Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

3-20-2248 menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-20-2248 sätestatud elamute 25 m vahekauguse nõue kehtib üksnes elamute, mitte muu kasutusotstarbega hoonete puhul. Seega ei saa 25 m vahekaugust hakata arvestama Kordoni tee 7 kinnistu keskel asuvast saunast (EHR kood 116039385). Üksikelamu püstitamine ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-s 6 sätestatud tegevuste hulka ning seega puudub kavandataval tegevusel eeldatavalt oluline keskkonnamõju.

3-20-2248 keskel paiknev hoone võib olla elamu. Kuna 25 m vahekauguse nõue kehtib vaid uute elamute rajamisel, ei takistaks Kordoni tee 9 maaüksuse hoonestamine Kordoni tee 7 kinnistul olevate hoonete laiendamist. Kordoni tee 7 ja 9 maaüksused tekkisid varasema Peetri kinnistu jagamise tulemusel ning kinnistuomanikud pidid arvestama, et maaüksused tulevikus hoonestatakse. Jõelähtme Vallavolikogu 12.04.2018 otsusega nr 62 vastu võetud uues ÜP-s ei nähta enam ette DP koostamise kohustust kõigil tiheasustusaladel, sh Kaberneeme külas.

3-20-2248 pinnaga saun ning läänepoolses osas ja keskosas vastavalt 20 m2 ja 9 m2 ehitisealuse pinnaga väikeehitised, mis olid PT väljastamise ajal ehitisregistrisse kandmata). Vaidlust ei ole ka selles, et Kordoni tee 9 kinnistule elamu kavandamisel tuleb PT kohaselt tagada ÜP-s sätestatud minimaalne vahekaugus Kordoni tee 7 kinnistu läänepoolseimast ehitisest. Vastustaja lähtus põhjendatult ehitisregistri andmetest ja omaniku kohustus on esitada vastustajale ehitistega seotud andmed ehitisregistrisse kandmiseks (EhS § 19 lg 1 p 2 ja § 58 lg 1; Vabariigi Valitsuse 19.06.2015 määruse nr 69 „Ehitisregistri põhimääruse” § 2 ja § 32 lg 1). Kui kaebajad soovisid, et vastustaja arvestaks ehitiste olemasolu ja kasutusotstarvetega, pidid nad ka alla 20 m2 ehitisealuse pinnaga ehitiste puhul kandma hoolt, et nende andmed kajastuksid ehitisregistris. PT väljastamise ajal oli ehitisregistrisse kantud üksnes saun, mis ei ole elamu ja millele vahekauguse nõue ei laiene. Ortofotode põhjal ei ole võimalik hinnata hoone kasutusotstarvet. Asja lahendamisel ei oma tähtsust, et kaebajad taotlesid ehitise andmete ehitisregistrisse kandmist 24.03.2021 ehk pärast 15.10.2020 korralduse andmist (HKMS § 158 lg 1). Kaebajate kinnistul asuvaid väikeehitisi ei ole ka sisulist alust käsitada ÜP mõttes elamutena. Vastustajaga võib nõustuda, et minimaalse 25 m vahekauguse nõude sätestamisel peeti ÜP-s silmas eelkõige ehitusloakohustuslikke ehitisi, kus on võimalik aasta ringi (püsivalt) elada. Vastasel korral võiks maaomanik nn vaba ehitustegevuse alusel püstitada kinnistu piirile hulga väikeehitisi (lehtlad, aiamajad jm) ja asuda väitma, et kõiki kasutatakse vähemalt hooajaliselt elamutena. Selline tõlgendus võiks ilmselgelt tuua kaasa põhjendamatuid omandiõiguse riiveid ja takistaks tiheasustusaladel elamumaa sihtotstarbega kinnisasjade otstarbekohast kasutamist, mis ei saanud olla ÜP-s sätestatud piirangu eesmärk. Puudub vaidlus, et Kordoni tee 7 kinnistu läänepoolses osas ja keskel asuvad väikeehitised ei ole ehitusloakohustuslikud ehitised. Isegi kui majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määruse nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ § 17 lg 3 alusel tuleks hooajaliseks elamiseks mõeldud hoone (nt suvila ja aiamaja) samuti lugeda elamuks, ei saanud kaebajad seda eeldada. Kaebajate endi seisukoha alusel on elamuna käsitatud läänepoolseimat väikeehitist ning kaebajatel ei ole alust nõuda, et 25 m vahekaugus tagatakse kõigist ehitistest. Naabrite huvide kaitseks oli praegusel juhul piisav, et vastustaja hindas, kas kaebajatel jääb oma kinnistul võimalus ehitusõigust realiseerida (sh laiendada olemasolevat aiamaja). Vastustaja arvestas tasakaalustatult võrdse suurusega kinnistute omanike huvidega. Vaidlustatud korralduse tühistamist ei tingi see, et vastustaja on pidanud Kordoni tee 7 kinnistu keskel paiknevat aiamaja ekslikult saunaks, mis on tegelikult idapoolseim kinnistul asuv hoone. Eelnev ei muuda järeldust, et PT väljastamise ajal ei asunud kaebajate kinnistul ehitisregistrisse kantud elamuid. Mingit tähtsust ei oma, kus asus 2003. a-l põlenud hoone vundament ja kas kolmandad isikud on esitanud selle kohta registripidajale valeandmeid, sest PT-d ei ole soovitud üksikelamu püstitamiseks vana vundamendi asukohta. Kuna kolmandate isikute kinnistule elamu kavandamine ei takista kaebajatel enda kinnistul ehitusõiguse realiseerimist (taotlemist), siis ei riku vaidlustatud PT kaebajate omandiõigust. ÜP-st tulenev elamute 25 m vahekauguse nõue kehtib uute elamute rajamisel ja vastustaja on arvestanud, et kaebajatel oleks seda arvestades võimalik püstitada üks uus üksikelamu ka enda kinnistule. Kaebajad ei saa nõuda võimalust püstitada elamu täpselt neile meelepärasesse kohta (s.o Kordoni tee 7 kinnistu keskele piiri äärde) ning nad ei ole selle kohta esitanud vastustajale ühtegi konkreetset taotlust. Kohtumenetluse ajal (01.04.2021) ehitusteatise esitamine ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust. Kordoni tee 9 kinnistule püstitatava elamu täpne asukoht selgub ehitusloa menetluses, millesse kaasatakse ka kaebajad. PT väljastamise käigus ehitise olemasolevasse keskkonda sobivuse hindamisel on vastustajal ulatuslik kaalutlusruum. Põhjendatud on hinnata kavandatava elamu sobivust, võttes arvesse Kaberneeme külas välja kujunenud keskkonda, mitte piirdudes üksnes vahetult külgnevate kinnistutega. Vastustaja hinnang, et kavandatav elamu sobib piirkonna hoonestuslaadiga ja ei 5(14)

3-20-2248 moonuta keskkonda, ei ole meelevaldne ning sellekohast järeldust on korralduses põhjendatud. Kolmandate isikute esitatud kaart ehitisealuste pindalade infoga näitab selgelt, et piirkonnas on nii kavandatavast elamust suuremaid kui ka väiksemaid elamuid. Vastustaja on selgitanud, et ümbruskonnas on nii kõrgemaid kui ka madalamaid hooneid. Kehtiva õiguse ega ruumilise planeerimise põhimõtetega ei ole kooskõlas lähenemine, et elamumaa sihtotstarbega kinnistu hoonestamisel tuleb elamu mahu ja kõrguse osas sisuliselt kopeerida lähimal naaberkinnistul paiknevaid ehitisi. Seejuures ei ole vaidlust, et ka kaebajad soovivad oma kinnistule püstitada praegusest suurema mahuga ehitise. Põhjendatud ei ole ka arusaam, et külamiljöös ei tohiks privaatsust vähendada. Tiheasustusalal ei saa kinnistuomanik eeldada, et naaberkinnistule midagi ei ehitata või sellega ei kaasneks tema privaatsuse mõningast vähenemist (nt Riigikohtu 13.06.2003 otsus nr 3-3-1-42-03, p 16; 11.04.2005 otsus nr 3-2-1-33-05, p 13). Olemasoleva keskkonna säilitamine ei ole iseenesest subjektiivse õigusena kaitstav väärtus (nt Riigikohtu 28.03.2012 otsus nr 3-3-1-4-12, p 12). Naaber peab taluma ehitise püstitamist, mis sobib ümbrusse ja on ka muidu õiguspärane. Kaebajate privaatsuse ülemäärast riivet ei saa tuletada pelgalt asjaolust, et naaberkinnistule püstitatakse elamu, mis on kaebajate kinnistul seni asuvatest väikeehitistest suurem. Kaebajad pidid arvestama, et naaberkrundile võidakse püstitada elamu, mistõttu ei oma määravat tähtsust, et hoonestamise tõttu võib nende kinnistu turuväärtus väheneda. Väide kinnistu turuväärtuse vähenemisest on ka paljasõnaline. Vastustaja pidi selgitama välja ja arvestama üksnes selliste asjaoludega, mis omavad asjas tähtsust. Arvestada ei tulnud kaebajate neid selgitusi, mis on põhjendamatud ja asjakohatud. Kaebajatel ei ole subjektiivset õigust nõuda, et naaberkinnistu ehitusõigus määratakse nende hinnangul sobivamas menetluses. ÜP-s ettenähtud maakasutusja ehitustingimusi tuleb arvestada ning puudutatud isikute huvisid kaaluda sellest olenemata, kas ehitustegevust kavandatakse DP või PT alusel. Kaebajate õigused ei ole PT menetluse tõttu olnud vähem kaitstud, kui need olnuks DP menetluses (vt Tallinna Ringkonnakohtu 06.02.2020 otsus nr 3-19-675, p 12).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-20-2248 huviga säilitada privaatsust. Seda huvi ei ole PT menetluses tasakaalustatud. Kuna kaebajaid ei teavitatud kavandatava üksikelamu asukohast, siis ei ole neid nõuetekohaselt ära kuulatud ja korraldus on formaalselt õigusvastane. Kaebajad on olnud menetlusse kaasatud üksnes näiliselt ja vastustaja ei soovinudki selgitada välja nende huve. Vaidlustatud korraldus rikub kaebajate subjektiivseid õigusi. Kaebajad viitasid 07.08.2020 arvamuses selgelt, et Kordoni tee 9 kinnistule ei saa uut elamut kavandada, sest arvestada tuleb ÜP nõuet tagada 25 m vahekaugus nii Kordoni tee 7 kinnistu keskel kui ka läänepoolses osas asuvatest hoonetest. Kaebajate huvi on asendada olemasolev aiamaja suurema hoonega, kuid vaidlustatud PT välistab selle. Halduskohus leidis põhjendamatult, et vastustaja võis piirduda ehitisregistris olevate andmetega. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 26 kohaselt tuli ehitisregistri andmed korrastada hiljemalt 01.01.2019, kandes sinna seni kandmata hooned ja seda ajakohaste ortofotode alusel ning hiljem andmeid kontrollides (selgitades mh välja ehitise kasutamise otstarbe – EhSRS § 27 lg 2 p 3). Vastustaja on kandnud ise 2016. a-l ehitisregistrisse Kordoni tee 7 kinnistul asuva abihoone (saun). Selleks ajaks olid kinnistule juba püstitatud kaks aiamaja (2004. a-l ja 2015. a-l). Seega pidi vastustaja olema neist teadlik (samuti juhtisid kaebajad neile tähelepanu PT menetluses). Ehitiste kasutusotstarbe määratlemiseks piisanuks üksnes välisest vaatlusest. Pole arusaadav, miks ei ole vastustaja neid hooneid ehitisregistrisse kandnud. Kuna vastustaja oli ehitistest teadlik, tuli nendega arvestada ja kohatu on väita, et vastustaja ei saanud teada, et tegemist on elamuga (aiamajaga). EhS § 61 lg 1 järgi on vaidlusalustel registriandmetel üksnes informatiivne ja statistiline tähendus ning registriandmete puudumine ei muuda ehitiste olemasolu fakti. Seejuures on ehitised püstitatud õiguslikul alusel. Kuna vastustaja menetles 24.03.2021 esitatud aiamaja andmete esitamise teatist enam kui kaks kuud, siis ei pruukinuks mingit kasu olla ka sellest, kui kaebajad oleks esitanud teatise juba PT menetluse ajal. Ebaõige on tõlgendus, et kaebajate kinnistul olevaid väikeehitisi ei saa käsitada ÜP tähenduses elamutena. ÜP kehtestamise ajal nägi majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.11.2002 määruse nr 10 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ lisa 1 ette, et „Elamud“ (kood 11000) jaguneb „Ühe korteriga elamu“ (kood 11100), „Üksikelamu“ (kood 11101), „Ridaelamu või kaksikelamu sektsioon“ (kood 11102) ning „Suvila, aiamaja“ (kood 11103). Seega on aiamaja samuti elamu, sõltumata selle põrandapinnast. Asjakohatu on ka viide, et teistsuguse tõlgenduse korral võiks kinnistuomanik püstitada kinnistute piirile hulgaliselt aiamaju ja nõuda nende suhtes ÜP-st tuleneva elamute vahekauguse nõudest kinnipidamist. ÜP-st tulenev elamute 25 m vahekauguse nõue välistaks sellise võimaluse. Kaebajad on püstitanud kinnistule aiamajad õiguslikul alusel ja kooskõlas ÜP nõuetega ning kasutavad neid suviti elamiseks. Tegemist on kaasomandis oleva kinnistuga ja kumbki kaasomanik kasutab temale kasutuskorra kohaselt määratud kinnistu osas asuvat aiamaja. Alusetu on väita, et kaebajad takistavad naaberkinnistu sihtotstarbelist kasutamist. Vastustaja pidi arvestama 25 m vahekauguse nõuet mh Kordoni tee 7 kinnistu keskel asuvast 2004. a-l püstitatud aiamajast (elamust) ja jätma EhS § 26 lg 3 p 2 alusel taotletud PT andmata (uus elamu on PT järgi lubatud püstitada 9 m kaugusele kaebajate aiamajast) ning halduskohtu teistsugune järeldus on ebaõige. Asja lahendamiseks on oluline, et vastustaja lähtus väärast arusaamast, et Kordoni tee 7 kinnistu keskel asub abihoone (saun) ja ei ole kaebajate elamuga seotud huvisid üldse hinnanud. PT kohaselt on Kordoni tee 9 kinnistule lubatud püstitada sisuliselt 3-korruselise elamu kõrgune hoone (8,5 m), mis moodustaks mahu (ehitisealune pindala 150 m2 ja koos eenduvate osadega 165 m2) poolest Kordoni tee 7 kinnistul oleva aiamajaga (kõrgus 2,7 m ja ehitisealune pindala 9 m2) suure kontrasti. Kavandatava elamu ja abihoone (saun) vahekaugus oleks ca 6–7 m. Seejuures avaneksid aiamaja terrass ja abihoones paikneva tualeti uks naaberkinnistu poole, mistõttu häiriks kavandatav elamu kaebajate elu suurel määral. Kaebajate aiamaja asukoht on 7(14)

3-20-2248 praktiliselt ainus võimalik asukoht. Kordoni tee 9 kinnistu kuju arvestades on elamule sobiva asukoha leidmiseks seal suuremad võimalused, kuid PT võimaldab püstitada elamu asukohta, kus see riivaks kaebajate õigusi (privaatsust) enim. ÜP-s sätestatud elamute 25 m vahekauguse nõue on seatud just privaatsuse kaitseks ja kaebajatel on subjektiivne õigus nõuda sellest kinni pidamist (vt Riigikohtu 20.02.2019 otsus nr 3-14-52416, p 15). Halduskohus ei ole kaebajate õiguste riivet sisuliselt käsitlenud. Kaebajad ei tugine argumendile, et muutuvad miljöö või senine keskkond, vaid väitele, et vastustaja tuvastas asjaolud valesti ja jättis sellest tulenevalt arvestamata elamute vahekauguse nõudega, millega on rikutud kaebajate õigusi. Kaebajate huvide tähtsus ei olene sellest, kas nende kinnistul asuvad ehitised on mastaapsed või mitte. Oluline on, et kinnistud asuvad puhkepiirkonnas ning privaatsusriive võib väikese ja suvel elamiseks kasutatava elamu puhul olla isegi intensiivsem. Vaidlustatud korralduse tõttu väheneb nii Kordoni tee 7 kinnistu kasutusväärtus omanikele kui ka kinnistu turuväärtus (sh müügi- ja üürihind). Halduskohus ei ole käsitlenud kaebajate kavatsust püstitada nende kinnistu keskel paikneva aiamaja asemele senisest suurem uus elamu, mida vaidlustatud PT enam ei võimalda, kuna lubab Kordoni tee 9 kinnistule püstitada elamu 4 m kaugusele kinnistute vahelisest piirist. Seega piiratakse oluliselt kaebajate omandiõigust. Kohus ei ole seda sisuliselt analüüsinud, vaid kordas üksnes vastustaja seisukohti. Vaidlustatud PT on vastuolus EhS § 26 lg 3 p-ga 2 ja nende väljastamisest tulnuks EhS § 32 p-de 2 ja 5 alusel keelduda. Kordoni tee 9 kinnistu ehitusõiguse määramiseks PT-ga ei olnud täidetud PlanS § 125 lg-s 5 sätestatud eeldused. Viide endisel Peetri maaüksusel asunud elamule ei ole asjassepuutuv. Hoonestuslaad on defineeritud PlanS § 6 p-s 4 ning arvesse võetava piirkonna suurus sõltub konkreetsetest asjaoludest. Kordoni tee 9 kinnistu piirneb Kordoni tee 7, Küla tee 1 ja Tõusu tee 1 kinnistutega. Piirkonnas ei ole ehituslikke tingimusi välja kujunenud ja kavandatav elamu ei ole ümbruses olevatega samalaadne. Hoone kõrgus ei saa ületada külgnevate kinnistute elamute kõrgust. Ehituslikke nõudeid ei saa kohaldada valikuliselt. Kehtivas ÜP-s puuduvad piisavalt täpsed ehitustingimused, mis võimaldaks üksikelamu ja abihoone püstitamist ilma DPd koostamata (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2019 otsus nr 3-18-835).

3-20-2248 pinnalt võimalik pidada elamuks. Seda kinnitavad ka asjas esitatud fotod kaebajate hoonetest. Kaebajad ei esitanud menetluse käigus vastustajale ühtegi tõendit ega teatist, et Kordoni tee 7 kinnistul paiknevad hooned on elamud. Kaebajatel võis küll olla õigus püstitada Kordoni tee 7 kinnistu keskele väikeehitis, kuid omanikul oli ka kohustus esitada väikeehitise püstitamise kohta kohalikule omavalitsusele teatis (vt aiamaja rajamise ajal kehtinud ehitusseaduse § 16 lg 6). Kui omanik ei kanna hoonet ehitisregistrisse, siis ei saa ta eeldada, et kohalik omavalitsus arvestab hoone olemasolu või kasutusotstarbega. Kordoni tee 7 kinnistul paiknevatest hoonetest on vastustaja kandnud ehitisregistrisse abihoone (saun), mille olemasolu oli vastustajale teada hooneregistri andmete põhjal. Samuti on vastustaja korrigeerinud Kordoni tee 7 ja 9 kinnistutel paiknenud varasema elamu staatust (märkides selle lammutatuks). Kuna ortofotode põhjal olid Kordoni tee 7 kinnistul asunud teised hooned, mille kohta puudus registrites igasugune teave, väiksema ehitisealuse pinnaga kui 20 m2 ja neid ei olnud kohustust kanda ehitisregistrisse, siis ei pidanud vastustaja ka edasist kontrolli vajalikuks. Ükski Kordoni tee 7 kinnistul paiknev ehitis ei ole elamu ÜP tähenduses. Halduskohus jõudis ainuõige järelduseni, et ÜP kontekstis on elamute minimaalse vahekauguse sätestamisel peetud silmas eelkõige ehitusloakohustuslikke ehitisi, kus on võimalik aastaringselt (püsivalt) elada, ning teistsugune tõlgendus võimaldaks ÜP sätteid kuritarvitada ning takistada efektiivset ja jätkusuutlikku maakasutust. Puudub igasugune alus eelistada kaebajate õigusi kolmanda isiku õigustele. Tähtsust ei oma, et Kordoni tee 7 kinnistu on kaasomandis ja kinnistut kasutatakse vastavalt kasutuskorrale. Kordoni tee 9 kinnistu sihtotstarbelisse kasutusse võtmine ei saa kuidagi sõltuda Kordoni tee 7 kinnistu kaasomanike vahelistest õigussuhetest. Kordoni tee 7 kinnistu keskel paiknev hoone (EHR kood 121361843) kanti 03.06.2021 ehitisregistrisse suvila või aiamajana. Kehtiv õigus ega Jõelähtme valla ÜP ei võrdsusta elamuga iga hoonet, milles on võimalik ükskõik kui askeetlikes tingimustes elada. ÜP mõistes on elamu põhihoone, mida teenindavad konkreetsel ehitusõigust omaval maaüksusel (krundil) paiknevad abihooned (saun, kuur, paviljon, aiamaja, garaaž) ja muu selle teenindamiseks mõeldud infrastruktuur (aed, terrass, iluaed, puud-põõsad). ÜP mõttega on vastuolus see, kui maaomanik võiks nn vaba ehitustegevuse alusel ehitada kinnistu piirile loendamatu arvu alla 20 m2 ehitisealuse pinnaga hooneid ja neid elamuteks nimetades takistada naaberkinnistute otstarbekohast kasutamist. Kaebajate väited selle kohta, millist täiendavat ehitusõigust nad soovivad realiseerida, mida vaidlustatud PT takistab, on olnud samuti muutlikud. Ainus püsiv eesmärk näib olevat takistada naaberkinnistu hoonestamist. Kaebajad esitasid 01.04.2021 ehitusteatise nn kataloogimaja püstitamiseks Kordoni tee 7 kinnistu keskel oleva hoone asemele, kuid vastustaja tagastas selle, kuna vajalik oli esitada ehitusprojekt ja ehitusloa taotlus, mida aga ei esitatud. Seisukoht, et olemasoleva hoone uuega asendamine ei ole võimalik, on seetõttu ennatlik. Vastustaja arvestas menetluses mõlema kinnistu omanike huvidega ning vaidlustatud korraldus ei riku kaebajate õigusi. Ülemäärast õiguste riivet ei saa tuletada vaid asjaolust, et naaberkinnistule püstitatakse elamu, mis on kaebajate hoonetest suurem. Privaatsuse argumendiga ei saa keelata igasugust ehitustegevust tiheasustusalal ja kaebajatel tuli enda kinnistule hoonete paigutamisel arvestada naaberkinnistu tulevase hoonestamise võimalusega. Kordoni tee 9 kinnistule püstitatava hoone täpne asukoht ja paiknemine Kordoni tee 7 kinnistu hoonestuse suhtes, samuti elamu suurus, akende, uste, terrassi, parkimiskohtade jne asukoht ei ole täpselt teada ning selgub ehitusloa menetluse käigus, millele kaebajad saavad esitada oma vastuväited. Halduskohus ei ole jätnud kaebajate huvisid käsitlemata, vaid järeldas, et kaebajate õiguste riive ei ole kõiki asjaolusid arvestades nii suur, et selle tõttu tuleks välistada kolmanda isiku omandiõiguse teostamine.

3-20-2248 andmiseks välja olulised asjaolud ja võttis neid arvesse. Vastustaja võis tugineda ehitisregistri andmetele, sest kaebajad olid kohustatud ise esitama 2004. a-l püstitatud hoone kohta andmed ehitisregistrisse kandmiseks. Põhjendamatu on seisukoht, et 2004. a hoone on välisel vaatlusel koheselt äratuntav kui elamu. ÜP mõttega oleks vastuolus käsitada aiamaja elamuna. ÜP nõue tagada elamute minimaalne vahekaugus 25 m kehtib vaid selliste elamute puhul, mille jaoks on vajalik DP koostamine (st mitte väikeehitiste suhtes). Seda järeldust kinnitab ka asjaolu, et Kordoni tee 7 kinnistule 2004. a-l püstitatud hoone asub Kordoni tee 1 kinnistul asuvale 1995. a-l ehitatud hoonele lähemal kui 25 m. Kuna 2004. a hoone ei ole ÜP tähenduses elamu, siis ei tulnud selle suhtes järgida 25 m vahekauguse nõuet. PT väljastamisel on järgitud mh EhS § 26 lg 4 p 3 nõudeid. Kavandatava hoone asukohale PT-s sätestatud piirangute (teistest elamutest 25 m ja piirist 4 m kaugusele) põhjal tekib Kordoni tee 9 kinnistu keskosasse ca 300 m2 pindalaga rombikujuline ala, kuhu ehitamine on võimalik. Seega on elamu asukoht piisavalt määratletud. PlanS § 125 lg-s 5 sätestatud tingimused olid PT väljastamiseks täidetud. Hoonestuslaadi definitsioonis märgitud piirkond hõlmab laiemat ala kui vaid ümbritsevaid kinnistuid. PT järgi lubatud hoone sobib kokku Kaberneeme külas välja kujunenud hoonestuslaadiga. PT ei saa rikkuda kaebajate õigust privaatsusele, sest PT alusel ei ole veel võimalik ehitada. Samuti ei kujuta igasugune riive endast rikkumist, vaid rikkumiseks kvalifitseerub üksnes ülemäärane riive. Kaebajatel ei saanud olla mingit õigustatud ootust, et naaberkinnistut ei hoonestata. Kinnistute maapinna reljeefi arvestades ei saa kirjeldatud „ülaltalla“ vaadet tekkida. Rikutud ei ole ka kaebajate omandiõigust, sest elamute 25 m vahekauguse nõue ei takista nende võimalust 2004. a hoonet laiendada. Kinnistu ehitusõiguse realiseerimise osas tuleks eelistada kolmanda isiku õigusi kaebajate omadele, sest Kordoni tee 9 kinnistule ei ole seni püstitatud ühtegi elamut ega muud hoonet. Kaebajate kinnistu väärtuse vähenemise väide on jäänud üksnes paljasõnaliseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-20-2248 kinnistu piirile lähemale kui 4 m ehitamiseks peab olema naaberkinnistu omaniku nõusolek. Apellantide 07.08.2020 ja 21.08.2020 vastuväidetest nähtub, et nad on teinud PT eelnõust ise sama järelduse, kuigi pidasid piiritlemist ebapiisavaks. Apellantide vastuväidetest lähtudes on vastustaja 15.10.2020 korralduse nr 860 andmisel eelnõuga võrreldes PT p-s 1.3 täpsustanud, et ÜP järgset 25 m vahekauguse nõuet tuleb arvestada Kordoni tee 7 maaüksuse läänepoolses osas asuvast elamust. Vastustaja on asjakohaselt märkinud, et majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määruse nr 84 „Projekteerimistingimuste taotluste ja projekteerimistingimuste vorminõuded“ kohaselt tuleb PT taotlusele eskiis ja asendiskeem lisada üksnes olemasolu korral ning kõnealused dokumendid peab esitama alles ehitusprojekti koosseisus (vt majandusja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 3 lg 1 p 2, § 4 lg 1 p 1, § 15). PT eelnõu p-des 1.1–1.6 toodud asukohapiirangute ja kavandatava hoone parameetrite põhjal pidid puudutatud isikud ka ilma eskiisi ja asendiskeemita saama piisava ettekujutuse kavandatavast ehitustegevusest. Vaidlustatud PT-s on kindlaks määratud kõik EhS § 26 lg-s 4 loetletud tingimused.

3-20-2248 saab järeldada, et elamutena tuleb ÜP tähenduses käsitada ka aiamajasid ja suvilaid, olenemata sellest, kas need on ehitusloakohustuslikud ja kasutatavad aastaringseks elamiseks või mitte.

3-20-2248 väärtustatakse suuremat privaatsust kõrgemalt, võib iseenesest pidada usutavaks, et Kordoni tee 9 kinnistu hoonestamine vähendaks Kordoni tee 7 kinnistu turuväärtust. Sellest ei saa aga tuletada vastuolu EhS § 26 lg 3 p-ga 2 ega keeldu püstitada elamumaa sihtotstarbega Kordoni tee 9 kinnistule üksikelamu, sest see kahjustaks oluliselt suuremal määral Kordoni tee 9 kinnistu omaniku omandiõigust. Sarnaselt planeeringumenetlusele tuleb ka PT väljastamise menetluses kõigi puudutatud isikute õigusi tasakaalustada ning PT andmisest keeldumise aluseks saab olla vaid see, kui kavandatav ehitis võib riivata kolmanda isiku õigusi ülemäära (EhS § 32 p 5). Praegusel juhul sellist olukorda ei esine.

3-20-2248 ja Pootsman astunud haldusasja menetlusse C ja S eriõigusjärglastena ning kõiki kolmandaid isikuid on esindanud sama advokaat, ei ole siiski alust kolmandaid isikuid samastada. OÜ Kohvikkauplus Maša ja Pootsman arvesse minevad menetluskulud on seega 3324,48 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on kulud osaliselt ülepaisutatud, sest vaidluse all olevate küsimuste ring ei ole esimese astme kohtumenetlusega võrreldes avardunud ning kuigi apellatsiooniastmes toimus kohtuistung, ei saa selleks valmistumiseks ja teeside koostamiseks kulutatud ca 5,5 töötundi pidada kogu ulatuses vajalikuks. Ringkonnakohus leiab, et asja mahtu ja keerukust arvestades on põhjendatud menetluskuludeks apellatsiooniastmes 2000 eurot, mis tuleb kaebajatelt HKMS § 108 lg-te 1 ja 8 alusel solidaarselt välja mõista. Muus osas jäävad kolmanda isiku menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 109 lg 6 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)

14(14)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.