Jõelähtme valla kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 14. novembri 2017. a otsuse nr 17-6/460 ja 7. veebruari 2018. a vaideotsuse nr 17-4/17/7-2 tühistamiseks, kahjuhüvitise summas 9 240 eurot nõudes, alusetult saadud 53 445,24 euro tagastamiseks ja nendelt summadelt viiviste nõudes
Kohtuistung Menetlusosalised
5.märtsil 2019 Kaebaja – Jõelähtme vald, volitatud esindajad Leho Kure ja vandeadvokaat Martin Männik Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindajad Keidi Kõiv ja Veiko Bergmann
Resolutsioon
1.Rahuldada Jõelähtme valla kaebus osaliselt.
2.Tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 14. novembri 2017. a otsus nr 17-6/460.
3.Tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 7. veebruari 2018. a vaideotsus nr 17-4/17/7-2.
4.Teha Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile ettekirjutus Jõelähtme vallale 53 445,24 euro tagastamise ja viivise nõude otsustamiseks 1 kuu jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest.
5.Jätta 9 240 euro suurune kahjunõue ja kahjunõudelt viivise nõue rahuldamata.
6.Välja mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt Jõelähtme valla kasuks menetluskulu summas 4 037, 50 eurot.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 13. maini 2019. a. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Jõelähte Vallavalitsus esitas 14.11.2011. a Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) taotluse Euroopa Kalandusfondi rakenduskava 2007–2013 meetmest 4.1 „Kalanduspiirkonna säästev areng“ Neeme kalasadama uuendamiseks summas 212 500 eurot, kood 0021 ja taotlusdokumentide koostamiseks summas 1 597,80 eurot, kood 1630 (PRIA toimik 9411113703818, lk 1– 49) toetuse saamiseks.
2.PRIA 25.09.2012. a projektitoetuse taotluste hindamise kontroll-lehe (PRIA toimik 9411113703818, lk 105) kohaselt on taotluse rahuldamine õigustatud. Taotleja taotleb toetust temale määruses lubatud tegevusele ja toetuse määr on õige (kalasadam 100%). Taotleja on esitanud riigihanke 134591 raames hinnapakkumuse küsimise ettepanekud ja hinnapakkumused. Kulud on abikõlblikud ning toetust taotletakse abikõlblike kulude hüvitamiseks (süvendamine). Toetatava tegevuse elluviimist ei ole alustatud varem, kui taotluse esitamise päeval. Tegevusgrupp on viinud läbi projektitoetuse taotluse sõltumatu hindamise. Hindepunktid on arvutatud õigesti.
3.PRIA 19.10.2012. a otsuse nr 17-6/503 Lisa 1 kohaselt (I kd, tl 12–13) määrati Jõelähtme Vallavalitsusele Neeme kalasadama uuendamiseks 214 097,80 euro suurune toetus. Otsuse kohaselt määrati toetus kalandusturu korraldamise seaduse (edaspidi KTKS v.r.) § 197 lg 5 ja põllumajandusministri 24.04.2008. a määruse nr 38 „“Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava meetme 4.1 „Kalanduspiirkondade säästev areng“ raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord“ § 27 lg 3 (edaspidi määrus nr 38) alusel. Otsuse õigusliku alusena toodud KTKS v.r. § 197 lg 5 ja määruse nr 38 § 27 lg 3 määratlevad otsuse tegemise pädevuse (PRIA) ja otsuse tegemise tähtaja (75 tööpäeva arvates taotluse esitamise tähtpäevast). Otsuse materiaalõiguslik alus otsusest ei selgu.
4.Riigihangete registri andmetel on hanke Neeme sadama läänepoolse muulkai taastamine ja akvatooriumi süvendamine, viitenumber 134591, töö sisuks, Jõelähtme Vallavalitsuse algatatud projekti “Neeme sadama läänepoolse muulkai taastamine ja sadama akvatooriumi süvendamine” raames, sadama läänepoolse lainemurdja taastamise ja sadama akvatooriumi süvendamistööde teostamine vastavalt hanketeates ja hankedokumentides toodud tingimustele ja nõuetele ning Monoliit OÜ koostatud põhiprojektile (töö nr. PP-020/2006) {https://riigihanked.riik.ee/rhrweb/#/procurement/469543/general-info, 20.03.2019} ja hankeleping kestab 17.05.2013– 31.10.2013. a {https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/469543/notices, 20.03.2019}.
5.PRIA 05.09.2013. a otsuse nr 17-6/361 Lisa 1 (PRIA toimik 9411113703818, lk 133–134) kohaselt maksti Jõelähtme Vallavalitsusele tasutud kuludokumentide alusel Neeme kalasadama uuendamise ja taotlusdokumentide koostamise eest toetust summas 105 333,92 eurot.
6.PRIA 03.01.2014. a otsuse nr 17-6/3 Lisa 1 (I kd, tl 85–86, PRIA toimik 9411113703818, lk 229–230) kohaselt maksti Jõelähtme Vallavalitsusele Neeme kalasadama uuendamise eest toetust summas 108 763,88 eurot.
7.PRIA 28.01.2014. a otsuse nr 17-6/48 Lisa 1 (PRIA toimik 9411113703818, lk 236–236p) kohaselt loeti tasutud kuludokumentide alusel Jõelähtme Vallavalitsuse poolt tehtud väljamakse, summas 108 763,88 eurot, sihtotstarbeline kasutamine tõendatuks.
8.Põllumajandusministeeriumiga 31.03.2015. a sõlmitud lepingu alusel viis Ernst & Young Baltic AS ajavahemikul 08.04.–25.05.2015. a läbi auditi EKF meetme 4.1 projekti „Neeme sadama läänepoolse muulkai taastamine ja akvatooriumi süvendamine“ toetuse ja omafinantseeringu eesmärgi- ja õiguspärasele kasutamisele (vt I kd, tl 89p). Auditi lõpparuandes nr 6.5-6.44/20152
009-2 (I kd, tl 89–92) sisalduva auditi tulemuste kokkuvõtte (I kd, tl 90) kohaselt jõudis auditi töörühm auditi toimingute läbiviimise tulemusena järeldusele, et Jõelähtme Vallavalitsuse tegevus projekti rakendamisel on olulises osas vastavuses kehtivate õigusaktidega.
9.PRIA teavitas 12.10.2015. a Jõelähtme Vallavalitsust (I kd, tl 14), et seoses ulatuslike rikkumistega EKF toetusmeetme 4.1 raames on Jõelähtme Vallavalitsuse Neeme sadama läänepoolse muulkai taastamise ja akvatooriumi süvendamise toetustaotlus sattunud juhusliku valimina kontrollitavate sadamate hulka ja kontrolli raames on PRIA tellinud täiendava ekspertiisi ehitusmahtude tegelikkusele vastavuse ja hindade optimaalsuse kontrollimiseks ehitusekspert Teet Sepastelt.
10.PRIA saatis 28.12.2015. a Jõelähtme Vallavalitsusele ekspert Teet Sepaste ekspertiisiakti (I kd, tl 22p–50), milles esitatud eksperdi arvamuse (I kd, tl 50) kohaselt ei vasta ehitatud muul ehitusloa aluseks olevale projektile ja ei ole kasutatav kaina; tööde ehitusmaksumus ei ole optimaalne; ehitustööd ei vasta hanke aluseks olnud ehitusprojektile; tegelikud ehitustööde mahud ei vasta valitud hinnapakkumuses toodud mahtudele; süvendustööd teostas AS Temiir, läänepoolse muuli tegelik ehitaja ei ole tuvastatav.
11.PRIA saatis Jõelähtme Vallavalitsusele 09.03.2016. a selgituse seoses ekspertiisiga nr 171/16/14-1 (I kd, tl 16–19). PRIA hinnangul on Jõelähtme Vallavalitsuse poolt korraldatud riigihange nr 134591 olnud suunatud kindlale pakkujale. PRIA hinnangul ei ole toetuse saaja kasutanud määratud toetust mõistlikult ja toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks, toetuse saaja ei ole kasutanud toetust sihtotstarbeliselt ning esitatud andmed ei vasta tegelikkusele. PRIA on arvamusel, et Jõelähtme Vallavalitsuse Euroopa Kalandusfondist taotlemise põhieesmärgiks ei ole olnud Neeme sadama kui kalasadama või lossimiskoha uuendamine, vaid turismi arendamine, mis EKF meetme 4.1 määruse nr 38 kohaselt ei ole toetatav kuni 100% abikõlblike kulude maksumusest, vaid kuni 60% abikõlblike kulude maksumusest.
12.Jõelähtme Vallavalitsus esitas 29.04.2016. a PRIA-le vastuse seoses Neeme sadama läänepoolse muulkai taastamise ja akvatooriumi süvendamise taotlusega (I kd, tl 51–53). Jõelähtme Vallavalitsus on seisukohal, et vallale ei ole tagatud õigust olla ära kuulatud. PRIA kirjast ei selgu, kas toetus nõutakse tagasi täielikult või osaliselt ja millisel õiguslikul alusel, s.o kas 2014. a vastuvõetud kalandusturu korraldamise seaduse (edaspidi KTKS) § 68 lg 1 p 1 või § 68 lg 1 p 2 alusel. Ekspertarvamus on ebaõige. PRIA ei ole põhjendanud, millised on uued asjaolud, mis tingivad haldusakti andmise. Vallavalitsus ei ole rikkunud riigihanke nr 134591 nõudeid, toetust on kasutatud mõistlikult ja abikõlbulike kulude hüvitamiseks. Toetust on kasutatud sihtotstarbeliselt. Valla vastusele lisati riiklikult tunnustatud ekspert Mart Poola 31.03.2016. a eksperthinnang (I kd, tl 53p–63), milles on riiklikult tunnustatud ekspert arvamusel, et Neeme sadama teostatud tööd vastavad ehitusprojektile; tegelikud ehitustööd vastavad hankelepingus kokkulepitud mahtudele; riigihanke eeldatav maksumus vastas sellel ajal kehtinud turuhinnale; ehitusprojektis ei ole määratud rajatise kasutusiga, mis võib eeldatavalt olla 50 aastat, kui rajatist kasutatakse otstarbekohaselt ja regulaarselt hooldatakse.
13.PRIA 14.11.2017. a otsusega nr 17-6/460 (I kd, tl 150–153) nõuti Jõelähtme Vallavalitsuselt osaliselt tagasi taotluse nr 941111370318 alusel välja makstud „Euroopa Kalandusfondi 20072013 rakenduskava meetme 4.1“ toetus summas 53 125 eurot. Toetuse tagasinõudmise õiguslikuks aluseks on otsuse kohaselt määruse nr 38 § 32 lg 1, KTKS v.r § 19 8 lg 3 p 7, KTKS § 68 lg 2 p 7.
14.Jõelähtme Vallavalitsus esitas 13.12.2017. a vaide PRIA 14.11.2017. a otsuse nr 17-6/460 kehtetuks tunnistamiseks (I kd, tl 154–160).
15.Jõelähtme Vallavalitsus teatas 28.12.2017. a PRIA-le (I kd, tl 175), et on tasunud PRIA
14.11.2017. a otsusest tulenevad summad (maksekorraldus, I kd, tl 175p), kuid jääb esitatud vaide juurde. Ühtlasi esitas Jõelähtme Vallavalitsus PRIA-le haldusmenetluse seaduse (HMS) § 85 p 1 kohaselt haldusakti tagajärgede kõrvaldamise nõude - tagastada Jõelähtme Vallavalitsusele tasutud 53 445,24 eurot.
16.PRIA 07.02.2018. a vaideotsusega nr 17-4/17/7-2 jäeti Jõelähtme Vallavalitsuse vaie rahuldamata (I kd, tl177–178). Vaideotsuse kohaselt on Jõelähtme Vallavalitsuse poolt hankedokumentides esitatud tingimused ebaproportsionaalsed (RHS § 39 lg 1 ls 2, § 3 p-d 2, 3, 4).
17.Jõelähtme Vallavalitsus esitas 09.03.2018. a Tartu Halduskohtule kaebuse (I kd, tl 1–11): 1) PRIA 14.11.2017. a otsuse nr 17-6/460 ja PRIA 07.02.2018. a vaideotsuse nr 17-4/17/7-2 tühistamiseks; 2) PRIA-lt Jõelähtme valla kasuks kahju summas 9 240 eurot väljamõistmiseks (kahjuks on riiklikult tunnustatud ekspert Mart Poola 31.03.2016. a eksperthinnangu (I kd, tl 53p–63) maksumus) ning sellelt summalt arvutatud viivise nõudes (võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras arvates kaebuse esitamisest); 3) PRIA-lt Jõelähtme valla kasuks alusetult saadud 53 445,24 euro väljamõistmiseks (tagasi nõutud toetus koos intressiga) ning sellelt summalt arvutatud viivise nõudes (VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras, arvates kaebuse esitamisest). Kaebaja nõue
18.PRIA on rikkunud haldusmenetluse norme, mis on tekitanud kaebajale kahju. Erinevalt kaebajale saadetud PRIA otsuse projektist ei sisalda otsus mitte ühtegi algset etteheidet, mis PRIA kaebajale varasemalt tegi. Kaebaja ei vaidlusta PRIA põhimõttelist õigust kontrollida toetuste kasutamise õiguspärasust, muuhulgas vaideotsuses viidatud määruse 2988/95 alusel. Samas PRIA ja Ernst & Young Baltic AS olid enne järelevalvemenetluse alustamist juba kokku kolmel korral auditeerinud riigihanke nr 134591 läbiviimist ja ei olnud tuvastanud vaidlusaluses riigihankes mistahes puudusi. Kuna õiguslikud ja faktilised asjaolud ei olnud muutunud, puudus PRIA-l alus uue koormava haldusmenetluse alustamiseks kaebaja suhtes.
19.PRIA on rikkunud haldusmenetluse norme, mis tingib otsuse ja vaideotsuse tühistamise. Kaebajat ei ole ära kuulatud. PRIA ei ole kaebaja antud teavet haldusaktides käsitlenud.
20.Kaebaja ei ole rikkunud riigihangete seaduse (RHS) nõudeid ning otsus on õiguslikult motiveerimata. Pelgalt see asjaolu, et KTKS § 67 lg 1 kohaselt Euroopa Kalandusfondi toetuse ning selle abil soetatud või ehitatud vara kasutamise nõuetele vastavuse üle teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet PRIA, ei tähenda, et PRIA-l oleks õigus asuda ümber hindama hankija (antud juhul kaebaja) diskretsiooni riigihanke läbiviimisel. KTKS § 53 lg 1 sätestab, et kui pärast fondi toetuse väljamaksmist selgub, et toetus on eeskirjade eiramise tõttu makstud alusetult, sealhulgas kui seda ei ole kasutatud sihipäraselt, tuleb PRIA-l kahtluse korral igas asjas eraldi analüüsida nii asjassepuutuvate EL-i normide tähendust ja eesmärki kui ka taotleja tegevusviisi. Tuukri kui spetsialisti nõue-, referentsobjektide nõue- ja insener-hüdrotehniku nõue olid põhjendatud. Samuti oli põhjendatud nõue seoses süvendustöödega. Süvendamistööd on hüdrotehniliste tööde valdkonna ja insener-hüdrotehniku väljaõppe lahutamatu osa. Nõuded seoses finantsseisundiga ja referentsobjektidega olid põhjendatud. Kaebaja ei saanud vaidlusaluse hanke läbiviimisel 2012. aastal asuda mõistatama või ära arvama, kuidas ja mida PRIA peab otsuse tegemisel 2017. aastal, peale tema enda poolt läbi viidud kolme auditeerimist, vajalikeks ja põhjendatud nõueteks
riigihanke läbiviimisel, mida seatakse otsuses ettekäändeks makstud toetuse tagasi nõudmisele.
21.Riigihange viidi läbi läbipaistvalt ja kontrollitavalt.
22.Toetuse tagasinõudmise suurus on täielikult motiveerimata Välja maksmata jätmise või tagasinõude määra kohaldamiseks õiguslikku alust Euroopa Komisjoni juhendiga antud suunistest tuletada ei saa. Tingimusel, et ühenduse huve on täiel määral arvestatud, võib siiski rakendada ühenduses kehtivaid õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtteid, hinnates nii kaotatud summade saajate kui ka ametiasutuste käitumist (C-383/06–C-385/06, p 59). Euroopa Kohtu asjades C-383/06 ja C-385/06, millele viitab PRIA, leiti üksnes seda, et määruse nr 4253/88 artikkel 23 lõige 1 kehtestab liikmesriikide kohustuse nõuda tagasi kuritarvituse või hooletuse tagajärjel kaotatud summad, ilma et selleks oleks vaja siseriiklikus õiguses sätestatud volitusnormi, mitte seda, et siseriikliku õiguse kohaldamisel tuleb lähtuda Euroopa Liidu õiguses liikmesriikide suhtes kehtivast juhendist.
23.PRIA tellitud ekspertiisi järeldused on ümber lükatud kaebaja tellitud riiklikult tunnustatud eksperdi arvamusega. RIA tellitud dokumentidele ühe digitaalallkirja lisamine ei ole käsitletav nn ekspertarvamuse sisulise kontrollina, vaid meeleheitliku püüdena ebaõigetel faktilistel ja õiguslikel seisukohtadel rajaneva ebapädeva isiku poolt koostatud dokumenti päästa. RHS regulatsiooni osas eksperdi nägemusele tuginemine PRIA poolt, millises valdkonnas Teet Sepastel puudub üldse mingigi pädevus või kvalifikatsioon, viitab PRIA suutmatule tunnistada, et otsuse tegemiseks ei ole ei faktilist ega õiguslikku alust.
24.PRIA ei ole kaalunud soodustava haldusakti kehtetuks tunnistamisel kaebaja usaldust haldusakti kehtivusse. Kehtima tuleb jätta isegi õigusvastane haldusakt ning see on täitmiseks kohustuslik igaühele, kui isiku õiguspärasest ootusest tulenevalt on haldusakti kehtetuks tunnistamine keelatud.
25.Seega tuleks PRIA 19.10.2012. aasta otsus jätta igal juhul kehtima, otsus ja vaideotsus tühistada, kuna pole tuvastatud selliseid olulisi avalikke huvisid või kolmandate isikute õigusi, mida see haldusakt kahjustaks. Haldusakti kehtetuks tunnistamine rikuks kaebaja õiguspärast ootust. Vastustaja vastuväited
26.PRIA ei ole rikkunud haldusmenetluse norme, ega tekitanud kaebajale kahju. PRIA õiguseks ja samal ajal ka kohustuseks on toetuste sihipärase kasutamise ja nõuetele vastavuse kontrollide teostamine kogu järelevalveperioodi (15 aastat) jooksul kõigi taotlejate suhtes vastavalt igaaastastele valimitele ning muudele teatavaks saanud asjaoludele. Arusaamatuks jäävad kaebaja väited, mille kohaselt puudus PRIA-l õiguslik alus kahelda riigihanke nr 134591 läbiviimise õiguspärasuses. Järelkontrolli tulemusel on tuvastanud taotleja poolt läbi viidud riigihankes vastuolud seadusandlusega ning jõutud otsuseni toetuse osaliseks tagasinõudmiseks. Asjaolust, et otsus ei kajasta kogu ekspertiisiaktis toodud asjaolusid ning PRIA on pärast kaebaja HMS § 40 lg 1 kohast ärakuulamist leidnud, et kaebaja seisukohad otsuseprojektis toodud rikkumiste ümberlükkamiseks, on rikkumiste osas, millest PRIA on loobunud, ammendavad, ei saa tuletada seisukohta ekspertiisi ebakohasusest ning asjaolu, et PRIA oleks pidanud kaebaja vastu nõudeõigusest loobuma täies ulatuses. Asjakohatuks saab pidada ka kaebaja etteheiteid kaebuse punktides 3.1-3.5 toodu osas, milles kaebaja on käsitlenud ehitusmahtude tegelikkusele vastavust ja hindade optimaalsust. Kuivõrd nimetatud asjaolud ei sisaldunud otsuses, ei ole nimetatud temaatika käsitlus asjakohane ka käesolevas vaidluses.
27.Kontrolli läbiviimise õigus tuleneb seadusest ning seadus ei sätesta piirangut kontrollide läbiviimise arvu kohta ja nende alusel tuvastatud rikkumisi ei saa pidada õigusvastaseks, mille tõttu ei ole täidetud RVastS § 7 lõike 1 alusel heastamiskaebuse raames kahju hüvitamise nõude esitamine, sest sätte rakendamise eeldused ei ole täidetud. Õiguspärane ei ole pidada kahjuks haldusmenetluses sätestatud õigust tõendite esitamiseks, kuivõrd tõendite valik, sealhulgas ekspertiisi tellimine on kaebaja poolt vabatahtlikkuse alusel valitud meede tuvastatud asjaolude kummutamiseks. Nimetatud võimalusega pidi kaebaja arvestama juba toetuse taotlemisel. Eeltoodust tulenevalt ei ole PRIA rikkunud haldusmenetluse norme ega tekitanud kaebajale kahju.
28.PRIA peab kaebaja väiteid ärakuulamisõiguse rikkumise kohta äärmiselt kummastavateks. PRIA on otsuses selgitanud tingimuste ebaproportsionaalsust, tuginedes kehtivale kohtupraktikal ja eksperdi poolt tuvastatud asjaoludele. Kvalifitseerimise tingimused peavad olema mõistlikud ja asjakohased ostetavate asjade ja teenuste või teostatavate ehitustööde suhtes. Kvalifitseerimise tingimus on vastuolus RHS-ga, kui see ei ole oma mahu või olemuse tõttu hankelepingu täitmise eeldusena kohane või vajalik ja ei anna piisavat teavet pakkuja võimekuse kohta konkreetse hankelepingu täitmisel. Kaebaja poolt hankes sätestatud kvalifitseerimise tingimused ei olnud kohased ja vajalikud ega andnud piisavat teavet pakkuja võimekuse kohta hankelepingu täitmisel.
29.Tuukritööde tellimine riigihankes ei olnud põhjendatud, kuivõrd hüdrotehniliste ehitiste allveeuuringuid teostatakse tänapäeval ka sonarsüsteemide abil, mis võimaldab muuhulgas uurida ja mõõta veealuseid objekte halva nähtavusega isegi jää alt.
30.PRIA ei nõustu kaebaja seisukohaga, mille kohaselt oli referentsobjektide nõue põhjendatud ja jääb jätkuvalt seisukoha juurde, mille kohaselt on äärmiselt kummastavad ja hangetes tavapäraselt mitteesinevad hankija poolt määratud tingimus projektijuhtidele enne Eesti Vabariigi taasiseseisvumist teostatud referentsobjektide puhul, märkides ära äärmiselt täpselt projektijuhi kogemuse võimalikkuse „vanem-töödejuhatajana“, „töödejuhatajana“ või „meistrina“. Hanketingimuste seadmisel peab hankija olema iga tingimuse vastavust, sobivust ja proportsionaalsust põhjendama.
31.RHS § 33 lg 8 (v.r) tulenevalt on hankijal õigus piirata konkurentsi hankelepingu esemele esitatavate nõuetega üksnes juhul, kui vastavad piirangud on objektiivselt põhjendatud. Seega hankija ei saa esitada tingimusi hankelepingu esemele läbimõtlematult ning ta peab suutma põhjendada pakkumuse esitamist takistavate ja põhjendamatult rangete (konkurentsi piiravate) tingimuste esitamise vajadust. Üksnes juhul, kui tingimused on objektiivselt põhjendatud (vajalikud, riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed), ei pea kõik turul pakutavad sama otstarbega asjad vastama hankija esitatud tingimustele ning kõik vastavas valdkonnas tegutsevad isikud ei pea saama pakkumust esitada.
32.PRIA ei nõustu kaebaja seisukohaga, et nõue seoses süvendustöödega oli põhjendatud. Kaebaja ei ole kontrollinud (kvalifitseerimistingimused puudusid üldse) pakkujate kogemust osas, mis moodustab peaaegu poole kogu hankelepingu käigus teostavaatest töödest. Kuivõrd RHS § 39 lg 1 kohaselt on hankija kohustatud seadma tingimused, mis on piisavad pakkuja nõuetekohase täitmise võime tõendamiseks ning vastavad ja proportsionaalsed hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemuse, koguse ja otstarbega, on PRIA jätkuvalt seisukohal, et süvendustööde osas kvalifitseerimise tingimuste seadmata jätmine ei olnud põhjendatud.
33.Pakkuja finants- ja majanduslik seisundi suhtes tingimuste kehtestamise eesmärgiks on tagada, et pakkuja on hankelepingu õigeaegseks, plaanipäraseks ja veatuks täitmiseks piisavalt rahalisi vahendeid. Ei ole mõistlik eeldada ettevõttelt, kelle aastane majanduslik- ja finantsseisund on 10 korda madalam hankelepingu eeldatavast maksumusest, võimekust hankelepingu eseme valmis
ehitamiseks oma vahenditest. Juhul, kui hankija aktsepteerib referentsobjektidena ka varasema algusaja lepinguid, kui hankija ettenäidatud periood, siis peab hankija kontrollima, et lepinguga, mis on alustatud varem hankija ettenäidatud perioodi, peab olema teostatud töid võimalik referentsi mahu ulatuses hankija ettenäidatud perioodil kontrollida. Kuivõrd hankija sellekohast täiendit referentsobjektide kriteeriumile seadnud ei olnud, ei saa pidada nimetatud referentsobjektide kriteeriumit ka proportsionaalseks.
34.Hankes sätestatud tingimuste kontrolli teostamine ei ole kontrollitav, mistõttu on kaebaja rikkunud riigihanke läbiviimisel RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid. Näiteks ei nähtu kaebaja poolt koostatud pakkumuste kvalifitseerimise, vastavaks tunnistamise, hindamise ja edukaks tunnistamise protokollist, et kaebaja oleks kontrollinud projektijuhi nr 1 referentsobjektide õiguspärasust. Üksnes asjaolu, et kaebaja hinnangul oli nimetatud asjaolusid võimalik kontrollida Tallinna Linnaarhiivist, ei ole piisab RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtete järgimiseks.
35.PRIA otsusest nähtub, et PRIA on tuvastanud rikkumiste hulga rohkuse ja riigihankeõiguse üldpõhimõtete rikkumise tõttu otsustanud rakendada finantskorrektsiooni 25%. Sealjuures nähtuvad otsusest ka kaalutlused osas, kas vähendada ka eelmainitud finantskorrektsioonimäära. Samuti on PRIA võtnud otsuse tegemisel arvesse nii tuvastatud asjaolusid, kui ka kaebaja poolt esitatud seisukohti ja võimalikke tagajärgi kaebajale. Seega ei ole põhjendatud kaebaja väited haldusakti motiveerituse puudumise kohta.
36.Euroopa Kohus on leidnud, et õiguspärase ootuse kaitse põhimõttele ei saa tugineda toetuse saaja, kes on toime pannud kehtiva korra ilmselge rikkumise (C-383/06-C-385/06, p 56). Kui toetuse saaja ei järgi toetuse kasutamise tingimusi, siis on Euroopa Kohus kohtuasjades C-383/06C-358/06 leidnud, et kui rikutakse hankereegleid, siis sellest piisab järeldamaks, et toetust ei ole kasutatud abikõlblikuks loetava kulu osas säästlikult, kahjustades sellega EL reguleeritud konkurentsipoliitikat ja seetõttu ka EL eelarvet ja siseturgu. Kui toetuse saaja ei järgi toetuse kasutamise tingimusi, ei saa tal tekkida ootust saada toetust täiel määral. Kohtu seisukoht
37.Halduskohus, on asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis hinnates seisukohal, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
38.PRIA 19.10.2012. a otsusega nr 17-6/503 ja otsuse Lisaga 1 (I kd, tl 12–13) on tõendatud, et kaebajale määrati Neeme kalasadama uuendamiseks 214 097,80 euro suurune toetus.
39.Toetuse määramisele eelnenud haldusmenetluses tehtud PRIA peaspetsialisti 25.09.2012. a otsusega (toimik 9411113703818, lk 105) on tõendatud, et kaebaja taotlus rahuldati, sest PRIA projektitoetuse taotluste tegevusgrupp on läbi viinud projektitoetuse taotluse sõltumatu hindamise ja tegevusgrupp on hindepunktid arvutanud õigesti. Kuna taotleja taotleb toetust temale määruses lubatud tegevusele, milleks on kalasadama uuendamine, on kulud 100% abikõlblikud. Peaspetsialist on kaebajale soodustava haldusakti andmise põhjendatuse hindamisel samuti arvesse võtnud, et taotleja on esitanud riigihanke 134591 raames hinnapakkumuse küsimise ettepanekud ja hinnapakkumused. Süvendamise kulud on abikõlblikud. Peaspetsialist on samuti tuvastanud, et toetatava tegevuse elluviimist ei ole alustatud lubatust varem (s.o varem taotluse esitamise päevast).
40.Poolte vahel ei ole kohtumenetluses vaidlust selles, et kaebajale on toetus täielikult välja makstud. Kaebaja tegevust on korduvalt auditeeritud, mille raames ühtegi puudust ei avastatud.
41.Põllumajandusministeeriumi tellimisel viis kaebaja projekti auditeerimise viimati läbi Ernst & Young Baltic AS. Ernst & Young Baltic AS EKF meetme 4.1 projekti „Neeme sadama läänepoolse muulkai taastamine ja akvatooriumi süvendamine“ toetuse ja omafinantseeringu eesmärgi- ja õiguspärase kasutamise auditi lõpparuandega nr 6.5-6.44/2015-009-2 (I kd, tl 89–92) on tõendatud, et auditi töörühma järeldusel oli Jõelähtme Vallavalitsuse tegevus projekti rakendamisel olulises osas vastavuses kehtivate õigusaktidega. Vaatamata sellele sattus kaebaja projekt kontrollitavate objektide hulka, PRIA selgitusel oli kontrollile allutatud objektide valim juhuslik.
42.Halduskohus käsitleb esmalt haldusaktide tühistamiskaebust (I), seejärel heastamiskaebust (II) ja varalise kahju hüvitamise kaebust (III), misjärel lahendab liitkaebuse (IV) ja määrab kindlaks menetluskulude jaotuse poolte vahel (V). I
43.Tühistamiskaebuses taotleb kaebaja PRIA 14.11.2017. a toetuse osaliselt tagasi nõudmise otsuse (I kd, tl 150–153) ja vaideotsuse (I kd, tl 177–178) tühistamist.
44.Otsuse kohaselt: 1) on hankedokumentides sätestatud hanketingimused ebaproportsionaalsed; 2) hankija ei ole taganud riigihanke korraldamisel läbipaistvust ja kontrollitavust. Neil alustel nõutakse Jõelähtme Vallavalitsuselt taotluse nr 941111370318 alusel välja makstud „Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava" meetme 4.1 toetus osaliselt tagasi, summas 53 125 eurot.
45.Vastustaja on kaebajale välja makstud toetust osaliselt tagasi nõudmise otsustanud kaalutlusõiguse alusel, mis paneb talle otsuse põhjendamise kohustuse (HMS § 56 lõiked 2 ja 3).
46.Halduskohus on asjas kogutud tõendite kogumile tuginedes seisukohal, et vaidlustatud otsuse andmise faktiline alus ei vasta otsuse andmise õiguslikule alusele, mis on vastuolus HMS § 56 lõikega 2.
47.Vaidlustatud otsuse õiguslikuks aluseks on määruse nr 38 § 32 lg 1, KTKS v.r § 198 lg 3 p 7, KTKS § 68 lg 2 p 7. 1) Otsuse põhjenduse kohaselt on toetus osaliselt tagasi nõutud, kuna Jõelähtme Vallavalitsus on hankija RHS § 10 lg 1 p 2 mõttes. 2) Vastustaja heidab vaidlustatud otsuses seetõttu kaebajale kui hankijale ette KTKS v.r. § 19 8 lg 3 punktis 7 sätestatud kohustuse, järgida projektiga seotud hangete tegemisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid, rikkumist. Otsuse kohaselt on hanketingimused ebaproportsionaalsed. 3) Hanketingimuste ebaproportsionaalsuse kõrval on kaebajale etteheidetavaks rikkumiseks RHS § 3 p 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtte (tagada hanke korraldamise läbipaistvus ja kontrollitavus) eiramine. 4) Eeltoodust on otsuses järeldanud, et kaebaja on rikkunud määruse nr 38 § 32 lõiget 1, mille kohaselt on projektitoetuse saaja kohustatud kasutama toetust sihtotstarbeliselt ja mõistlikult ning kõige säästlikumal viisil ning järgima tegevuse elluviimisel kõiki "Kalandusturu korraldamise
seaduses" ja selles määruses sätestatud asjakohaseid nõudeid. Tuvastatud rikkumiste tõttu tehti korrektsioon ja nõuti välja makstud toetusest ca 25 % tagasi.
48.Halduskohus on seisukohal, et tõendite kogum ei tõenda kaebaja poolt määruse nr 38 § 32 lõikest 1 tuleneva toetuse sihtotstarbeliselt, mõistlikult ning kõige säästlikumal viisil kasutamise nõude rikkumist, mille tõttu ei ole vaidlustatud otsuse faktiline alus kooskõlas otsuse õigusliku alusega.
49.Halduskohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
50.Vastustaja poolt vaidlustatud otsuses kohaldatud õigusnormid sisaldavad määratlemata õigusmõisteid. Vaidlustatud otsuse õiguslik alus sisaldab seetõttu nn blanketseid dispositsioone, mille sisustamiseks peab nende kohaldaja tuginema konkreetsele normile, mida isik on rikkunud ja mis on viinud õigusaktides kirjeldatud kahjulikule tagajärjele. Vastustaja on määratlemata õigusmõisteid sisaldavate õigusnormide alusel vaidlustatud otsuse materiaalõigusliku alusena tuginenud määruse nr 38 § 32 lõikele 1 ja seeläbi esitanud kaebajale õiguslike etteheite toetusraha mittesihipärases, ebamõistlikus ja mitte kõige säästlikumal viisil kasutamises. Vaidlustatud otsuses ei ole vastustaja aga esitanud kaebajale õiguslikku etteheidet, kui suures summas on kaebaja projektitoetuse saaja kohustust rikkunud. Otsuse kohaselt ei ole kaebaja seega toetusraha mittesihipäraselt, ebamõistlikult ja mitte kõige säästlikumal viisil kasutanud, mille tõttu ei vastagi otsuse andmise faktiline alus otsuse õiguslikule alusele.
51.Määruse nr 38 § 32 lõike 1 rikkumise tõendatus tähendab vastustaja poolt kohaldatuna kohustust haldusmenetluses tõendada, kuidas riigihangete seaduse üldpõhimõtete hulka kuuluva nõude rikkumine (KTKS v.r § 19 8 lg 3 p 7) ja toetuse saajale pandud kohustuste rikkumine (KTKS § 68 lg 2 p 7) on mõjutanud projektitoetuse saaja kohustust toetuse kõige optimaalsemalt kasutamiseks (määruse nr 38 § 32 lg 1). Halduskohtu arusaamist mööda ei piisa määruse nr 38 § 32 lg 1 kohaldamiseks kahtlusest, et minetused riigihangete seaduses sätestatud nõuete (järgida hanke korraldamise üldpõhimõtteid) osas, tõid pöördumatult kaasa hankemenetluse ebaproportsionaalsuse, nagu see on käesolevas asjas toimunud. Halduskohus ei nõustu vastustaja esindaja poolt kohtuistungil väidetuga, et vaidlustatud otsus on antud üksnes riigihangete seaduse rikkumise tõttu, sest kaebajalt on toetus tagasi nõutud määruse nr 38 § 32 lg 1 alusel (I kd, tl 150, 152, 152p).
52.Veelgi enam, halduskohtu hinnangul on vastustaja käesoleval juhul vaidemenetluses tehtud vaideotsuses muutnud toetuse tagasinõudmise õiguslikku alust, mis on vastuolus vaide lahendamise reeglite, sh haldusorgani volitustega vaide läbivaatamisel (HMS § 85). Vaatamata ka sellele, et KTKS § 71 lg 1 kohaselt on käesolevas asjas seaduses sätestatud kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus. Tegemist on üksikjuhtumi järelkontrolli raames antud haldusaktiga, mitte PRIA poolt sadadele taotlejatele toetuse määramise otsustamisega, millisel juhul on kohtupraktikas tehtud mööndusi haldusakti põhjendamisstandarditest ja aktsepteeritud haldusakti vaidemenetluses täiendavat põhistamist
53.Nimelt on vaideotsuse kohaselt kaebajalt toetuse osaliselt tagasi nõudmist põhjendatud asjaoluga, et Jõelähtme Vallavalitsuse poolt hankedokumentides sätestatud hanketingimused on ebaproportsionaalsed (RHS § 39 lg 1) ja pakkujaid on koheldud ebavõrdselt (RHS § 3 p 2–4).
Vaidemenetluses vaiet läbi vaadates ei saa halduskohtu arusaamist mööda vaidlustatud otsuse õiguslikku alust muuta vaiet rahuldamata jättes, nagu see on käesoleval juhul toimunud.
54.Halduskohus on neil asjaoludel seisukohal, et vaidlustatud haldusaktid ei ole kooskõlas kehtiva õigusega ja rikuvad kaebaja õigusi. PRIA poolt halduskohtule kaebuse kohta esitatud vastuses haldusaktide täiendavat põhjendamist, sh uute asjaoludega, ei saa samuti pidada samaväärseks haldusaktide motiveerimise kohustuse täitmisega.
55.Puutuvalt PRIA pädevusega toetuse saajale pandud kohustuste täitmise kontrollimisega toetuse tagasinõudmise menetluses, märgib halduskohus vastuseks pooltele, et vaidlust ei saa olla selles, et vastustaja kohaldatud KTKS v.r. § 198 lg 3 p 7 kohaselt, on kaebaja toetuse saajana kohustatud järgima projektiga seotud hangete tegemisel ostjana riigihangete seaduses sätestatud nõudeid.
56.Samuti ei saa vaidluse all olla, et KTKS § 68 lg 2 p-d 1 ja 7 annavad vastustajale õigusliku aluse Eesti Kalandusfondi toetuse osaliselt tagasi maksmise nõudmiseks, kui ilmneb asjaolu, mille puhul taotlust ei oleks rahuldatud või kui toetuse saaja ei ole täitnud talle pandud kohustusi.
57.Kaebaja väitel ei anna KTKS § 67 lg 1 vastustajale õigust asuda ümber hindama hankija diskretsiooni riigihanke läbiviimisel.
58.Seonduvalt käesoleva vaidluse esemega, peab PRIA 19.10.2012. a toetuse määramise otsuse (I kd, tl 12–13) punkti 3 kohaselt toetatava tegevuste kulud olema mõistlikud ja vastavuses eelkõige ökonoomsuse põhimõttega. Punkti 7 kohaselt, toetuse objekt (kalasadam) vastama sadama kohta õigusaktides kehtestatud normidele ja olema avatud kalasadama funktsionaalseks tegevuseks.
59.Halduskohus on seisukohal, et vastustaja õigus kontrollida Euroopa Kalandusfondi toetuse saajale pandud kohustuste täitmist, milleks oli ka kohustus järgida projektiga seotud hangete tegemisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid, tuleneb KTKS §-st 68. Kohtupraktikas on valitsevaks seisukoht, mille kohaselt on PRIA-l õigus ja kohustus riigihangete läbiviimisega seotud kontrollideks ning otsustuste tegemiseks (vrdl nt Tartu Ringkonnakohtu 17.11.2015. a otsus nr 3-14-35, p-d 14–15, Tartu Ringkonnakohtu 13.03.2019. a otsus nr 3-172841, p 10), nende otsustuste õigsust kontrollib aga halduskohus sisuliselt isiku kaebuse alusel, kelle suhtes tehti otsus toetuste tagasinõudmise kohta seonduvalt väidetava RHS nõuete rikkumisega.
60.Halduskohtu hinnangul on vastustaja pädevuses hinnata riigihangete korraldamise vastavust riigihangete seadusele ja teha ka sellest tulenevalt otsuseid toetuste kohta. Ühestki õigusaktist ei tulene vastustajale kitsendusi selles osas, milliste riigihangete seadusest tulenevate hankereeglite täitmist hankija poolt ta kontrollida võib. Sellist kontrolli teostades ei teosta vastustaja diskretsiooni hankija eest ega hinda ümber hankija otsustusi, vaid kontrollib Euroopa vastavatest fondidest toetuse saaja poolt läbi viidud hangete õiguspärasust ja vastavust riigihangete seadusele.
61.Käesoleval juhul ei kuulu tühistamiskaebus rahuldamisele PRIA poolt pädevuse ületamise tõttu, vaid seetõttu, et tõendite kogumiga ei ole tõendatud taolise faktilise aluse esinemine, mis võimaldaks vastustaja kohaldatud õiguslikul alusel kaebajalt vastustaja poolt õigeks peetud määras toetuse tagasi nõudmiseks.
62.Vaidlust ei saa olla selles, et vaidlustatud otsuse kohane hankedokumentides sätestatud hanketingimuste ebaproportsionaalsus ja hankija poolt riigihanke korraldamisel läbipaistvuse ja kontrollitavuse nõude eiramine oleks korrakohase haldusmenetluse raames pidanud olema vastustajale äratuntav juba enne toetuse kaebajale väljamaksmist, sest vaidlustatud otsuses ei ole tuvastatud kaebaja õigusnormidega mittekooskõlalist tegevust pärast toetuse viimase osa väljamaksmist PRIA 28.01.2014. a otsusega nr 17-6/48 (PRIA toimik 9411113703818, lk 236– 236p).
63.PRIA 12.10.2015. a kirjaga Jõelähtme Vallavalitsusele (I kd, tl 14) on tõendatud, et täiendava kontrolli raames tellis PRIA täiendava ekspertiisi Neeme sadama läänepoolse muulkai taastamise ja akvatooriumi süvendamise ehitusmahtude tegelikkusele vastavuse ja hindade optimaalsuse kontrollimiseks ehitusekspert Teet Sepastelt.
64.Eksperdi arvamus on haldusmenetluses lubatavaks tõendiks (HMS § 38 lg 2). Eksperdi arvamuse küsimine on seotud tõendite kogumisega, mille üksikasju haldusmenetluse seadus sõnaselgelt ei reguleeri. Erialakirjanduses1 on selgitatud, et ekspert on eriteadmistega isik, kelle eriteadmistel baseeruv arvamus aitab välja selgitada asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Analoogselt TsMS § 293 lg-ga 1 on haldusorganil seega õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks (vrdl ka RKHKo 3-3-1-84-16, p 11).
65.Kuna PRIA toimikusse nr 9411113703818 koondatud haldusmenetluse materjalid, ei kajasta eksperdile esitatud küsimusi, saab halduskohus lähtuda PRIA 12.10.2015. a kirjaga (I kd, tl 14) tõendatust, mille kohaselt vajas PRIA ehitustehnilisi eriteadmisi, et hinnata Neeme sadama läänepoolse muulkai taastamise ja akvatooriumi süvendamise ehitusmahtude tegelikkusele vastavust ja hindade optimaalsust.
66.Vaidlustatud otsuse punkti 5 kaheteistkümnenda lõigu kohaselt on PRIA käsitlenud kaasatud eksperti riiklikult tunnustatud eksperdina. Eksperdi arvamuse (I kd, tl 50) kohaselt ei vasta ehitatud muul ehitusloa aluseks olevale projektile ja ei ole kasutatav kaina; tööde ehitusmaksumus ei ole optimaalne; ehitustööd ei vasta hanke aluseks olnud ehitusprojektile; tegelikud ehitustööde mahud ei vasta valitud hinnapakkumuses toodud mahtudele; süvendustööd teostas AS Temiir, läänepoolse muuli tegelik ehitaja ei ole tuvastatav.
67.Kohtumenetluse seisuga ei ole pärast vaidlustatud otsuse andmist poolte vahel vaidlust enam Neeme sadama läänepoolse muulkai taastamise ja akvatooriumi süvendamise ehitusmahtude tegelikkusele vastavuses ja hindade optimaalsuses, sest vaidlustatud otsusega kaebajale välja makstud toetuse osaline tagasinõudmine ei ole toimunud kummalgi neist kaalutlustest. See tähendab, haldusmenetluses ei ole tõendamist leidnud ehitusmahtude tegelikkusele mittevastavus ega hindade optimaalsuskriteeriumile mittevastavus. Teisisõnu, ei ole tuvastatud kaebaja ebaökonoomne tegevus, mida PRIA on tagasi nõutud toetusega toetanud.
68.PRIA 09.03.2016. a selgitusega seoses ekspertiisiga (I kd, tl 16–19) on tõendatud, et eksperdi arvamuse alusel luges PRIA tõendatuks: et riigihange nr 134591 on suunatud kindlale pakkujale, viitega ekspertiisiakti punktidele 4.1.5, 4.8.1, 4.8.2 ja 4.85); toetuse saaja ei ole kasutanud määratud toetust mõistlikult ja toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks, viitega ekspertiisiakti punktidele 4.17, 5.1, 5.2.1; toetuse saaja ei ole kasutanud toetust sihtotstarbeliselt ning esitatud andmed ei vasta tegelikkusele, viitega ekspertiisiakti punktidele 5.1.1 ja 5.2.1. Ekspertiisiakti alusel on PRIA selgituses avaldanud kahtlust, et Jõelähtme Vallavalitsuse Euroopa
Haldusmenetluse käsiraamat. A. Aedma jt, TÜ Kirjastus, Tartu 2004, lk 196
Kalandusfondist taotlemise põhieesmärgiks ei ole olnud Neeme sadama kui kalasadama või lossimiskoha uuendamine, vaid turismi arendamine, mis EKF meetme 4.1 määruse nr 38 kohaselt ei ole toetatav kuni 100% abikõlblike kulude maksumusest, vaid kuni 60% abikõlblike kulude maksumusest.
69.Vaidlustatud otsuses on vastustaja hanketingimuste ebaproportsionaalsuse tuvastanud ühele tõendile - eksperdi arvamusele tuginedes (vt otsuse (I kd, tl 150–153) punkt 3 kolmas lõik, punkt 4.1.1.1, p 4.1.2. neljas lõik, punkt 4.1.3. teine lõik, punkt 4.1.5. neljas lõik). Eksperdi arvamusele tuginedes on vastustaja tuvastanud ka riigihanke korraldamise üldpõhimõtte vastu eksimise (vt otsuse punkt 3 kolmas lõik, punkt 4.2. kolmas lõik, punkt 5 esimene ja kaheteistkümnes lõik) kaebaja poolt.
70.Nagu eelpool osundatud, on tõendite kogumiga tõendatud, et PRIA määras ekspertiisi ehitustehniliste eriteadmiste kohaldamiseks, hindamaks Neeme sadama läänepoolse muulkai taastamise ja akvatooriumi süvendamise ehitusmahtude tegelikkusele vastavust ja hindade optimaalsust. Samuti on tõendatud, et PRIA kaasas eksperdina eriteadmistega isiku, kes on PRIA teadmisel käsitatav riiklikult tunnustatud eksperdina. Nagu osundatud, ei tõendanud haldusmenetluses vastustaja käsutuses olnud tõendite kogum Neeme sadama läänepoolse muulkai taastamise ja akvatooriumi süvendamise ehitusmahtude tegelikkusele mittevastavust ja hindade ebaökonoomsust.
71.Kaebaja on kohtu hinnangul õigustatult seadnud kahtluse alla vastustaja tõendi – eksperdi arvamuse usaldusväärsuse. Vaidlustatud otsuse kohaselt (I kd, tl 153, 153p) on eksperdi arvamusega tõendatud, et toetuse saaja on läinud oluliselt vastuollu nii riigihangete seaduse konkreetsete nõuetega, kui ka riigihangete läbiviimise üldiste eesmärkidega. Ühtegi teist tõendit haldusakti faktilise aluse kohta ja ühegi teise tõendiga tõendamist leidnud asjaolusid PRIA otsusest ei tulene.
72.Halduskohus vastustaja järeldustega nõustumiseks võimalust ei näe. Esiteks ei ole haldusmenetluses usaldusväärselt tõendatud riigihangete seaduse konkreetsete nõuete rikkumist ja teiseks ei ole tõendatud riigihangete läbiviimise üldiste eesmärkide taolist rikkumist, millest saaks tõsikindlalt järeldada riigihangete seaduse eesmärgi vastast hankija rahaliste vahendite mittesäästliku kasutamist kaebaja poolt.
73.Kohus nõustub kaebajaga eksperdi arvamusega ka seetõttu, et Teet Sepaste kutsetunnistus on Eesti Ehitusinseneride Liidu poolt kehtetuks tunnistatud (II kd, tl 6, 9–11), vaatamata Tallinna Ringkonnakohtu poolt kohaldatud esialgsele õiguskaitsele (II kd, tl 12–14), sest vaatamata vastava haldusakti kohtus vaidlustamisele, on tegemist kehtiva haldusaktiga.
74.Kohtu seisukoht põhineb aga eelkõige avalikult kättesaadaval informatsioonil. Nimelt ei olnud Teet Sepaste riiklikult tunnustatud eksperdiks hüdrotehniliste rajatiste valdkonnas vastustajale eksperdi arvamuse andmise ajal ega ole ka käesoleva kohtuotsuse tegemise aja seisuga {https://www.ekei.ee/sites/www.ekei.ee/files/elfinder/RTE%20andmed%20kodulehele%20201904.pdf, 10.04.2019}. Kohtu arusaamist mööda kvalifitseerub kaebaja poolt ehitustöödega renoveeritud objekt aga hüdrotehniliste rajatiste valdkonda. Kohus nõustub samuti kaebajaga, et ekspert on hinnanud õiguslikke asjaolusid, mis väljuvad ehitustehnilise ekspertiisi valdkonnast ja milleks on pädev vastustaja, mitte aga teatud ehitustehnilistes küsimustes eriteadmisi omav isik. Kohtupraktikas on käsitletud eksperdi arvamust PRIA taoliste haldusaktide, milles antakse hinnang riigihanke õiguspärasusele, faktilise alusena (nt Tartu Ringkonnakohtu otsus nr 3-14-35, p 18, Tartu Ringkonnakohtu otsus nr 3-17-2841, p 10). Kuna käesolevas asjas on tõendatud, et eksperdi arvamuse andnud isikul puudusid vastavad eriteadmised hüdrotehniliste ehitiste
valdkonnas, siis ei tõenda asjas kogutud tõendid ka sisuliselt PRIA otsuse faktilise aluse vastamist otsuse õiguslikule alusele. Seega on vastustaja eksperdi arvamus eriteadmistega isiku arvamusena käsitletav kohtukõlbmatu tõendina (HKMS § 56 lg 2 ja TsMS § 272 lg 2), sest vastustaja poolt kohtule esitatud eksperdil (HMS § 38 lg 2) ei ole eriteadmisi nendes küsimustes, milles ta vastustajale arvamuse andis. Tõendite kogum tõendab eksperdi poolt PRIA-s tõele mittevastava arusaama kujundamist eksperdi pädevusvaldkonnast. Eksperdi arvamus taandub seetõttu dokumentaalse tõendi staatusse ja dokumentaalse tõendi alusel ei ole PRIA toetusraha ebaökonoomsele kasutamisele viitavaid faktilisi asjaolusid kaebaja poolt tuvastanud.
75.Kuna eksperdi arvamust sisaldav ekspertiisiakt (I kd, tl 22p–50) on nii kohtule esitatud, kui PRIA haldusmenetluse toimikusse nr 9411113703818 (selles osas on toimiku lehekülje numbrid nummerdamata) võetud, ilma digitaalallkirjade kinnitusleheta, käsitleb kohus ekspertarvamuse andjana T. Sepastet, kellelt PRIA ka kaebajale esitatud kinnituse kohaselt ekspertiisi tellis, sõltumata menetlusosaliste poolt menetlusdokumentides tehtud viidetest arvamuse hilisemast väidetavast täiendavast allkirjastamisest kolmandate isikute (I kd, tl 93) poolt.
76.Nagu eelpool osundatud on vaidlustatud haldusakti andmisel PRIA lugenud tõendatuks: 1) hankedokumentides sätestatud hanketingimuste ebaproportsionaalsuse; 2) hankija poolt riigihanke korraldamisel läbipaistvuse ja kontrollitavuse nõude rikkumise.
77.Halduskohus on asjas kogutud tõendite kogumi alusel sunnitud tegema järelduse, et usaldusväärselt ei ole tõendamist leidnud hanketingimuste ebaproportsionaalsus, mille alusel saaks riigihanget pidada läbiviiduks ebaproportsionaalselt, nagu kaebaja tegevus on PRIA poolt otsuses kvalifitseeritud. Vaidlustatud otsus tugineb kohtu arusaamist mööda kaebajale inkrimineeritud taolistele rikkumistele, mis oleksid korrakohase haldusmenetluse läbiviimise käigus pidanud PRIA-le olema äratuntavad enne toetuse kaebajale täielikku välja maksmist. Kuna vaidlustatud otsusest ei tulene taolisi asjaolusid, kuidas kaebaja oma õigusvastase tegevusega oleks PRIA-s kujundanud eksliku arusaama, mis viis toetuse alusetu väljamaksmiseni, siis on halduskohus tõendite kogumi alusel seisukohal, et vaidlustatud otsuses ei ole tõendamist leidnud hankija poolt riigihanke korraldamisel läbipaistvuse ja kontrollitavuse taolist rikkumist, mis andnuks vastusajale aluse kaebajalt toetuse tagasi nõudmiseks. Riigihangete seaduse eesmärk on hankija (kaebaja) rahaliste vahendite optimaalse kasutamise tagamine (RHS § 1). Vastustaja määratud toetusraha ebaökonoomne kasutamine (määruse nr 38 § 32 lg 1) otsuse faktiliste asjaolude kohaselt tõendatud ei ole.
78.Vaidlustatud otsus kuulub neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel tühistamisele. Seoses otsuse tühistamisega kuulub eelpool toodud asjaoludel tühistamisele ka vaideotsus. II
79.Heastamiskaebuse raames taotleb kaebaja PRIA vaidlustatud otsuse õigusvastase tagajärje kõrvaldamist, s.o PRIA-le 28.12.2017. a tasutud 53 445, 24 euro kaebajale tagastamist.
80.Poolte vahel ei ole vaidlust, et vaidlustatud otsusega (I kd, tl 15) nõuti kaebajalt välja makstud toetus 53 125 eurot tagasi, koos intressiga ja viivitamisel kohustusega maksta viivist. Samuti selles, et Jõelähtme Vallavalitsus teavitas 28.12.2017. a PRIA-t otsuse täitmisest (I kd, tl 175), mis on tõendatud ka maksekorraldusega (I kd, tl 175p).
81.Õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise nõude eeldusteks on käesoleval juhul: 1) vastustaja avalik-õiguslik tegu, milleks on käesoleva kohtuotsusega tühistatavad haldusaktid (PRIA toetuse osaliselt tagasinõudmise otsus ja vaideotsus); 2) tühistatavate haldusaktidega kaebaja õiguste rikkumine; 3) õigusvastane tagajärg on püsiv, sest kaebaja on tasunud tühistatud haldusaktiga tagasi nõutud toetuse; 4) esineb põhjuslik seos vastustaja teo ja õigusvastase tagajärje vahel, kuna vastustaja poolt toetuse osaliselt tagasi nõudmise otsustamiseta, ei oleks kaebaja vara PRIA-le makstud summa võrra vähenenud; 5) õiguspärase olukorra taastamine on kohtu hinnangul nii õiguslikult kui faktiliselt võimalik, samuti vastuvõetav, sest ei ole meetmena ebaproportsionaalne ega vastuolus avalike huvidega.
82.Seoses tühistamiskaebuse rahuldamisega kuulub neil asjaoludel ka heastamiskaebus rahuldamisele. Nagu eelpool osundatud, teatas Jõelähtme Vallavalitsus 28.12.2017. a PRIA-le (I kd, tl 175), et on tasunud PRIA 14.11.2017. a otsusest tulenevad summad (maksekorraldus, tl 175p), kuid jääb esitatud vaide juurde. Ühtlasi esitas Jõelähtme Vallavalitsus PRIA-le HMS § 85 p 1 kohase haldusakti tagajärgede kõrvaldamise nõude - tagastada Jõelähtme Vallavalitsusele tasutud 53 445,24 eurot. Halduskohus on eelpool toodud asjaoludel seisukohal, et PRIA 14.11.2017. a otsus ja vaideotsus kuuluvad tühistamisele. Kuna asjas on sätestatud kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus, oleks PRIA pidanud kaebaja vaide õiguspärase lahendamise korral, otsuse ise kehtetuks tunnistama või muutma ja vaidemenetluses lahendama ise ka kaebaja heastamisnõude.
83.RVastS §-s 11 sätestatud kahju hüvitamise nõuet asendava tagajärgede kõrvaldamise nõude esitamiseks, samuti haldusaktide või toimingute muude õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamiseks võib isik esitada halduskohtule HKMS § 5 lg 1 p 5 ja § 37 lg 2 p 5 kohaselt heastamiskaebuse. Need ega muud sätted ei nõua, et tagajärgede kõrvaldamise otsuse täitmisel ei tohi asutusele jääda üldse otsustusruumi. Kuna heastamiskaebus on kohustamiskaebuse eriliik, laieneb sellele HKMS § 41 lg 3. Selle sätte kohaselt võib kohus ka heastamiskaebuse rahuldamisel kirjutada asutusele ette konkreetse tegevuse või lasta asutusel otsustada tagajärgede kõrvaldamise küsimuse kaalutlusõiguse alusel. (vt RKHKo 3-17-725, p 12)
84.Halduskohus on seisukohal, et vastustaja diskretsioon heastamiskaebuse lahendamisel ei ole käesoleval juhul redutseerunud nullini, mistõttu tuleb vastustajal lasta tagajärgede kõrvaldamise küsimus, kaebajale 53 445,24 euro tagastamine ja sellelt summalt viivise maksmine, otsustada uuesti.
85.Heastamiskaebus kuulub neil asjaoludel täielikult rahuldamisele. III
86.Varalise kahju hüvitamise kaebuses taotleb kaebaja 9 240 euro suuruse varalise kahju hüvitamist, mille PRIA tekitas kaebajale põhjendamatu järelevalvemenetluse algatamise ja läbiviimisega.
Kaebaja taotleb RVastS § 7 lg 1 alusel haldusmenetluses riiklikult tunnustatud eksperdilt Märt Poolalt ekspertarvamuse (I kd, tl 53p–84) saamise kulu hüvitamist, mis on kaebaja poolt kantud MP Ehitusjuhtimine OÜ arve nr 1039 (I kd, tl 179) alusel (I kd, tl 179p).
87.Kaebaja tugineb Riigikohtu Üldkogu 11. detsembri 2012. a kohtuotsuse nr 3-3-1-75-11 punktis 13 selgitatule. Vastustaja leiab, et kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud.
88.Jõelähtme Vallavalitsuse 29.04.2016. a kirjaga (I kd, tl 51–53) on tõendatud, et PRIA läbi viidud ja käesoleva vaidluse põhjustanud menetluses esitas kaebaja PRIA-le tõendina eksperthinnangu. Riiklikult tunnustatud ekspert Mart Poola 31.03.2016. a eksperthinnanguga (I kd, tl 53p–63), on tõendatud, et riiklikult tunnustatud ekspert on arvamusel, et Neeme sadama teostatud tööd vastavad ehitusprojektile; tegelikud ehitustööd vastavad hankelepingus kokkulepitud mahtudele; riigihanke eeldatav maksumus vastas sellel ajal kehtinud turuhinnale; ehitusprojektis ei ole määratud rajatise kasutusiga, mis võib eeldatavalt olla 50 aastat, kui rajatist kasutatakse otstarbekohaselt ja regulaarselt hooldatakse. Riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja{https://www.ekei.ee/sites/www.ekei.ee/files/elfinder/RTE%20andmed%20kodulehele %202019-04.pdf, 11.04.2019} kohaselt omab ekspert pädevust ehitustehnilisteks ekspertiiseks seoses vee- ja kanalisatsioonirajatiste, vee- ja reoveepuhastite, keskkonnarajatiste ning hüdrotehniliste ehitistega. Seega on tõendatud, et kaebaja on 9 240 suuruse tõendi saamise kulu kandnud PRIA haldusjärelelevalve menetluses (KTKS § 67).
89.Riigivastutuse seaduse alusel kahjunõude lahendamine eeldab kahjunõude õigusliku aluse tuvastamist.
90.Halduskohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole tegemist Riigikohtu Üldkogu 11. detsembri 2012. a kohtuotsuse nr 3-3-1-75-11 punktis 13 käsitletud järelevalvemenetlusega, eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine, kehtiva korrakaitseseaduse § 2 lg 4 mõttes, nagu see oli faktiliselt kaebaja viidatud Riigikohtu lahendis, kus leiti, et kahjunõude õiguslikuks aluseks on üldnormina RVastS § 7 lg 1.
91.KTKS § 1 lg 2 kohaselt kohalduvad käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätted. HMS § 38 reguleerib tõendite kogumist ja tõendamiskoormuse jagunemist. Halduskohus on seisukohal, et kaebaja poolt vastustajale tõendina esitatud eksperthinnangu puhul on tegemist dokumentaalse tõendiga HMS § 38 lg 2 mõttes. Tegemist ei ole eksperdi arvamusega, sest eksperdi kaasamine on HMS § 39 lg 1 kohaselt haldusorgani pädevuses. Haldusmenetluse seadus ei näe ette võimalust haldusmenetluses tehtud dokumentaalse tõendi saamise kulutuste hüvitamiseks, mistõttu pole haldusmenetluses tehtud kulutuste väljamõistmine haldusmenetluse teiselt poolelt võimalik.
92.Halduskohus on seisukohal, et käesoleval juhul oli kaebajal võimalik vältida kulutusi dokumentaalse tõendi saamisele, esitades vastustajale taotluse HMS § 39 lg 1 korras eksperdi kaasamiseks ja seeläbi eksperdi arvamuse saamiseks. Seetõttu polnud kaebaja vara vähenemine dokumentaalse tõendi saamise kulu vähenemise võrra vältimatu, ning haldusakti ja kaebaja kirjeldatud kahju vahel puudub põhjuslik seos. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle
tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Seega nõustub halduskohus vastustaja käsitlusega, et RVastS § 7 lg 1 kohased kahju hüvitamise eeldused ei ole kaebaja varalise kahju hüvitamise nõude puhul täidetud, mille tõttu jääb nõue rahuldamata.
93.VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 128 lg-t 3 on kohaldatud ka riigivastutusele (nt RKHKm 3-3-1-86-14, p 25).
94.Halduskohus peab vajalikuks vastuseks kaebusele osutada kaebaja tähelepanu Riigikohtu 13. jaanuari 2016. a kohtuotsuse nr 3-3-1-76-15 punktile 13, milles asuti seisukohale, et avalikõiguslikes suhetes ei ole alust kahjunõude kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamiseks. Nimelt, RVastS § 7 lg 3 järgi hüvitatakse otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. RVastS § 7 lg 4 sätestab, et kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks riigivastutuse seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. Riigikohus sedastas:“ Kuigi VÕS § 128 lg 3 on riigivastutuse seaduse alusel kohaldatav ka avalik-õiguslikes suhetes, on RVastS § 7 lg 4 kohaselt eraõiguse kahju hüvitamise sätete kohaldamine võimalik ainult juhul, kui see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega. Haldusorganile esitatud kahjunõue lahendatakse haldusmenetluses, mistõttu laienevad sellele menetlusele HMS-s sätestatud põhimõtted, sh uurimispõhimõte ja selgitamiskohustus. Erinevalt eraõiguslikest suhetest on haldusorganil kahjunõude kohtueelsel lahendamisel kohustus selgitada välja olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguda selleks tõendeid omal algatusel (HMS § 6).“. Arvestades, et haldusmenetluse seadus näeb ette menetluskorra eksperdi kaasamiseks ja kaebaja vastustajale vastavat taotlust ei esitanud, siis ei ole halduskohtu hinnangul kahjunõude rahuldamiseks avalik-õiguslikus suhtes alust ka eraõiguse sätete alusel.
95.Kaebaja kahjunõue 9 240 euro ulatuses (haldusmenetluses kantud dokumentaalse tõendi saamise kulu) jääb rahuldata.
IV
96.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel tuleb kaebus rahuldada osaliselt.
97.Halduskohus tühistab PRIA 14.11.2017. a otsuse nr 17-6/460 ja PRIA 07.02.2018. a vaideotsuse nr 17-4/17/7-2.
98.Halduskohus rahuldab heastamiskaebuse ja teeb Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile ettekirjutuse Jõelähtme vallale 53 445,24 euro tagastamise ja viivise nõude otsustamiseks mõistliku aja jooksul. Kohus peab mõistlikuks ajaks tavapärast 30 päeva kestvat haldusmenetluse tähtaega. Käesoleval juhul tuleb asi otsustada seega ühe kuu jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest.
99.Halduskohus jätab kahju hüvitamise kaebuse rahuldamata. Seoses kahjunõude rahuldamata jätmisega tuleb rahuldamata jätta ka viivisenõue. V
100.Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 109 lg 1). Kaebaja esitas käesolevas asjas liitkaebuse (HKMS § 37 lg 3), mille põhinõue (haldusaktide tühistamine) ei ole rahaliselt hinnatav. Samas on kaebuse rahuldamise proportsioon võimalik kindlaks teha heastamis- ja kahju hüvitamise nõuete alusel, millest kuulub rahuldamisele ca 85 % (53 445,24+9 240). Kuna kaebaja heastamiskaebus, mis hõlmab ka tühistamiskaebust, kuulub rahuldamisele, määrab halduskohus menetluskulude jaotuse poolte vahel lähtudes rahaliselt hinnatavate nõuete rahuldamise proportsioonist, vastustaja 85 % ja kaebaja 15% poolte menetluskuludest.
101.Riigilõivu on kaebaja tasunud summas 750 eurot (I kd, tl 180). Õigusabile on kaebajal kulunud 5 035,74+1 032=6 067,74 eurot (II kd, tl 24–46). Võttes arvesse ühikuhinda (89,48 eurot ja 100 eurot, ilma käibemaksuta), mis on tavapärane ning ajamahtu, mida kohus täies mahus optimaalseks ei pea, aga samuti, et tegemist on liitkaebusega ja asi vaadati läbi kohtuistungitel, loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks asjas 4 000 eurot (sh käibemaks) ja riigilõivu 750 eurot (HKMS § 109 lg 6). Kaebaja põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks on seega kokku 4 750 euro, millest 85 % on 4 037,50 eurot.
102.Vastustaja ei ole vastaspoolelt menetluskulusid taotlenud, mistõttu mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega 4 037,50 eurot kaebaja menetluskulude katteks. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtuotsuse põhjendusi on täiendatud Tartu Ringkonnakohtu 15.10.2020.a otsusega. Tartu Ringkonnakohtu 15.10.2020.a otsus Resolutsioon
1.Jätta apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 12.04.2019. a otsuse resolutsioon muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
2.Mõista PRIA-lt Jõelähtme valla kasuks välja 222 eurot apellatsiooniastme menetluskulu.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.