lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-6275/10

Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 13.06.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-6275/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
13.06.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1472
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477 lg 1, 2Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleTMS § 149 lg 1Sundtäitmisega ühinemineTMS § 153 lg 2Korteriomandi enampakkumise erisusedTsMS § 172 lg 1, 7Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 173 lg 1, 4Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 174 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTMS § 45Täitemenetluse peatamine, pikendamine ja ajatamine kohtumääruse alusel

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-16-6275/22Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium08.12.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Merit Helm

Määruse tegemise aeg ja koht

13.06.2015.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-6275

Tsiviilasi, hageja nõue

XXXX kaebus kohtutäitur Risto Sepp tegevusele täiteasjas nr 027/2012/2185 ja taotlus täitemenetluse peatamiseks

Menetlustoiming

Lõpplahend hagita asjas

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Avaldaja:

XXXX)

XXXX(isikukood

XXXX,

viibimiskoht:

Puudutatud isik: Tallinna kohtutäitur Risto Sepp (Narva mnt 7D, 10117 Tallinn, e-post: [email protected]) Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta XXXX kaebus kohtutäitur Risto Sepp tegevusele täiteasjas 027/2012/2185 ja taotlus täitemenetluse peatamiseks rahuldamata.

nr

2.Toimetada käesolev kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud avaldaja Dmitri Romanovi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 19.08.20262-24-19580/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.08.20262-25-16502/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.08.20262-25-20391/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-26-7406/10Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 04.08.20262-25-6453/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.07.20262-26-3277/40
TMS § 78 lg 1Avalik enampakkumine
TsÜS § 14 lg 1Elukoht ja selle muutmine

MENETLUSE KÄIK

1.XXXX esitas 20.04.2016.a kaebuse kohtutäitur Risto Sepa tegevusele täiteasjas nr 027/2012/2185 koos taotlusega täitemenetluse peatamiseks. Avaldaja leiab, et kohtutäituri tegevus on ebaseaduslik, kuna võlgnik tasub end võlgnevust osadena igakuiselt ja korteri müük täitemenetluses ei ole põhjendatud ning sellega kiirustatakse liigselt. Ühtlasi leiab võlgnik, et kuna ta on kinnipeetav ja tema ennetähtaegse vabastamise üheks eeltingimuseks on elukoha olemasolu, on korteri müük ka sel põhjusel tema suhtes ebaaus ja ebaõiglane, sest välistab sisuliselt tema ennetähtaegse vabastamise. Täitemenetlsue peatamsie taotluse osas tugineb võlgnik sellele, et ta loodab enda ennetähtaegsele vabastamisele 2018.a, mille järgselt ta saaks asuda ka oma võlgnevusi kiiremini tasuma.
2.Kohtutäitur leiab, et võlgniku kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Samuti ei toeta kohtutäitur taotlsut täitemenetlsue ajatamiseks. Kohtutäitur leiab, et täitemenetlus on läbi viidud seaduslikult ning võlgniku õigusi rikkumata.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3.Kohus vaatab esitatud avalduse tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg-s 2 sätestatust hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.
4.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse, kohtutäituri ja sissenõudja kirjalike seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avalduse rahuldamiseks alused puuduvad. Oma kaebuses kohtutäituri tegevusele ei heida võlgnik talle sisuliselt midagi ette, vaid avaldab lihtsalt seisukohta, et korteri müük täitemenetluses oleks tema suhtes ebaõiglane. Kuna kaebaja ei ole välja toonud ühtki reaalset alust selle osas, miks kohtutäituri otsus seadusega vastuolus oleks. Kohus ei tuvastanud ka ise tõendeid uurides, et kohtutäitur oleks täitemenetlust läbi viies seadust rikkunud. Seega jätab kohus kaebuse kohtutäituri tegevusele rahuldamata.
5.Kohus nõustub kohtutäituri seisukohaga, mille kohaselt arestimise ja varale (sh kinnisvarale) nõude pööramise tähtajad tulenevad seadusest ning on seotud eelkõige vabatahtliku täitmise tähtajaga. Vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisel, pööratakse nõue võlgniku varale. Varale sissenõude pööramisel ei võimalda seadusandja täiendava tähtaja andmist enne sissenõude pööramist varale. Vabatahtliku tähtaja möödumisel on minetatud mistahes täiendavad tähtajad nõude rahuldamiseks. Kohtutäitur realiseerib võlgniku vara reeglina avaliku enampakkumise vahendusel (TMS § 78 lg 1). Enampakkumisel peab Kohtutäitur järgima tähtaegasid, mis ei või olla lühemad kui 20 päeva hetkest, mil enampakkumine on tehtud avalikult kättesaadavaks. (TMS § 153 lg 2). Käesoleval juhul on enampakkumise kuulutus avalikustatud 02.05.2016.a ning enampakkumine algas

27.05.2016.a. Järelikult on enampakkumise kuulutamise avaldamise ja enapakkumise alguse vahe 25 päeva ja täitur ei on kohaselt jälginud seadusest tulenevaid tähtaegu.

6.Võlgnikule on selgusetuks jäänud ka täitemenetlusega ühinemisega seonduv. Täitemenetluses on võimalik sundtäitmisega ühinemine, mis on toimunud ka käesolevas täiteasjas. Kui üks kohtutäitur on võlgniku kinnisasja arestinud, müüb sama kohtutäitur võlgniku kinnisasja. Teisi arestimisakte ei koostata (TMS § 149 2. lause) ning kinnisasja arestinud kohtutäituri menetlusega on võimalik soovi korral ühineda (TMS § 149 lg 1
1.lause). Ühinemiseks esitab kohtutäitur kinnisasja arestinud kohtutäiturile avalduse ning lisab täitmisavalduse ja täitedokumendi (kohtuotsuse, kohtutäituri tasu). Kirjeldatud protseduur tagab võlgnikule selge ülevaate, kes müüb temale kuuluvat kinnisasja. Samuti kindlustab kirjeldatud kord sissenõudjate nõuete rahuldamise järku, kuivõrd müügi järgne nõude rahuldamise järjekord kujuneb arestinud kohtutäiturile esitatud avalduste kronoloogiast. Kohus ei tuvastanud täitemenetlsute ühendamisel mistahes rikkumisi.
7.TMS 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Avaldaja leiab, et tema korteri müük täitemenetluses oleks ebaaus ja ebaõiglane, kuna ta vajab seda kohana, kuhu peale vangistuse kandmist elama kolida. Avaldaja selgitab, et tal võib avaneda 2018.a võimalus vanglast ennetähtaegselt vabaneda, mille järgselt tal oleks võimalus ka enda võlgnevus tasuda. Samas ei ole võlgnik selgitanud, et ta suudaks ka vahepealsel ajal võlga märkimisväärses summas kustutada või mille arvelt ta kavatseb peale vanglast vabanemist enda kohustusi täita.
8.Kohus leiab, et avaldaja ei ole toonud esile asjaolusid, mis kaaluksid üles sissenõudja huvid täitedokumendi täitmisele põhjendamatute viivitusteta. Riigikohus on 12.06.2012.a tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12 tehtud määruse p-s 11 märkinud järgmist: "TMS § 45 sätestab nn üldise õiglusklauslina ja erandnormina, millal on võimalik täitemenetlus peatada, ajatada või pikendada, kui selle jätkamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. Erandliku normina tuleb TMS § 45 tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. Seega annavad TMS § 45 kohaldamiseks alust vaid erandlikud asjaolud. Selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb. Samas ei ole välistatud, et ka elukoha kaotuse korral võidakse täitemenetlus peatada, kui võlgnikul on nt väikesed lapsed, raske haigus, ta on väga kõrges vanuses või esinevad muud sarnased asjaolud ning võlgnik vajab aega uue elukoha leidmiseks. Samas ei saa täitemenetluse peatamine või ajatamine TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline. Üldjuhul on ajatamine võimalik kuude-, mitte aastatepikkuseks ajavahemikuks."
9.Kohus leiab, et osundatud Riigikohtu lahendis kajastatud seisukohtadest on põhjendatud lähtuda ka käesoleva asja lahendamisel. Avaldaja soovib täitemenetluse sisuliselt aastateks peatada või ajatada, lootes, et ta võib-olla vabaneb vanglast ennetähtaegselt ja saab hakata enda võlgnevust kustutama. Seega soovib avaldaja lükata täitmise aastateks edasi, esitamata mistahes tõendeid ega põhistusi selle kohta, et peale vanglast vabanemist oleks tal olemas ressursid võlgnevuse kiireks tasumiseks. Samuti ei ole avaldaja toonud välja ühtki erandlikku asjaolu, mis korteri kui tema tulevase eluaseme (hetkel viibib avaldaja vanglas) müümist välistaks. Avaldaja on välja toonud selle, et eluaseme omamine on tema vanglast ennetähtaegse vabastamsie eeltingimuseks. Kohus selle väitega ei nõustu. Praegused väited on liiga üldsõnalised ega veena kohut. Ühtlasi nõustub kohus kohtutäituri poolt väljatooduga,

mille kohaselt ennetähtaegne vabanemine ei ole seotud võlgniku kinnisasja võimaliku realiseerimisega. Vangistusseaduse § 61 lg 1 kohaselt edastatakse andmed kinnipeetava kohta kinnipeetava või tema perekonna elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Võlgniku elukohaks võib olla tema vanemate, või tuttavate elukoht. Elukoha mõiste ei ole seotud kinnisvara kuuluvusega. TsÜS § 14 lg 1 kohaselt on isiku elukohaks koht kus ta peamiselt elab. Seetõttu ei saa võlgniku kinnisasja realiseerimine võlgade katteks kuidagi tekitada olukorda, et ennetähtaegse vabastamise võimalus on minetatud.

10.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.
11.Menetluskulude osas tuleb juhinduda TsMS §-dest 172 ja 173. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 172 lg 7 lause 2 sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab täitemenetluse ajatada üksnes täitemenetluse osalise esitatud avalduse alusel. Kohus jättis võlgniku avalduse rahuldamata, mistõttu esineb TsMS § 172 lg 7 lauses 2 sätestatud alus menetluskulude avaldaja kanda jätmiseks. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda.
12.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohtutäitur ei ole kohut teavitanud, et tal oleksid tekkinud menetluskulud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 09.07.20262-25-5887/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.07.20262-26-10745/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium