XX esialgse õiguskaitse taotlus vanglas piiramatu helistamise võimaluse saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Taotleja – XX Puudutatud isik – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Monika Raiendik
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 25.08.2020 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 25.08.2020 muutmata.
määrus
Selgitus Määrus ei ole edasi kaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX esitas 19.08.2020 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles soovis Tallinna Vangla kohustamist võimaldama tal piiramatult helistada riigiasutustele ja ametnikele, advokaatidele, notaritele ja kohtutäituritele ning probleemide lahendamise vajaduse korral oma pereliikmetele. Taotleja palus keelata vanglal piirata tema vanglavälist suhtlemist. Taotluse kohaselt esitas XX vahemikus 02.–17.08.2020 Tallinna Vanglale taotlused riigiasutustele, advokaadile ja muudele juristidele helistamiseks, samuti täiendavateks helistamisteks oma pereliikmetele. Vanglaametnikud blokeerisid telefoninumbrid ning ei võimaldanud taotlejal helistada advokaadile, juristidele, õiguskantslerile, notarile, kohtutäiturile, Sotsiaalministeeriumile ega muudele ministeeriumidele. Taotleja helistas 18.08.2020 oma advokaadile, kes palus tal hiljem tagasi helistada, kuid vanglaametnik seda ei võimaldanud. Alates 02.08.2020 esitas taotleja vanglale taotlusi täiendavateks helistamisteks oma pereliikmetele probleemide lahendamiseks, kuid talle teatati, et perele saab helistada vaid korra nädalas. Taotleja esitas vangla tegevuse peale seoses helistamise piiramisega vaide. Vanglaametnike tegevuse tõttu ei saa taotleja talle vajalikku teavet ja konsulteerimist kriminaalõiguse asjus ega isiklikult oma kaitsjaga kohtuda. Samuti ei saa taotleja täita teatud
3-20-1541 kokkuleppeid, jääb ilma sotsiaalalasest nõustamisest ega saa lahendada pereprobleeme. Vangla tegevus võib viia taotleja abielu lõppemiseni. Vanglateenistus raskendab taotlejal kontakti hoidmist pere ja lähedastega. Viru Vanglas ja Tartu Vanglas võimaldatakse kinnipeetavatel helistada kaks korda nädalas ja põhjendatud taotluse alusel lubatakse ka täiendavalt helistada. Kirjeldatud tegevusega rikutakse taotleja põhiõigusi (põhiseaduse (PS) § 3 lg-d 1 ja 2, § 11, § 14, § 19 p 2, § 26, § 27, § 46), vangistusseadust (VangS § 41 lg 2, § 23 lg-d 1 ja 2, § 28 lg 3, § 96 lg 2), Tallinna Vangla kodukorda (p-d 12.3.1.2, 12.3.1.3, 12.3.3), haldusmenetluse seadust (HMS § 3 lg-d 1 ja 2, § 4 lg-d 1 ja 2, § 5 lg 2) ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK artiklid 5 ja 8).
Tallinna Halduskohus jättis 25.08.2020 määrusega taotluse rahuldamata.
Taotlusest ei nähtu esialgse õiguskaitse vajadust – sellest ei selgu ühtki konkreetset asutust või isikut, kelle poole taotlejal oleks tingimata vaja pöörduda sagedamini kui vangla seda talle võimaldab. Taotlejal on võimalik nimetatud asutuste ja ametiisikutega suhelda ka kirja teel. Riigiasutused ega kohtutäiturid või notarid ei anna üldjuhul mingisuguseid konsultatsioone telefoni teel. Advokaadiga on kinnipeetaval õigus piiranguteta kohtuda vastavalt VangS §-le 26, ent selle õiguse teostamine ei eelda samuti piiramatut õigust advokaadile helistada. Taotleja väited vajaduse kohta oma perekonnaprobleeme lahendada on sedavõrd üldsõnalised, et neist ei nähtu, et taotleja jaoks võiksid saabuda mingisugused pöördumatud tagajärjed, kui ta ei saa pereliikmetele lubatust sagedamini helistada. Esialgse õiguskaitse kohaldamisega ei või üldjuhul ette ära otsustada põhivaidluse lahendust. See tähendab, et vanglale esitatud kohustamisnõudega vaide korral saab vaidega nõutavate toimingute tegemiseks kohustamine esialgse õiguskaitse korras kõne alla tulla vaid erandlikel juhtudel, kui vastasel korral võivad tõsisesse ohtu sattuda vaide esitaja põhiõigused või saabuda iseäranis rasked tagajärjed. Praegusel juhul see ilmselgelt nõnda ei ole. Lisaks on taotleja nõue perspektiivitu, kuna vangistust reguleerivad õigusaktid ei näe kinnipeetavale ette õigust piiramatult telefoni kasutada. Vangistuse sisuks ongi erinevad piirangud, muu hulgas piirab vangistus kinnipeetava vanglavälise suhtlemise võimalusi. Vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 51 lg 2 kohaselt tuleb kinnipeetavale võimaldada telefoni kasutamist vähemalt kord nädalas. Taotlusest ei nähtu, et taotlejal üldse telefoni kasutamist ei võimaldata, ent taotleja soovib telefoni kasutada sagedamini ning helistada siis, kui talle sobib. Sellist õigust taotlejal ei ole.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3.XX palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 25.08.2020 määrus ja teha asjas uus määrus, millega esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Taotleja on vahistatu ning tema suhtes kohaldatakse VangS 1., 2. ja 7. peatükkide sätteid. VangS § 28 lg 3 ja § 96 lg 1 järgi on keelatud piirata helistamist riigiasutustesse ja nende ametnikele, samuti advokaadile. Seega polnud vanglal alust taotleja helistamisõigust piirata. Halduskohtu viide VSKE § 51 lg-le 2 on asjakohatu, sest see säte ei laiene VangS § 28 lg-s 3 nimetatud olukorrale. Arvestades, et kohtunik näitas enda ebaprofessionaalsust ja äärmist ebaobjektiivsust, on põhjendamatu väide, et taotlus on perspektiivitu. Taotleja jäeti ilma võimalusest konsulteerida telefoni teel advokaadiga seoses tema suhtes algatatud kriminaalasjaga. Samuti ei saanud taotleja õigeagselt lahendada mõningaid küsimusi kohtutäituriga ega saanud notari juures elukaaslasega abielu sõlmida. Lisaks sai taotleja varasemalt Sotsiaalkindlustusametilt telefoni teel psühholoogilist konsultatsiooni, kuid helistamise piiramise tõttu ta seda enam ei saa. Vanglaametnikud ei andnud taotlejale lisavõimalust helistada teistel päevadel ja lahendada pereprobleemid. Piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa komitee raporti järgi ei ole selline
2(4)
3-20-1541 piirang lubatav. Kirja teel suhtlemine on kallim kui helistamine: ümbrik ja mark maksavad 0,95 eurot, mis võrdub telefoni teel terve tunni kõneajaga.
Tallinna Vangla palub jätta määruskaebus rahuldamata.
Ekslik on taotleja arusaam, et riigiasutustesse ja nende ametnikele ning advokaadile helistamise õigus on täiesti piiramatu. Näiteks on õiguskantsler kinni peetavate isikute telefoni kasutamise õigust analüüsides märkinud, et kaitsjale või advokaadist esindajale või riigiasutusele helistamiseks peavad nii süüdimõistetul kui ka vahistatul olema täiendavad võimalused võrreldes teistele isikutele helistamisega. VangS § 28 lg-t 3 ei pea siiski tõlgendama ja rakendama selliselt, nagu oleks nimetatud isikutele ja organitele helistamise õigus piiramatu (nt võib arvestada ametiasutuste tööaega jne). Õiguskantsler rõhutas, et vanglateenistus peab tagama kinni peetavatele isikutele kaitsjale või advokaadist esindajale helistamiseks telefoni kasutamise selliselt, et kõnealune õigus ei saaks ülemäära negatiivselt mõjutatud (moonutatud); piirangud helistamisele ei tohi muuta helistamise õigust sisuliselt olematuks. Tallinna Vangla jättis XX telefonikõnesid puudutavad vaided 18.09.2020 vaideotsusega rahuldamata. Vaideotsuse ja XX telefonikõnede väljavõtte põhjal ei ole alust väita, et XX-l polnud võimalust riigiasutuste ja advokaadiga telefoni teel suhelda. Vahemikus 03.–17.08.2020 sai XX helistada 74 korral, sh korduvalt graafikuvälistel aegadel. Taotleja on saanud helistada mh Sotsiaalkindlustusametile, Tallinna linnavalitsusele, õiguskantslerile, advokaat Natalia Lausmaale, õigusbüroosse, kohtutäiturile, notaritele, võlanõustajale. Samuti on XX-l võimaldatud suhtlemist lähedastega sagedamini kui on ette nähtud vangistust reguleerivates õigusaktides. Lisaks võimalusele suhelda telefoni teel riigiasutuste, advokaadist esindaja ja lähedastega on XX-l toimunud 07.08.2020 kokkusaamine advokaadiga ning 06.08.2020 ja 19.08.2020 lähedastega. Seega ei ole vangla ebamõistlikult piiranud XX suhtlemist taotluses nimetatud isikutega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu 25.08.2020 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks või muutmiseks puudub alus.
6.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2). Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab seega isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske.
7.VangS § 28 lg 3 järgi võib piirata kinnipeetava õigust kirjavahetusele ja telefoni kasutamisele, kui see ohustab vangla julgeolekut või korda või kahjustab vangistuse täideviimise eesmärke. Keelatud on kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga või advokaadist esindajaga. VSKE § 51 lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras. Tallinna Vangla kodukorra p 12.3.2 järgi tagab vangla suletud osakonnas viibivale kinnipeetavale telefoni kasutamise võimaluse vähemalt üks kord nädalas vastavalt päevakavale. Vastavalt kodukorra p-le 12.3.3.3 võimaldatakse telefoni kasutamist päevakavas ettenähtud ajal ühel korral mitte vähem kui 10 minutit; kõnede arvu ei piirata.
8.Kinnipeetav ei saa nõuda piiramatut õigust helistada notarile, kohtutäiturile ja muudele juristidele (kes ei ole tema advokaadist esindajad või kaitsjad) ega ka perele. Kohus ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamisel anda taotlejale rohkem õigusi kui näevad ette õigusaktid ja 3(4)
3-20-1541 taotleja saaks kaebuse rahuldamise korral. Nendele isikutele saab taotleja helistada päevakava järgsetel aegadel. Taotleja pole väitnud, et talle pole nendel aegadel helistamist võimaldatud.
9.Ringkonnakohus nõustub vanglaga, et ka VangS § 28 lg 3 teises lauses nimetatud isikutele helistamise õigus ei ole piiramatu. VangS § 28 lg-st 3 ei tulene, et kinnipeetavale peaks võimaldama ametiisikutele helistada mis tahes kinnipeetava soovitud ajal. Seda on möönnud ka Riigikohus 31.10.2007 otsuses nr 3-3-1-54-07 (p 9), märkides, et tulenevalt riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega ning kaitsjaga suhtlemise olulisusest ei tohi vangla rakendada helistamise korda, mis moonutab kinni peetavate isikute helistamise õiguse olemust selliselt, et sisuliselt võib muutuda asutuste ametiisikutega ning kaitsjaga suhtlemine võimatuks. Seega ei saa kohus kohustada vanglat võimaldama taotlejal piiramatult helistada VangS § 28 lg 3 teises lauses nimetatud isikutele. Küll aga saab kohus kontrollida, kas seda õigust on lubamatult piiratud ning vajadusel kohustada vanglat põhjendamatute piirangute seadmine lõpetada. Helistamise võimaldamine toimub kinnipeetava taotluse alusel, millest peab nähtuma vajadus päevakavas ettenähtud aja väliseks helistamiseks ning vanglal peab olema võimalik kinnipeetava poolt telefoni kasutamise üle järelevalvet teostada.
10.Tallinna Vangla vastuse kohaselt viibis XX vahemikus 30.07.–31.08.2020 vahistatuna vangla suletud osakonnas, kus päevakava järgne helistamise päev oli neljapäev. Vahemikus 02.–17.08.2020 olid päevakava järgsed helistamise päevad seega 06.08 ja 13.08. Vangla 08.09.2020 vastusest taotleja selgitustaotlusele järeldub, et ametiisikutele helistamist võimaldatakse igal tööpäeval, sh päevakava välistel päevadel. Tallinna Vangla esitatud väljavõttest nähtub, et XX on vahemikus 02.–17.08.2020 kasutanud telefoni kõikidel tööpäevadel, v.a 14.08.2020, kusjuures igal helistamispäeval on tehtud mitmeid kõnesid, mille kogupikkus ületab oluliselt 10 min. Seega on XX-l võimaldatud helistada päevakava välistel päevadel ning Tallinna Vangla kodukorras ettenähtust pikemalt. Vangla vastusest nähtub, et taotleja on graafikuvälistel päevadel lisaks advokaadile ja ametiasutustele helistanud ka võlanõustajale, õigusbüroosse, perekonnaseisuametisse, notaritele, kohtutäiturile ja mitmele eranumbrile. Seega on alusetud taotleja väited nii ametiisikutele helistamise õiguse piiramisest kui ka vanglavälise suhtlemise õiguse piiramisest laiemalt. Taotlejale on võimaldatud helistamist õigusaktides ettenähtud miinimumist oluliselt suuremal määral ja seda nii enne kui ka pärast esialgse õiguskaitse taotluse esitamist. Kuivõrd taotleja telefoni kasutamist ei ole põhjendamatult piiratud ning senistel andmetel pole alust arvata, et vangla seda ka edaspidi teeks, puudub vajadus esialgse õiguskaitse meetme kohaldamiseks. Ringkonnakohus märgib, et isegi juhul, kui vangla võimaldaks taotlejal edaspidi telefoni kasutamist piiratumas mahus kui seni, kuid siiski õigusaktides ettenähtud määral, ei oleks taotletud esialgse õiguskaitse meetmete kohaldamine õigustatud.
11.Eelneva põhjal nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et XX esialgse õiguskaitse taotlus on põhjendamatu, kuivõrd taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus ning tema nõue on perspektiivitu.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.