lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-1417/5

Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 12.10.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-20-1417/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
12.10.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2522
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

12. oktoober 2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1417

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist toimingute sooritamiseks loa saamiseks

Menetlusosalised

Haldusorgan – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Kaire Jurjev Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks luba – J.V, esindaja Yulia Zaitseva

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 31. juuli 2020. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

J.V määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

tagavate

RESOLUTSIOON

1.Võtta menetlusse J.V määruskaebus Tallinna Halduskohtu 31. juuli 2020. a määruse peale haldusasjas nr 3-20-1417.
2.Tagastada J.V ile määruskaebuse lisad 1–3.
3.Jätta J.V määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 31. juuli 2020. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse punkti 3 peale on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5, maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 4).

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.06.20263-26-1633/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-26-1809/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-901/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 ja § 130 lg 1 alusel Tallinna Halduskohtule taotluse saada luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks J.V kuuluvale kinnisasjale registriosa numbriga 6122301 (xxx; summas 59 463,47 eurot). Taotluse esitamisega alustas MTA puudutatud isiku kui AJ Grupp OÜ (AJ Grupp) endise juhatuse liikme vastu maksumenetlust, mille lõpptulemuseks võib olla isiku solidaarne vastutus äriühingu täitmata maksukohustuse eest 53 911,47 eurot, sh põhivõlg 46 782,87 eurot ja intress 7128,60 eurot. 1) MTA kontrollis AJ Grupi käibemaksu ja tööjõumaksude arvestamise, deklareerimise ning tasumise õigsust maksustamisperioodil märts–august 2019. MTA tuvastas kontrollimenetluses, et AJ Grupp ei soetanud tegelikult Marketing Pluss OÜ-lt metallposte, akende paigaldamise,

3-20-1417 klaasimise ja transporditeenust, SonikExpressCargo OÜ-lt transporditeenust ning Install Solution OÜ-lt akende paigaldamise teenust. AJ Grupi töötajad J.V ja P.V vormistati Marketing Pluss OÜ ja Install Solutions OÜ töötajateks näilikult eesmärgiga vältida tööjõumakse ning vähendada AJ Grupi käibemaksukohustust. SonikExpressCargo OÜ arve alusel pole raha välja makstud. Puudutatud isik AJ Grupi juhatuse liikmena esitas 27.11.2019 parandatud andmetega käibedeklaratsioonid ja maksudeklaratsioonide vorm TSD lisa 1, lisa 4 ja lisa 6 parandusdeklaratsioonid, mille tulemusena suurenes märts–august 2019 käibemaksukohustus 16 922,56 euro võrra, jaanuar–oktoober 2019 tööjõumaksud 5173,20 euro võrra, märts–juuli 2019 erisoodustuse sotsiaalmaks 2345,82 euro ja tulumaks 1420,94 euro võrra; veebruar– oktoober 2019 tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 16 812,41 võrra. 2) Puudutatud isik oli ajavahemikul 01.02.2012–11.05.2020 AJ Grupi juhatuse liige, vastutades äriühingu maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Maksuvõlg tekkis puudutatud isiku tahtliku tegevuse tulemusena: ta esitas maksudeklaratsioonides teadlikult tõele mittevastavaid andmeid ning tegi ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid. Deklareerimiskohustuse rikkumise tõttu ei olnud äriühingul hiljem raha, et tasuda parandatud andmetega esitatud maksudeklaratsioonide tulemusel tekkinud maksukohustust ega november–detsember 2019 deklareeritud maksukohustusi. 3) Pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda raskemaks või võimatuks. Puudutatud isik esitas maksustamisperioodide 01–10.2019 kohta teadlikult tõele mittevastavaid andmeid. Pärast rikkumiste ilmnemist ja parandusdeklaratsioonide esitamist võõrandas puudutatud isik äriühingu arvatavale variisikule. Tema varasem käitumine – sisendkäibemaksu deklareerimine võltsarvete alusel, töötasu väljamaksete deklareerimata jätmine, ettevõtlusega mitteseotud kulutuste tegemine – näitab pahatahtlikku suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Puudutatud isiku sissetulek ei ole piisav, et täita vastutusotsusega kavandatav kohustus. Talle maksti viimati töötasu 2019. a novembris 4500 eurot. 2019. a keskmine väljamakse oli 1222,22 eurot kuus. Dividende on viimati makstud 2018. a-l. Isik on seotud küll viie erineva äriühinguga, kuid need pole teeninud märkimisväärset kasumit. Tõenäoliselt tuleb vastutusotsus sundtäita. 4) AJ Grupp pole maksusummat tähtpäevaks tasunud. Maksuhaldur on proovinud kolme kuu jooksul nõuet sundtäita, kuid see on ebaõnnestunud. MTA seadis 08.01.2020 keelumärked kahele äriühingule kuuluvale sõidukile. MTA arestis 2020. a jaanuaris ja veebruaris AJ Grupi arvelduskontod krediidiasutustes, mille tulemusena on maksuvõlg vähenenud 5397,03 euro võrra. Nõuet ei ole võimalik täita AJ Grupi majandustegevusest saadava tulu arvelt. Äriühing deklareeris viimati käivet 2019. a novembris, puuduvad registreeritud töötajaid, tööjõu väljamakseid tehti viimati 2019. a detsembris. Äriühing kustutati 09.06.2020 käibemaksukohustuslaste registrist, sest ei tõendatud ettevõtlusega tegelemist. 5) Maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud. Varaseim maksukohustus pärineb perioodist 03.2019, mistõttu algab viieaastane aegumistähtaeg 22.04.2019. 6) Hüpoteegi seadmine puudutatud isikule kuuluvale kinnistule 59 463,47 euro ulatuses põhija intressivõla ning täitmiskulude katteks on sobivaim meede, sest see ei takista kinnistu kasutamist ega käsutamist.

2.Tallinna Halduskohus rahuldas 31. juuli 2020. a määrusega taotluse ning andis MTA-le loa taotleda kohtuliku hüpoteegi seadmist puudutatud isikule kuuluvale kinnisasjale asukohaga xxx (registriosa nr 6122301) 59 436,47 euro ulatuses (resolutsiooni p-d 1 ja 2). Taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele. Vastutusmenetlus võib alata taotluse esitamisega halduskohtule. Tuvastatav on eeldatava maksukohustuse suurus, taotluses on märgitud andmed tagatise kohta. Maksuvõlg on kehtiv. AJ Grupp pole maksukohustust täitnud, 2(6)

3-20-1417 samuti on ebaõnnestunud selle sissenõudmine äriühingult. On tõenäoline, et puudutatud isiku suhtes tehakse vastutusotsus. Puudutatud isik vastutas juhatuse liikmena äriühingu rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täieliku ja tähtaegse täitmise eest. Maksuhaldur on piisavalt põhjendanud kahtlust, et puudutatud isik on rikkunud maksuseadustest tulenevaid kohustusi ning tema tegevuse ja maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos. Töötajad vormistati näilikult Marketing Pluss OÜ ja Install Solution OÜ töötajateks, et vältida tööjõumaksude tasumist ning vähendada käibemaksu kohustust sisendkäibemaksu deklareerimise kaudu. Tegelikult kaupa ja teenuseid Marketing Pluss OÜ-lt, Install Solutions OÜ-lt ja SonikExpressCrago OÜ-lt ei soetatud. Ettevõtetele tehtud väljamaksed ning puudutatud isiku arvelduskontole kantud raha kokku 67 249,54 eurot on maksustatav ettevõtlusega mitteseotud kuluna. Erisoodustusena on jäetud deklareerimata puudutatud isiku ja tema pereliikmete hüvanguks tehtud väljamaksed 5687,70 eurot. Puudutatud isik esitas parandusdeklaratsioonid, mille tulemusena suurenes AJ Grupi maksukohustus 42 676,22 euro võrra, mistõttu ei suutnud äriühing tasuda ka 2019. a novembri ja detsembri maksukohustusi. Ei esine vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Äriühingut ei ole registrist kustutatud ning maksuvõlg ei ole aegunud. Kontrolli tulemusena antud haldusakti sundtäitmine võib maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Puudutatud isiku tegevusest nähtub käitumismuster, mis iseloomustab tahtlikku maksudest kõrvalehoidumist, mistõttu võib eeldada, et maksukohustuse hilisem täitmine on oluliselt raskem või võimatu. Arvestades puudutatud isiku varasemat käitumist (sisendkäibemaks deklareeriti fiktiivsete arvete alusel, töötajatele tehtud väljamaksed jäeti deklareerimata, tehti ettevõtlusega mitteseotud kulutusi), on tõenäoline, et ta hakkab kohustuse vältimiseks vara võõrandama. Pärast rikkumiste ilmsiks tulekut ja parandusdeklaratsioonide esitamist võõrandas puudutatud isik äriühingu arvatavale variisikule. Puudutatud isiku sissetulek ei ole ka piisav, et täita vastutusotsusega kavandatavat kohustust, mistõttu võib tulevikus tekkida vajadus vastutusotsus sundtäita. Hüpoteegi seadmine puudutatud isikule kuuluvale kinnisasjale on proportsionaalne ja põhjendatud. Ennetavate meetmete rakendamata jätmisel võib haldusakti hilisem täitmine raskeneda või muutuda võimatuks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3.J.V palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 31.07.2020 määrus. Halduskohus ei ole piisavalt põhjendanud kahtlust, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda raskemaks või võimatuks. Parandusdeklaratsioonide esitamine ei tähenda, et puudutatud isik oleks tahtlikult maksudest kõrvale hoidnud. Sedastus, et isiku varasem käitumine iseloomustab tahtlikku maksudest kõrvalehoidumist, ei ole kontrollitav. MTA ei ole teinud puudutatud isiku suhtes vastutusotsust ega AJ Grupi suhtes maksuotsust. Taotluses ei ole selgitatud maksuvõla kujunemist, samuti puuduvad selgitused deklareerimisja tasumiskohustuse rikkumise kohta. Välja on toomata põhjuslik seos ning tuvastamata on jäetud isiku süü. Kuna puudub maksuotsus, ei saa rääkida maksuvõlast, mis oleks muutunud sissenõutavaks ja mille sundtäitmine on osutunud võimatuks. AJ Grupp on tegutsev äriühing. Tema 2018. a kasum oli majandusaasta aruande kohaselt 66 296 eurot. Äriühing oli käibemaksukohustuslane kuni 10.06.2020. Valitud meede on ka ebaproportsionaalne, sest takistab vara käsutamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Määruskaebuse võib HKMS § 204 lg 1 ja § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Tallinna Halduskohus rahuldas 31.07.2020 määrusega MTA taotluse ning andis loa taotleda kohtuliku hüpoteegi seadmist Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) J.Vle kuuluvale kinnisasjale 3(6)

3-20-1417 asukohaga xxx (registriosa nr 6122301) 59 436,47 euro ulatuses. Määruskaebuse eesmärk on kõnealusest hüpoteegist vabaneda. Ringkonnakohus tõlgendab HKMS § 2 lg 4 alusel määruskaebuse esitaja tahet taotleda lisaks halduskohtu määruse tühistamisele uue määruse tegemist, millega jätta MTA taotlus rahuldamata. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus ei pea vajalikuks nõuda määruskaebuse lahendamiseks MTA seisukohta, vaid arvestab taotluses tooduga.

5.Määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
6.MKS § 1361 kohaldamine eeldab, et maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust, kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine ning kontrolli käigus on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (nt Riigikohtu 05.04.2017 määrus nr 3-3-1-68-16, p 11; 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50). Loa andmise otsustamisel tuleb kohtul eelkõige kontrollida, kas maksuhalduri esile toodud faktilistel asjaoludel on vastutusotsuse tegemine võimalik ja tõenäoline ning ega ei esine vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Vastutusotsuse tegemine on välistatud, kui maksusumma määramine on aegunud, maksuvõlg on kustunud või juhatuse liikme tahtluse või raske hooletuse tuvastamise on ebatõenäoline (Riigikohtu 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p 18). Kuna MKS § 1361 alusel loa andmine otsustatakse piiratud informatsiooni põhjal enne maksukontrolli lõppemist, ei pea loa andmist otsustav kohus võtma lõplikku seisukohta vastutusotsuse sisuliste eelduste täitmise ja vastutusotsuse õiguspärasuse osas. Kui loa andmise eeldused on täidetud, tuleb kontrollida ka kohaldatava meetme põhjendatust ja proportsionaalsust võrdluses maksukohustusega, mille täitmist soovitakse tagada (27.11.2012 määrus 3-3-1-15-12, p 57).
7.MTA taotluses on piisavalt põhjendanud kahtlust, et juhatuse liige võis rikkuda maksuseadustest tulenevaid kohustusi (deklareerimis- ja tasumiskohustust), ning juhatuse liikme tegevuse ja maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos (p-d 1, 2.1–2.2). Määruskaebuse esitaja vastupidised väited on otsitud. J.V oli AJ Grupi juhatuse liige 01.02.2012–11.05.2020, mistõttu vastutas ta äriühingu rahaliste ja mitterahaliste kohustuste nõuetekohase ja täieliku täitmise eest. Taotluse kohaselt tekkis maksuvõlg seetõttu, et puudutatud isik jättis deklareerimata tööjõumaksud ja erisoodustusmaksud, deklareeris alusetult sisendkäibemaksu ning jättis tekkinud maksukohustuse tasumata. Tegelikult töötasid E. L ja P. V katkematult AJ Grupis ning nad vormistati Marketing Pluss OÜ ja Install Solutions OÜ töötajateks näilikult maksueelise saamiseks. Tegelikult kaupu ja teenuseid nimetatud äriühingutelt ega SonikExpressCargo OÜ-lt ei soetatud. Ettevõtetele tehtud väljamaksed, millelt on maha arvestatud tööjõukulud, kuuluvad seega maksustamisele ettevõtlusega mitteseotud kuluna. AJ Grupi arveldusarvelt tehti kulutusi ka puudutatud isiku ja tema pereliikmete hüvanguks, kuid erisoodustusmakse ei deklareeritud ega tasutud. Puudutatud isik esitas kontrolli järel parandusdeklaratsioonid, mille tulemusena suurenes maksukohustus 42 676,22 euro võrra, mida ei ole tasutud. Samuti on tasumata november– detsember 2019 deklareeritud maksukohustus. See, kas kohustusi rikuti tahtlikult või raskelt hooletult, selgub lõplikult vastutusmenetluses. Ainult erandlike asjaolude esinemisel saaks juba vastutusmenetluse algstaadiumis jõuda järeldusele, et juhatuse liige ei saanud ilmselgelt tegutseda MKS § 40 lg-s 1 sätestatud vormis (Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-17-17, p 13). Selliseid erandlikke asjaolusid asja materjalidest ei nähtu.
8.Määruskaebuse esitaja leiab sisuliselt, et esineb MKS § 96 lg 6 p-s 1 sätestatud vastutusotsuse tegemist välistav asjaolu. Tema arvates, ei ole maksuvõlga tekkinud, sest AJ Grupi suhtes pole tehtud maksuotsust.

4(6)

3-20-1417 Maksuvõlg tekib reeglina vahetult seaduse alusel (MKS § 32). Vastutusotsuse tegemise faktiliseks aluseks saab olla vaid kehtiv maksuvõlg. Vastutusotsuse sisuks ei ole mitte tasumisele kuuluva maksusumma määramine, vaid juba varem fikseeritud maksuvõla sissenõudmine uuelt kohustatud isikult. Selleks, et kolmandal isikul tekiks maksuvõla tasumise kohustus, on vaja enne tuvastada maksuvõla olemasolu, mille sissenõudmisele vastutusmenetlus on suunatud (27.11.2012 määrus 3-3-1-15-12, 50e). Kui maksumenetlus lõpeb maksuotsust andmata teatega maksukontrolli lõpetamise kohta, toob see kaasa maksuotsuse andmisega sarnase tagajärje, st teatel on maksukohustust tuvastava haldusakti toime. Ühtlasi toimub kontrolli tulemuste muutmine või kehtetuks tunnistamine MKS §‐des 101−103 sätestatud alustel ja korras (Riigikohtu 17.05.2016 otsus nr 3-3-1-3-16, p 18). Praegusel juhul teavitas MTA äriühingut 09.12.2019 teatega nr 12.2-3/050432-13 (MTA taotluse lisa 3) kontrolli lõpetamisest ning luges deklaratsioonide parandused õigeks. Paranduste tulemusena suurenes AJ Grupi maksukohustus 42 676,22 euro võrra. Teade kehtib, seda ei ole vaidlustatud. Ülejäänud osa maksuvõlast moodustab november–detsember 2019 deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksukohustus. Kui maksukohustuslane on esitanud maksudeklaratsiooni, milles esitatud andmetes pole maksuhalduril põhjust kahelda, tekib maksukohustus deklaratsiooni alusel. Maksuotsus tehakse juhul, kui maksuhaldur ise määrab maksukohustuse suuruse, sest deklaratsiooni ei ole tähtaegselt esitatud, selles on esitatud valeandmeid või muudel MKS § 92 lg-s 1 sätestatud juhtudel. Maksuotsus on maksuõigussuhet tuvastav, mitte tekitav haldusakt. See tähendab, et maksuvõlg on olemas ka maksuotsust koostamata (MKS § 88 lg 1 ls 1). Küll tuleb sellisel juhul taotluses ära näidata maksuvõla kujunemine. Praegu nähtub see taotluse p-st 1 ja saldopäringust (MTA taotluse lisa 1).

9.Taotluse lahendamisel ei ole tähtsust ka sellel, kas maksuvõla sissenõudmine äriühingult on ebaõnnestunud. MKS § 96 lg-st 5 ei tulene keeldu alustada menetlusega, vaid üksnes piirang teha vastutusotsus (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21.05.2020 määrus nr 3-20-629, p 9 ja seal viidatud kohtupraktika). Sarnaselt ei ole tähtsust sellel, kas AJ Grupp on tegutsev äriühing või mitte. Ringkonnakohus tagastab seega määruskaebusele lisatud tõendid, sest seda asjaolu ei ole tarvis tõendada (HKMS § 62 lg 2). Asja materjalidest nähtub sellegipoolest, et maksuhaldur on üritanud maksuvõlga äriühingult sisse nõuda, kuid see ei ole õnnestunud. Maksuhaldur arestis äriühingu arveldusarved, kuid arestimise tulemusena on maksuvõlg vähenenud vaid 5397,03 euro võrra.
10.Täitmist tagava toimingu sooritamiseks loa andmine on prognoosotsus, sest puudub kindel teadmine isiku võimaliku käitumise kohta tulevikus. Kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, ei eelda, et isik oleks astunud konkreetseid samme hilisema sissenõudmise takistamiseks, sest meetme eesmärk ongi sellist käitumist ennetada. Selliseks kahtluseks võib anda aluse isiku käitumine maksuvõla põhjustanud sündmustes, isiku käitumine maksumenetluses jms. Kui isik on korraldanud äriühingu tegevust eesmärgiga vältida maksukohustuse täitmist, võib põhjendatult eeldada, et ta teeb seda ka tulevikus (vt nt Riigikohtu 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p 27; 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12, p 10.4).
11.Halduskohtu arvates andis aluse kahtluseks, et puudutatud isiku käitumise tõttu võib kavandatava vastutusotsuse sundtäitmine osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, puudutatud isiku varasem käitumine. Kahtluse aluseks ei olnud parandusdeklaratsioonide esitamine, nagu väidab määruskaebuse esitaja. Liiati on halduskohus järelduse teinud konkreetsete maksumenetluses tuvastatud ning puudutatud isikuga seotud asjaolude põhjal (halduskohtu määruse p 18 jj). Määruskaebus ei sisalda väiteid, mis selle kahtluse ümber lükkaks. Iseenesest ei anna regulaarse sissetuleku puudumine eeldatava maksukohustuse tasumiseks põhjust eeldada, et isikul ei ole võimalik maksukohustust korraga täita. Kahtluse 5(6)

3-20-1417 hindamisel on olulise kaaluga isiku tegevus ja sellest järelduv usaldusväärsus, mida hinnatakse isiku varasema käitumise põhjal maksuõigussuhtes. Praegu ei loo isiku varasem käitumine tõepoolest usaldust, et määratav maksukohustus on võimalik raskusteta täita. On alus arvata, et puudutatud isik deklareeris maksukohustuse vältimiseks teadlikult sisendkäibemaksu võltsarvete alusel, jättis deklareerimata töötajatele tehtud väljamaksed ning tegi ettevõtlusega mitteseotud kulutusi, mille jättis deklareerimata ja tasumata. Samuti on tasumata november– detsember 2019 deklareeritud maksukohustus. Äriühing on 04.05.2020 võõrandatud arvatavale variisikule. Seega on olemas kahtlus, et puudutatud isik on korraldanud äriühingu tegevust eesmärgiga saada ebaaus maksueelis ning vältida maksude tasumist. Võib eeldada, et ta ei soovi täita ka enda suhtes määratavat maksukohustust ning võib vastutusotsuse täitmisest hakata kõrvale hoidma, muutes end varatuks.

12.Taotluses on asjakohaselt põhjendatud ka valitud täitetoimingu proportsionaalsust. Määruskaebuse esitaja ei ole toonud välja asjaolusid, mis võimaldaks järeldada, et valitud täitetoiming riivaks tema õigusi ülemääraselt. Kohtuliku hüpoteegi seadmine võimaldab tagada maksude laekumist, mille vastu on kaalukas avalik huvi ning mida ei ole praegusel juhul võimalik kaitsta muul viisil kaitsta. Puudutatud isikul säilib samas kinnisasja valdamise ja kasutamise õigus (sh õigus teenida sellelt tulu), samuti on võimalik leppida maksuhalduriga kokku kinnistu käsutamise tingimustes.
13.Eelnevat arvestades jääb J.V määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 31.07.2020 määrus muutmata.
14.Määruskaebusele ei ole lisatud selles neljanda lisana märgitud maksekorraldust ning riigilõivu tasumist ei nähtu ka kohtute infosüsteemist. Ringkonnakohus jätab viite maksekorraldusele tähelepanuta.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.06.20263-26-1704/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 11.06.20263-26-1661/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja