Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Madis Ernits 15.10.2020, Tartu 3-18-504 Jõelähtme valla kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 14.11.2017. a otsuse nr 17-6/460 ja 07.02.2018. a vaideotsuse nr 17-4/17/7-2 tühistamiseks, kahjuhüvitise summas 9240 eurot nõudes, alusetult saadud 53 445,24 euro tagastamiseks ja nendelt summadelt viiviste nõudes Tartu Halduskohtu 12.04.2019. a otsus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti apellatsioonkaebus Jõelähtme valla vastuapellatsioonkaebus 23.09.2020 Kaebaja/apellant Jõelähtme vald Volitatud esindaja v.adv. Martin Männik Seaduslik esindaja Leho Kure Vastustaja/apellant Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA)
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 12.04.2019. a otsuse resolutsioon muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
2.Mõista PRIA-lt Jõelähtme valla kasuks välja 222 eurot apellatsiooniastme menetluskulu.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 16.11.2020 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Jõelähtme vald esitas 14.11.2011 PRIA-le taotluse Euroopa Kalandusfondi rakenduskava 2007–2013 meetmest 4.1 „Kalanduspiirkonna säästev areng“ toetuse saamiseks Neeme kalasadama uuendamiseks summas 212 500 eurot (kood 0021) ja taotlusdokumentide koostamiseks summas 1 597,80 eurot (kood 1630) (PRIA toimik 9411113703818, lk 1–49).
2.PRIA 25.09.2012. a projektitoetuse taotluste hindamise kontroll-lehe (PRIA toimik 9411113703818, lk 105) kohaselt oli taotluse rahuldamine õigustatud. Taotleja taotles toetust temale määruses lubatud tegevusele ja toetuse määr oli õige (kalasadam 100%). Taotleja oli esitanud riigihanke nr 134591 raames hinnapakkumuse küsimise ettepanekud ja hinnapakkumused. Kulud olid abikõlblikud ning toetust taotleti abikõlblike kulude hüvitamiseks (süvendamine). Toetatava tegevuse elluviimist ei alustatud varem kui taotluse esitamise päeval. Tegevusgrupp viis läbi projektitoetuse taotluse sõltumatu hindamise. Hindepunktid olid arvutatud õigesti.
3.PRIA määras 19.10.2012. a otsuse nr 17-6/503 Lisa 1 kohaselt (I kd, tl 12–13) Jõelähtme vallale Neeme kalasadama uuendamiseks 214 097,80 euro suuruse toetuse. Otsuse kohaselt olid toetuse määramise alusteks toona kehtinud kalandusturu korraldamise seaduse (KTKS v.r) § 197 lg 5 ja põllumajandusministri 24.04.2008. a määruse nr 38 „Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava meetme 4.1 „Kalanduspiirkondade säästev areng“ raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord“ (määrus nr 38) § 27 lg 3.
4.Jõelähtme Vallavalitsus avaldas 19.07.2012 hanketeate Neeme kalasadama ehitustööde teostaja leidmiseks (riigihanke viitenumber 134591 „Neeme sadama läänepoolse muulkai taastamine ja sadama akvatooriumi süvendamine“), mille tulemusel sõlmis 17.05.2013 hankelepingu eduka pakkujaga OÜ Tetrapood maksumusega 212 500 eurot. Riigihangete registri andmetel oli töö sisuks Neeme sadama läänepoolse lainemurdja taastamine ja sadama akvatooriumi süvendamistööde teostamine vastavalt hanketeates ja hankedokumentides toodud tingimustele ja nõuetele ning Monoliit OÜ koostatud põhiprojektile (töö nr PP-020/2006).1 Hankeleping kestis 17.05.–31.10.2013.2
5.PRIA maksis 05.09.2013. a otsuse nr 17-6/361 Lisa 1 (PRIA toimik 9411113703818, lk 133– 134) kohaselt Jõelähtme vallale tasutud kuludokumentide alusel Neeme kalasadama uuendamise ja taotlusdokumentide koostamise eest toetust summas 105 333,92 eurot ning 03.01.2014. a otsuse nr 17-6/3 Lisa 1 (I kd, tl 85–86, PRIA toimik 9411113703818, lk 229–230) kohaselt Jõelähtme vallale Neeme kalasadama uuendamise eest toetust summas 108 763,88 eurot, mille sihtotstarbelise kasutamise luges PRIA 28.01.2014. a otsuse nr 17-6/48 Lisa 1 (PRIA toimik 9411113703818, lk 236–236p) kohaselt tõendatuks tasutud kuludokumentide alusel.
6.Põllumajandusministeeriumiga 31.03.2015. a sõlmitud lepingu alusel viis Ernst & Young Baltic AS ajavahemikul 08.04.–25.05.2015 läbi auditi EKF meetme 4.1 projekti „Neeme sadama läänepoolse muulkai taastamine ja akvatooriumi süvendamine“ toetuse ja omafinantseeringu eesmärgi- ja õiguspärasele kasutamisele (I kd, tl 89p). Auditi lõpparuandes nr 6.5-6.44/2015-009-2 (I kd, tl 89–92) sisalduva auditi tulemuste kokkuvõtte (I kd, tl 90) kohaselt jõudis auditi töörühm järeldusele, et Jõelähtme valla tegevus projekti rakendamisel oli olulises osas vastavuses kehtivate õigusaktidega.
7.PRIA teavitas 12.10.2015 Jõelähtme valda (I kd, tl 14), et seoses ulatuslike rikkumistega EKF toetusmeetme 4.1 raames on Jõelähtme valla Neeme sadama läänepoolse muulkai taastamise ja akvatooriumi süvendamise toetustaotlus sattunud juhusliku valimina kontrollitavate sadamate hulka ja kontrolli raames on PRIA tellinud täiendava ekspertiisi ehitusmahtude tegelikkusele vastavuse ja hindade optimaalsuse kontrollimiseks ehitusekspert T. Sepastelt.
8.PRIA saatis 28.12.2015 Jõelähtme vallale ekspert T. Sepaste ekspertiisiakti (I kd, tl 22p–50), milles esitatud eksperdi arvamuse (I kd, tl 50) kohaselt ei vasta ehitatud muul ehitusloa aluseks olevale projektile ega ole kasutatav kaina; tööde ehitusmaksumus ei olnud optimaalne; ehitustööd ei vastanud hanke aluseks olnud ehitusprojektile; tegelikud ehitustööde mahud ei vastanud valitud hinnapakkumuses toodud mahtudele; süvendustööd teostas AS Temiir, läänepoolse muuli tegelik ehitaja ei olnud tuvastatav.
9.PRIA asus 09.03.2016. a „Selgituses seoses ekspertiisiga“ nr 17-1/16/14-1 (I kd, tl 16–19) seisukohale, et Jõelähtme valla korraldatud riigihange nr 134591 oli suunatud kindlale pakkujale. PRIA hinnangul ei olnud toetuse saaja kasutanud määratud toetust mõistlikult, toetust oli kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks, toetuse saaja ei olnud kasutanud toetust sihtotstarbeliselt ning esitatud andmed ei vastanud tegelikkusele. PRIA leidis, et Jõelähtme valla põhieesmärgiks Euroopa Kalandusfondist toetuse taotlemisel ei olnud Neeme sadama kui kalasadama või lossimiskoha uuendamine, vaid turismi arendamine, mis EKF meetme 4.1 määruse nr 38 kohaselt ei ole toetatav kuni 100% abikõlblike kulude maksumusest, vaid kuni 60% abikõlblike kulude maksumusest.
10.29.04.2016. a vastuses PRIA-le (I kd, tl 51–53) leidis Jõelähtme vald, et vallale ei tagatud õigust olla ära kuulatud, et PRIA kirjast ei selgu, kas toetus nõutakse tagasi täielikult või osaliselt ja millisel õiguslikul alusel, ning et T. Sepaste ekspertarvamus on ebaõige. Valla vastusele lisatud riiklikult tunnustatud eksperdi M. Poola 31.03.2016. a eksperthinnangu (I kd, tl 53p–63) kohaselt vastasid Neeme sadamas teostatud tööd ehitusprojektile; tegelikud ehitustööd vastavad hankelepingus kokkulepitud mahtudele; riigihanke eeldatav maksumus vastas sellel ajal kehtinud turuhinnale; ehitusprojektis ei ole määratud rajatise kasutusiga, mis võib eeldatavalt olla 50 aastat, kui rajatist kasutatakse otstarbekohaselt ja hooldatakse regulaarselt.
11.PRIA nõudis 14.11.2017. a otsusega nr 17-6/460 (I kd, tl 150–153) Jõelähtme vallalt osaliselt tagasi taotluse nr 941111370318 alusel välja makstud „Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava meetme 4.1“ toetuse summas 53 125 eurot. Otsuse kohaselt on toetuse tagasinõudmise õiguslikuks aluseks määruse nr 38 § 32 lg 1, KTKS v.r § 198 lg 3 p 7 ning 2014. a jõustunud kalandusturu korralduse seaduse (KTKS) § 68 lg 2 p 7.
12.Jõelähtme vald esitas PRIA 14.11.2017. a otsuse peale vaide (I kd, tl 154–160), kuid kandis 28.12.2017 PRIA-le (I kd, tl 175p) üle 53 445,24 eurot.
13.PRIA jättis 07.02.2018. a vaideotsusega nr 17-4/17/7-2 Jõelähtme valla vaide rahuldamata (I kd, tl 177–178). Vaideotsuse kohaselt on Jõelähtme valla poolt hankedokumentides esitatud tingimused ebaproportsionaalsed (riigihangete seaduse (RHS) § 39 lg 1 ls 2, § 3 p 2, 3, 4). Jõelähtme valla kaebus
14.Jõelähtme vald esitas 09.03.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse (I kd, tl 1–11), milles palus tühistada PRIA 14.11.2017. a otsuse nr 17-6/460 ja PRIA 07.02.2018. a vaideotsuse nr 17-4/17/7-2; mõista PRIA-lt Jõelähtme valla kasuks välja kahju summas 9240 eurot (kahju
seisneb riiklikult tunnustatud ekspert M. Poola 31.03.2016. a eksperthinnangu (I kd, tl 53p–63) maksumuses) ning sellelt summalt arvutatud viivise nõue (võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras arvates kaebuse esitamisest); mõista PRIA-lt Jõelähtme valla kasuks välja alusetult saadud 53 445,24 eurot (tagasi nõutud toetus koos intressiga) ning sellelt summalt arvutatud viivise nõue (VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras, arvates kaebuse esitamisest).
15.Kaebaja leidis, et PRIA on rikkunud haldusmenetluse norme ning tekitanud kaebajale kahju. Erinevalt kaebajale saadetud PRIA otsuse projektist ei sisaldanud otsus ühtegi algsetest etteheidetest, mille PRIA kaebajale varasemalt esitas. PRIA ja Ernst & Young Baltic AS olid enne järelevalvemenetluse alustamist juba kokku kolmel korral auditeerinud riigihanke nr 134591 läbiviimist ega olnud tuvastanud vaidlusaluses riigihankes puudusi. Kuna õiguslikud ja faktilised asjaolud ei olnud muutunud, puudus PRIA-l alus uue koormava haldusmenetluse alustamiseks kaebaja suhtes.
16.Kaebajat ei kuulatud ära. PRIA ei käsitlenud kaebaja antud teavet haldusaktides.
17.Kaebaja ei rikkunud RHS. Kaebaja viitas KTKS § 67 lg-le 1 ja § 53 lg-le 1.
18.Tuukri kui spetsialisti nõue, referentsobjektide nõue ja insener-hüdrotehniku nõue olid põhjendatud. Samuti oli põhjendatud nõue seoses süvendustöödega. Süvendamistööd on hüdrotehniliste tööde valdkonna ja insener-hüdrotehniku väljaõppe lahutamatu osa. Nõuded seoses finantsseisundiga ja referentsobjektidega olid põhjendatud. Kaebaja hinnangul viidi riigihange läbi läbipaistvalt ja kontrollitavalt.
19.Toetuse tagasinõudmise suurus ei ole põhjendatud. Euroopa Komisjoni juhendiga antud suunistest ei saa tuletada õiguslikku alust välja maksmata jätmisele või tagasinõude määra kohaldamisele. Tingimusel, et ühenduse huve on täiel määral arvestatud, võib siiski rakendada ühenduses kehtivaid õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtteid, hinnates nii kaotatud summade saajate kui ka ametiasutuste käitumist (C-383/06–C-385/06, p 59). Euroopa Kohtu otsuses, millele viitab PRIA, leiti üksnes seda, et määruse nr 4253/88 art 23 lg 1 kehtestab liikmesriikide kohustuse nõuda tagasi kuritarvituse või hooletuse tagajärjel kaotatud summad, ilma et selleks oleks vaja siseriiklikus õiguses sätestatud volitusnormi.
20.PRIA tellitud ekspertiisi järeldused on ümber lükatud kaebaja tellitud riiklikult tunnustatud eksperdi arvamusega. PRIA tellitud dokumentidele ühe digitaalallkirja lisamine ei ole käsitletav nn ekspertarvamuse sisulise kontrollina. T. Sepastel puudub pädevus ja kvalifikatsioon RHS regulatsiooni osas.
23.Kontrolli läbiviimise õigus tuleneb seadusest ning seadus ei sätesta piirangut kontrollide läbiviimise arvu kohta ja nende alusel tuvastatud rikkumisi ei saanud pidada õigusvastaseks. Kahjuks ei saa pidada haldusmenetluses tõendite esitamist, kuivõrd tõendite valik, sealhulgas ekspertiisi tellimine oli kaebaja poolt vabatahtlikkuse alusel valitud meede.
24.Kvalifitseerimise tingimused peavad olema mõistlikud ja asjakohased ostetavate asjade ja teenuste või teostatavate ehitustööde suhtes. Kaebaja poolt hankes sätestatud kvalifitseerimise tingimused ei olnud kohased ega vajalikud ega andnud piisavat teavet pakkuja võimekuse kohta hankelepingu täitmisel.
25.Tuukritööde tellimine riigihankes ei olnud põhjendatud, kuivõrd hüdrotehniliste ehitiste allveeuuringuid teostatakse tänapäeval ka sonarsüsteemide abil, mis võimaldab muuhulgas uurida ja mõõta veealuseid objekte halva nähtavusega isegi jää alt.
26.Referentsobjektide nõue ei olnud põhjendatud. Tavapäraselt ei esine hangetes tingimust projektijuhile enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist teostatud referentsobjektide osas, kus on ära märgitud projektijuhi kogemus „vanem-töödejuhatajana“, „töödejuhatajana“ või „meistrina“. RHS v.r § 33 lg-st 8 tulenevalt oli hankijal õigus piirata konkurentsi hankelepingu esemele esitatavate nõuetega üksnes juhul, kui vastavad piirangud on objektiivselt põhjendatud. Seega hankija ei saa esitada tingimusi hankelepingu esemele läbimõtlematult ning ta peab suutma põhjendada pakkumuse esitamist takistavate ja põhjendamatult rangete (konkurentsi piiravate) tingimuste esitamise vajadust.
27.Hankija nõue seoses süvendustöödega ei olnud põhjendatud. Kaebaja ei kontrollinud (kvalifitseerimistingimused puudusid üldse) pakkujate kogemust osas, mis moodustab peaaegu poole kogu hankelepingu käigus teostavatest töödest.
28.Pakkuja finants- ja majandusliku seisundi suhtes tingimuste kehtestamise eesmärgiks on tagada, et pakkujal on hankelepingu õigeaegseks, plaanipäraseks ja veatuks täitmiseks piisavalt rahalisi vahendeid. Ei ole mõistlik eeldada ettevõttelt, kelle aastane majanduslik ja finantsseisund on 10 korda madalam hankelepingu eeldatavast maksumusest, võimekust hankelepingu eseme valmis ehitamiseks omavahenditest.
29.Juhul, kui hankija aktsepteerib referentsobjektidena ka varasema algusaja lepinguid kui hankija näidatud periood, siis peab hankija kontrollima, et lepinguga, mis on alustatud enne hankija näidatud perioodi, peab olema teostatud töid võimalik referentsi mahu ulatuses hankija näidatud perioodil kontrollida. Kuivõrd hankija sellekohast täiendit referentsobjektide kriteeriumile seadnud ei olnud, ei saa pidada nimetatud referentsobjektide kriteeriumit ka proportsionaalseks.
30.Hankes sätestatud tingimuste kontrolli teostamine ei ole kontrollitav, mistõttu on kaebaja rikkunud riigihanke läbiviimisel RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid. Näiteks ei nähtu kaebaja poolt koostatud pakkumuste kvalifitseerimise, vastavaks tunnistamise, hindamise ja edukaks tunnistamise protokollist, et kaebaja oleks kontrollinud projektijuhi nr 1 referentsobjektide õiguspärasust. Üksnes asjaolu, et kaebaja hinnangul oli nimetatud asjaolusid võimalik kontrollida Tallinna Linnaarhiivist, ei ole piisav RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtete järgimiseks.
31.Euroopa Kohus on leidnud, et õiguspärase ootuse kaitse põhimõttele ei saa tugineda toetuse saaja, kes on toime pannud kehtiva korra ilmselge rikkumise (C-383/06–C-385/06, p 56). Kui rikutakse hankereegleid, siis sellest piisab järeldamaks, et toetust ei ole kasutatud abikõlblikuks loetava kulu osas säästlikult, kahjustades sellega EL reguleeritud konkurentsipoliitikat ja seetõttu ka EL eelarvet ja siseturgu. Kui toetuse saaja ei järgi toetuse kasutamise tingimusi, ei saa tal tekkida ootust saada toetust täiel määral.
Halduskohtu otsus
32.Tartu Halduskohus rahuldas 12.04.2019. a otsusega (II kd, tl 47–55) Jõelähtme valla kaebuse osaliselt (resolutsiooni p 1), tühistas PRIA 14.11.2017. a otsuse nr 17-6/460 (resolutsiooni p 2), tühistas PRIA 07.02.2018. a vaideotsuse nr 17-4/17/7-2 (resolutsiooni p 3), tegi PRIA-le ettekirjutuse Jõelähtme vallale 53 445,24 euro tagastamise ja viivise nõude otsustamiseks 1 kuu jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest (resolutsiooni p 4), jättis 9 240 euro suuruse kahjunõude ja kahjunõudelt viivise nõude rahuldamata (resolutsiooni p 5), mõistis PRIA-lt Jõelähtme valla kasuks välja menetluskulud summas 4 037,50 eurot (resolutsiooni p 6).
33.Halduskohus leidis, et vaidlustatud otsuse andmise faktiline alus ei vasta otsuse andmise õiguslikule alusele, mis oli vastuolus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg-ga 2. Vaidlustatud otsuse õiguslikuks aluseks on määruse nr 38 § 32 lg 1, KTKS v.r § 198 lg 3 p 7, KTKS § 68 lg 2 p 7. Halduskohus leidis, et tõendite kogum ei tõendanud kaebaja poolt määruse nr 38 § 32 lg-st 1 tuleneva toetuse sihtotstarbeliselt, mõistlikult ning kõige säästlikumal viisil kasutamise nõude rikkumist, mille tõttu ei olnud otsuse faktiline alus kooskõlas otsuse õigusliku alusega.
34.Kohaldatud õigusnormid sisaldasid määratlemata õigusmõisteid. Vaidlustatud otsuse õiguslik alus sisaldas nn blanketseid dispositsioone, mille sisustamiseks peab nende kohaldaja tuginema konkreetsele normile, mida isik on rikkunud ja mis on viinud õigusaktides kirjeldatud kahjulikule tagajärjele. Vastustaja on määratlemata õigusmõisteid sisaldavate õigusnormide alusel vaidlustatud otsuse materiaalõigusliku alusena tuginenud määruse nr 38 § 32 lg-le 1 ja esitanud kaebajale etteheite toetusraha mittesihipärases, ebamõistlikus ja mitte kõige säästlikumal viisil kasutamises. Samas ei nähtunud otsusest, kui suures summas kaebaja projektitoetuse saaja kohustust rikkus.
35.PRIA-l oleks tulnud tõendada, kuidas RHS üldpõhimõtete hulka kuuluva nõude rikkumine (KTKS v.r § 198 lg 3 p 7) ja toetuse saajale pandud kohustuste rikkumine (KTKS § 68 lg 2 p 7) on mõjutanud projektitoetuse saaja kohustust kasutada toetust kõige optimaalsemalt (määruse nr 38 § 32 lg 1). Halduskohtu hinnangul muutis vastustaja vaideotsuses toetuse tagasinõudmise õiguslikku alust, mis on vastuolus haldusorgani volitustega vaide läbivaatamisel (HMS § 85). Vaideotsuse kohaselt nõudis PRIA kaebajalt toetuse osaliselt tagasi põhjendusega, et Jõelähtme Vallavalitsuse poolt hankedokumentides sätestatud hanketingimused on ebaproportsionaalsed (RHS § 39 lg 1) ja pakkujaid on koheldud ebavõrdselt (RHS § 3 p 2–4). Vaidemenetluses vaiet läbi vaadates ei saanud halduskohtu hinnangul vaidlustatud otsuse õiguslikku alust muuta vaiet rahuldamata jättes, nagu see käesoleval juhul toimus.
36.Halduskohus leidis, et vastustaja õigus kontrollida Euroopa Kalandusfondi toetuse saajale pandud kohustuste täitmist, milleks oli ka kohustus järgida projektiga seotud hangete tegemisel RHS-s sätestatud nõudeid, tuleneb KTKS §-st 68. Halduskohtu hinnangul oli PRIA pädevuses hinnata riigihangete korraldamise vastavust RHS-le ja teha ka sellest tulenevalt otsuseid toetuste kohta.
37.Käesoleval juhul kuulus tühistamiskaebus rahuldamisele seetõttu, et tõendite kogumiga ei olnud tõendatud taolise faktilise aluse esinemine, mis võimaldaks vastustaja kohaldatud õiguslikul alusel kaebajalt vastustaja poolt õigeks peetud määras toetuse tagasinõudmist.
38.Vaidlustatud otsuse kohased rikkumised oleksid korrakohase haldusmenetluse raames pidanud olema vastustajale äratuntavad juba enne toetuse kaebajale väljamaksmist, sest vaidlustatud otsuses ei ole tuvastatud kaebaja õigusnormidega mittekooskõlalist tegevust pärast toetuse viimase osa väljamaksmist.
39.Vaidlustatud otsuses tugines PRIA hanketingimuste ebaproportsionaalsuse ja riigihanke korraldamise üldpõhimõtte vastu eksimisel tuvastamisel ühele tõendile – eksperdi arvamusele. Ekspert T. Sepaste kutsetunnistus on Eesti Ehitusinseneride Liidu poolt kehtetuks tunnistatud (II kd, tl 6, 9–11). T. Sepaste ei olnud riiklikult tunnustatud eksperdiks hüdrotehniliste rajatiste valdkonnas vastustajale eksperdi arvamuse andmise ajal ega olnud ka halduskohtu otsuse tegemise ajal.3 Kaebaja poolt ehitustöödega renoveeritud objekt kvalifitseerub hüdrotehniliste rajatiste valdkonda. Ekspert hindas õiguslikke asjaolusid, mis väljuvad ehitustehnilise ekspertiisi valdkonnast. Kuna käesolevas asjas on tõendatud, et eksperdi arvamuse andnud isikul puudusid vastavad eriteadmised hüdrotehniliste ehitiste valdkonnas, siis ei tõenda asjas kogutud tõendid ka sisuliselt PRIA otsuse faktilise aluse vastamist otsuse õiguslikule alusele. Seega on PRIA eksperdi arvamus eriteadmistega isiku arvamusena käsitletav kohtukõlbmatu tõendina (HKMS § 56 lg 2 ja TsMS § 272 lg 2), sest vastustaja poolt kohtule esitatud eksperdil (HMS § 38 lg 2) ei ole eriteadmisi nendes küsimustes, milles ta vastustajale arvamuse andis.
40.Halduskohus järeldas, et tõendamist ei leidnud hanketingimuste ebaproportsionaalsus ega toetusraha ebaökonoomne kasutamine (määruse nr 38 § 32 lg 1).
41.Heastamiskaebuse raames taotles kaebaja PRIA vaidlustatud otsuse õigusvastase tagajärje kõrvaldamist, s.o PRIA-le 28.12.2017. a tasutud 53 445,24 euro kaebajale tagastamist. Halduskohus leidis, et heastamiskaebus kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
42.Halduskohus oli seisukohal, et vastustaja diskretsioon heastamiskaebuse lahendamisel ei ole käesoleval juhul redutseerunud nullini, mistõttu tuleb vastustajal lasta tagajärgede kõrvaldamise küsimus, kaebajale 53 445,24 euro tagastamine ja sellelt summalt viivise maksmine, otsustada uuesti.
43.Varalise kahju hüvitamise kaebuses taotles kaebaja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 alusel haldusmenetluses riiklikult tunnustatud eksperdilt M. Poolalt ekspertarvamuse (I kd, tl 53p–84) saamise kulu hüvitamist. Halduskohus leidis, et kaebaja esitatud eksperthinnangu puhul oli tegemist dokumentaalse tõendiga HMS § 38 lg 2 mõttes. Tegemist ei olnud eksperdi arvamusega, sest eksperdi kaasamine on HMS § 39 lg 1 kohaselt haldusorgani pädevuses. Haldusmenetluse seadus ei näe ette võimalust haldusmenetluses tehtud dokumentaalse tõendi saamise kulutuste hüvitamiseks, mistõttu pole haldusmenetluses tehtud kulutuste väljamõistmine haldusmenetluse teiselt poolelt võimalik. Halduskohus leidis ka, et kaebajal oli võimalik vältida kulutusi dokumentaalse tõendi saamisele, esitades vastustajale taotluse HMS § 39 lg 1 korras eksperdi kaasamiseks ja seeläbi eksperdi arvamuse saamiseks. Kahju hüvitamise nõue jäi rahuldamata, sest täidetud ei olnud RVastS § 7 lg 1 eeldused.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
PRIA apellatsioonkaebus
44.PRIA esitas Tartu Halduskohtu otsuse peale 13.05.2020 apellatsioonkaebuse (II kd, tl 57– 61), milles palub tühistada osaliselt halduskohtu otsus ja teha halduskohtule tagasi saatmata uus otsus, millega jätta Jõelähtme Vallavalitsuse kaebus PRIA otsuse nr 17-6/460 tühistamiseks rahuldamata ning jätta kõik menetluskulud kaebaja kanda.
45.PRIA leiab, et PRIA otsuse faktiline alus on kooskõlas õigusliku alusega. PRIA tugines 14.11.2017. a tagasinõudeotsuse tegemisel määruse nr 38 § 32 lg-le 1 ning KTKS v.r § 198 lg 3 p-le 7 ning otsuse andmise ajal kehtinud KTKS § 68 lg 2 p-le 7, lg-tele 7 ja 8 ning §-le 69. 14.11.2017. a. otsuse p-s 4 selgitas ja põhistas PRIA kõik toetuse saaja poolt toime pandud rikkumised, mis tulenesid taotluse aluseks oleva riigihanke läbiviimisest. Riigihankemenetluse nõuete rikkumine oli keelatud KTKS v.r § 198 lg 3 p 7 kohaselt. Seega järgis PRIA järginud otsuse tegemisel HMS § 56 lg-t 2. PRIA ei muutnud õiguslikku alust ka vaideotsuses, vaid üksnes põhistas juba otsuses välja toodud ja PRIA tuvastatud rikkumisi. See on kooskõlas HMS § 86 lg-ga 2, mille kohaselt vaide rahuldamata jätmisel tuleb vaideotsust põhjendada.
46.PRIA väitel on ta tõendanud, kuidas toetuse saaja poolt toime pandud rikkumised on mõjutanud projektitoetuse saaja kohustust toetuse kõige optimaalsemaks kasutamiseks. KTKS v.r § 198 lg 3 p-s 7 on sätestatud ka kohustus järgida RHS-s sätestatud nõudeid. PRIA tõi oma otsuses välja hulga toetuse saaja poolt riigihanke läbiviimise käigus toime pandud rikkumisi.
47.Määruse nr 38 § 32 lg-st 1 ei tulene kohustust tõendada, kuidas RHS rikkumine ja toetuse saajale pandud kohustuste rikkumine on mõjutanud projektitoetuse saaja kohustust toetuse kõige optimaalsemaks kasutamiseks. Määruse nr 38 § 32 lg 1 paneb toetuse saajale, kes on riigihanke kohuslane, kohustuse viia läbi toetusraha kasutamisel riigihankemenetlus, mille korrektne läbiviimine tagab ka toetuse sihtotstarbelise, mõistliku ja säästlikuima kasutamise, olles selliselt kooskõlas kõigi riigihangete õiguse üldpõhimõtetega ja hoides ära nii Euroopa Liidu finantshuvide, kui ka vaba turumajanduse kahjustamise. Olukorras, kus toetuse saaja ei ole viinud läbi korrektset riigihankemenetlust, ei ole toetuse saaja järginud ka määruse nr 38 § 32 lg-s 1 sätestatut. Hankemenetlus oli juba dokumentide koostamise faasis suunatud konkreetsele pakkujale. Siinjuures ei oma tähtsust, kui suur on igakordse rikkumise väärtus, vaid tuleb arvestada, et riigihanke menetluste rikkumiste puhul on tegemist rikkumistega, mis toovad Euroopa Komisjoni hinnangul igal juhul kaasa Euroopa Liidu finantshuvide kahjustumise. Samuti kahjustab nõudeid rikkudes saadud toetus selgesti ka teisi toetuse taotlejaid, sest rikkuja on võtnud ära võimaluse saada toetust taotlejal, kes oleks toetust kasutanud heas usus ja nõudeid mitte rikkudes.
48.PRIA esitas kaebajale õigusliku etteheite, kui suures summas on kaebaja projektitoetuse saaja kohustust rikkunud. PRIA põhistas oma otsuses kõiki rikkumisi ja kaalus asjaolusid ning otsustas rakendada finantskorrektsiooni 25% (algse otsuseprojekti kohaselt pidas PRIA kohaseks rakendada finantskorrektsiooni 100%, mida võttes arvesse Jõelähtme Vallavalitsuse poolt esitatud vastuväiteid, otsustati vähendada), võttes aluseks Euroopa Komisjoni 19.12.2013. a otsusega nr C(2013)9527 heaks kiidetud juhendit „Guidelines for determining financial corrections to be made to expenditure financed by the Union under shared mahangement, for non-compliance with the tules on public procurement“.
49.PRIA lähtus kõigis oma dokumentides esitatud põhjendustes üksnes otsuses esitatud asjaoludest.
50.PRIA ei nõustu, et ta oleks pidanud rikkumise tuvastama enne toetuse väljamaksmist. Õigusaktidest tulenevalt on PRIA-l õigus taotleja tegevust kontrollida erinevates järkudes, kas enne või pärast toetuse määramist ning väljamaksmist. Euroopa Nõukogu määruse nr 2988/95 art 3 reguleerib toetuse tagasinõudmise menetluse läbiviimise tähtaega vähemalt 4 aasta jooksul. Seetõttu ei olnud PRIA-l kohustust kontrolli läbiviimiseks enne toetuse väljamaksmist. Asjaolu, et PRIA projekti aruannete menetlemise ajal hangete läbiviimisel tagasinõudeotsuses kirjeldatud eksimusi ei tuvastanud, ei saa toetuse saajas tekitada õigustatud ootust, et tagantjärele projekti
osas rikkumisi ei tuvastata ega võtta ära ka tagasinõude õigust rikkumise hilisema tuvastamise korral.
51.PRIA ei nõustu, et PRIA tellitud ehitusekspertiisi puhul on tegemist kohtukõlbmatu tõendiga. HKMS § 56 lg 2 kohaselt võivad halduskohtumenetluses olla tõenditeks kõik TsMS §-de 251– 305 kohased tõendid. PRIA tugineb TsMS § 272 lg-le 2. PRIA ei nõustu, et T. Sepastelt on ära võetud ekspertiiside läbiviimise õigus. 06.05.2019. a seisuga on T. Sepaste jätkuvalt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi riiklikult tunnistatud ekspertide nimekirjas.4 Seni, kuni pole isiku suhtes jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust, on kehtiv ka PRIA tellitud ekspertiis.
52.PRIA ei nõustu halduskohtuga eksperdi eriteadmiste puudumise väite osas. Eesti kohtuekspertiisi Instituudi lehel5 on selgitatud, et kohtuekspertiisiseaduse kohaselt võivad ekspertiise teostada kohtuekspert, riiklikult tunnustatud ekspert või menetleja määratud muu isik. Muuks isikuks peetakse sealjuures asjakohaste eriteadmistega muud füüsilist isikut. PRIA hinnangul saab pidada eriteadmistega isikuks iga isikut, kes omab konkreetsel tegevusalal tegutsemiseks piisavalt kogemusi ja teadmisi. T. Sepaste on ehitusinsener, kes on olnud ehitusvaldkonnas tegev rohkem kui 13 aastat ning kokku puutunud ka riigihangetega. Sellest tulenevalt on PRIA hinnangul tegemist eriteadmisi omava isikuga, olenemata sellest, kas isikul on olemas kehtiv ekspertiiside koostamise luba või mitte.
53.PRIA ei tuginenud rikkumiste tuvastamisel üksnes eksperdi arvamusele. PRIA kontrollis kõiki ekspertiisis toodud rikkumisi ka iseseisvalt ning tuvastas nimetatud rikkumised ka ise, nõustudes sealjuures ekspertiisis toodud asjaoludega. On selge, et riigihangete menetlusreeglite rikkumise tuvastamine toimub seaduse sätete ja kehtiva kohtupraktika ja dokumentides sätestatud hanketingimuste võrdlemise teel, mistõttu otseste tõendite esitamine rikkumiste tuvastamisel ei olegi võimalik.
54.PRIA väitel on haldusmenetluses usaldusväärselt tõendatud riigihangete seaduse konkreetsete nõuete rikkumised. PRIA on enda otsuses, vaideotsuses ja seisukohtades korduvalt põhjendanud rikkumisi, rikkumise asjaolusid ja tuvastatud rikkumistega kaasnevaid tagajärgi ning tagajärgede olulisust. Jõelähtme valla vastus apellatsioonkaebusele
55.Jõelähtme vald palub vastuses PRIA apellatsioonkaebusele (II kd, tl 63–67) jätta see rahuldamata.
56.Kaebaja suhtes ei kehti Euroopa Komisjoni 19.12.2013. a otsusega nr C(2013)9527 heaks kiidetud juhend „Guidelines for determining financial corrections to be made to expenditure financed by the Union under shared management, for non-compliance with the rules on public procurement“, kuna see kehtib vaid liikmesriigi suhtes. Nimetatud juhend võeti vastu 2013. aasta detsembris, st peale toetuse väljamaksmist 2012. aastal. Seetõttu ei saa toetuse tagasinõudmisel lähtuda nimetatud juhendist. Jõelähtme vald tugineb Riigikohtu halduskolleegiumi otsusele (RKHKo 07.06.2017, 3-3-1-96-16 p-s 19). Riigikohtu halduskolleegium on proportsionaalsuse põhimõtte arvestamise olulisust struktuuritoetustega seotud nõuete rikkumiste eest sanktsioonide kohaldamisel korduvalt käsitlenud (vt nt RKHKo 3-3-1-77-14, p 17–19 ja RKHKo 3-3-1-79-08, p 14–15 ja 18). PRIA otsus ei arvesta eelmärgitud nõuetega üldse.
57.Jõelähtme vald nõustub põhimõtteliselt PRIA seisukohaga, et PRIA võib taotleja tegevust kontrollida erinevates järkudes, kas enne või pärast toetuse väljamaksmist. Samas ei saa see kontroll toimuda meelevaldselt ning kaebaja õiguspärast ootust rikkudes. Kaebaja tugineb Riigikohtu otsusele (RKHKo 22.11.2002, 3-3-1-68-02, p 11). Erinevalt haldusasjas nr 3-15-2600 käsitletud olukorrast oli PRIA kontroll kaebaja üle piisav, sest riigihanke nr 134591 auditeerimine toimus kolmel korral ilma puudusi tuvastamata. PRIA-l puudus sellises olukorras õiguslik alus alustada haldusmenetlust Neeme sadama ehitusmahtude tegelikkusele vastavuse ja hindade optimaalsuse kontrollimiseks.
58.T. Sepaste ei olnud riiklikult tunnustatud ekspert hüdrotehniliste rajatiste valdkonnas arvamus andmise ajal ega kohtuotsuse tegemise seisuga ning tegemist on kohtukõlbmatu tõendiga.
59.PRIA väide, et PRIA on kõiki „ekspertiisis“ toodud rikkumisi kontrollinud ka iseseisvalt ning nimetatud rikkumise ka ise tuvastanud, ei ole usutav. PRIA ei ole põhjendanud, kuidas ta on väidetavalt ise kontrollinud T. Sepaste „ekspertiisis“ toodud rikkumisi ja need väidetavalt ka ise tuvastanud. Otsuses on viidatud üksnes ja täpselt neile seisukohtadele, mida „ekspert“ oli väljendanud väidetava RHS regulatsiooni rikkumise kohta.
60.Jõelähtme vald tugineb HKMS § 157 lg-le 4 ja väidab, et PRIA ei ole täpsustanud, milline seisukoht või tõend on jäänud halduskohtu poolt analüüsimata ja kuidas see tõi väidetavalt kaasa ebaõige kohtulahendi. Jõelähtme valla vastuapellatsioonkaebus
61.Jõelähtme vald esitas 27.05.2019 koos vastusega PRIA apellatsioonkaebusele vastuapellatsioonkaebuse (II kd, tl 63–67). Kaebaja palub tühistada halduskohtu otsuse osas, milles halduskohus jättis rahuldamata Jõelähtme valla kaebuse PRIA-lt 9 240 euro suuruse kahjunõude ja kahjunõudelt viivise väljamõistmiseks (resolutsiooni p 5) ning jättis välja mõistmata menetluskulud summas 2 780,24 eurot (resolutsiooni p 6). Jõelähtme vald palub teha ringkonnakohtul tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada Jõelähtme valla hüvitamiskaebus ja mõista PRIA-lt Jõelähtme valla kasuks täiendavalt välja kahju summas 9 240 eurot ning viivis summalt 9 240 eurot VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras arvates kaebuse esitamisest; mõista PRIA-lt Jõelähtme valla kasuks välja halduskohtus kantud menetluskulu summas 6 817,74 eurot.
62.Kaebaja viitab Riigikohtu üldkogu otsusele (RKÜKo 11.12.2002, 3-3-1-75-11, p 13). Kaebaja leiab, et kuna kaebaja kandis õigusvastaselt kahju summas 9 240 eurot PRIA poolt alustatud järelevalvemenetluse tõttu, oli kaebajal õigus nõuda kahju hüvitamist RVastS § 7 alusel. RVastS § 7 lg 1 sätestab üldise aluse nõuda tekitatud kahju hüvitamist, kui see tekitati isikule avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes, sõltumata järelevalvemenetluse liigist. Kuivõrd PRIA teostas kaebaja üle järelevalvet KTKS § 67 lg 1 alusel, saab kaebaja nõuda selle järelevalvemenetluse käigus temale tekitatud kahju hüvitamist.
63.Kaebaja nõustub, et riiklikult tunnustatud eksperdi M. Poola 31.03.2016. a eksperthinnangu näol on tegemist dokumentaalse tõendiga HMS § 38 lg 2 mõttes ning tegemist ei olnud eksperdi kaasamisega HMS § 39 lg 1 mõttes. M. Poola eksperthinnangu tellimine oli kaebajale vajalik, et vältida tekkivat kahju (PRIA poolt õigusvastase otsuse andmist). Otsuses ei olegi tuginetud enam „eksperdi“ T. Sepaste „eksperdiarvamuses“ väljendatud seisukohtadele osas, milles need olid vastuolus kaebaja poolt tellitud riiklikult tunnustatud eksperdi seisukohtadega. Kui PRIA ei oleks tellinud „eksperdi“ T. Sepaste „eksperdiarvamust“ ja alustanud selle pinnalt alusetult
järelevalvemenetlust, ei oleks kaebaja pidanud kandma kulusid selles „eksperdiarvamuses“ sisalduvate valede ümberlükkamiseks. Sellise kahju hüvitamine ei ole erinevalt kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamisest vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega. PRIA oli haldusmenetluses ja on jätkuvalt seisukohal, et T. Sepaste poolt koostatud dokument on eksperdiarvamus. PRIA oli juba enda arvates saanud asja lahendamiseks eksperdiarvamuse ja HMS ei näe ette menetlusosalise õigust nõuda haldusorganilt täiendava eksperdiarvamuse tellimist.
64.Halduskohus oleks pidanud rahuldama kaebaja menetluskulude nõude täies ulatuses (HKMS § 165 lg 1 p 4 rikkumine). Kaebaja palus halduskohtus hüvitada tema menetluskuludest riigilõivu summas 750 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 6 067,74 eurot. Halduskohus leidis, et põhjendatud ei ole ajamaht ning pidas põhjendatuks ja vajalikuks kuluks 4 037,50 eurot, sh käibemaks, jättes sellega välja mõistmata kaebaja poolt kantud menetluskuludest 2 780,24 eurot (kohtuotsuse resolutsiooni punkt 6). Kuivõrd halduskohus ei põhjendanud, mis osas ei ole kaebajale osutatud õigusabi ajamaht optimaalne, on halduskohtus jätnud kohtuotsuse nõuetekohaselt põhjendamata, rikkudes sellega HKMS § 165 lg 1 p 4. Nimetatud asjaolu on HKMS § 180 lg 1 kohaselt aluseks kohtuotsuse tühistamisele osas, milles lepingulise esindaja kulud jäeti välja mõistmata. PRIA vastus vastuapellatsioonkaebusele
65.PRIA palub vastuses Jõelähtme valla vastuapellatsioonkaebusele jätta see rahuldamata.
66.PRIA ei nõustu Jõelähtme valla käsitlusega, mille kohaselt M. Poola 31.03.2016. a eksperthinnangu tellimine oli kaebajale vajalik, et vältida tekkivat kahju. PRIA ei ole kordagi esitanud seisukohta, mille kohaselt oleks PRIA tunnistanud kahe akti vastuolu, vaid pidas põhjendatuks loobuda otsuses nr 13-6/1037 tagasinõudest ehituslike rikkumiste eest. Jõelähtme valla tellitud ekspertiis ei sisaldanud mitte ühtegi seisukohta riigihangetega seotud rikkumiste osas, mistõttu on nimetatud ekspertiisakti pidev rõhutamine menetluses asjakohatu.
67.Jõelähtme valla esitatud menetluskulude ulatus on põhjendamatult kõrge. Jõelähtme valla esindaja esitatud spetsifikatsioonidest nähtub, et esindaja on koostanud kaebust halduskohtule kokku 30,6 tundi. Ometigi ei erine kaebuse sisu Jõelähtme valla poolt vaidemenetluses esitatud dokumendist, mistõttu ei ole rohkem kui 30 tunni ulatuses menetlusdokumendi koostamine ühelgi juhul põhjendatud.
68.PRIA väitel ei pea paika, nagu oleks riigihanget nr 134591 auditeeritud varasemalt kolmel korral. PRIA maakondliku kohapealse kontrolli käigus teostati nt kontrolli üksnes ehitusdokumentatsioonile (kaebuse lisa nr 8).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
69.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid täiendada tuleb halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
70.Järgnevalt võtab ringkonnakohus esmalt seisukoha toetuse tagasinõude õiguspärasuse osas ning vastab PRIA apellatsioonkaebuse väidetele (I), käsitleb seejärel kaebaja kahjunõuet ja viivist (II), kaebaja täiendavat menetluskulude nõuet (III) ning lahendab seejärel apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse ning menetluskulude küsimuse (IV).
I
71.PRIA 14.11.2017. a otsuse nr 17-6/460 (I kd, tl 150–153) õiguslikeks alusteks on määruse nr 38 § 32 lg 1, KTKS v.r § 198 lg 3 p 7 ning KTKS § 68 lg 2 p 7. KTKS § 68 lg 2 p 7 sätestab: „Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alustele võib PRIA nõuda Euroopa Kalandusfondi toetuse, välja arvatud tehniline abi, täielikku või osalist tagasimaksmist, kui: [...] 7) toetuse saaja ei ole täitnud talle pandud kohustusi.“ KTKS v.r § 198 lg 3 p 7 sätestas: „Euroopa Kalandusfondi toetuse saaja on kohustatud: [...] 7) järgima projektiga seotud hangete tegemisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid, kui toetuse saaja on ostja riigihangete seaduse mõistes, või meetme tingimustes sätestatud nõudeid, kui toetuse saajale ei kohaldata riigihangete seaduses sätestatud nõudeid.“ Määruse nr 38 § 32 lg 1 sätestab: „Tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse saaja kohustub kasutama toetust sihtotstarbeliselt ja mõistlikult ning kõige säästlikumal viisil ning järgima tegevuse elluviimisel kõiki „Kalandusturu korraldamise seaduses“ ja selles määruses sätestatud asjakohaseid nõudeid.“ See tähendab, et PRIA võib nõuda Euroopa Kalandusfondi toetuse tagasi, kui toetuse saaja on eksinud RHS-is või mõnes muus seaduses või määruses nr 38 sätestatud nõuete vastu.
72.PRIA seadis 14.11.2017. a otsuses kahtluse alla järgmised riigihanke nr 134591 19.07.2012 avaldatud hanketeates (HT) esitatud tingimused: tuukritööde vajalikkus (otsuse p 4.1.1; HT p III.2.3 alap 4 ja 7); enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist omandatud projektijuhi kogemused (otsuse p 4.1.2; HT p IV.2.1 koosmõjus „Hankedokumendid. Juhised pakkujale“ p-ga 21.6); nõuded insener-hüdrotehniku staažile (otsuse p 4.1.3; HT p III.2.3 alap 6); puuduvad nõuded süvendustööde kogemuse kontrollimiseks (otsuse p 4.1.4); kolme viimase majandusaasta madal netokäibe nõue (otsuse p 4.1.5; HT p III.2.2); nõue, et viimase viie aasta jooksul on lõpetatud vähemalt kolm referentsobjekti (otsuse p 4.1.6; HT p III.2.3 alap 3). Lisaks leidis PRIA, et kaebaja on riigihanke läbiviimisel rikkunud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtet (otsuse p 4.2). Ringkonnakohus arutas eelnimetatud etteheiteid 23.09.2020 toimunud istungil ja jõudis järeldusele, et ükski nimetatud etteheidetest ei ole põhjendatud.
73.Riigikohus on leidnud: „RHS § 3 näeb ette hankija kohustuse järgida riigihanke korraldamisel põhimõtteid, mis peavad kindlustama riigihanke kooskõla seaduse esimeses paragrahvis sätestatud eesmärgiga tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel“ (RKKKo 14.12.2015, 3-1-1-89-15, p 24). Samuti on Riigikohus leidnud: „Hankemenetluse kujundamisel peab ostja teostama oma sellekohast diskretsioonivolitust õiguspäraselt, sealhulgas arvestama diskretsiooni piire ja eesmärke. Ostja tegevus hankemenetluses ei tohi olla meelevaldne“ (RKHKo 15.03.2006, 3-3-1-5-06, p 15). Kokkuvõttes tähendab see, et hanke tingimused peavad olema vajalikud ja mõõdukad ning kõigile pakkujatele peavad pakkumuse koostamisel olema tagatud võrdsed võimalused.
74.PRIA seadis 14.11.2017. a otsuse p-s 4.1.1 kahtluse alla ette nähtud tuukritööde vajalikkuse, väites, et tänapäeval teostatakse hüdrotehniliste ehitiste allveeuuringuid sonarsüsteemide abil, mis võimaldavad uurida ja mõõta veealuseid objekte halva nähtavusega ja isegi vee all. Ringkonnakohus märgib, et selle punktiga ei ole lugenud PRIA tuukritööde mittevajalikkust tõendatuks, vaid on sisuliselt väitnud, et kaebaja ei ole tuukritööde vajalikkust piisavalt selgitanud. Ringkonnakohtu istungil selgitas kaebaja seaduslik esindaja kohtu küsimuse peale tuukritööde eesmärki. Selgituste järgi tuli üks muulidest, mis oli 2005. a tormis kahjustada saanud, korda teha ja natuke pikemaks ehitada, et vähendada tõenäosust, et laine liiva sadamasse sisse kannab. Ehitatav muul oli vaja kuhjata vee all maakividest ilma, et kivid oleksid omavahel betooni või muu seguga seotud. Vesi pidi saama loomulikul teel liikuda, sest muidu võib juhtuda, et loodusjõud lõhuvad rajatise ära. Kaebaja seaduslik esindaja märkis, et tuukri ülesandeks oli
vee all kivide ladumist üksteise peale juhendada, et muul püsiks koos. Seda, kas sellist ülesannet oleks võimalik täita ka sonarsüsteemi abil, ei osanud kumbki pool öelda. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja seadusliku esindaja antud selgitus on eluliselt usutav ja kõrvaldab võimalikud kahtlused tuukritööde vajalikkuse osas. Isegi kui kusagil eksisteerib selline sonarsüsteem, mis võimaldab saavutada taotletud eesmärki ligilähedase kvaliteediga, siis on muuli aluse ladumise juhendamine ringkonnakohtu hinnangul kahtlemata selline tegevus, milleks tuukri kaasamist ei saa kuidagi välistada.
75.PRIA heitis 14.11.2017. a otsuse p-s 4.1.2 kaebajale ette, et hankedokumentatsioonis oli ette nähtud enne Eesti Vabariigi taasisiseisvumist omandatud kvalifikatsiooni nõue, mille kohaselt läksid arvesse projektijuhi kogemused ka „vanem-töödejuhatajana“, „töödejuhatajana“ või „meistrina“. PRIA hinnangul ei olnud selline tingimus põhjendatud, sest hanke ajaks oli Eesti iseseisvuse taastamisest möödunud 21 aastat. Samuti ei olnud PRIA väitel võimalik ajaloolisi andmeid sisuliselt kontrollida ning seda ei olevatki tehtud. Ringkonnakohus märgib, et on kaheldav, kas PRIA paljasõnalist viidet iseseisvuse taastamisest möödunud 21 aastale saab lugeda üldse piisavaks põhjenduseks. Ringkonnakohtu istungil selgitas kaebaja esindaja kohtu küsimuse peale, et vesiehitisi ehitati ulatuslikumalt enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist. Kaebaja sooviks oli, et projektijuhil oleks olemas isiklik kogemus vesiehitiste ehitamisel. Seda aitas pikem referentsobjektide periood tagada. Hankedokumentatsiooni kohaselt läksid arvesse nii enne kui ka pärast Eesti Vabariigi iseseisvumise taastamist ehitatud referentsobjektid. Samuti selgitas kaebaja esindaja, et varasemat kogemust on võimalik kontrollida nt tööraamatu abil. Kaebaja esindaja selgitas ka seda, et kvalifikatsiooni kontrolliti pakkumuste vastavaks tunnistamise käigus. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja esindaja antud selgitused on mõistlikud ja põhjendatud ning staaži tööraamatu abil kontrollitavuse osas ka eluliselt usutavad. PRIA üldsõnalised etteheited kaebaja hankedokumentatsiooni aadressil on seevastu ebapiisavad ja ebaveenvad ning kokkuvõttes põhjendamatud.
76.Edasi heitis PRIA 14.11.2017. a otsuse p-s 4.1.3 kaebajale ette, et hanketeates kehtestatud nõue, et insener-hüdrotehnikul pidi olema vähemalt 20-aastane staaž, oli liiga pikk. Kuna pakkujal oli võimalik palgata insener-hüdrotehnik ajutiselt, siis oli PRIA arvates tegemist luua vaid näiline pädevus hanketingimustele vastavuse osas. Ringkonnakohus märgib, et PRIA poolt tehtud insener-hüdrotehniku võimaliku ajutise palkamise etteheide on arusaamatu. Tingimus, et insener-hüdrotehnik oleks töötanud ühe tööandja juures 20 aastat, oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne ja põhjendamatu. Kuid see ei tulene hanketeate p III.2.3 alapunktist 6, kus on märgitud: „Insener-hüdrotehnik peab olema majandustegevuse registri andmetel töötanud hüdrotehniliste ehitiste erialal vähemalt kakskümmend (20) aastat.“ Selle kohaselt oli kaebaja sooviks, et projekti elluviimisel osaleks kogenud insener-hüdrotehnik, mitte ühe tööandja juures pikka aega töötanud insener-hüdrotehnik. Staažinõude osas selgitas kaebaja esindaja ringkonnakohtu istungil kohtu küsimuse peale, et iseseisvuse taastamise järel ei olnud 2012. aastaks Eestis eriti muule ehitatud. Teadaolevalt vastu pidanud muulid olid pärit ajast enne Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist. Seetõttu oli kehtestatud insener-hüdrotehniku staažile nõue 20 aastat. Insener-hüdrotehnik võis olla kas pakkuja töötaja või olla kaasatud ka alltöövõtu korras. Selliseid isikuid oli sel ajal Eesti Vabariigis kaebaja väitel vähemalt 58. Kaebaja esindaja lisas, et hanke käigus ei esitanud keegi küsimusi ega märkusi selle kohta. PRIA ei seadnud tingimusele vastavate isikute arvu kahtluse alla. Ringkonnakohus peab mõistlikuks ja põhjendatuks, et kaebaja tohtis üksnes harva rajatava vesiehitise oskamatu püstitamise vältimiseks nõuda võtmespetsialistilt 20-aastast erialal tegutsemise kogemust. Järelikult on PRIA vastavad etteheited põhjendamatud.
77.PRIA kritiseeris 14.11.2017. a otsuse p-s 4.1.4, et hanketeates puudusid sootuks süvendustööde tegemiseks vajaliku kvalifikatsiooni nõuded, kuigi süvendustööde maksumus
moodustas hankelepingu maksumusest ca 40%. Ringkonnakohtu istungil selgitas kaebaja esindaja kohtu küsimuse peale, et Neeme sadam oli liiva täis kandunud ja seda tuli ehitustööde käigus süvendada. Sisuliselt seisnesid süvendustööd kopaga veest liiva väljatõstmises ja kaldale panemises. Selliseks tegevuseks oli keeruline määratleda kvalifikatsiooninõudeid. Ka PRIA ei osanud konkretiseerida, milliseid kvalifikatsiooninõuded oleks tulnud kopamehele kehtestada. Ka ringkonnakohus leiab, et kopaga liiva veest väljatõstmiseks ei ole ebamõistlik jätta eelneva kogemuse nõue kehtestamata. PRIA kriitika on järelikult ka selles osas põhjendamatu.
78.Edasi väitis PRIA 14.11.2017. a otsuse p-s 4.1.5, et kaebaja poolt hanketeate punktis III.2.2 kehtestatud viimase kolme aasta netokäibe nõue (20 000 eurot) oli liiga madal, arvestades, et hanke eeldatav maksumus oli 212 500 eurot ilma käibemaksuta. PRIA väitel on olemas väljakujunenud tava, mille kohaselt nõutakse majandusliku ja finantsseisundi tingimusena vähemalt kolme sama maksumusega objekti kogemust viimase kolme aasta jooksul või sama suurt või suuremat aastakäivet hanke eeldatavast maksumusest. Kehtestatud majandusliku ja finantsseisundi tingimus oli aga kümme korda madalam. Ringkonnakohtu istungil selgitas kaebaja esindaja kohtu küsimuse peale, et käibenumber viidi alla sellepärast, kuna eelneva turuuuringu põhjal leidus ainult paar kolm suuremat ettevõtet, kes oleksid suurema käibenumbri korral saanud pakkumise esitada. Kuid kuna tegemist oli suurettevõtte jaoks võrdlemisi väikese ehitusmahuga, siis oleks suure tõenäosusega küsinud suurettevõtted oluliselt kõrgemat hinda. Kaebaja lootis, et osalevad ka väiksemad ettevõtted, kus olid tööl kogemustega ehitajad, kes küsivad valla jaoks mõistlikumat hinda. Ringkonnakohus nõustub PRIA-ga selles osas, et hanketeates nõutud käibenumber on hanke mahtu arvestades tavatult madal. Samas ei tähenda tava veel seda, et sellest ei võiks põhjendatud juhul kõrvale kalduda. Kaebaja esindaja andis ringkonnakohtu istungil eluliselt usutava selgituse. On usutav, et väiksem ettevõte võib pakkuda väikesadama ehitustöö võitmiseks hankel osaledes madalamat hinda kui suurettevõte, kelle jaoks see kujutab endast pigem kõrvalprojekti. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja esindaja antud selgituste valguses ei saa lugeda kehtestatud madalat käibenõuet antud hanke kontekstis ebamõistlikuks ega ebaproportsionaalseks. Lõppastmes aitas see tagada valla soovitud vesiehitise valmimise nõuetekohaselt. Järelikult on ka PRIA käesolev etteheide põhjendamatu.
79.PRIA heitis 14.11.2017. a otsuse p-s 4.1.6 kaebajale ette nõuet, et viimase viie aasta jooksul peab pakkuja olema lõpetanud vähemalt kolm referentsobjekti. Nõue, et viimase viie aasta jooksul on lõpetatud vähemalt kolm referentsobjekti oli PRIA arvates vastuolus RHS (v.r) § 41 lg 1 punktiga 1. Iseäranis oli PRIA jaoks arusaamatu, et projektijuhilt oli nõutud rohkem kui kolm korda suuremat referentsi kui ettevõttelt endalt. Lisaks tõstatas PRIA 14.11.2017. a otsuse p-s 4.2 küsimuse, kas kaebaja oli üldse nõutud referentsobjekte kontrollinud. RHS v.r § 41 lg 1 p 1 sätestas: „Pakkuja või taotleja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks nõuab hankija hanketeates vastavalt hankelepingu alusel ostetavate asjade, tellitavate teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele ja kasutusviisile järgmistest andmetest ja dokumentidest ühe või mitme esitamist: 1) kuni viimase viie aasta jooksul tehtud hankija määratletud tunnustele vastavate ehitustööde nimekiri, milles kajastub olulisemate ehitustööde, sealhulgas otstarbekuse ja olemasolu korral riigihanke teel tellitud ehitustööde maksumus, tegemise aeg ja koht ning tõendid selle kohta, et need ehitustööd tehti sõlmitud lepingute ja hea tava kohaselt.“ Ringkonnakohus ei jaga PRIA hinnangut vastuolu hanketeate kohta RHS v.r § 41 lg 1 punktiga 1. Kaebaja hanketeate p III.2.3 alapunktis 3 sisaldus järgmine nõue: „Pakkuja peab olema viimase viie (5) aasta jooksul teostanud rekonstrueerimis- ja/või ehitustööd vähemalt kolmel (3) referentsobjektil vastavalt HD Lisas I „Tehniline kirjeldus“ toodud määratlustele Pakkuja arvestuses, millest kõik peavad olema torkreteeritud6 vastavalt HD Lisas I „Tehniline kirjeldus“ toodud määratlustele.“ RHS v.r § 41 lg 1 p 1 lubab nõuda viimase Võõrsõnade leksikoni andmetel tähendab „torkreteerima“ ehk „torkreetima“ tsemendikahuri abil betoneerima (https://www.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=torkreteerima).
viie aasta jooksul tehtud hankija määratletud tunnustele vastavate ehitustööde nimekirja. Täpselt seda kaebaja hanketeate kohaselt ka tegi. Kuna PRIA etteheide on vaid üldine, ei ole tarvidust hanketeate vastavat alapunkti lähemalt analüüsida. PRIA enda poolt ringkonnakohtu istungil antud selgituste kohaselt oli viimase paarikümne aasta jooksul ehitatud Eestis 18-20 sadamat, mis olid saanud PRIA-lt toetust. Kaebaja esindaja antud selgituste kohaselt ei olnud Jõelähtme vallas Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest saati ühtegi sadamat ehitatud. Samuti puudus Jõelähtme vallal üksikasjalik info selle kohta, kui palju on viimastel aastatel sadamaid ehitatud. Objektide kontrollimise kohta selgitas kaebaja esindaja, et riigihanke läbiviimise ajal oli vallas tööl riigihanke konsultant. Samuti moodustati iga hanke juurde komisjon, kes kõik küsimused läbi vaatas. Enne hankelepingu sõlmimist täpsustati paljusid detaile. Kokkuvõttes toimus kontroll tavapäraselt. Üks kahest hankes osalenud pakkujast otsustati jätta kvalifitseerimata, mis osutab sellele, et kontroll toimus. Lisaks oleks PRIA võinud kontrolli läbiviimise kohta lihtsalt küsida. Ringkonnakohus leiab, et kolme refentsobjekti nõudmine ei olnud ülemäärane ega põhjendamatu nõue. PRIA etteheide on selles osas arusaamatu. Mis puudutab referentsobjektide ebapiisava kontrollimise väidet, siis jääb ringkonnakohtule arusaamatuks, kuidas tuleks referentsobjektide kontrollimise fakti tagantjärele tõendada. Ringkonnakohus peab kaebaja antud seletusi eluliselt usutavaks ja leiab, et arutada peale hankeobjekti nõuetekohast valmimist aastaid hiljem selle üle, kas kahte pakkumuse esitanud pakkujat kunagi piisavalt kontrolliti, kui keegi hankija otsust peale selle tegemist ei vaidlustanud, on ainetu.
80.PRIA 14.11.2017. a otsuse p-s 4.1.6 esitatud üldhinnangu järgi rikkus Jõelähtme valla riigihange läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtet. PRIA hinnangul väljendus ebaproportsionaalsus hanke erinevate punktide ebaühtluses – osad on väga detailsed, osad väga laiad. Kõikidest punktidest nende kogumis nähtus PRIA arvates, et dokumendid koostati väga kitsale isikute ringile. Kaebaja selgituste kohaselt võtsid hankedokumendid välja 13 potentsiaalset pakkujat, kes nendega tutvusid. Pakkumuse esitas 2 pakkujat. Ükski isik ei vaidlustanud hanke tingimusi. Ringkonnakohus ei nõustu PRIA-ga, et hanke läbiviimisel oli rikutud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtet. PRIA etteheited on vaid üldsõnalised ja kokkuvõttes jääb selgusetuks, mida oleks vald pidanud teisiti tegema.
81.Ringkonnakohus peab vajalikuks juhtida PRIA tähelepanu täiendavalt järgmisele. Teadaolevalt ei vaidlustanud keegi vaidlusaluse 2012. aastal avaldatud riigihanke tingimusi. Pakkuja, keda kaebaja ei kvalifitseerinud ja kelle ta kõrvaldas hankest, ei vaidlustanud teadaolevalt seda kõrvaldamisotsust. Ernst & Young Baltic AS auditi lõpparuande nr 6.5-6.44/2015-009-2 kohaselt oli kaebaja tegevus projekti rakendamisel olulises osas vastavuses kehtivate õigusaktidega. PRIA 14.11.2017. a otsuses ei ole tuvastatud, et kaebaja oleks eksinud kehtiva riigihankeõiguse või mõne muu seaduse vastu peale toetuse viimase osa väljamaksmist PRIA poolt. Poolte vahel ei ole ka vaidlust teostatud ehitusmahtude osas, mis tähendab, et töid teostati ette nähtud mahus ja järelikult kulutati toetussumma sihipäraselt. Kõik viitab sellele, et PRIA-l puudus igasugune esmane indikatsioon või alus kahtluseks riigihanke nõuete rikkumise osas sadama rekonstrueerimise protsessi algfaasis. Eelnevast tulenevalt väljendab ringkonnakohus kahtlust, kas PRIA tegevus kontrolli läbiviimisel käesoleval juhul, mis 2017. aastal seisnes 2012. aastal avaldatud hanketeate tingimuste õiguspärasuse kahtluse alla seadmises, oli üldse põhjendatud. Kuigi PRIA-l on seaduse järgi õigus kontrollida toetuse kasutamise õiguspärasust, ei pruugi see õigusriigis siiski hõlmata peale projekti lõpetamist õigust teostada selle algfaasis välja kuulutatud riigihanke tingimuste kõikehõlmavat kontrolli, kui puuduvad igasugused objektiivsed asjaolud, mis viitaksid mõnele võimalikule rikkumisele selles kontekstis.
82.Ringkonnakohus on eelnevast tulenevalt seisukohal, et PRIA 14.11.2017. a otsus nr 17-6/460 ja 07.02.2018. a vaideotsus nr 17-4/17/7-2 on õigusvastased ja kuuluvad tühistamisele.
83.Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna PRIA 14.11.2017. a otsus nr 17-6/460 ja 07.02.2018. a vaideotsus nr 17-4/17/7-2 on õigusvastased juba seetõttu, et tagasinõudmise aluseks olevate normide eeldused ei ole ilmselgelt täidetud, siis ei ole vajalik käsitleda üksikasjalikult kõiki ülejäänud kaebaja ja vastustaja väiteid. Selguse huvides mainib ringkonnakohus siiski järgmist.
84.Kaebaja väitel ei kuulanud PRIA teda piisavalt ära. Samas ei osanud kaebaja esindaja ringkonnakohtu istungil tuua ühtegi näidet selle kohta, mis jäi PRIA tegevuse tõttu PRIA menetluse ajal ütlemata või välja toomata. Ringkonnakohus leiab seega, et ärakuulamisõiguse rikkumist antud juhul PRIA menetluses ei olnud. Kaebaja oleks tõenäoliselt võinud käesolevat menetlust lühendada, kui kaebaja selgitused oleksid olnud olulistes punktides juba menetluse algfaasis arusaadavamad. II
85.Kaebaja taotleb vastuapellatsioonkaebuses hüvitamiskaebuse rahuldamist ja PRIA-lt Jõelähtme valla kasuks kahju summas 9 240 eurot hüvitamist ning sellelt summalt arvutatava viivise väljamõistmist. Ringkonnakohus leiab, et see nõue tuleb jätta rahuldamata.
86.Kaebaja taotletav 9 240 eurot seisneb tasus riiklikult tunnustatud eksperdile M. Poolale 31.03.2016. a eksperthinnangu eest. Kaebaja nõuab selle kulu hüvitamist PRIA-lt tuginedes RVastS § 7 lg-le 1. Ringkonnakohus ei jaga kaebaja õiguslikku käsitlust ja leiab, et PRIA-l ei ole kohustust hüvitada kaebaja kaasatud eksperdi kulu, sest RVastS § 7 lg 1 ei ole käesoleval juhul kohalduv. Nimelt sätestab HMS § 39 lg 6, et eksperdi kaasamise kulud kannab isik või haldusorgan, kelle taotlusel ekspert kaasati. Ka siis, kui kaebaja oleks esitanud PRIA-le taotluse kaasata eksperdina M. Poola, oleks tulnud eksperdi kulud selle normi järgi hüvitada kaebajal endal. Seda enam kehtib kulude kandmise kohustus juhul, kui kaebaja ise eksperdi kaasab ja selle arvamuse tõendina esitab (HMS § 38 lg 2). Käesolev juhtum on seega HMS § 39 lg-ga 6 ammendavalt reguleeritud.
87.Eelnevast tulenevalt puudub alus vastuapellatsioonkaebuse rahuldamiseks 9 240 euro ja sellelt välja mõistetavate intresside osas. III
88.Kaebaja taotleb vastuapellatsioonkaebuses täiendavate esimese astme menetluskulude väljamõistmist summas 2 780,24 eurot. Ringkonnakohus leiab, et vastuapellatsioonkaebus tuleb ka selles osas rahuldamata jätta. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu otsuse põhjenduste punktidega 100 ja 101 ega pea vajalikuks seal toodud põhjendusi korrata. Ka ringkonnakohus leiab, et kaebaja menetluskulude nõue on ülemäärane. IV
89.Kokkuvõttes jäävad niisiis nii apellatsioonkaebus kui ka vastuapellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid täiendada tuleb halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
90.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 2 järgi jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.
91.Kuna PRIA ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, ei ole selles osas vajalik seisukohta kujundada. Kaebaja kulude puhul tuleb eristada apellatsioonkaebust ja vastuapellatsioonkaebust. Apellatsioonkaebuse osas kaebaja võitis 100%, kuna PRIA apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Kaebaja esitatud vastuapellatsioonkaebuse aga kaebaja kaotas 100%, sest see jääb rahuldamata. Seega jääb vastuapellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv kaebaja kanda, kaebaja kohtuvälised kulud tuleb PRIA-l talle hüvitada 50% ulatuses.
92.HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kaebaja taotles kohtuvälistest kuludest 864 euro hüvitamist seonduvalt ettevalmistusega ja osalemisega 23.09.2020 toimunud ringkonnakohtu istungil. Ajakuluks on märgitud 7,2 tundi. Ringkonnakohus selgitab, et istung algas kell 11:00 ja salvestamine lõppes kell 12:56, st kokku kulus istungi läbiviimiseks kaks tundi. Järelikult on istungi ettevalmistamiseks arvestatud 5,2 tundi. Ringkonnakohus ei pea antud juhul usutavaks, et kaebaja esindaja valmistus istungiks 5,2 tundi, vaid peab usutavaks, et nimetatud aja sisse on arvestatud ka Tallinnast Tartusse istungile ja tagasi sõitmiseks kulunud aeg, milleks on arvestuslikult 4 tundi. Istungile ja tagasi sõitmine ei ole Riigikohtu järjekindla praktika kohaselt hüvitatav tunnitasu alusel, vaid sõiduaja eest väljamõistetava mõistliku tasu arvestamisel saab rakendada analoogiat riigi õigusabi seadusest tuleneva riigi õigusabi hüvitamise korraga (RKHKo 15.12.2014, 3-3-1-67-14, p 34; 11.11.2015, 3-3-1-37-15, p 25; 06.02.2018, 3-15-103, p 29). Justiitsministri 26.07.2016. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 151 lg 1 p 4 kohaselt tuleb ühe suuna eest arvestuslikult hüvitada 30 eurot, kui vahemaa on 151–200 kilomeetrit. Google’i kaardirakenduse andmetel on kaebaja volitatud esindaja büroo ja Tartu kohtumaja vahemaa 181 kilomeetrit. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et põhjendatud kuluks on 3,2 tundi ajakulu, mis teeb 100-eurose tunnihinna ja 20%-lise käibemaksu korral (3,2 x 100 x 1,2 =) 384 eurot. Sellele lisandub (2 x 30 =) 60 eurot sõidukulu. Kokku teeb see niisiis (384 + 60 =) 444 eurot.
93.Kuna kaebaja kohtuvälistest kuludest tuleb talle hüvitada 50%, siis tuleb PRIA-lt kaebaja kasuks välja mõista (444 : 2 =) 222 eurot apellatsiooniastme menetluskulu.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.