikus 2019. a maist kuni septembri alguseni käideldi üksnes 700 t pallitatud jäätmeid. Lisaks viitavad haldusmenetluse materjalide juurde lisatud droonifotod, et pallitatud jäätmete hulk ei ole nõutaval määral vähenenud. Eelnevast järeldub, et vähemalt suuremas osas on tegemist vanemate kui kolm aastat ladestunud jäätmetega. Veenvaid tõendeid, et tegemist on uuemate kui kolm aastat ladustatud jäätmetega, ei ole haldusmenetluse materjalidele lisatud. Vastavaid tõendeid ei ole ka kaebaja haldusmenetluses ega kohtumenetluses esitanud. Maa-ameti kaardirakendusest nähtub 05.05.2016 ja 24.04.2019 ortofotode võrdlemisel, et II, III ja IV sektsioonis olevad jäätmepallid on puutumata (paiknevad sama värvimustri järgi); V ja VI sektsiooni peale on ladestatud jäätmeid, kuid sektsioonide servades paiknevate jäätmepallide värv ja asend on jäänud samaks. Maa-Ameti ortofotod on kätte saadavad Maa-Ameti geoportaalist. Ettekirjutuses viidatud JäätS § 34 lg 1 ja lg 3 p 2 on seostatav ettekirjutuse III osaga ehk ettekirjutuse tegemise vajadusega seeläbi, et kindlaks on tehtud, et kaebaja ei ole käidelnud pallitatud jäätmeid, mis asuvad käitise lääne osas ja mis on kaebaja poolt esitatud asendiplaani kohaselt (vt haldusmenetluse toimiku lk 152) kasutusel kompostimisväljakuna ja järelvalmimisalana (lahtine ladu) ära kolme aasta jooksul, kuigi tal puudub õigus pikemalt neid ladustada, kuivõrd tegemist ei ole prügilaga JäätS § 34 lg 1 mõistes. Seega oli põhjendatud ettekirjutuse tegemine, et määrata kindlaks konkreetne ajakava pallitatud jäätmete käitlemiseks ning vastustajal oli ettekirjutuse tegemise hetkeks ilmnenud piisavalt asjaolusid, mis andsid aluse arvata, et kaebaja jätkab JäätS-s sätestatud jäätmekäitlusnõuete rikkumist ega pruugi ettekirjutust koostamata käidelda jäätmeid hiljemalt 31.12.2020.
11.Kaebaja viitas veel, et 10.07.2019 KKI poolt kaebajale edastatud kirjast nr 8-5/19/2993-6“ tuleneb, et 02.07.2019 teostas KKI haldusmenetluse nr 428 raames Uikala prügilas kohapealselt kontrolli, millesse oli kaasatud Sisekaitseakadeemia, kellega koostöös teostati prügilas droonimõõdistused vaheladustatud jäätmete ja ladeala mahtude määramiseks ja hetkeolukorra hindamiseks. Kaebajale vastavaid materjale ei ole edastatud ega tutvustatud ning vastavatele mõõdistustele ei ole viidatud ka ettekirjutuses. Kohus märgib, et kuivõrd ettekirjutuses ei ole neile materjalidele tuginetud ning 02.07.2019 kohapealse kontrolli kohta ei ole kohtule esitatud ka protokolli, siis jääb kaebaja etteheide seoses eeltooduga arusaamatuks. Isegi kui käsitleda vastavat asjaolu, et kaebajale vastavaid dokumente ei tutvustatud menetlusveana, siis ei saa see kaasa tuua vaidlustatud ettekirjutuse tühistamist, kuivõrd see ei saanud mõjustad asja otsustamist. Ka kaebaja ise tõi välja, et siis ettekirjutuses ei ole vastavatele dokumentidele tuginetud.
12.Viimaseks heitis kaebaja ette, et ettekirjutusest ei ole aru saadav, kas ettekirjutus on tehtud ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks (korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg 1 ja § 5 lg 2). Kohus nõustub kaebajaga selles, et KorS § 28 lg-ga 1 antakse korrakaitseorganile riikliku järelevalve raames õigus teha ettekirjutus kas ohu või korrarikkumise korral ning vastavalt kas ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Siin peetakse silmas ohtu KorS § 5 lg 2 mõttes, st konkreetset ohtu ehk olukorda, kus lähitulevikus leiab piisava tõenäosusega aset korrarikkumine. Abstraktse ohu ennetamiseks KorS § 28 lg-ga 1 ettekirjutuse tegemiseks alust ei anta. Kohus ei nõustu aga kaebajaga selles, et käesoleval juhul puudus alus ettekirjutuse tegemiseks KorS§ 28 lg 1 alusel ning põhjendatud oleks olnud teha ettepanek pallitatud jäätmete käitlemiseks. Vaidlusaluses ettekirjutuses tehtud ettekirjutused tuginevad neist nähtuvalt juba toimepandud korrarikkumisele ehk sellele, et kaebaja ladustab üle kolme aasta pallitatud jäätmeid selleks mitte ettenähtud kohas olles sellega tekitanud ohu keskkonnale. Samuti on ettekirjutuses väidetud, et kaebaja paneb lähitulevikus tõenäoliselt toime sarnase rikkumise ehk jätkab nende ladustamist selleks mitte ettenähtud alal tekitades sellega jätkuva ohu keskkonnale. KorS § 5 lg 2 p 2 sätestab, et oluline oht on oht isiku tervisele, olulise väärtusega varalisele hüvele, keskkonnale või käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetamata kuriteo toimepanemise oht. Käesoleval juhul on tegemist ilmselge ohuga keskkonnale, mis tuleneb sellest, et jäätmete käitlemisel ei ole järgitud jäätmeseaduses sätestatud nõudeid. Vastavad nõuded on sätestatud just selleks, et vältida ohtu keskkonnale. Jäätmeseadus sätestab jäätmehoolduse nõuded ja seaduse üheks eesmärgiks on inimese tervise ja keskkonna kaitsmine jäätmete kogumisest, veost, töötlemisest säilitamisest ja ladestamisest tulenevate kahjulike mõjude eest. Vastavate nõuete rikkumise korral võib eeldada ohtu keskkonnale. Seega ei ole käesoleval juhul tegemist abstraktse ohu ennetamisega, vaid konkreetse ohuga looduskeskkonnale. Kohus möönab, et vastav asjaolu võiks olla ettekirjutuses põhjalikumalt käsitletud. Küll aga on vastustaja vastuseks kaebusele täiendavalt vastavat asjaolu selgitanud ning märkinud, et kõiki asjaolusid arvestades võis ohu realiseerumist mõistlikult prognoosida ja selle ohustava tegevusega võib piisava tõenäosusega kaasneda oht keskkonnale. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 5 defineerib keskkonnaohutu kui olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisavat tõenäosust. Kohus nõustub siinkohal vastustaja käsitlusega ja leiab, et käesoleval juhul ei ole, arvestades asjas tuvastatud faktilisi asjaolusid, võimalik asuda seisukohale, et keskkonnaohtu ei ole. Lisaks märgib kohus, et keskkonda puudutavates küsimustes tuleb lähtuda KeÜS § 10 sätestatud vältimispõhimõttest, mille kohaselt tuleb keskkonnaohtu vältida. Keskkonnaohtu või olulist keskkonnahäiringut tuleb taluda, kui tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu, puudub mõistlik alternatiiv ja keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajalikud meetmed. Käesoleval juhul puudub selline ülekaalukas avalik huvi. Järelikult tuli vastustajal võtta tarvitusele vajalikud meetmed keskkonnaohu vältimiseks. Kohus leiab, et vastavaks sobivaks meetmeks oli ettekirjutuse tegemine ning kaebaja väited nagu oleks tulnud talle lihtsalt teha ettepanek pallitatud jäätmete käitlemiseks ettekirjutuse asemel ei ole asjakohane ega põhjendatud olukorras, kus esines alus ettekirjutuse tegemiseks.
13.Haldusakti õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 teine lause). Vaidlustatud haldusakt on antud 15.11.2019. Seega ei saa kohus arvestada käesoleva haldusasja lahendamisel vastustaja poolt kohtule esitatud Päästeameti 16.07.2020 kirja OÜ-le Ekovir, millest nähtub, et Uikala prügilas on ajavahemikul 01.01.2018 – 13.07.2018 toimunud kokku 21 erinevat põlengut (tl 86-87p), kuivõrd see on tehtud peale haldusakti andmist ning haldusmenetluses ei ole sellele tuginetud. Samal põhjusel ei arvesta kohus ka kaebaja poolt 18.06.2020 KKI-le saadetud teatist (tl 88-102), kust nähtub, et 02.06.2020 toimus Uikala prügilas kahepäevane põleng.
14.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et KKI 15.11.2019 ettekirjutus nr 428 on õiguspärane ja tühistamisele ei kuulu. Ettekirjutus on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
15.HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks. Vastustaja menetluskulude hüvitamise taotlust kohtule esitanud ei ole. Seega jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.