Tallinna Ringkonnakohus
Kohtunik
Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
16.10.2020, Tallinn
Haldusasja number
3-20-1949
Haldusasi
XX taotlus vaidemenetluse ajal esialgse õiguskaitse korras sagedamini helistamise ja videokõnede võimaldamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Taotleja – XX Puudutatud isik – Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 08.10.2020 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
3-20-1949 vanglat edastama taotleja vaiet Justiitsministeeriumile, kuna vaide edastamine on vangla pädevuses ja vangla saab vaide edastada alles siis, kui selle puudused on kõrvaldatud. Vaides sisalduvate puuduste kõrvaldamise tähtaeg ei ole veel saabunud. Taotlejal tuleb oma õiguste efektiivseks kaitseks keskenduda eelkõige vaide puuduste kõrvaldamisele vastavalt vangla selgitustele ning ära oodata vaideotsus. Taotlusest ei nähtu ja kohtule ei ole teada ka ühtegi muud põhjust, millest tulenevalt oleks põhjendatud esialgse õiguskaitse kohaldamine vaidemenetluse ajal. Samuti ei nähtu, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine võiks kahjustada või rikkuda avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi.
3-20-1949 raskendatuks või võimatuks. Pole usutav, et taotlejale kaasneksid rasked tagajärjed tulenevalt sellest, et vangla ei võimalda tal vaidemenetluse ajal kaks korda nädalas helistada ja lühiajaliste kokkusaamiste asemel videokõnesid pidada. Samuti ei saa suureks pidada vaide eduväljavaateid. Taotleja väidete põhjal võimaldatakse tal kord nädalas helistada, millega on täidetud vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 51 lg-s 2 sätestatud miinimumnõue. Vangistust reguleerivatest õigusaktidest ei tulene kinnipeetavale õigust nõuda sagedasemat telefoni kasutamist, v.a telefonikõned riigiasutustele, kohalike omavalitsustele ja nende ametiisikutele, kaitsjale või advokaadist esindajale (vangistusseaduse (VangS) § 28 lg 3 teine lause). Taotleja ei väida, et vangla oleks põhjendamatult piiranud taotleja telefonikõnesid nimetatud isikutele, vaid on välja toonud üksnes soovi sagedamini suhelda. Samuti ei tulene õigusaktidest kinnipeetavale õigust nõuda lühiajalise kokkusaamise asemel videokõne pidamist. VangS § 24 lg 1 järgi võimaldatakse kinnipeetavale lühiajaline kokkusaamine vähemalt kord kuus. Reeglina eraldatakse kinnipeetav ja temaga kokkusaamisele tulnud isik klaasist vaheseinaga (VSKE § 31 lg 2). Vaidlustatud käskkirjaga leevendatakse kokkusaamiste piiranguid ning lubatakse kinnises vanglas lühiajalised kokkusaamised klaasist vaheseinaga. Seda arvestades on põhjendamatu taotleja kartus, et kokkusaamisele tulles riskiksid tema lähedased viirushaigusesse nakatumisega. Tuleb märkida, et Tallinna Vangla 02.10.2020 kirja kohaselt ei ole taotlejal alates 2015. aastast keegi ka külas käinud. Videokõnede tegemise nõude kaudu ei saa taotleja nõuda seaduses sätestatuga võrreldes ulatuslikumat helistamise võimalust.
(allkirjastatud digitaalselt)
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.