lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-6275/22

Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 08.12.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-6275/22
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
08.12.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
965
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Reet Allikvere ja Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

8. detsember 2016. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-16-6275

Kohtuasi

DR kaebus kohtutäitur Risto Seppa tegevusele täiteasjas nr 027/2012/2185 ja taotlus täitemenetluse peatamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13. juuni 2016. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik DR määruskaebus Menetlusosalised esindajad

ja

DR (isikukood nende Avaldaja viibimiskoht XXX)

XXXXXXXXXXX,

Puudutatud isik Tallinna kohtutäitur Risto Sepp Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 13. juuni 2016. a määrus muutmata ja DR määruskaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta määruskaebuse menetlemise kulud avaldaja DR kanda. Edasikaebe kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud ja kaebuse sisu

1.DR (võlgnik, avaldaja) esitas 20. aprillil 2016. a kaebuse kohtutäitur Risto Sepa tegevusele täiteasjas nr 027/2012/2185 koos taotlusega täitemenetluse peatamiseks. Avalduse kohaselt on kohtutäituri tegevus ebaseaduslik, kuna võlgnik tasub enda võlgnevust osadena igakuiselt ja korteri müük täitemenetluses ei ole põhjendatud.

Ühtlasi leiab võlgnik, et kuna ta on kinnipeetav ja tema ennetähtaegse vabastamise üheks eeltingimuseks on elukoha olemasolu, on korteri müük ka sel põhjusel tema suhtes ebaõiglane, sest välistab sisuliselt tema ennetähtaegse vabastamise. Täitemenetluse peatamise taotluse osas tugineb võlgnik sellele, et ta loodab enda ennetähtaegsele vabastamisele 2018.a, mille järgselt ta saaks tasuda ka oma võlgnevusi kiiremini.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
2.Kohtutäitur leiab, et võlgniku kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Samuti ei toeta kohtutäitur taotlust täitemenetluse ajatamiseks. Kohtutäitur leiab, et täitemenetlus on läbi viidud seaduslikult ning võlgniku õigusi rikkumata. Maakohtu määrus
3.Harju Maakohus jättis 13. juuni 2016. a määrusega võlgniku kaebuse rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda.
4.Määruse põhjenduste kohaselt ei tuvastanud maakohus täitemenetluse läbiviimisel rikkumisi. Maakohus nõustus kohtutäituri seisukohaga, mille kohaselt arestimise ja varale (sh kinnisvarale) nõude pööramise tähtajad tulenevad seadusest ning on seotud eelkõige vabatahtliku täitmise tähtajaga. Vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisel, pööratakse sissenõue võlgniku varale. Kohtutäitur realiseerib võlgniku vara reeglina avaliku enampakkumise vahendusel (TMS § 78 lg 1). Käesoleval juhul on enampakkumise kuulutus avalikustatud 2. mail 2016. a ning enampakkumine algas 27. mail 2016. a. Järelikult on enampakkumise kuulutamise avaldamise ja enampakkumise alguse vahe 25 päeva ja täitur on järginud seadusest tulenevaid tähtaegu (TMS § 153 lg 2).
5.Maakohus ei tuvastanud rikkumisi ka täitemenetluste ühendamisel. Seoses täitemenetlusega ühinemisega selgitas maakohus, et kui üks kohtutäitur on võlgniku kinnisasja arestinud, müüb sama kohtutäitur võlgniku kinnisasja. Teisi arestimisakte ei koostata (TMS § 149 teine lause) ning kinnisasja arestinud kohtutäituri menetlusega on võimalik soovi korral ühineda (TMS § 149 lg 1 esimene lause). Ühinemiseks esitab kohtutäitur kinnisasja arestinud kohtutäiturile avalduse ning lisab täitmisavalduse ja täitedokumendi (kohtuotsuse, kohtutäituri tasu). Kirjeldatud protseduur tagab võlgnikule selge ülevaate, kes müüb temale kuuluvat kinnisasja. Samuti kindlustab kirjeldatud kord sissenõudjate nõuete rahuldamise järku, kuivõrd müügi järgne nõude rahuldamise järjekord kujuneb kohtutäiturile esitatud avalduste kronoloogiast.
6.TMS 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Kohus leidis, et avaldaja ei ole toonud esile asjaolusid, mis kaaluksid üles sissenõudja huvid täitedokumendi täitmisele põhjendamatute viivitusteta. Maakohus ei nõustund avaldaja väitega, et eluaseme omamine on tema vanglast ennetähtaegse vabastamise eeltingimuseks. Vangistusseaduse § 61 lg 1 kohaselt edastatakse andmed kinnipeetava kohta kinnipeetava või tema perekonna elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Elukoha mõiste ei ole seotud kinnisvara kuuluvusega. Võlgniku elukohaks võib olla tema vanemate, või tuttavate elukoht. TsÜS § 14 lg 1 kohaselt on isiku elukohaks koht, kus ta peamiselt elab. Seetõttu ei saa võlgniku kinnisasja realiseerimine võlgade katteks takistada ennetähtaegse vabanemise võimalust. Määruskaebus
7.Võlgnik palus maakohtu määruse tühistada.
8.Kaebuse kohaselt on maakohus jätnud tähelepanuta, et kaebaja on igakuiselt võlgnevust vastavalt võimalustele tasunud. Arvestades võla tekkimise aega, on võlgnik veendunud, et ta suudab võla tasuda enne selle aegumist, mistõttu on korteri sundvõõrandamine ebaõiglane. Oluline on ka asjaolu, et korteri võõrandamisega võtab kohtutäitur nii

võlgnikult kui ka tema abikaasalt, kes viibib samuti vanglas, võimaluse ennetähtaegselt karistusest vabaneda.

9.Võlgniku hinnangul peaksid aegumistähtajad kuni tema karistuse kandmiseni peatuma. Menetluse edasine käik
10.Sissenõudja palus jätta määruskaebus rahuldamata.
11.Kohtutäitur oma seisukohta ei esitanud.
12.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
13.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust eelnimetatud määruse tühistamiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
14.Võlgnik tugineb kaebuses samadele väidetele, mille osas on maakohus juba seisukoha kujundanud. Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti leidnud, et võlgniku kaebus ei ole põhjendatud. Maakohus on õigesti tuvastanud, et esitatud asjaoludest ei nähtu asjaolusid, millest võiks järeldada, et kaebaja korteriomandi sundvõõrandamine sissenõudja õiguste tagamise eesmärgil oleks kaebaja suhtes ebaõiglane. Kohtutäituri tegevus võlgniku täiteasjas on olnud seaduslik ning kaebajal tuleb sissenõutavaks muutunud võlad tasuda ning sellel eesmärgil tema suhtes seaduses ettenähtud meetmete rakendamist taluda. Samuti on maakohtu põhjendused täitmise ajatamise osas kooskõlas määruses viidatud Riigikohtu lahendiga (Riigikohtu 12. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12, p 11). Kuna esimese astme kohus on kõigile võlgniku väidetele piisava selgusega vastanud ning ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu määrusega täies ulatuses, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 ja §-st 659 juhindudes vajalikuks maakohtu määruse põhjendusi korrata.
15.Kaebuse etteheide, et maakohus ei arvestanud kaebuse lahendamisel asjaoluga, et võlgnik on igakuiselt oma võlga tasunud, on põhjendamata. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole võlgnik täitmisel olevaid nõudeid aastaid likvideerinud (tl 20-21, 38).
16.Kuivõrd täitemenetluse seadustiku (TMS) §-st 31 tulenevalt on rahaline nõue täidetav ka vanglas viibiva võlgniku suhtes, ei ole põhjendatud võlgniku väide, mille kohaselt peaksid aegumistähtajad olema peatunud ainuüksi karistuse kandmise tõttu.
17.Kuivõrd maakohtu määrus jääb muutmata, puudub alus muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebusega seotud menetluskulud avaldaja kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere

(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar

(allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium