Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
11. oktoober 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-964
Haldusasi
Tallinn, Kolde pst 67 korteriühistu kaebus Tallinna Linnakantselei 8. aprilli 2021. a vaide tagastamise otsuse nr 9-5/674-1 tühistamiseks ja kohustamiseks vaadata tema 17. märtsi 2021. a vaie sisuliselt läbi
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 18. mai 2021. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – Tallinn, Kolde pst 67 korteriühistu, esindaja Roman Märtson Vastustaja – Tallinna linn, esindajad Kenneth Rivis ja Eva Vanamb
Menetluse alus ringkonnakohtus
Tallinn, Kolde pst 67 korteriühistu määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Tallinn, Kolde pst 67 korteriühistu määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18. mai 2021. a määrus haldusasjas nr 3-21-964 muutmata.
Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) väljastas ehitusseadustiku (EhS) § 27 alusel 17.02.2021 projekteerimistingimused nr 2011002/11272 (PT) „Pelguranna puhkealaMerimetsa piirkonna detailplaneeringu Kolde pst 65, 67a, 69 ja lähiala osas tingimuste täpsustamiseks Kolde pst 67a ning Kolde pst 65 osas“. PT eesmärk on võimaldada Kolde pst 67a (katastritunnus 78408:803:0075, pindala 38 454 m2, 100% ühiskondlike ehitiste maa) ja Kolde pst 65 (katastritunnus 78408:803:4130, pindala 11 429 m2, 100% riigikaitsemaa)
3-21-964 kinnistutele püstitada uue riigigümnaasiumi hoone. PT-ga on lubatud vastavalt EhS § 27 lg 4 p-dele 1, 4 ja 7 täpsustada Tallinna Linnavolikogu 28.10.2004 otsusega nr 223 kehtestatud detailplaneeringus (DP005430) ette nähtud hoone kasutamise otstarvet (büroohoone asemel lubatud kavandada põhikooli või gümnaasiumi õppehoone), hoone kõrgust (lubatud tõsta kuni 10% ulatuses) ning haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtteid.
2.Tallinn, Kolde pst 67 korteriühistu esitas 17.03.2021 vaide projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamiseks. PT alusel riigigümnaasiumi rajamine muudab oluliselt 18 aasta jooksul välja kujunenud ja harjumuspärast elukeskkonda, kahjustab kinnisvara väärtust, piirab ainsat turvalist teekonda rohealale ja perspektiivsele (piirkonnas puuduvale) mänguväljakule. Ühistranspordisõlme puudumise tõttu soodustab PT autostumist ja liikluskoormuse kasvu. PT on välja antud valedel alustel ja riigigümnaasiumi asukohavalikut ei ole põhjendatud. PT on olemuselt sarnane planeeringuga ja PT vaidlustamiseks võib seetõttu kaebusega halduskohtusse pöörduda igaüks, olenemata tema õiguste rikkumisest.
3.Tallinna Linnakantselei tagastas 08.04.2021 otsusega nr 9-5/674-1 korteriühistu vaide haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 1 alusel vaide esitamise õiguse puudumise tõttu. Vaidest ei nähtu korteriühistu subjektiivsete õiguste rikkumist (HMS § 71 lg 1). Erinevalt detailplaneeringust (vt planeerimisseaduse (PlanS) § 141) ei saa projekteerimistingimusi vaidlustada populaarkaebusega (avalike huvide kaitseks). Erinevalt kuni 31.12.2017 kehtinud korteriühistuseaduse § 2 lg-st 1 ei näe praegu kehtiv korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) enam ette korteriühistu üldist esindusõigust oma liikmete ühiste huvide kaitseks ja pole ka alust eeldada, et riigigümnaasiumi rajamise vaidlustamine oleks korteriühistu liikmete ühine huvi. Miljöö ja olemasoleva keskkonna säilimine iseenesest ei ole subjektiivsete õigustena kaitstavad väärtused (vt Riigikohtu 24.05.2010 otsus nr 3-3-1-29-10, p 22).
4.Tallinn, Kolde pst 67 korteriühistu esitas Tallinna Halduskohtule 05.05.2021 kaebuse Tallinna Linnakantselei 08.04.2021 vaide tagastamise otsuse nr 9-5/674-1 tühistamiseks ja Tallinna linna kohustamiseks vaadata tema 17.03.2021 vaie sisuliselt läbi. Korteriomanikud ei nõustu riigigümnaasiumi asukoha ja projekteerimistingimustega peamiselt seetõttu, et nad olid korteriomandeid soetades teadlikud, et detailplaneeringu kohaselt on Kolde pst 67a kinnistule kavandatud kuni 4-korruseline politseihoone ja kuni 3-korruseline Keskkonnaministeeriumi büroohoone. Inimestel oli õigus lähtuda oma elu planeerimisel kohaliku omavalitsuse kehtivas otsuses sisalduvast infost. Otsus rajada Kolde pst 67a kinnistule ümbritsevat elukeskkonda oluliselt rohkem koormav riigigümnaasium (kokku 1200 õpilast ja töötajat) on tehtud kitsas ametnike ringis lühikese aja jooksu ja ilma naaberkinnistu korteriomanikke kaasamata (nemad said otsusest teada meediast). Tallinna linn ei tohtinud vaiet tagastada vaideõiguse puudumise tõttu, sest ilmselgeks ei saa pidada, et vaiet ei olnud esitatud subjektiivsete õiguste kaitseks. Kaebaja liikmetele kuuluvad Kolde pst 67a naaberkinnistul Kolde pst 67 asuvad korterid ning vaides tugineti muu hulgas omandiõiguse kaitsele (kinnisvara väärtuse vähenemine). Vajaduse korral oleks tulnud vaide esitaja positsiooni üle täpsustada. Kaebaja ei vaidlusta gümnaasiumi rajamist, vaid üksnes tingimusi, mis oluliselt riivavad korteriomanike huve ja subjektiivseid õigusi. Mõistliku kompromissi ja huvide tasakaalu leidmine on ilmselgelt korteriühistu liikmete ühine huvi. Seda kinnitavad suure hulga korteriomanike allkirjastatud arvamused, ettepanekud ja pöördumised asjaosaliste poole. Puudutatud isikutel peab olema õigus pöörduda otsuse kontrollimiseks halduskohtusse (vt Riigikohtu 28.05.2020 määrus nr 3-19-1627, p-d 12–13). Kaebeõigus vaide tagastamise otsuse vaidlustamiseks tuleneb HKMS § 45 lg-st 4.
5.Tallinna Halduskohus tagastas 18.05.2021 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, sest kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki. Kaebaja on vaidlustanud üksnes vaide tagastamist ja taotlenud vaide sisulist läbivaatamist. Vastustaja tagastas vaide HMS § 71 2(7)
3-21-964 lg 1 alusel õigesti. Kaebeõiguse puhul tuleb eeskätt kontrollida, kas isikul on riivena väljenduv puutumus vaidlustatud haldusaktiga, mis haldusakti õigusvastasuse korral tähendaks isiku õiguste rikkumist. Kaebeõiguse tekkimiseks piisab sellest, kui hinnangu andmine isiku suhtes antud haldusaktile aitab piisaval määral kaasa tema õiguste kaitsele (vt Riigikohtu 08.06.2016 määrus nr 3-3-1-12-16, p 13). Praktikas on tunnustatud korteriühistu õigust panna kohtulikult maksma ühistu liikmetest korteriomanikele ühiselt kuuluvaid nõudeid (Riigikohtu 13.02.2012 otsus nr 3-2-1-116-11, p 25), kuid seda olukorras, kus korteriühistu teostab korteriomanike või liikmete õiguste rikkumise tagajärjel tekkinud ja sissenõutavaks muutnud nõudeõigust (nt Riigikohtu 24.10.2018 otsus nr 2-17-7999, p 13.1). Samuti on lubatavaks peetud korteriühistu poolt oma liikmete nimel kaebuse esitamist parkimiskohtade tasuta kasutusse saamiseks (nt Tallinna Ringkonnakohtu 25.01.2018 otsus nr 3-16-2002, p 15). Praegu ei ole tegemist selliste olukordadega. Kohtupraktikast tulenevalt on korteriühistul kaebeõigus osas, mis puudutab korteriühistu enda tegevust ja eesmärke esindada korteriomanike huve elamu kaasomandi ühisel hooldamisel ja valitsemisel. Korteriühistu ei saa halduskohtusse pöörduda kolmandate isikute (korteriühistu liikmete) subjektiivsete õiguste (nt tervise ja omandiõiguse) kaitseks, kui ohus pole korteriomanikele ühiselt kuuluvad ehitise osad ja maatükk (Tallinna Ringkonnakohtu 25.03.2020 määrus nr 3-20-236, p 15; 08.05.2019 otsus nr 3-18-873, p 12; 28.04.2016 määrus nr 3-15-1893, p 11; 03.06.2014 määrus nr 3-14-50349, p 8; 27.03.2014 määrus nr 3-13-2270, p-d 7–8). Need seisukohad on laiendatavad ka vaidemenetlusele. Kaebuse kohaselt on kaebaja vaides tuginenud enda kui naabri omandiõiguse kaitsele. Samas ei kuulu Kolde pst 67 kinnistu kaebajale, vaid see on jagatud 54 korteriomandiks. Võimalik on üksnes korteriomandite väärtuse vähenemine, mis ei puuduta aga kaebaja, vaid korteriomandite omanike õigusi. Asjast ei nähtu ja kaebaja ei ole ka väitnud, et korteriühistu liikmed oleksid andnud kaebajale volituse vaide või kaebuse esitamiseks. Ka korteriühistu põhikirjast ei tulene kaebaja õigust pöörduda korteriühistu liikmete subjektiivsete õiguste kaitseks vaideorganisse või kohtusse. Kuna kaebajal ei ole õigust esitada vaiet projekteerimistingimuste peale, siis on tema kaebus ilmselgelt perspektiivitu ja tuleb HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastada. Kaebuses ei ole vaidlustatud TLPA 17.02.2021 projekteerimistingimusi ja selleks puudub kaebajal ka kaebeõigus (HKMS § 44 lg-d 1 ja 2). Kuna PT-d ei saa vaidlustada populaarkaebusega, siis ei tee kohus kaebajale ettepanekut kaebuse muutmiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Tallinn, Kolde pst 67 korteriühistu palub 02.06.2021 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja teha uus otsus, millega rahuldada tema kaebus ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Halduskohus on jätnud tähelepanuta korteriühistu üldkoosoleku protokolli, millega otsustati Tallinna linnaga õigusvaidluse pidamise üle ning määrati esindaja haldus- ja ringkonnakohtu menetluste jaoks (poolt hääletas 29 ja vastu 2 liiget). Seega andsid liikmed korteriühistu juhatusele selgelt volituse korteriomanike esindamiseks nende subjektiivsete õiguste kaitsmisel. Halduskohus asus sisuliselt seisukohale, et Tallinna Linnakantselei tagastas korteriühistu vaide õigesti. Sellega ei saa nõustuda, sest Tallinna Linnakantselei oli varasemate pöördumiste ja ettepanekute põhjal ilmselgelt teadlik, et korteriühistu vaide esitamise tingis just korteriomanike soov ja tahe kaitsta oma subjektiivseid õigusi ning saavutada kõigi osapoolte huvide ja õiguste mõistlik tasakaal. Kui vastustaja hinnangul oli vaide esitanud formaalselt vale isik, siis oleks tulnud anda vaide esitajale HMS § 78 alusel tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Ühise esindusõiguse sätte puudumine ei võta korteriühistult õigust korteriomanikke esindada. Praeguses olukorras, kus kõigi korteriomanike subjektiivsete õiguste riive on ühesugune, on ka menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes ilmselgelt põhjendatud, et vaide esitab korteriühistu, mitte nt 100 korteriomanikku. Korteriomanikud on eeskätt mures oma korteriomandite väärtuse 3(7)
3-21-964 võimaliku languse pärast. Korteriomandi väärtus koosneb kahest osast: reaalosa väärtusest ja ühisosa väärtusest. Kuna ühisosa majandatakse korteriühistu kaudu, siis ei saa väita, et ühistul puudub täielikult kaebeõigus. Vastustaja ega halduskohus ei ole vaide ja kaebuse tagastamisel pööranud mingit tähelepanu vaides välja toodud eksimustele PT väljastamisel. Hea halduse tava (vt Riigikohtu 15.02.2005 otsus nr 3-3-1-90-04, p 14) kohaselt ei tohiks kõigi osapoolte huve arvestava kompromissi otsimine takerduda formaalsetesse nüanssidesse.
7.Tallinna linn vaidleb 18.06.2021 seisukohas määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Kuna vaidest ei nähtunud kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist, siis tagastas vastustaja vaide HMS § 71 lg 1 alusel õigesti. Kaebaja ei ole ka tõendanud korteriomandite väärtuse vähenemisest tingitud omandiõiguse riivet, vaid see väide on üksnes hüpoteetiline. Heakorrastatud kinnistud ja terviklikult välja ehitatud elamurajoonid pigem hoopis tõstavad kinnisvara väärtust. Samuti tõstab kinnisvara väärtust riigigümnaasiumi rajamine, sest piirkond muutub seeläbi atraktiivsemaks nii korterite omandamise kui ka üürituru mõttes. Üldtuntult on mugavam elada kooli vahetus läheduses, et säästa aega ja transpordikulusid. Arusaamatu on väide, nagu võiks korteriomandi ühisosal (nt trepikoda) olla mingisugune iseseisev väärtus, sest seda ei ole võimalik iseseisvalt kasutada. Meelevaldne on siduda korteriühistu kaebeõigust korteriomandite ühisosaga. Oma subjektiivsete õiguste kaitseks saavad PT vaidlustamiseks kohtusse pöörduda konkreetsed korteriomanikud, mitte korteriühistu. Alusetu on seisukoht, et kõigi korteriomanike õigusi on riivatud samal määral, sest korterid paiknevad hoones erinevalt (nt aknad avanevad eri suundadesse) ja naaberkinnistule rajatava hoonestuse mõju ei saa olla kõigi korteriomanike puhul ühetaoline. Arusaamatuks jäävad kaebaja väited, et ta ei vaidlusta riigigümnaasiumi rajamist, sest väidetavalt kaasnevaid kahjulikke mõjutusi (nt liikluskoormus, müra, heitgaasid) seostab kaebaja just riigigümnaasiumi, mitte mõne muu hoone rajamisega. Isegi kui korteriühistul oleks PT vaidlustamiseks kaebeõigus, ei ole tal kaitstavat subjektiivset õigust, et ümbritsev elukeskkond ei muutu (nt Riigikohtu 24.05.2010 otsus nr 3-3-1-29-10, p 22; 19.04.2007 otsus nr 3-3-1-12-07, p 13). Kaebaja ei ole põhistanud, et viidatud kahjulikud mõjutused (liikluskoormus, müra, heitgaasid) ületaksid kehtivaid piirmäärasid või muudaksid elukeskkonda sedavõrd, et saaksid endast kujutada kaebaja (ja korteriomanike) subjektiivsete õiguste (nt tervise kaitse, privaatsus) rikkumist. Vastustaja ja kohus ei ole püüdnud formaalselt takistada korteriühistul oma huvide eest seismist, vaid kaebaja viidatud huvid saavad olla vaid korteriomanikel, kes saavad ise kaitsta oma subjektiivseid õigusi. Kaebus on perspektiivitu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Tallinn, Kolde pst 67 korteriühistu on kaebuses palunud tühistada Tallinna Linnakantselei 08.04.2021 otsus nr 9-5/674-1, millega tagastati tema 17.03.2021 vaie TLPA 17.02.2021 projekteerimistingimuste nr 2011002/11272 kehtetuks tunnistamiseks, ning kohustada Tallinna linna vaatama 17.03.2021 vaide sisuliselt läbi. Halduskohus on määruse p-s 12 põhjendatult viidanud, et vaide tagastamise otsuse tühistamise ja vaide läbivaatamiseks kohustamise nõuded ei ole asjakohased, vaid kaebuses tulnuks taotleda TLPA 17.02.2021 projekteerimistingimuste nr 2011002/11272 tühistamist. Samas ei pidanud halduskohus otstarbekaks anda kaebajale võimalust kaebust muuta, sest kohtu hinnangul puudub korteriühistul projekteerimistingimuste vaidlustamiseks kaebeõigus.
9.Seonduvalt vaide tagastamise otsuse tühistamise ja vaide läbivaatamiseks kohustamise nõuetega selgitab ringkonnakohus, et vaidemenetluse eesmärk on võimaldada isikul kaitsta oma õigusi kohtusse pöördumisega võrreldes kiiremas ja lihtsamas menetluskorras, kuid isegi juhul, kui vaie jäetakse õigusvastaselt läbi vaatamata, ei saa vaideotsust (sh vaide tagastamise otsust) HKMS § 45 lg 4 ja HMS § 87 lg 2 kohaselt üldjuhul vaidlustada ilma vaide esemeks oleva 4(7)
3-21-964 haldusakti või toimingu vaidlustamiseta. See tähendab, et kui vaidemenetlus pole ükskõik mis põhjusel olnud tulemuslik ja vaide esitanud isik on seadusega ettenähtud korras pöördunud oma õiguste kaitseks kaebusega halduskohtusse, tuleb kohtumenetluses lahendada vaidlus sisuliselt. Seejuures peab kohus kontrollima, kas vaidluse kohtuvälise lahendamise katse puhul on peetud kinni seaduses sätestatud tingimustest. Kui vaie on tagastatud õiguspäraselt, siis ei saa vaide esitamist käsitada HKMS § 47 lg 2 tähenduses nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korra järgimisena ning halduskohtusse pöördumise 30-päevast tähtaega (HKMS § 46 lg 1) ei saa hakata arvestama vaide tagastamise otsuse teatavaks tegemisest, vaid vaide esemeks olnud haldusakti teatavaks tegemisest (nt Riigikohtu 16.06.2021 määrus nr 3-20-999, p 17; Tallinna Ringkonnakohtu 12.11.2020 määrus nr 3-20-1310, p 9; 26.04.2018 määrus nr 3-17-1670, p 15).
10.Vaidest ega kaebusest ei nähtu üheselt, millal sai korteriühistu teada vaidlustatud TLPA 17.02.2021 projekteerimistingimuste nr 2011002/11272 väljastamisest, kuid see pidi talle igal juhul olema teada hiljemalt 17.03.2021 vaide esitamise ajaks. Seega juhul, kui 08.04.2021 otsusega tagastati kaebaja vaie õiguspäraselt, lõppes halduskohtusse pöördumise tähtaeg kõige hiljem 16.04.2021 ja 05.05.2021 kaebus oleks esitatud kaebetähtaega rikkudes. Kaebaja ei ole väitnud ja kohtule ei ole ka äratuntav, et vaide tagastamise otsus saaks iseseisvalt rikkuda kaebaja õigusi, mistõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks sellel võimalusel eraldi peatuda.
11.EhS § 2 lg 4 järgi kohaldatakse selles seaduses ettenähtud haldusmenetlustele HMS-i, arvestades EhS-s sätestatud erisusi. Kuna EhS ei välista PT vaidlustamist vaidemenetluses, siis tuleb selles osas lähtuda HMS-i normistikust (vrd Riigikohtu 28.04.2009 otsus nr 3-3-1-30-09, p 11). HMS § 71 lg 1 näeb ette, et vaide võib esitada isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seega ei saa vaiet esitada avalikes huvides, vaid üksnes vaide esitaja subjektiivsete õiguste kaitseks. Ehkki PlanS § 141 võimaldab detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks pöörduda kaebusega halduskohtusse nii avalike huvide kaitseks kui ka subjektiivsete õiguste kaitseks, ei saa seda analoogia alusel laiendada isegi detailplaneeringu peale vaide esitamise õigusele (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.11.2020 määrus nr 3-20-1310, p 8), rääkimata projekteerimistingimuste vaidlustamisest. Sarnaselt HKMS § 44 lg-s 2 kaebusega halduskohtusse pöördumise osas ettenähtule peaks ka avalike huvide või teiste isikute õiguste kaitseks vaide esitamise õigus olema seaduses selgelt sätestatud (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 15.10.2020 otsus nr 3-20-50, p 14).
12.Kuna vaide esitamine oli võimalik üksnes vaide esitaja subjektiivsete õiguste kaitseks, siis tuleb hinnata, kas PT kehtetuks tunnistamist on taotletud korteriühistu õiguste kaitseks või oli korteriühistul õigus esitada vaie korteriühistu liikmete (Kolde pst 67 kinnistu kaasomanike) õiguste kaitseks. Ringkonnakohus rõhutab seejuures, et haldusorganil on igas haldusmenetluses (sh vaidemenetluses) kohustus järgida mh eesmärgipärasuse põhimõtet (HMS § 5 lg 2) ja täita selgitamiskohustust (HMS § 36) ning vajaduse korral tõlgendada temale esitatud taotlust viisil, et taotluse esitaja õigused ei jääks kaitseta üksnes õigusliku kogenematuse tõttu (vrd HKMS § 2 lg 5; nt Riigikohtu 15.02.2005 otsus nr 3-3-1-90-04, p 16). Selgitamiskohustuse ebapiisavat täitmist on haldusorganile siiski põhjust ette heita esmajoones olukorras, kus taotluse puudused pidid olema talle äratuntavad (nt kas vaide on esitanud korteriühistu ise korteriomanike õiguste ja avalike huvide kaitseks või esitasid korteriühistu kaudu tegelikult vaide Kolde pst 67 kinnistu kaasomanikud või osa neist).
13.KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. Selles sättes on peetud silmas eeskätt kaasomandi osa eseme tavapärast valitsemist vastavalt KrtS § 34 lg-le 2 ja §-le 35 (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2020 otsus nr 3-19-2175, p 12; 25.03.2020 määrus nr 5(7)
3-21-964 3-20-236, p 15; 08.05.2019 otsus nr 3-18-873, p 12). Ringkonnakohus jagab vastustaja ja halduskohtu seisukohta, et 17.03.2021 vaidest ei ole võimalik järeldada, et vaide esitaja hinnangul takistavad vaidlustatud projekteerimistingimused Kolde pst 67 korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemist ehk korteriühistu ülesannete täitmist. Jättes kõrvale üksnes avalike huvidega seostatavad argumendid (nt riigigümnaasiumi asukohavaliku puudumine, keskkonnamõju hindamata jätmine, menetluses valele detailplaneeringu joonisele tuginemine), mis ei ole asjakohased, sest populaarvaie ei ole lubatav, on 17.03.2021 vaides PT õigusvastasust seostatud planeeringutest tulenevate ootuste rikkumisega (nt kavandatava hoonestuse maht ja laad, roheala säilimine), harjumuspärase elukeskkonna muutumisega, liikluskoormuse kasvuga (suurenevad saaste, müra, vibratsioon), kinnisvara väärtuse vähenemisega ja piirneva kinnisasja omanike vastuväidete mittearvestamisega. Need etteheited saavad puudutada üksnes Kolde pst 67 korteriomandite omanike õiguste riivet (nt planeeringus piirinaabri õiguste kaitseks kehtestatud nõuded, tervise kaitse, privaatsus, omandiõigus), kuid mitte korteriühistu õigusi. Asjakohatu on ka argument, et korteriühistu õiguste riivet ei saa täielikult välistada, sest korteriomandite väärtust mõjutavad nii eriomandi eseme kui ka kaasomandi osa eseme seisund ja kasutustingimused. Olenemata sellest, et korteriomanikud valitsevad kaasomandi osa eset korteriühistu kaudu, ei ole nimetatud osa siiski korteriomanditest lahutatav ja pole võimalik rääkida nt korteriühistu omandiõiguse riivest.
14.Vastustaja ja halduskohus leidsid õigesti ka seda, et korteriühistut ei olnud alust pidada korteriomanike esindajaks. Korteriühistule ei tulene seadusest ega põhikirjast õigust esitada vaie või kaebus korteriühistu liikmete selliste subjektiivsete õiguste kaitseks, mis ei seondu kaasomandi osa eseme valitsemisega. Kohtumenetluses on esitatud Tallinn, Kolde pst 67 korteriühistu 30.04.2021 üldkoosoleku protokoll, mille kohaselt otsustati anda korteriühistu juhatusele volitus õigusvaidluse pidamiseks esimese ja teise astme kohtutes seoses PT-ga ja võimaliku väljastatava ehitusloaga (sh määrati korteriühistu volitatud esindaja) ning seejuures viidati eesmärgile kaitsta korteriomanike seaduslikke huve. Nimetatud protokollist ei nähtu esiteks, et samasugune volitus oleks varem antud ka vaide esitamiseks (samuti ei olnud volikirja lisatud 17.03.2021 vaidele), ning teiseks ei saanud korteriühistu üldkoosolek üldse otsustada anda juhatusele volitus korteriomanike esindamiseks vaidluses, mis ei seondu kaasomandi osa eseme valitsemisega. Volituse enda esindamiseks haldusorganis või kohtus saab anda üksnes iga kaasomanik ise. Äärmisel juhul oleks üldkoosoleku otsust võimalik käsitada üksnes volituse andmisena nende korteriomanike poolt, kes hääletasid otsuse poolt (29 ühistu liiget 54-st). Kuna enne 17.03.2021 vaide esitamist ei olnud esindusvolituse andmist ühelgi viisil otsustatud ning vaie esitati selgelt korteriühistu nimel ja selles ei viidatud tegutsemisele ühegi konkreetse korteriomaniku esindajana, siis ei ole alust heita vastustajale ette, et ta ei andnud enne vaide tagastamist kaebajale HMS § 78 alusel tähtaega vaide puuduste kõrvaldamiseks (nt vaide esitaja või õiguste rikkumise täpsustamiseks või esindusõiguse tõendamiseks – vt HMS § 76 lg 2 p-d 2 ja 4 ning lg 3). Seda eriti olukorras, kus Kolde pst 67 korteriomanikud olid Kolde pst 67a kinnistuga seoses (sh riigigümnaasiumi rajamise küsimuses) pöördunud Tallinna linna poole 08.10.2020 ühiste kirjadega (20 või 25 allkirja), mitte korteriühistu kaudu.
15.Kokkuvõtlikult tagastas vastustaja 08.04.2021 otsusega kaebaja vaide HMS § 71 lg 1 ja § 79 lg 1 p 1 alusel õiguspäraselt. Halduskohus tagastas 18.05.2021 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, sest isegi kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki (s.o vaide sisulist läbivaatamist). Ringkonnakohus märgib, et ehkki olukorras, kus kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks ebakohane nõue, tuleb halduskohtul enne kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel tagastamist anda kaebajale võimalus kaebuse nõuet muuta (HKMS § 49 kohaselt on kaebuse muutmise tingimuseks mitte esialgse kaebuse nõuetekohasus, vaid kaebuse nõuetekohasus muudetud kujul – nt Riigikohtu 14.04.2015 määrus nr 3-3-1-7-15, p 14), võib halduskohtuga nõustuda, et praeguse vaidluse asjaoludel ei olnuks see otstarbekas. 6(7)
3-21-964 Kuigi halduskohus lähtus seejuures hinnangust, et kaebajal puuduks projekteerimistingimuste vaidlustamiseks HKMS § 44 lg-te 1 ja 2 järgi kaebeõigus, võtab ringkonnakohtu esmajoones arvesse, et isegi kui lugeda, et korteriühistu on kaebusega halduskohtusse pöördunud (erinevalt vaidemenetlusest) 30.04.2021 üldkoosoleku otsuse poolt hääletanud korteriomanike volitatud esindajana, on 05.05.2021 kaebus esitatud pärast kaebetähtaja möödumist ja asjaoludest tulenevalt ei oleks tähtaja ennistamiseks alust. Sellisel juhul tuleks asja menetlus HKMS § 124 lg 2 ning § 152 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel lõpetada kaebust menetlusse võtmata.
16.Eelneva põhjal jääb Tallinn, Kolde pst 67 korteriühistu määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.05.2021 määrus muutmata.
17.Haldusasjas määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9). Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Eurocity OÜ tasunud määruskaebuselt riigilõivu 15 eurot. Tasutud riigilõiv tuleb HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8 ning RLS § 15 lg 1 p 1 alusel maksjale tagastada. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.