Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

projekteerimistingimused (PT) XXXXXXXXXX külas XXXXXXX tee X maaüksusele (katastritunnus 24505:001:0582, pindala 1340 m2, sihtotstarve 100% elamumaa) üksikelamu püstitamise ehitusprojekti koostamiseks (dtl 54-62).

tühistamiseks. Kaebajad taotlesid esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud PT kehtivuse peatamist kuni haldusasjas lõpplahendi jõustumiseni.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

2(20)

elamu võimalikku asukohta kinnisasjal teadmata ei saa kaebaja võimalike riivete olemasolu tuvastada ja nende olulisust hinnata. Vastustaja ja kolmanda isiku väide, et eelnõus olid andmed, millest sai elamu soovitud asukohta tuletada (elamu, 25 m vahemaa nõue, 4 m nõue piirist) ei ole elamu asukoha avaldamine, sest kaebajal puudus teadmine, mida menetleja elamuks peab või ei pea ja millele ta hinnangud andes tugineb. Uue elamu asukoha määramist võimaldavate andmete osaline esitamine ei võimaldanud kaebajal veenduda uue elamu asukohas, vaid selles, et XXXXXXX tee X kinnisasjale ei saa kehtiva õiguse kohaselt elamut üldse püstitada. Asjas tähtsust omavate andmete esitamata jätmise tõttu ei ole olulised huve menetluse käigus välja selgitatud ning selles osas on kaalutlusõigus teostamata jäänud. 3) Ka kaevatud korraldusega väljastatud PT kohaselt ei ole kavandatava elamu asukoht täpselt määratud, kuid see jääb XXXXXXX tee X kinnistu keskosasse. Kaebajatel on külgneva kinnisasja keskosas elamu. Arvestades, et kohalik omavalitsus pidas XXXXXXX tee X kinnisasjaga külgneval kaebajate kinnisasjal hoonestustingimused väljakujunenuks, siis oleks tulnud menetluses ka kõik asjaolud seoses kinnisasjal oleva hoonestusega välja selgitada. Kaevatud korraldusest saab aga välja lugeda, et kinnisasjal on üksnes registrisse kantud ja kandmata abihooned ning menetleja loeb ühe kinnisasja serval asuva hoone elamuks. XXXXXXX tee X kinnistule 2004. a (endise elamu vundamendi kõrvale) püstitatud suvilaaiamaja ei saa olla samale kinnisasjale (läänepoolsesse ossa) hiljem püstitatud elamuga võrreldes käsitletud teisiti kui elamu. Ehitusregistris (EHR) puuduvad andmed mõlema ehitise kohta. Andmeid kaebaja kinnisasjal asuvate ehitiste asukoha ja otstarbe kohta EHR-i peab esitama vastustaja; samuti tagama, et esitatavad andmed (lisaks olemasolevale abihoonele veel 2 elamut) on õiged. EHR-is eespool toodud andmete puudumine ei ole kaebajatele etteheidetav. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 26 lg 3 sätestab, et andmete saamisel on esmaseks allikaks ortofotod. Maa-ameti kaardirakendusel võib veenduda ehitiste olemasolus. Uurimisprintsiip ei saa olla niivõrd ahenenud, et õigustaks üksnes EHR-is olevatest kannetest lähtumist. Aiamaja on hooajaliseks elamiseks mõeldud otstarbega elamu. Elamu on maja, kus elavad inimesed – ka hooajaliselt või aastaringselt – ei oma tähtsust. Menetluse käigus ei ole välja selgitatud kaebaja kinnisasjal tegelikke asjaolusid (kinnisasja keskmises osas oleva hoone staatus elamuna) ning jäetud see asjaolu arvesse võtmata ning kaebajate huvid elamu asukoha tõttu XXXXXXX tee X kinnisasja keskel kavandatava elamuga arvestamata. Asjaolude valikulist arvestamist ja ühesugustele asjaoludele esineva staatuse omistamist saab pidada ebapiisava uurimisprintsiibi järgimiseks. 4) Kaevatud korralduses on kaebaja kinnisasjal oleva elamu asemel väidetud abihoone (saun, 18 m2) olemasolu (hoone nr XXXXXXXXX). EHR kaart näitab üheselt hoone nr XXXXXXXXX asukohta ja toodud on koordinaadid, millistele vastavalt asub vana elamu juurde kuulunud kõrvalhoone XXXXXXX tee X kinnisasja idapoolses osas, mitte keskel, kus asub kaebaja elamu. PT menetleja ei saanud seega asuda seisukohale, et kaebaja kinnisasja keskel EHR-i kantud saun. Kuna XXXXXXX tee X idapoolne ehitis on abihoone, pidi menetleja ka loogiliselt aru saama, et peale abihoone saavad teised ehitised olla elamud. PT menetluses kujundatud konstruktsioon kaebaja kinnisasja keskel asuvast abihoonest (saun) on algusest peale ebaõige ning tahtlik võte eesmärgiga vältida tunnistamast, et kaebaja kinnisasja keskel asub aiamaja ehk (suve)elamu. PT eelnõus on teadvalt vahetatud ära kaebaja kinnisasja keskel olev elamu EHR-i kantud abihoonega. Kaebajatel puudus teadmine XXXXXXXX tee X omaniku ja menetleja kavatsustest manipuleerida andmetega.

3(20)

5) Kehtivast ÜP-st tuleneb elamute vahelise 25 m vahemaa nõue. Ühele krundile keskendunud PT menetlus ei ole kohane, sest kohustus tagada elamute vahel 25 m kaugus välistaks XXXXXXX tee X kinnistule PT-ga ehitusõiguse määramise. Ühe krundi keskne menetlus toob kaasa teise kinnisasja omaniku omandiõiguse olulise riive, välistades täielikult võimaluse realiseerida ehitusõigust. Kaebaja sai kinnisasja omanikuks 22.08.2019 ning soovib realiseerida sellel omandiõigust ehk püstitada sellele elamu. Kaevatud PT-ga on kaebajalt sisuliselt ehitusõigus ära võetud. Elamu püstitamine ÜP-st tuleneva vahekauguse nõude kohaldamisel on võimalik kas ainult XXXXXXX tee X või XXXXXXX tee X kinnisasjal, sest need – olles kogupikkuses külgnevad ja kumbki mitte laiemad kui 21 m – ei võimalda tagada elamute vaheline vahekaugus 25 m nii, et elamut kinnisasjale saaks seda nõuet järgides püstitada mõlemale maaüksusele. Kaebaja on püstitanud XXXXXXX tee X kinnisasjale väikeelamu tema hinnangul sobivasse kohta ning näeb perspektiivis ette selle rekonstrueerimise ja laiendamise. Tulenevalt hoone asukohast XXXXXXX tee X kinnisasjal on edaspidi kaebajatel oma kinnisasjal kohustus järgida 25 m elamute vahelise vahemaa nõuet ning see välistab sellel varem olemas oleva elamu laiendamise. Kaebajad soovivad maatüki keskel olevat elamut laiendada püstitatava majatootena – uut komplektset majatoodet ei hakata senise aiamaja külge ehitama, vaid see eemaldatakse ning asemele püstitatakse uus elamu. Seega tuleb järgida ÜP-st tulenevat elamute vahelise vahemaa 25 m nõuet ning kaebajatel on piiratud kinnisasja keskel olemasoleva elamu (aiamaja) asemele uus elamu püstitada (olemasoleva laiendamise vajadusel). Ka ei ole menetluses arvestatud kaebajate kinnisasjal kehtivate kitsendustega, miks elamu on püstitatud keskossa ja selle asukoht on seal praktiliselt ainuvõimalik (ÜP-st tuleneb 10 m laiune avaliku tee – millega kaebaja kinnisasi piirneb - kaitsevöönd). 6) PT eelnõust ei selgunud, et uue elamu asukohale seatakse tingimus tagada 25 m vahemaa ainult EHR-i kantud elamutest arvates. ÜP seab elamute vahemaa nõude elamuid selle järgi eristamata, kas tegemist on EHR-i kantud või kandmata elamuga. Kuna kaebaja kinnisasjal olevad 2004. a ja 2015. a püstitatud ehitised jäävad alla 20 m2, siis puudus teatise- ja ehitusloakohustus nende püstitamisel. Kuna EhSRS § 27 lg 1 kohaselt kohalik omavalitsus kontrollib EHR-i seni kandmata ehitisi, siis oli ka vaidlustatud PT väljastamise ajal kohalikul omavalitsusel see pädevus ning ühtlasi mugav PT menetluse raames korrastada ka kaebaja elamut puudutavad andmed EHR-is. Tegemist on kohaliku omavalituse otsese ülesandega EHR-i korrastamisel. Kaebajatele menetluse käigus avaldatud uue hoone asukoha väljaselgitamiseks antud kriteeriumid ei olnud selged, sest puudus selgitus, et elamutena arvestatakse vaid EHR-i kantud elamuid. Kaevatud korraldus on ÜP 25 m nõudega viidud näivasse kooskõlla tegelikkust moonutavate lubamatute kujunduslike võtetega. 7) XXXXXXX tee X kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanike menetlusse kaasamine on toimunud formaalselt ning huvidega arvestamine ei ole olnud sisuline: kavandatava hoone maht 0,5 m võrra 9 m kõrgusest lühem ei oma tähtsust, kui kaasatud isikud ei ole saanud kaasa rääkida kavandatava elamu asukohas, sest sellest tulenevad suurimad mõjud piirnevatel kruntidel. PTga on antud vabadus püstitada elamu kaebajate kinnisasja keskosas asuva elamu kõrvale, mis tekitab ilmseid riiveid privaatsusele, sobivusele olemasoleva elamu juurde ja üldse kogu konteksti, sest küsimust ka nende kinnisasjade üldmuljest on oluline ja seda ei saa lahendada ühe krundi keskselt. Seisukoht, et PT-s piisab nõuete esitamisest, mis tagavad seaduse ja ÜP-ga kooskõlas oleva ehitamise, ja naabrite huvide tasakaalustamine võib toimuda ehitusloa andmisel, on ekslik ja muudaks PT andmise menetluse ja sellesse naabrite kaasamise mõttetuks. 4(20)

8) ÜP-st tuleneva elamute 25 m vahemaa nõude eesmärk kattub asukohas (kalurikülas) era- kui avalike huvidega säilitada privaatsus ja puhkealale iseloomulik keskkond. PT-s jääb uue elamu püstitamiseks lubatud asukoha ja kaebajate kinnisasja (XXXXXXX tee X) keskel paikneva ja põhilise kasutusega elamu asukoha vahele vaid 9 m, mis on kolm korda väiksem kui ÜP kohane elamute vahelise kauguse säilitamise nõue ette näeb. XXXXXXX tee X keskel vana elamu vundamendi kõrval on elamu, milles suvel elatakse. PT-ga kahjustatakse kaebajate õigusi ja põhjendatud huve, kuna nendega lubatakse püstitada XXXXXXX tee X kinnisasjale elamu, mis oma mahu ja asukoha tõttu kaebajate õigusi ja põhjendatud huve oma kinnisasja kasutamisel oluliselt rikub. Kavandatava elamu lubatav kõrgus maapinnast 8,5 m on tavapäraselt 3 m ruumide kõrguse juures ette kujutatav 3-korruselise elamuna. Selline maht on kaebaja kinnisasjal olevate väike-elamutega suures kontrastis – ületades oma mahult neid vähemalt 7kordselt. Kaardilt võib aimata, et kavandatav elamu jääb kohakuti nii XXXXXXX tee X kinnistu keskosas asuva elamu ees oleva terrassiga (kus põhiliselt viibitakse) kui ka idapoolse abihoonega (saun), mille XXXXXXX tee X poole jäävasse külge jääb ka tualett (mille ukse ja XXXXXXX tee X piiri vahele jääks 1,5 m ning võimaliku elamu vahele jääks vahemaa 6-7 m). Kinnisasja sellel alal toimuvad põhiliselt kõik elulised tegevused. Häiriv on olla 4 m kauguselt kolmel erineval korrusetasandil jälgitav kõikides eraelulistes tegevustes. Korraldusega lubatud elamu asukoht ja maht riivavad suurel määral XXXXXXX tee X kinnisasja keskosas oleva elamu kasutamist selle senisel otsatarbel ja moel. Tegemist on kaebajate suvekoduga, mille suurim väärtus on võimalus perega puhata ja taastuda ning saada elamu juures kõikides (sh perekondlikus suhtluses) tegevustes privaatsust. XXXXXXX tee X on võrreldes XXXXXXXX tee X maaüksusega oluliselt väiksema privaatsusega juba seetõttu, et XXXXXXX tee X kinnisasjaga lõuna poolt külgneb avalik tee, mis teenindab XXXXXX ja XXXXX maaüksust. PT-ga elamule määratud asukoht ei ole XXXXXXXX tee X kinnisasja ulatust (1340 m2) arvestades ainus võimalik elamu asukoht. Kinnisasjadel on võimalik uue elamu püstitamise huvi korral astuda tagasi läänepoolse elamu puhul rangelt järgitud 25 m vahemaa nõudes, sest kahest XXXXXXX X elamust ühe puhul maksimaalse vahemaa (25 m) ja teise puhul minimaalse vahemaa (8 m) jätmine riivab selgelt teise elamuga seotud huvi privaatsuse järele. Tegemist on aga just kaua aega kasutuses ja põhiliseks elamu asukohaks valitud kohaga. Kontrastselt suur maht vähendab kaebajate kinnisasja väärtust selle tõttu, et kaebajate elamu tundub veelgi väiksem (lausa tühine) ning tegemist ei ole teineteist täiendavate ega sobivate mahtudega. Kui elamute sobivus avalikelt teedelt nähtuna on avalik huvi, siis sellelt samalt avalikult teelt avaneb kaebaja värav sama vaatega kahe elamu maotule kontrastile ning see masendust tekitav pilt ja sellele järgnev meeleolu, mida tuleb kogeda puhkuse ajal igal päeval mitu korda oma suvekodu väravast sisenemisel – on kaebajate jaoks ülemäärasena tajutav riive. 9) EHR-is on 13.11.2015 käsitsi vastustaja ametniku poolt sisse kantud XXXXXXX tee X aadressile ehitisena 1910 püstitud elamu ja lisatud kõik muud 2003. a põlenud elamu andmed. Ehitise kohta on sisestatud märkus „kasutusel“ ning seejärel asendatud märkusega „lammutatud“. Tegemist on tegelikkusele mittevastava kandega, sest XXXXXXXX tee X kinnisasjale 2015. a 1910 elamu kohta andmete kandmise ajal ei olnud elamut enam 12 aastat olemas. Ka ei asunud ja ei saanud see kunagi asuda tervikuna XXXXXXX tee X aadressil asuval kinnisasjal, sest juba 2004. a alates on see XXXXXX MÜ-st pooles suuruses maa eraldamisel poole võrra vanast talust väiksem ning vana elamu vundament osaliselt nii ühele kui teisele kinnisasjale. XXXXXXX tee X (XXXXXX) aadressil olevatest dokumentidest selgus, et 25.08.2016 on sama vastustaja ametniku poolt tehtud käsitsi kanne vana talu juurde kuulunud ja kaebaja kinnisasjal oleva 18 m2 kõrvalhoone kohta. Kaebajaid ei ole kande tegemisest teavitatud ega XXXXXXX tee X aadressil ehitiste andmete sisestamisel kaasatud. EHR-is on XXXXXXX tee X kohta kantud (1910 elamu juurde kuulunud) kõrvalhoonega

5(20)

kaebaja elamu ära vahetatud. Kanne moonutab tegelikkust ja on ilmne, et see on tehtud XXXXXXXX tee X kinnisasjale ehitusõiguse saamise hõlbustamise eesmärgil. Isegi kui registripidajale valeandmete edastamine kuriteona on aegunud, on registris olevad andmed ebaõiged ning nendele ei tohi tugineda ega nendega arvestada. 10) Kaebajad palusid 24.03.2021 vastustajal kanda XXXXXXX tee X keskel asuva elamu kohta andmed EHR-i. Kuna kaebajate menetlusse kaasatus jättis soovida, siis ei saanud kaebajad uskuda, et nende huve oleks rohkem arvestatud EHR-is andmete esitamise teatise esitamisel, kui neid andmeid tegelikkuses ei soovitud märgata ja näha. Kaebajad esitasid vastustajale 01.04.2021 ehitusteatise XXXXXXX tee X kinnisasja keskel asuva aiamaja asemele kuni 60 m2 ja kuni 5 m kõrguse suvila püstitamisest.

6(20)

sätestada seda, et maaomanik on kohustatud projekteerima samasuguse hoone, nagu paikneb naaberkinnisasjal. Kaberneeme küla on kompaktse asustusega ajalooline kaluriküla, kus ei ole välja kujunenud konkreetset krundijaotust ega hoonete ühetaolist paiknemist krundil või üksteise suhtes (nagu nt rida- või ahelküla puhul). XXXXXXXXXX küla näol on tegemist ajalooliselt välja kujunenud sumbkülaga, kus on õued ja hooned koondunud korrapäratult üksteise kõrvale kobarasse. Küla miljööväärtuslikkus seisneb eelkõige juhuslikkuse alusel kujunenud huvitavas küla struktuuris, mis väljendub teedevõrgu iseloomus ja hoonete paigutuses teede suhtes, maapinna reljeefis, kõrghaljastuse (metsatukkade) olemasolus. Olemasolev hoonestus on rajatud erinevatel aegadel, erineva mahu ja arhitektuurilise lahendusega ning materjalikasutusega. Hoone maksimaalne kõrguse ja mahu osas ümbritseb XXXXXXX tee X maaüksust piisavalt hoonestatud kinnistuid, mille alusel sobivat hoonestuslaadi, sh kõrgust ja mahtu hinnata. Vastustaja on haldusemenetluse käigus võrrelnud XXXXXXX tee X maaüksust ümbritsevate hoonestuste mahtu (XXXXXXX tee X/X – ehitisealune pindala 44 m2; XXXXXXX tee X/X kõrgus 7,8 m, ehitisealune pindala 90 m2; XXXXXXX tee X/X – kõrgus 8,7 m, ehitisealune pindala 140 m2;XXXXXXX tee X/X – kõrgus 5,5 m, ehitisealune pindala 65m2; XXXXXXX tee X – kõrgus 6,2, ehitisealune pindala 300 m2, XXXXX tee X – ehitisealune pindala ca 120 m2, XXXX tee X – ehitisealune pindala 91 m2) ning korraldusega lubatud maksimaalne hoone kõrgus 8,5 m ja ehitisealune pindala kuni 150 m2 on ümbritseva hoonestusega võrreldes optimaalsed ja mõistlikud parameetrid. XXXXXXXX tee X kinnisasja ümbritsevatel kinnistutel on nii oluliselt suurema kui väiksema ehitisealuse pindalaga elamuid ja ka nii kõrgemaid kui ka madalamaid hooneid. Seega korralduses lubatud parameetritega hoone sobituks olemasolevasse keskkonda ega moonutaks olemasolevat keskkonda. Asjaolu, et kaebajad on otsustanud oma kinnistule ehitada mitu väikest hoonet, ei tähenda, et see oleks piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaad. Sealjuures möönavad kaebajad isegi, et tegelikult on elamiseks vajalik ehitada suurem hoone kui XXXXXXX tee X kinnistul olemasolev 9 m2 suurune ehitis, mida kaebajad käsitlevad elamuna. 3) Kaebajatele arvamuse andmiseks edastatud PT eelnõu lisas nr 1 olid ära määratud kõik EhS § 26 lg 4 p-d 1-9, mh oli ära kirjeldatud elamu asukohavalikut piiravad asjaolud, millest lähtuvalt on võimalik elamu asukoht valida; sh oli märgitud elamu maksimaalne ehitisealune pind, hoone kõrgus jne. Seejuures kavandatava üksikelamu täpne asukoht ja täpne maht selguvad alles ehitusprojekti koostamise käigus. Maaomanikul ei ole kohustust realiseerida PTga lubatud maksimaalset ehitusmahtu. EhS § 26 lg 4 p 3 ei nõua PT taotlemisel ja väljastamisel asendiplaanilise lahenduse väljatöötamist – asendiplaan on vastavalt Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrusele 97 „Nõuded ehitusprojektile“ ehitusprojekti kohustuslik osa. Ka DP koostamise korral määratakse kindlaks vaid olemasolevatest kitsendustest lähtuvalt võimalik ehitusala, kuid mitte konkreetne kavandatava ehitise asukoht. 4) EHR registrikanded 2004. a hävinenud elamu (EHR kood XXXXXXXXX) osas on kaebajate väited asjakohatud, kuivõrd XXXXXXX tee X ega XXXXXXXX tee X kinnisasja omanikud ei ole taotlenud vana elamu taastamist või selle vundamendile uue hoone rajamist. Vareme olemasolu antud aadressil ei oma mingit tähtsust kaevatud korraldusega väljastatud uue elamu projekteerimiseks tingimuste andmisel, kuivõrd PT ei ole taotletud nimetatud hoone taastamiseks või vareme asukohta uue hoone rajamiseks. Automaatsed kanded EHR-ile eelnenud hooneregistrist ei vastanud ülekandmise ajahetkel suures osas tegelikkusele ning EHR-i 2015. a toimunud üldise andmekorrastuse käigus selliseid andmeid käsitsi parandatigi, nagu näiteks XXXXXXX tee X ja XXXXXXX tee X kinnisasjal

7(20)

paiknenud elamu staatuse muutmine „kasutusel“ staatuseks „lammutatud“. Selliseid parandusi tehaksegi lähtuvalt ortofotodest jm omavalitsusele esitatud dokumentidest/teatistest. 19.03.2021 kaebuse täpsustusele tõenditena lisatud EHR-i väljavõtted ei tõenda mitte ühtegi kaebajate väidet või etteheidet vastustajale ega ole asjassepuutuvad. 5) Vastustaja on nii kaevatava korralduse andmisel kui ka käesoleva vaidluse kestel arvestanud faktiliste asjaoludega, et kaebajate maaüksusel paiknevad 3 hoonet. EHR-i andmetel on üks hoonetest saun (EHR kood XXXXXXXXX), 2 hoonet on EHR-i kandmata väikeehitised. Vastustaja möönab, et kaevatava korralduse andmisel pidas vastustaja kaebajate kinnisasja keskel paiknevat hoonet EHR-is registreeritud saunaks. Selline arusaam tekkis kaebajate 07.08.2020 ja 21.08.2020 seisukohtadest PT eelnõule. Kuivõrd EHR-i andmetel on XXXXXXX tee X kinnisasjal paikneva sauna ehitise alune pind 18 m2 ning kuna kaebajate väitel on kinnistu läänepoolne hoone elamu ja sauna kui sellise olemasolu kaebajad oma seisukohtades ei käsitlenud, vaid nimetasid kinnistu idapoolset hoonet mh ka abihooneks, siis Maa-ameti ortofotolt hoonete ligikaudseid pindalasid mõõtes nähtus, et XXXXXXX tee X kinnisasja keskosas paiknev ehitis on ca 18 m2 ning idapoolseim hoone ca 25 m2 ning erinevaid andmeid omavahel võrreldes tegi vastustaja eksliku järelduse ja pidas XXXXXXX tee X kinnisasja keskel paiknevat hoonet ainukeseks EHR-is registreeritud ehitiseks ehk saunaks. Eeltoodu ei tähenda veel, et seepärast oleks kaevatav korraldus tulnud jätta andmata või PT oleksid pidanud olema teistsuguse sisuga. Vaidlustatud korralduse andmise hetkel ei paiknenud EHR-i andmetel XXXXXXX tee X kinnisasjal olemasolevat elamut. Samas jättis vastustaja korralduse andmisel teadlikult kaebajatele võimaluse neile kuuluvale kinnistule elamu tulevikus püstitada ning lähtus seda tehes kaebajate avaldatust, et XXXXXXX tee X kinnisasja lääneservas asuv ehitis on kaebajate hinnangul elamu. 6) Kaebajad on ekslikul seisukohal, et neile kuuluval maaüksusel paiknevate hoonete andmete EHR-i kandmine on vastustaja kohustus. EhS § 19 sätestab omaniku kohustuse tagada ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele. EhSRS § 26 lg 3 kohaselt hoone EHR-i kandmisel võetakse aluseks küll ajakohased ortofotod ning ortofotodelt kantakse EHR-i ehitise ehitusalune pind ja hoone koordinaadid, kuid ortofotode järgi ei ole võimalik hinnata hoone kasutusotstarvet või hoonete vastavust nõuetele. Hoonete kohta tuleb andmed EHR-is registreerimiseks esitada hoone omanikul. Seda nii rajatavate, kui ka olemasolevate hoonete puhul ning ka olemasolevate hoonete andmete muutumise korral. Kaebajad ei ole XXXXXXX tee X maaüksusel paiknevate hoonete osas esitanud vastustajale mingeid taotlusi, sh taotlusi hoonete registreerimiseks või nende andmete muutmiseks. Seega ei saa vastustaja tugineda PT menetluses maaomaniku paljasõnalistele väidetele, vaid andmetele, mis on hoone kohta EHR-i hoone omaniku poolt esitatud. Nn vaba ehitustegevuse alusel elamumaale püstitatud ehitiste osas ei ole omanikul kohaliku omavalitsuse teavitamise kohustust või nende registrisse kandmise kohustust. Seejuures peab omanik arvestama võimalusega, et juhul kui omanik ei kanna oma hoonet registrisse, st ei teavita kohalikku omavalitsust hoone asukohast ega kasutusotstarbest, siis ei saa ka eeldada, et kohalik omavalitsus sellise hoone olemasolu või kasutusotstarbega arvestab. Kohalikult omavalitsuselt ei saa oodata, et omavalitsus on kursis iga tema haldusterritooriumile püstitatud hoone kasutamisega ning seda ka siis, kui selliste hoonete püstitamisest omavalitsust teavitatud ei ole ja teavitama ei peagi. Kaebajate kinnistul asuva keskmise hoone väidetava püstitamise ajal (eeldatavalt 06.08.2004) kehtinud ehitusseaduse § 16 lg 6 kohaselt pidi ehitise omanik DP kohustusega aladel teavitama kohalikku omavalitsust püstitatud väikeehitisest, millele ei taotleta kasutusluba, esitades ehitise teatise viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamise päevast arvates. Sama paragrahvi lõike 7

8(20)

kohaselt tuli esitada ehitise teatises andmed ehitise omaniku ja ehitise asukoha kohta ning ehitise olulised tehnilised andmed. Eelkirjeldatud teatist ehitise püstitamise järgselt kohalikule omavalitsusele ei ole esitatud. 7) Vastustaja ei kahtle, et kaebajad hooneid kasutavad ja vastustaja hinnangul ei oma see antud juhul ka erilist tähtsust. Kaebajate esitatud tõendid XXXXXXX tee X kinnistul elamu olemasolu ei tõenda. XXXXXXX tee X kinnistule ei ole registreeritud ühegi isiku elukohta ning kinnistu ei ole liitunud korraldatud jäätmeveoga. Kaebajate poolt esitatud tõendid, nagu elektritööde eest tasumise kviitung (millel puudub tööde teostamise aadress või märge, et tegemist oleks justnimelt elamu elektritöödega) või arve aastast 2009 kinnistul tarbitud elektri eest, ei tõenda elamu või elamute olemasolu kinnistul. Ka asjaolu, et kaebajate väitel ei ole vanemate majutamist võimalik korraldada olemasolevates hoonetes, vaid selleks on vajalik uue hoone püstitamine, ilmestab seda, et XXXXXXX tee X kinnistul ühegi paikneva hoone näol ei ole tegelikkuses tegemist elamuga. 8) PT väljastamisel arvestati võimalusega, et XXXXXXX tee X kinnisasja lääneservas paiknev hoone võib olla elamu. Vastustaja lähtus teadaolevatest faktilistest asjaoludest, sh kaebajate poolt antud selgitustest. Asjaolu, et kaebajad peale PT väljastamist oma hoonete kasutusotstarvete osas seisukohti muutsid ning hiljem asusid seisukohale, et ka kinnisasja keskel paiknev hoone on elamu, ei saa vastustajale ette heita. Kaebajate poolt väidetud subjektiivsete õiguste riive olemus on kohtuvaidluse käigus muutunud. Kaebuse esitamisel põhjendasid kaebajad oma kaebust asjaoluga, et soovivad olemasolevat hoonet laiendada, kuid väljastatud PT seda justkui ei võimalda. Kuna Jõelähtme valla ÜP-st tulenev elamute vahekauguse (25 m) nõue kehtib uute elamute rajamisel, ei takista XXXXXXX tee X maaüksuse hoonestamine kaebajate kinnistul olemasolevate hoonete laiendamist seaduses sätestatud teatise- või loamenetluse läbi. Hiljem, kaebuse täienduses, põhjendavad kaebajad oma subjektiivsete õiguste riivet uue ehitise rajamise sooviga. Vastustajale jääb kaebajate vastuolulistest ja mitte järjepidevatest seisukohtadest arusaam, et ainus eesmärk on saavutada naaberkinnisasja mitte hoonestamine. 9) Kehtiv Jõelähtme valla ÜP iseenesest ei defineeri, mida täpselt elamu all tuleb mõista. Küll aga sätestab ÜP üldiste põhimõtetena, et uue hoonestuse rajamisel tiheasustusalal, mis ei ole metsaala, ei ole lubatud moodustada elamukrunte reeglina väiksemaid kui 3000 m2, elamute min. vahekaugus 25 m (ÜP seletuskiri, lk 41). Seega annab ÜP uue hoonestuse rajamiseks sisulise suunise – krunt suurusega 3000 m2, sellel elamu ja järgmised elamud oma kruntidega võiks paikneda teistest elamutest 25 m kaugusel. Sellise ÜP nägemuse juures on raske ette kujutada, et vallavolikogu liikmed ÜP kehtestamise üle otsustades pidasid võimalikuks Jõelähtme valla tulevikku ja arenguperspektiivi alla 20 m2 suuruste aiamajade ehitamises. Pigem on mõistlikule inimesele hoomatav, et silmas peeti ehitusloakohustuslikke (üle 60 m2 ehitisealuse pinnaga) hooneid. Vastustaja on seisukohal, et ÜP mõistes elamuna saab käsitleda elamut kui põhihoonet, mida teenindavad konkreetsel ehitusõigust omaval maaüksusel paiknevad abihooned (saun/kuur/paviljon/aiamaja/garaaž) ja muu selle teenindamiseks mõeldud infrastruktuur (aed/terrass/iluaed/puud-põõsad). ÜP mõtte ja sisuga on vastuolus olukord, kus nn vaba ehitustegevuse alusel võib maaomanik ehitada oma elamumaa sihtotstarbega kinnistu piirile loendamatu arvu alla 20 m2 ehitusaluse pinnaga hooneid, ühendada mõne tehnosüsteemiga ning seejärel nimetada neid kõiki elamuteks ja seeläbi takistada naaberkinnisasjade sihtotstarbelist kasutamist. Selline meelevaldne käsitlus ÜP-st tekitaks olukorra, kus naaberkinnisasja sihtotstarbelise kasutamise takistamisel justkui oleks seaduslik alus (ÜP), mis ei ole tegelikkuses kunagi olnud kehtiva ÜP mõte ega eesmärk. ÜP mõte ja eesmärk on ennekõike efektiivse ja jätkusuutliku maakasutuse suunamine, mitte sihtotstarbelise kasutuse takistamine. 9(20)

10) XXXXXXX tee X ja XXXXXXX tee X maaüksused on tekkinud varasemat ühe kinnisasja nimega „XXXXXX“ reaalosadeks jagamisel ja kaasomandi lõpetamise käigus. XXXXXX maaüksus jagati reaalosadeks ning mõlemale maaüksusele säilitati jagamisel elamumaa sihtotstarve ning seda kaasomanike vahelisel kokkuleppel ja nende poolsel taotlusel. Samuti jagati reaalosade kuuluvus kaasomanike kokkuleppel. Ehk mõlemad kaasomanikud pidid teadma ja ette nägema, et maaüksused tulevikus vastavalt sihtotstarbele ka hoonestatakse. Seega ei saanud kaebajad eeldada, et naabermaaüksust kunagi selle sihtotstarbele vastavalt ei hoonestada ning sellel eeldusel oma olemasolevad hooned ja maaüksusel n-ö kompleksse tegevuskeskuse just naaberkinnisasja piiri äärde kujundada. Samuti ei ole XXXXXXX tee X kinnistule seatud hoidumisservituuti või mõnd muud asjaõigust, mis tagaks XXXXXXX tee X kinnisasja omaniku jaoks selle, et XXXXXXX tee X kinnistut kunagi ei hoonestataks või XXXXXXX tee X kinnisasja omaniku tahtevastaselt ei hoonestataks või muul viisil kasutusele ei võetaks. Maaomanikul ei saa olla põhjendatud ega õigustatud ootust, et ajutiselt kasutuseta olev naaberkinnisasi jääbki kasutuseta ning sellel eeldusel rajada oma hooned avalikult teelt kanduvatest häiringutest tulenevalt privaatsuse säilimiseks naaberkinnisasja lähedusse või selle piiri äärde, koos looduslikult kujundatud terrassi, tualeti jms. Kehtivad õigusaktid ei anna alust PT väljastamisest keelduda naabri ebamugavustunde tõttu ning pikaajalise kohtupraktika järgi ei ole isiku subjektiivseks õiguseks lootus olemasoleva elukeskkonna muutusteta säilimine. Kaebajatel ei ole võimalik eeldada või nõuda, et naaberkinnisasja kasutamisel kaebajate privaatsust vähemalgi määral ei riivata. 11) Alusetu on kaebajate väide, et XXXXXXX tee X kinnisasjale on võimalik elamu püstitada ka kaebaja elamust kaugemale, kuivõrd XXXXXXX tee X kinnisasjale kavandatava hoone asukoht, suurus, akende asukoht jms ei ole täpselt teada ning see selgub ehitusloa menetluse käigus, kui on koostatud PT-le vastav ehitusprojekt. Ehitusloa menetlusse kaasatakse piirnevate kinnisasjade omanikud, sh ka kaebajad, kes saavad oma seisukohti ja arvamusi hoone asukoha osas väljendada asjakohases ehitusloa menetluses. Pealegi on kaebajate poolt sellisele võimalusele viitamine sisutühi, kui arvestada kaebajate väiteid, et nii XXXXXXX tee X kinnistu läänepoolne kui keskmine hoone on elamu ja mõlemast hoonest tuleb hoida 25 m kaugust vahemaad uue elamu püstitamisel – sellisel juhul pole võimalik XXXXXXX tee X kinnistule elamut püstitada, vähemasti mitte ehitusloakohustuslikku elamut. Küll aga saab põhimõtteliselt alla 20 m2 ehitisealuse pinnaga majakesi püstitada kogu XXXXXXX tee X kinnistuga piirneva piiri ulatuses. 12) Kaebajad saavad otstarbekohaselt jätkata XXXXXXX tee X kinnisasja kasutamist ka siis, kui PT kehtivad, samuti saavad kaebajad jätkuvalt realiseerida oma ehitusõigust. PT-le järgneb projekteerimine ning seejärel ehitusloa väljastamise menetlus, mille käigus taaskord piirnevate kinnisasjade omanikele tagatakse ärakuulamise võimaluse kasutamine ning ehitusloa väljastamisel hindab haldusorgan, kas projekteeritud hoone võib naaberkinnisasjade omanike õigushüvesid ülemäära riivata. 13) Ei ole oluline, kas XXXXXXX tee X kinnisasjale elamut projekteeritakse PT või DP alusel, kuivõrd eesmärk, s.o elamu rajamine, saabub mõlemal juhul ühtviisi ning ÜP tingimusi tuleb samuti ühtviisi arvesse võtta. Samuti ei saa väita, et kaebajate õigused oleksid olnud paremini kaitstavad DP koostamisel. Kaebajad kaasati PT väljastamise menetluses nõuetekohaselt, neile oli ärakuulamisõigus tagatud ning nende arvamusi ja selgitusi võttis vastustaja arvesse kaevatava korralduse andmisel niivõrd, kuivõrd need olid põhjendatud (nt ehitusaluse pinna vähendamine, selgitused elamu paiknemise osas).

10(20)

Uues, volikogu poolt vastuvõetud (Jõelähtme Vallavolikogu 12.04.2018 otsus nr 62) ÜP-s ei sätestata enam DP koostamise kohustust kõigil tiheasustusaladel, sh ka Kaberneeme küla tiheasustusalal. 14) Kaebajate poolt esitatud ja väidetavalt T poolt koostatud dokumentide (paikvaatlusprotokoll, XXXXXX maaüksuse faktiliste ja õiguslike aluste analüüs jm) osas ei pea vastustaja vajalikuks sisulist seisukohta võtta ja palub neid tõenditena mitte arvestada.

3) PT ei riku ÜP-s sätestatud 25 m vahemaa nõuet. Vastustaja on korrektselt hinnanud, et haldusakti andmise seisuga esitatud andmete pinnalt ei ole XXXXXXX tee X kinnistu keskel asuv hoone elamu. ÜP nõuab, et uue elamu püstitamisel tuleb tagada minimaalne elamute vahekaugus 25 m. Vastav ÜP säte peab silmas selliseid elamuid, mille algne eesmärk on võimaldada elanikel selles pikemaajaliselt ööpäevaringselt elada ning mis on teatud määral soojustatud, ühendatud elektri, vee ja kanalisatsiooniga, see omab teatud küttevõimalust ja sisekliimat, aknaid jne. Asjaolu, et lehtlale või erihoonele väidetakse olevat elamu funktsioon, ei muuda seda veel „elamuks“ ÜP mõttes. 4) Ebaõige on ka kaebajate väide, et nad ei pidanud ise oma kinnistul asuvate hoonete andmeid EHR-is muutma. Kui hoone kasutusotstarve on muutunud, siis on hoone omaniku kohustus EhS § 19 ja EHR põhimääruse § 32 lg 1 alusel esitada sellekohased andmed ja taotlused vastustajale EHR-i esitamiseks. Ei ole mõeldav, et kohalik omavalitsus käiks korraliselt ise eraisikute käest uurimas ja tuvastamas, mis on parasjagu ühe või teise hoone otstarve. Kaebajad on asunud väitma, et keskmine hoone on elamu alles hetkel, kui vastustaja asus PT väljastama, kuid mitte varem. EHR-is andmete muutmata jätmine viitab, et kaebajate tegelik tahe oli kasutada vastavat hoonet siiski mitteelamuna. Kaebajad pidanuks juba haldusmenetluse raames esitama piisavalt tõendeid, et tegemist on siiski elamuga. Kuna kaebajad jätsid haldusmenetluses vastavad sammud tegemata, siis on ka korraldus õiguspärane.

KOHTU PÕHJENDUSED

12(20)

mittetäidetusest (nt ÜP-s on vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused määratud EhS § 26 lg-s 4 sätestatut arvestades ebapiisavalt) või väljastatud PT objektiivsest vastuolust ükskõik millise ÜP sättega, tähendaks see sisuliselt nõustumist PT vaidlustamisega avalikes huvides, mida seadus ei võimalda.“ Eeltoodust tulenevalt kontrollib kohus vaidlustatud haldusakti õiguspärasust üksnes ulatuses, milles kaebajad väidavad oma subjektiivsete õiguste rikkumist. Seejuures võivad subjektiivsed õigused tuleneda ka ÜP-st, millega vastustajal tuli PT väljastamisel arvestada (EhS § 26 lg 3 p 3; vrd Riigikohtu 20.02.2019 otsus nr 3-14-52416, p 15). Käesoleval juhul on kaebajatel seega õigus sellele ja kohtul tuleb kontrollida seda, et PT andmine ei kahjustaks ülemääraselt kaebajate omandiõigust ja õigust privaatsusele; samuti seda, et PT väljastamisel oleks nõuetekohaselt järgitud kehtivast (s.o Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003 otsusega nr 40 kehtestatud) Jõelähtme valla ÜP-st tulenevaid naabri huve kaitsvaid nõudeid.

elamiseks) aiamajale ülemääraselt kaebajate privaatsust, mis omakorda tingib kaebajate kinnistu väärtuse vähenemise.

14(20)

– haldusmenetluses on 07.08.2020 osundatud, et elamuks on läänepoolseim ehitis (kinnistul asuvatest ehitistest suurim), 21.08.2020 on aga väidetud, et kinnistul on mitu elamut. Kohtumenetluses asusid kaebajad tuginema sellele, et põhiliselt kasutavad nad suviti elamiseks just kinnistu keskosas asuvat alla 10 m2 pindalaga aiamaja, viidates samas kinnistul kolme elamu olemasolule (vt kaebajate 19.03.2021 menetlusdokument). Samuti on kaebajate seisukohad muutunud väidetava õiguste riive osas – haldusmenetluses ja esialgses kaebuses on väidetud, et naaberkinnistule elamu kavandamine takistab neil ÜP-st tuleneva vahekauguse piirangu tõttu olemasolevat elamut laiendada, kuid hilisemate täiendavate seisukohtade kohaselt on vaidlustatud haldusakti tõttu hoopis välistatud kinnistu keskel asuva aiamaja asemele uue elamu püstitamine. Eeltoodule vaatamata, ei ole käesoleval juhul vaidlust selles, et kaebajatele kuuluval XXXXXXX tee X kinnistul paiknevad kolm ehitist – kinnistu idapoolses osas asub saun (EHRi kantud hoone nr XXXXXXXXX) ning läänepoolses osas ja keskosas asuvad vastavalt 20 m2 ja 9 m2 ehitisealuse pinnaga väikeehitised (PT väljastamise ajal EHR-i kandmata), mida kaebajad eluliselt usutavalt kasutavad suviti elamiseks. Puudub ka vaidlus, et PT kohaselt tuleb XXXXXXX tee X maaüksusele elamu kavandamisel tagada ÜP-s sätestatud minimaalne vahekaugus 25 m kaebajate kinnistul asuva läänepoolseima ehitisega, aga mitte keskmise väikeehitise ja idapoolse abihoonega. 12.2 Vastustaja on vaidlustatud korralduses põhjendatult märkinud, et ÜP-st tulenev 25 m vahekauguse nõue kehtib üksnes hoonete puhul, mis oma kasutusotstarbelt on elamud. Samuti nõustub kohus vastustajaga, et hindamaks, kas naaberkinnistutel asuvad elamud, millede osas tuleb ÜP-s sätestatud vahekauguse nõuet järgida, tuli vastustajal juhinduda EHR-i kui avalikku registrisse kantud ehitise andmetest. EHR-i eesmärk on hoida, anda ja avalikustada teavet kavandatavate, ehitatavate ja olemasolevate ehitiste ning nendega seotud menetluste kohta (vt EhS § 58 lg 1, Vabariigi Valitsuse 19.06.2015 määruse nr 69 „Ehitisregistri põhimääruse” (EHR põhimääruse) § 2). Tulenevalt EhS § 19 lg 1 p-st 2 ja EHR põhimääruse § 32 lg-st 1 on kinnistu omaniku kohustus esitada ehitamise ja ehitise kasutamisega seonduvad andmed ja taotlused vastustajale EHR-i andmete kandmiseks. Seega kinnisasjale püstitatud ehitiste kohta tegelikku olukorda (sh kasutusotstarvet) kajastavate andmete esitamine on omaniku kohustus ning kaebajad leiavad ekslikult, justkui see oleks vastustaja kohustus. Kui kaebajad püstitasid oma kinnistule elamute/suvilatena kasutatavad ehitised ja nende eesmärk oli, et ka kohalik omavalitsus selliste hoonete olemasolu ja kasutusotstarbega arvestab, pidid nad ise hoolt kandma selle eest, et EHR-is kajastuks nende ehitiste andmed. Eeltoodut ei muuda asjaolu, et tegemist on alla 20 m2 ehitisealuse pinnaga ehitistega, milliste puhul teavitamise või andmete registrisse kandmise kohustust ei ole. 12.3 Kohus hindab haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 viimane lause). Vaidlust ei ole, et PT väljastamise ajal oli kaebajate kinnistul asuvatest ehitistest EHR-i kantud saun (hoone nr XXXXXXXXX), mis ei ole oma kasutusotstarbelt elamu ja mida vastustaja seega ei pidanud elamute vahekauguse nõude täitmisel arvesse võtma. Samas ei olnud PT väljastamise ajal EHR-is kannet kaebajate kinnistu läänepoolses osas ja keskosas asuvate väikeehitiste (vastavalt 20 m2 ja 9 m2) elamuna kasutamise kohta ning haldusmenetluses ei esitanud kaebajad selle kohta ka ühtegi tõendit, sh taotlust kannete tegemiseks. Ainuüksi ortofotode järgi ei ole võimalik hinnata hoone kasutusotstarvet. Ortofotode alusel saab kindlaks teha hoone koordinaadid ja pindala, mille põhjal aga vastustaja ei saanud ega pidanud eeldama, et tegemist võiks olla elamutega. Asjakohatud on kaebajate väited, mille kohaselt nad ei saanud uskuda, et nende huve oleks EHR-i andmete esitamise teatise esitamisel rohkem arvestatud ning samuti ei oma tähtsust, et 15(20)

kaebajad taotlesid vastustajalt EHR-i ehitise andmete kandmist 24.03.2021, s.o pärast 15.10.2020 PT väljastamist. Kuna PT väljastamise ajal ei olnud kaebajate kinnistu osas peale sauna (abihoone) muude ehitiste kohta andmeid EHR-i kantud, ei pidanud vastustaja eeldama ega kaebajate väidete alusel lähtuma sellest, et kinnistul asuvad väikeehitised on elamud. 12.4 Eelnevalt vaatamata, ei ole kohtu hinnangul kaebajate kinnistul asuvaid väikeehitisi alust käsitada elamutena ka kehtiva ÜP mõttes. Kuigi kehtiv Jõelähtme valla ÜP ei defineeri, milliseid ehitisi tuleks ÜP mõttes elamutena käsitada ja tiheasustusalal elamute vahekauguse nõude tagamisel arvesse võtta, võib kohtu hinnangul nõustuda vastustaja ja kolmandate isikute seisukohaga, et ÜP-s elamute vahekauguse sätestamisel on elamutena silmas peetud eelkõige ehitusloakohustuslikke ehitisi, kus on võimalik aastaringselt (püsivalt) elada. Vastasel korral võiks maaomanik nn vaba ehitustegevuse alusel püstitada oma elamumaa sihtotstarbega kinnistu piirile nii palju väikeehitisi (lehtlad, aiamajad jms) kui mahub, väita nende kõigi vähemalt hooajaliselt elamuna kasutamist ning nõuda nende suhtes ÜP-st tuleneva elamute vahekauguse nõudest kinnipidamist. Kuna selline tõlgendus tooks ilmselgelt kaasa põhjendamatuid omandiõiguse riiveid tiheasustusaladel elamumaa sihtotstarbega kinnisasjade sihtotstarbelise kasutamise takistamise näol, ei saa seda pidada kooskõlas olevaks ÜP mõtte ega elamute vahekauguse nõude tegeliku eesmärgiga. Vastustaja on põhjendatult märkinud, et ÜP mõte ja eesmärk on ennekõike efektiivse ja jätkusuutliku maakasutuse suunamine, mitte sihtotstarbelise kasutuse takistamine. Praegusel juhul ei ole vaidlust, et kaebajate kinnistu läänepoolses osas ja keskel asuvad väikeehitised ei ole ehitusloakohustuslikud ehitised. Isegi kui juhinduda ÜP kõnealuse sätte sisustamisel majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määruses nr 57, mille § 17 lg 3 kohaselt saab ruumide liigitusel elamuks lugeda ka suvila ja aiamaja, ei saanud kaebaja eeldada, et tema kinnistul asuvad EHR-i kandmata väikeehitised tuleb kõik lugeda elamuteks ja naaberkinnistule ehitusõiguse andmine välistada (keelduda PT väljastamisest). 12.5 Seega, kui kaebajate kinnistul ei asunud PT väljastamise ajal EHR-i kantud ja ÜP mõttes elamuid, ei pidanud vastustaja jätma PT väljastamata põhjusel, et kavandatud elamu ja kaebajate kinnistu keskel asuva väikeehitise vahekauguseks jääb vähem kui 25 m. See, et PT-s on kaebajate esialgsete seisukohtade alusel elamuna käsitatud läänepoolseimat väikeehitist ning selle ja kavandatud elamu vahekauguseks tuleb tagada 25 m, ei anna kaebajatele alust nõuda kõigi ehitiste osas 25 vahemaa nõude täitmist. Vastustaja ei pidanud kaebajate paljasõnaliste väidete alusel eeldama, et kaebajate kinnistul on kolm elamut ja sellest tulenevalt välistama ühe ehitusloakohustusliku elamu püstitamise võimaluse kolmanda isiku kinnistule. Selleks, et oleks tagatud naabrite huvide kaitse ehk täidetud ÜP-s sätestatud elamute minimaalse vahekauguse tingimuse eesmärk, piisas praegusel juhul sellest, et vastustaja hindas, kas kaebajate kinnistul on võimalik olemasolevaid ehitisi laiendada või püstitada kinnistule uus elamu ÜP-s sätestatud elamute vahekauguse nõuet täites ehk, kas kaebajale jääks oma kinnistul võimalus realiseerida ehitusõigust, mh olukorras, kus ta sooviks väidetavat elamuna kasutatavat aiamaja laiendada. Seda on vastustaja teinud ning pole põhjust väita, et kaebajate huvidega oleks jäetud arvestamata. Vastupidi, vastustaja on arvestanud kõigi, võrdse suurusega kinnistu omanike (naabrite) huvidega.

16(20)

Kuigi vastustaja on PT väljastamisel pidanud kaebajate kinnisasja keskel paiknevat hoonet ekslikult EHR-is registreeritud saunaks (tegelikult on saun idapoolseim hoone ja keskel asub 9 m2 väikeehitis), ei muuda see järeldust, et PT väljastamise ajal puudusid kaebajate kinnistul EHR-i kantud elamud ega ka seda, et PT andmisel on põhjendatult arvestatud sellega, et kaebajatel oleks võimalik ÜP-s sätestatud vahekauguse nõuet täites püstitada oma kinnistule uus elamu või laiendada olemasolevaid ehitisi. Seega ei oma tähtsust kaebajate väited abihoone tegelikust asukohast mittelähtumise osas. Samuti ei oma asja lahendamisel mingisugust tähtsust see, kus oli 2003. a põlenud hoone vundament ning kas kolmas isik on esitanud selles osas registripidajale valeandmeid – kolmas isik ei ole taotlenud PT üksikelamu püstitamiseks, seda vana vundamendi asukohaga põhistades. Ka muud kaebajate poolt esitatud vandenõuteooriad ja oletused kuritegude toimepanemise kohta on täiesti asjakohatud ja tuleb jätta tähelepanuta.

17(20)

väljakujunenud hoonestuslaadiga ega moonuta keskkonda. Vastustaja on vaidlustatud korralduses selgitanud, et XXXXXXXXXX külas ei ole väljakujunenud krundijaotust ega hoonete ühetaolist paiknemist krundil või üksteise suhtes; olemasolev hoonestus on rajatud erinevatel aegadel, erineva mahu ja arhitektuurilise lahendusega. XXXXXXX tee X kinnistut ümbritsevad valdavalt üksikelamutega hoonestatud maaüksused, mille alusel on vastustaja saanud ka sobivat hoonestuslaadi, sh kõrgust ja mahtu hinnata. Kolmandate isikute poolt esitatud piirkonna kaart ehitusaluste pindalade infoga näitab selgelt, et XXXXXXX tee X kinnisasja ümbritsevatel kinnistutel on nii kavandatavast elamust suurema kui ka väiksema ehitusaluse pinnaga elamuid (dtl 196). Samuti on vastustaja ära näidanud, et XXXXXXX tee X kinnisasja ümbritsevatel kinnistutel on nii kõrgemaid kui ka madalamaid hooneid. Kehtiva õiguse ega ruumilise planeerimise põhimõtetega ei ole kooskõlas kaebajate lähenemine, et elamumaa sihtotstarbega kinnistu hoonestamisel tuleb elamu mahu ja kõrguse osas sisuliselt kopeerida kõige lähemal asuval naaberkinnistul paiknevaid ehitisi. Pealegi ei ole vaidlust, et kaebajadki soovivad oma kinnistule püstitada mahult suurema ehitise kui seal hetkel asuvad väikeehitised. 14.2 Kaebajate arusaam, justkui privaatsust ei tohi külamiljöös (tiheasutusalal) muuta, ei ole õiguslikult põhjendatud. Tiheasustusalal ei saa kinnistuomanik eeldada, et naaberkinnistule midagi ei ehitata või sellega ei kaasneks tema privaatsuse mõningast vähenemist. Riigikohus on 13.06.2003 otsuses nr 3-3-1-42-03 (p 16) märkinud, et: „Tiheasustusalale ehitamisel on tavaline, et omavahel põrkuvad naaberkinnistute omanike õigused ja huvid. On paratamatu, et ühe kinnisasja intensiivne kasutamine võib piirata naabri võimalusi oma maatüki kasutamisel. Riik ja omavalitsused ei tohi võimaldada isikutel enda omandiõiguse teostamisel kahjustada piiramatult teiste isikute ja avalikke huve (PS § 19 lg 2 ja § 32 lg 2 kolmas lause).“ Riigikohus on ka märkinud, et kui kinnisasja omanik peaks esmajärjekorras lähtuma naaberkinnisasjade omanike või kolmandate isikute soovidest, oleks tema omandiõigus suuresti näiv. Naaberkinnisasja omanik ei saa keelata teisele kinnisasjale ehitamist ainuüksi seetõttu, et talle ei meeldi, et keegi tema kinnisasja läheduses elaks või ei tagaks talle näiteks metsavaadet (vt 11.04.2005 otsus nr 3-2-1-33-05, p 13). Samuti on Riigikohus korduvalt väljendanud seisukohta, et olemasoleva keskkonna säilitamine iseenesest pole subjektiivse õigusena kaitstav väärtus (nt Riigikohtu 28.03.2012 lahend nr 3-3-1-4-12, p 12). Naaber peab taluma ehitise püstitamist, mis sobib ümbrusse ja on ka muidu õiguspärane. Seega üksnes asjaolust, et naaberkinnistule püstitatakse elamu ja see on suurem kui hetkel kaebajate kinnistul asuvad väikeehitised, ei saa tuletada ülemäärast privaatsuse riivet. Kahtlemata ei ole naaberkinnistu hoonestamise tulemusel kaebajatele privaatsus tagatud endisel määral, kuid see ei anna alust takistada elamu püstitamist elamumaa sihtotstarbega naaberkinnistule. Kaebajatel ei ole privaatsuse kaitse motiivil õigust keelata igasugust ehitustegevust naaberkinnistul ning nende huvi olemasoleva keskkonna muutumatuna püsimise suhtes ei prevaleeri kolmanda isiku omandiõiguse ees. 14.3 Kuna kaebajad pidid arvestama võimalusega, et naaberkrundile püstitatakse elamu, ei ole määravat tähtsust asjaolul, et hoonestamise tõttu võib kaebajate kinnistu turuväärtus väheneda. Sellegipoolest on kaebajate väited kinnistu väärtuse vähenemise kohta paljasõnalised. Tiheasustusalale kinnistu soetamisel tuleb arvestada sellega, et naaberkinnistutel juba on või sinna püstitatakse tulevikus elamu/suvila.

arvestamata. Vastustaja pidi välja selgitama ja arvesse võtma üksnes asjas tähtsust omavad asjaolud. Vastustaja ei pidanud arvestama nende kaebajate selgitustega, mis on põhjendamatud ega oma asjas tähtsust.

19(20)

(allkirjastatud digitaalselt)

20(20)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.