Muud

3-20-1541 kokkuleppeid, jääb ilma sotsiaalalasest nõustamisest ega saa lahendada pereprobleeme. Vangla tegevus võib viia taotleja abielu lõppemiseni. Vanglateenistus raskendab taotlejal kontakti hoidmist pere ja lähedastega. Viru Vanglas ja Tartu Vanglas võimaldatakse kinnipeetavatel helistada kaks korda nädalas ja põhjendatud taotluse alusel lubatakse ka täiendavalt helistada. Kirjeldatud tegevusega rikutakse taotleja põhiõigusi (põhiseaduse (PS) § 3 lg-d 1 ja 2, § 11, § 14, § 19 p 2, § 26, § 27, § 46), vangistusseadust (VangS § 41 lg 2, § 23 lg-d 1 ja 2, § 28 lg 3, § 96 lg 2), Tallinna Vangla kodukorda (p-d 12.3.1.2, 12.3.1.3, 12.3.3), haldusmenetluse seadust (HMS § 3 lg-d 1 ja 2, § 4 lg-d 1 ja 2, § 5 lg 2) ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK artiklid 5 ja 8).

Tallinna Halduskohus jättis 25.08.2020 määrusega taotluse rahuldamata.

Taotlusest ei nähtu esialgse õiguskaitse vajadust – sellest ei selgu ühtki konkreetset asutust või isikut, kelle poole taotlejal oleks tingimata vaja pöörduda sagedamini kui vangla seda talle võimaldab. Taotlejal on võimalik nimetatud asutuste ja ametiisikutega suhelda ka kirja teel. Riigiasutused ega kohtutäiturid või notarid ei anna üldjuhul mingisuguseid konsultatsioone telefoni teel. Advokaadiga on kinnipeetaval õigus piiranguteta kohtuda vastavalt VangS §-le 26, ent selle õiguse teostamine ei eelda samuti piiramatut õigust advokaadile helistada. Taotleja väited vajaduse kohta oma perekonnaprobleeme lahendada on sedavõrd üldsõnalised, et neist ei nähtu, et taotleja jaoks võiksid saabuda mingisugused pöördumatud tagajärjed, kui ta ei saa pereliikmetele lubatust sagedamini helistada. Esialgse õiguskaitse kohaldamisega ei või üldjuhul ette ära otsustada põhivaidluse lahendust. See tähendab, et vanglale esitatud kohustamisnõudega vaide korral saab vaidega nõutavate toimingute tegemiseks kohustamine esialgse õiguskaitse korras kõne alla tulla vaid erandlikel juhtudel, kui vastasel korral võivad tõsisesse ohtu sattuda vaide esitaja põhiõigused või saabuda iseäranis rasked tagajärjed. Praegusel juhul see ilmselgelt nõnda ei ole. Lisaks on taotleja nõue perspektiivitu, kuna vangistust reguleerivad õigusaktid ei näe kinnipeetavale ette õigust piiramatult telefoni kasutada. Vangistuse sisuks ongi erinevad piirangud, muu hulgas piirab vangistus kinnipeetava vanglavälise suhtlemise võimalusi. Vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 51 lg 2 kohaselt tuleb kinnipeetavale võimaldada telefoni kasutamist vähemalt kord nädalas. Taotlusest ei nähtu, et taotlejal üldse telefoni kasutamist ei võimaldata, ent taotleja soovib telefoni kasutada sagedamini ning helistada siis, kui talle sobib. Sellist õigust taotlejal ei ole.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

2(4)

3-20-1541 piirang lubatav. Kirja teel suhtlemine on kallim kui helistamine: ümbrik ja mark maksavad 0,95 eurot, mis võrdub telefoni teel terve tunni kõneajaga.

Tallinna Vangla palub jätta määruskaebus rahuldamata.

Ekslik on taotleja arusaam, et riigiasutustesse ja nende ametnikele ning advokaadile helistamise õigus on täiesti piiramatu. Näiteks on õiguskantsler kinni peetavate isikute telefoni kasutamise õigust analüüsides märkinud, et kaitsjale või advokaadist esindajale või riigiasutusele helistamiseks peavad nii süüdimõistetul kui ka vahistatul olema täiendavad võimalused võrreldes teistele isikutele helistamisega. VangS § 28 lg-t 3 ei pea siiski tõlgendama ja rakendama selliselt, nagu oleks nimetatud isikutele ja organitele helistamise õigus piiramatu (nt võib arvestada ametiasutuste tööaega jne). Õiguskantsler rõhutas, et vanglateenistus peab tagama kinni peetavatele isikutele kaitsjale või advokaadist esindajale helistamiseks telefoni kasutamise selliselt, et kõnealune õigus ei saaks ülemäära negatiivselt mõjutatud (moonutatud); piirangud helistamisele ei tohi muuta helistamise õigust sisuliselt olematuks. Tallinna Vangla jättis XX telefonikõnesid puudutavad vaided 18.09.2020 vaideotsusega rahuldamata. Vaideotsuse ja XX telefonikõnede väljavõtte põhjal ei ole alust väita, et XX-l polnud võimalust riigiasutuste ja advokaadiga telefoni teel suhelda. Vahemikus 03.–17.08.2020 sai XX helistada 74 korral, sh korduvalt graafikuvälistel aegadel. Taotleja on saanud helistada mh Sotsiaalkindlustusametile, Tallinna linnavalitsusele, õiguskantslerile, advokaat Natalia Lausmaale, õigusbüroosse, kohtutäiturile, notaritele, võlanõustajale. Samuti on XX-l võimaldatud suhtlemist lähedastega sagedamini kui on ette nähtud vangistust reguleerivates õigusaktides. Lisaks võimalusele suhelda telefoni teel riigiasutuste, advokaadist esindaja ja lähedastega on XX-l toimunud 07.08.2020 kokkusaamine advokaadiga ning 06.08.2020 ja 19.08.2020 lähedastega. Seega ei ole vangla ebamõistlikult piiranud XX suhtlemist taotluses nimetatud isikutega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-20-1541 taotleja saaks kaebuse rahuldamise korral. Nendele isikutele saab taotleja helistada päevakava järgsetel aegadel. Taotleja pole väitnud, et talle pole nendel aegadel helistamist võimaldatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.