Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. september 2020, Tallinn
Haldusasja number
3-19-1431
Haldusasi
XX kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse 2. aprilli 2019. a ettekirjutus-hoiatus nr 1912899/00051 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 2. aprilli 2020. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja XX, volitatud esindaja YY Vastustaja Jõelähtme vald, esindaja Tanel Tobro
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tagastada XX-le 4. mai 2020. a apellatsioonkaebuse lisad 1–8 (dtl 101–115) ja 16. septembri 2020. a apellatsioonkaebuse lisa (dtl 157). Jätta XX taotlus tõendite kogumiseks rahuldamata.
2.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata. Muuta Tallinna Halduskohtu 2. aprilli 2020. a otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
3.Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. oktoobril 2020 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Jõelähtme Vallavalitsus kohustas 2. aprilli 2019. a ettekirjutus-hoiatusega nr 1912899/00051 XX viima hoone (asukoht Toominga tee 8, Ruu küla, Jõelähtme vald) ja seda teenindav rajatis vastavusse ehitusprojektiga (reovee kogumismahuti lahendada ehitusprojektiga ettenähtud kohas). Vald nägi nõuetele vastavusse viimiseks ette kaks alternatiivset varianti: 1) reovee kogumismahuti tuleb rajada ehitusloa nr 3/2014 aluseks oleva ehitusprojekti asendiplaanil näidatud asukohta või 2) taotleda ehitusprojekti muudatust osas, mis puudutab elamut teenindava reovee kogumismahutit. Ettekirjutus tuli täita 31. oktoobriks 2019. Ettekirjutus sisaldas hoiatust rakendada kohustuse täitmata jätmisel sunniraha 1200 eurot (korrakaitseseadus (KorS) § 28 lg 2 ja lg 4 ning ehitusseadustik (EhS) § 133). Ettekirjutust on põhjendatud kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) ettekirjutuse tegemise õiguslik alus on KorS § 28 lg 1 ning EhS § 12 lg 1, lg 2 ja § 19 lg 1 ; 2) Toominga tee 8 kinnistul ehitatakse. Elamut teenindav reovee kogumismahuti ei vasta ehitusprojektile, kuna see ei paikne projektiga määratud asukohas. Üksikelamu reovee kogumiskaev paikneb Joa puhkeala kinnistul (katastritunnus 24505:002:0278). Vaatluse hetkeks olid ehitustööd lõppenud. Ehitusloa aluseks oleva ehitusprojekti asendiplaani kohaselt pidi reovee kogumismahuti paiknema Metsaveere tee kinnistul; 3) XX, kes on vaidlusaluse kinnistu omanik, taotles munitsipaalomandis oleva Joa puhkeala osalist võõrandamist. Vald jättis selle taotluse 30. jaanuaril 2019 rahuldamata. Tegemist on perspektiivse kergliiklustee alaga; 4) kui ettekirjutus jäetakse täitmata, rakendatakse sunniraha 1200 eurot. Arvestades ettekirjutuse eesmärki, peab sunniraha olema mõjus. Ettekirjutuse adressaadil peaks olema lihtsam ettekirjutust täita, kui jätta see täitmata ja tasuda sunniraha. EhS § 133 kohaselt on sunniraha ülemmäär 6400 eurot.
XX esitas ettekirjtus-hoiatuse peale vaide.
3.Jõelähtme Vallavalitsus jättis 27. juuni 2019. a korraldusega nr 528 vaide rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) ettekirjutuse tegemisel polnud oluline, kas ehitustegevus oli lõppenud või mitte. Ehitamine pidi toimuma kooskõlas ehitusprojektiga. Vaide esitaja esitas 8. veebruaril 2019 kasutusloa taotluse, millega ta kinnitas, et ehitis on valminud; 2) reovee kogumismahuti paiknemist kajastas ehitusprojektile lisatud asendiplaan. Mahuti tegelik paiknemine erineb ehitusprojekti kooskõlastuslehel kajastatud mahuti asukohast. Ehitusprojekti asendiplaani kohaselt pidi mahuti paiknema Metsaveere kinnistul. Kuigi asendiplaan koostati pärast Päästeametilt ja Maanteeametilt kooskõlastuse saamist, ei mõjuta see vaide esitaja kohusutust paigutada mahuti vastavalt asendiplaanile. Mahuti paiknemine ei kuulu Päästeeameti ega Maanteeameti pädevusvaldkonda; 3) Joa puhkeala maaüksus, kuhu mahuti paigutati, kuulub Jõelähtme vallale. Vald pole ehitusloa väljastamise hetkel olnud nõus mahuti paiknemisega Joa puhkeala maaüksusel. Joa puhkeala maaüksuse omanik pole andnud seega nõusolekut, et mahuti paikneks sellel kinnistul; 4) vald võimaldas vaide esitajal tutvuda järelevalvemenetluse toimikuga valla ruumides, mida vaide esitaja aga ei teinud. Vald ei pidanud võimalikuks väljastada toimikut elektrooniliselt.
2(7)
3-19-1431
4.XX taotleb Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses Jõelähtme Vallavalitsuse 2. aprilli 2019. a ettekirjutus-hoiatuse nr 1912899/00051 tühistamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) valla väide, et ehitustegevus oli vaatluse hetkeks lõppenud, on alusetu. Ametnikul puuduvad sellekohased eriteadmised; 2) mahuti on paigutatud vastavalt ehitusprojektile, mille kinnitas 18. oktoobril 2013 Maanteeamet ja 19. juunil 2013 Päästeeamet. Vald oli 2013. a-l seisukohal, et mahuti võib praegusesse asukohta paigutada, kuna vald ei olnud võimeline rajama ühiskanalisatsiooni; 3) arusaamatuks jääb, miks vald keeldus Joa puhkeala maaüksust osaliselt võõrandamast; 4) vald on põhjendamatult takistanid kaebajal dokumentidega tutvuda; 5) sunniraha suurus on põhjendamata; 6) vald edastas dokumente menetlusvälistele isikutele.
5.Jõelähtme Vallavalitsus taotleb vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) ehitusloa aluseks oleva ehitusprojekti asendiplaani kohaselt peab mahuti paiknema Metsaveere kinnistul. Vald on kaebajale kahel korral selgitanud, et mahuti peab paiknema tema kinnistul; 2) vald selgitas kaebajale, miks ta ei võõranda maad, kuhu mahuti paigutati; 3) ettekirjutuse tegemisel pole oluline see, kas ehitustegevus on lõppenud või mitte. Oluline on, et ehitamine toimuks kooskõlas selle ehitusprojektiga, millele on väljastatud ehitusluba; 4) kooskõlastatud ehitusprojekt sisaldas ka asendiplaani, millega lahendati mahuti paiknemise küsimus. Ehitusprojekti kooskõlastuslehel kajastatud mahuti asukoht erineb asendiplaanil olevast mahuti asukohast. Samas koostati asendiplaan hiljem kui kooskõlastuslehed. Lõplik ehitusprojekti lahendus, mille alusel väljastati ehitusluba, valmis pärast kooskõlastamist. Asendiplaaniga muudeti kooskõlastuslehel kajastatud mahuti asukohta. Kuna mahutid ja nende paiknemine ei puudutanud Päästeeameti ja Maanteeameti pädevusvaldkondi, ei olnud vaja ehitusprojekti uuesti kooskõlastada; 5) vastustaja on Joa puhkeala maaüksuse omanik, kes ei olnud nõus sellega, et mahuti Joa puhkeala maaüksusele paigutatakse. Mahuti paigutamiseks puudub seega ka maaomaniku nõusolek. Asendiplaaniga muudeti algset lahendust põhjusel, et vastasel korral poleks kaebajale ehitusluba väljastatud. Kaebaja oli mahuti asukohast teadlik, kuna tema tellis projekti ja taotles ehitusluba; 6) järelevalvemenetluse toimikuga tutvumine toimub üldjuhul valla ruumides ametniku juuresolekul, mida aga kaebaja ei teinud; 7) vastustaja hoiatas kaebajat ettekirjutuse täitmata jätmisel sunniraha kohaldamisega. Hoiatuses märgitud sunniraha suurus ei välista hilisemat kaalumist; 8) kirjad edastati kaebaja esindaja meiliaadressile, samuti XXX aadressil palvega suunata need kaebaja esindajale edasi, kuna kaebaja ja tema esindaja jätsid korduvalt kinnitamata e-kirjade kättesaamist. Vald on juhtunu pärast vabandanud.
6.Tallinna Halduskohus jättis 2. aprilli 2020. a otsusega kaebuse rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) vaidlust pole selle üle, et üksikelamu teenindamiseks rajatud mahuti paikneb Joa puhkeala kinnistul, mille omanik on vastustaja. Vastustaja 16. jaanuari 2014. a ehitusloa aluseks oleva ehitusprojekti asendiplaani kohaselt paikneb kogumismahuti Metsaveere kinnistul; 2) kaebajal ei ole õigust vastustaja kinnistut kasutada. Ehitusõigus ei reguleeri omandisuhteid. Tõendatud pole see, et vastustaja oleks kaebajale andnud nõusoleku rajada mahuti vastustaja maale. Juba üksnes selle asjaolu tõttu pole mahuti rajatud õiguslikul alusel ja ettekirjutuse tegemisest selleks piisas;
3(7)
3-19-1431 3) kaebaja lähtub ekslikult 2013. a projektist, mille on heaks kiitnud Maanteeamet ja Päästeamet. Viimati märgitud projekti ei ole vald kinnitanud. Vastustaja nõudis 22. juuli 2013. a kirjas nr 7-6/1905-1, et kaebaja paigutaks mahuti enda kinnistule. Ehitusloa taotluse juurde esitati asendiplaan, millelt nähtub, et mahuti asub Metsaveere tee kinnistul. Asendiplaan on 16. jaanuari 2014. a ehitusloa nr 3/2014 aluseks. Kaebajale kui ehitusprojekti tellijale peavad vastavad asjaolud olema teada. Asjaolu, et kaebaja pole viimast projekti ise allkirjastanud, eelnevat järeldust ei muuda, kuivõrd ehitusprojekt ei vaja tellija, vaid haldusorgani kinnitust. Ka projekteerimistingimuste p-s 5 on märgitud, et kaebajal tuli kanalisatsioon lahendada enda kinnistul. Seetõttu ei ole kaebaja ehitanud kooskõlas ehitusprojektiga ja vaidlustatud ettekirjutus on õiguspärane; 4) vastustaja on õigesti märkinud, et ettekirjutuse õiguspärasus ei sõltu sellest, kas ehitustööd olid lõppenud või mitte. Seejuures kinnitavad tõendid, et mahuti paigutamise osas olid ehitustööd lõppenud. Kaebaja deklareeris kasutusloa taotlemisega ehitustööde lõppemist; 5) praeguse vaidluse esemeks pole vastustaja kohustus müüa vaidlusalune maa kaebajale. Kaebajal puuduks selline subjektiivne õigus; 6) kaebajat teavitati järelevalvemenetluse algatamisest. Vastustaja võimaldas kaebajal toimikuga tutvuda vastustaja tööruumides. Erandi tegemist ja materjalide elektroonilist saatmist ei pidanud vastustaja võimalikuks; 7) sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Vastustaja hoiatas 1200 euro suuruse sunnirahaga. Tegemist pole ülemäärase sunnirahaga. Sunnivahend peab omama mõju. Vastustaja ei pidanud hoiatuses hakkama sunniraha suurust pikemalt põhjendama, kuna ka sunniraha rakendamine peab olema proportsionaalne; 8) ettekirjutuse tühistamist ei too kaasa see, et vastustaja edastas menetlusdokumente menetlusvälistele isikutele. Vastustaja selgitas, miks ta seda tegi; 9) vastustaja tegi 1. oktoobri 2019. a vastuse lisas 1 ilmse trükivea, kui märkis järelevalve menetluse aadressiks Toominga tee 4. Vastustaja parandas selle ja märkis õige aadressi (s.o Toominga tee 8). Paikvaatlus toimus õigel aadressil; 10) järelevalve viidi läbi EhS § 130 lg 2 p 3 ja KorS § 28 lg 1 alusel; 11) paikvaatluse protokoll vastab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 18 lg 2 nõuetele. Protokollis viidati fotokaamera mudelile. Asjaolu, et koordinaatide seadet ei kasutatud, ei too kaasa ettekirjutuse tühistamist, kuna vaidlust pole selle üle, et mahuti ei asu kaebaja kinnistul.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist. Apellant on kokkuvõtlikult järgmisel seisukohal: 1) arusaamatu on, mille alusel algatas vastustaja järelevalvemenetluse. Vald pole ohu mõistet sisustanud; 2) vastustaja lubas suuliselt 2013. a-l paigutada mahuti Joa puhkeala kinnistule ja et ühistul on võimalik see maatükk omandada; 3) kaebaja tegutses kooskõlastatud ehitusprojekti alusel, mistõttu puudub korrarikkumine; 4) kuna avalikkusele oht puudub, ei ole järelevalvemenetlus otstarbekohane; 5) kaebajale pole näidatud järelevalvemenetluse dokumente ega selgitatud õigusi. Kaebaja vastuväited jäeti arvestamata; 6) Toominga tee 8 kinnistu kuulub kahele isikule, mistõttu on arusaamatu, miks tehti ettekirjutus ainult ühele omanikule; 7) paikvaatluse juures ei viibinud Toominga tee 8 kinnistu omanikud. Protokolli pole omanikele tutvustatud. Arusaadav pole, millega fotod tehti ja koordinaadid määrati. Selles osas on protokoll puudulik. Piltidelt ei selgu kaevuluugi asukoht. Vastustaja väide, et mahuti asub Joa puhkeala kinnistul, on paljasõnaline; 4(7)
3-19-1431 8) arusaamatuks jääb, kuhu vastustaja kergliiklusteed planeerib; 9) vastustaja pole põhjendanud enda otsust keelduda Joa puhkeala kasutusse andmisest; 10) vastustaja pole 2013. a e-kirjas seadnud kohustuslikke nõudmisi mahuti paiknemise kohta. Tegemist on eraõigusliku vaidlusega. Arusaamatu on, kuidas takistab 70x70 cm mahuti vastustaja õigusi. Vastustajal on kohustus tagada kanalisatsiooni olemasolu; 11) vastustaja teavitas kaebajat väidetavalt 2013. a-l. Kaebaja pole aga vastustajale oma elektronposti aadressi andnud, tegemist oli kaebaja tööalase meiliaadressiga. Kaebaja pole andnud nõusolekut saata töömeilile dokumente; 12) rikuti uurimiskohustust ja kaebaja ärakuulamisõigust; 13) kaebaja väidab, et toimikust ei nähtu vastustaja esindaja volitust. Samuti taotleb kaebaja, et kohus nõuaks vastustajalt välja 27. novembri 2018. a vaatlusprotokolli metaandmed (s.o fotod teinud seadme andmed ning millises süsteemis on koordinaadid määratud).
8.Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) vastustaja nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega kord neid; 2) kaebaja on apellatsioonkaebuses esitanud uued tõendid, mis ei puuduta käesolevat asja. Kaebaja pole põhjendanud, miks tõendid jäeti halduskohtule esitamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Kaebaja on apellatsioonkaebusele lisanud 8 dokumenti: 1) paikvaatluse protokoll (dtl 101 – 106); 2) kaebaja meilivahetus vastustajaga seoses kasutusloa taotlemisega (dtl 107); 3) väljavõte Jõelähtme valla üldplaneeringust (dtl 108); 4) vastustaja vastus kaebaja esindaja teabenõudele selle kohta, millal lubatakse AÜ-l Jägala liituda tsentraalse kanalisatsiooni ja puhta joogiveega (dtl 109); 5) Maa-ameti vastus kaebaja esindaja pöördumisele riigimaa võõrandamise kohta (dtl 111–112); 6) asendiplaanid (dtl 113–114) ning 7) vastustaja 22. juuli 2013. a kiri nr 7-6/1905-1 (dtl 115). Ringkonnakohus tagastab esitatud dokumendid. Kaebaja pole taotlenud tõendite asja juurde võtmist ega esitanud põhjendusi, miks need esitatakse ringkonnakohtule (HKMS § 198 lg 3). Seejuures on toimikus juba olemas paikvaatluse protokoll, asendiplaanid ja vastustaja 22. juuli 2013. a kiri (s.o käesoleva otsuse p 8 alap-des 1, 6 ja 7 nimetatud dokumendid). Toimikut ei tule koormata dokumentidega, mis seal on juba olemas. Käesoleva otsuse p 8 alap-des 2–5 nimetatud dokumendid tuleks tagastada ka põhjusel, et need ei oma asja lahendamisel tähtsust (HKMS § 62 lg 2). Kaebaja on 16. septembri 2020. a apellatsioonkaebuse täiendusele lisanud foto, mis kaebaja väite kohaselt tõendab seda, et vastustaja on enda kinnistule lubanud ehitada eratee. Viidatud tõend ei oma asja lahendamisel tähtsust (HKMS § 62 lg 2). Kaebaja taotlus tõendite kogumiseks (s.o nõuda välja andmed selle kohta, millise seadmega on fotod tehtud ning millises süsteemis on koordinaadid määratud) tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja pole selgitanud, miks ta nõuab neid tõendeid apellatsioonimenetluses, mitte halduskohtus. Teave pole ka vajalik asja lahendamiseks, kuna andmed seadmete kohta, millega fotod tehti ja koordinaadid määrati, ei mõjuta vaatlusprotokolli usaldusväärsust (vt käesolev otsus, p 12) (HKMS § 62 lg 2).
5(7)
3-19-1431
10.Vaidlustatud ettekirjutus-hoiatuse aluseks on asjaolu, et kaebajal tuli paigutada reovee kogumismahuti temale kuuluvale Metsaveere tee kinnistule, kuid ta paigutas selle vastustajale kuuluvale Joa puhkeala kinnistule. Vaidlustatud ettekirjutus tehti KorS § 28 lg 1 alusel.
11.Vastustaja andis 7. märtsi 2013. a korraldusega nr 142 kaebajale projekteerimistingimused muu hulgas Toominga tee 8 kinnistul asuva suvila laiendamiseks üksikelamuks. Projekteerimistingimuste p 5 kohaselt tuli kanalisatsioon kavandada selliselt, et kogumismahuti rajatakse kinnistule (dtl 50–52). Projekteerimistingimuste p-dest 1 ja 5 järeldub, et kinnistuna mõeldakse kaebajale kuuluvat Toominga tee 8 kinnistut. Kaebaja esitas ehitusloa taotlemisel vallale koos ehitusprojektiga ka asendiplaani, millel oli reovee kogumismahuti paigutatud mitte kaebaja kinnistule, vaid naaberkinnistule (dtl 21). Viidatud probleemile juhtis vastustaja kaebaja tähelepanu 22. juuli 2013. a kirjas nr 7-6/1905-1, milles nõudis, et kogumiskaev paigutataks kaebaja kinnistule (dtl 54). Seejärel esitati uus asendiplaan, millel oli reovee kogumismahuti tingmärgi juurde kirjutatud, et see kuulub likvideerimisele, ning kogumismahuti uus tingmärk oli paigutatud kaebaja kinnistu lõunapoolsesse ossa (dtl 59). Seega viimase asendiplaani kohaselt ei paiknenud reovee kogumismahu enam naaberkinnistul, vaid kaebaja kinnistul. Seejärel väljastas vastustaja kaebajale ehitusloa (dtl 57–58). Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et asendiplaani tuli samuti käsitada osana ehitusprojektist, kuna see sisaldas ehitamiseks vajalikku teavet muu hulgas selle kohta, kuhu kavandatakse reovee kogumismahuti (EhS § 5). Asjaolust, et esimesele asendiplaanile olid andnud oma kooskõlastuse Maanteeamet ja Päästeamet (vt dtl 21) ning nad pole uuesti kooskõlastanud viimast asendiplaani (vt dtl 59), ei järeldu, et reovee kogumismahuti võiski rajada naaberkinnistule. Algselt esitatud asendiplaani muudeti viimase asendiplaaniga üksnes reovee kogumismahuti paiknemist puudutavas osas. Ülejäänud osas ei ole algselt esitatud asendiplaani muudetud. Kuna reovee kogumismahuti paiknemise küsimus ei puudutanud Maanteeameti ja Päästeameti ülesandeid, ei tulnud viimases asendiplaanis tehtud muudatusele uuesti küsida eespool nimetatud ametite kooskõlastusi (EhS § 42 lg 7). Seega tuli kaebajal reovee kogumismahuti asukoha valikul juhinduda projekteerimistingimustes toodud ja viimase asendiplaaniga muudetud asukohast.
12.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti tuvastanud, et kaebaja rajas reovee kogumismahuti mitte enda kinnistule, vaid naaberkinnistule. Vastustaja korraldas Toominga tee 8 kinnistul 27. novembril 2018 paikvaatluse, mille protokollis on märgitud, et kaebaja kinnistu on piiratud piirdeaiaga ning reovee kogumismahuti asub väljaspool piirdeaeda Joa puhkeala kinnistul (dtl 44–45). Protokollile on lisatud fotod ja Maa-ameti kaardiserveri väljavõte (dtl 46–48). Protokollis kajastatud ametniku poolt visuaalselt tajutu, tehtud fotod ja Maa-ameti kaardiserveri väljavõte lubavad järeldada, et kaevuluuk ei asu kaebaja kinnistul, vaid Joa puhkeala kinnistul. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid (nt fotod, Maa-ameti kaardiserveri väljavõte vms), mis kinnitaksid vastupidist või seaksid vastustaja tõendid kahtluse alla. Kaebaja pole ka väitnud, et reovee kogumismahuti paikneks siiski tema kinnistul. Protokollis ja sellele lisatud dokumentides ei ole selliseid puudusi, mis annaksid põhjust kahelda selle usaldusväärsuses (HMS § 18 lg-d 2 ja 3).
13.Eeltoodust tulenevalt on vastustaja ringkonnakohtu hinnangul õigesti järeldanud, et kaebaja pole reovee kogumismahutit rajanud vastavalt projekteerimistingimustes nõutule ja asendiplaanil kajastatule. Kaebaja on reovee kogumismahuti ehitamisel rikkunud oma
6(7)
3-19-1431 kohustust järgida projekteerimistingimusi ja ehitada kooskõlas ehitusprojektiga (EhS § 12 lg 1 ja § 19 lg 1 p 1).
14.Kuna kaebaja ei ole reovee kogumismahutit rajanud kooskõlas projekteerimistingimuste ja ehitusprojektiga, on tegemist kestva korrarikkumisega ehitusõiguse valdkonnas. Ehitusalast riiklikku järelevalvet teostaval korrakaitseorganil KorS § 6 lg 1 ja EhS § 130 lg 2 p 1 mõttes (s.o kohaliku omavalitsuse üksusel) on õigus nõuda riikliku järelevalve üldmeetmena kestva korrarikkumise lõpetamist KorS § 28 lg 1 alusel. KorS § 28 lg 1 ei ole kohaldatav mitte üksnes ohu tõrjumiseks, vaid ka korrarikkumise lõpetamise nõudmiseks. Praegusel juhul nõudis vastustaja kui korrakaitseorgan kestva korrarikkumise lõpetamist, jättes kaebajale selleks kaks alternatiivset valikut (vt käesolev otsus, p 1). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kumbagi nõuet pidada ülemääraseks. Reovee kogumismahuti valesse asukohta paigutamisega võttis kaebaja endale riski, et talt võidakse nõuda selle ümber paigutamist enda kinnistule, nagu nägid selle ette projekteerimistingimused ja ehitusprojekt.
15.Ettekirjutuses hoiatati kaebajat 1200 euro suuruse sunniraha rakendamisega, kui ta jätab kohustuse tähtpäevaks täitmata. Hoiatus ei tähenda seda, et sellises suuruses sunniraha hiljem kindlasti ka rakendatakse. Ettekirjutuse adressaadil on võimalik ettekirjutusega peale pandud kohustus täita. Kui ettekirjutuses märgitud kohustus jäetakse täitmata ja haldusorgan otsustab hoiatuses märgitud sunniraha rakendada, arvestab ta selle juures kaalumisreegleid ja õiguse üldpõhimõtteid. Hoiatus ei ole lõplik ja siduv otsus (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 22. aprilli 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-72-14, p 14). Seejuures pole kaebajat hoiatatud kõige kõrgema sunniraha määraga (s.o 6400 eurot), samuti arvestas vastustaja sellega, et summa motiveeriks kestvat korrarikkumist lõpetama.
16.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja väidetud menetluslikud rikkumised pole sellist laadi, mis tingiksid vaidlustatud ettekirjutuse ja hoiatuse tühistamise. Ringkonnakohus ei korda halduskohtu seisukohti uuesti üle. Seejuures pole käesoleva vaidluse esemeks vastustaja kohustus müüa Joa puhkeala kinnistu osaliselt kaebajale. Apellatsioonkaebuses esitatud uus väide, et ettekirjutus on tehtud üksnes kinnistu ühele omanikule, mitte aga ka teisele, ei mõjutaks ettekirjutuse kehtivust. Kaebaja pole selgitanud, kuidas viidatud asjaolu takistaks tal õiguslikult ettekirjutuse täitmist. KorS § 15 lg-st 4 tulenevalt on võimalik ettekirjutus teha ka ainult ühele kaasomanikule, kui temal on ohu või korrarikkumisega oluliselt tihedam seos kui teistel kaasomanikel (nt Riigikohtu 28.02.2018 otsus nr 3-15-1607, p 14).
17.Ettekirjutuse tegemise aluseks on asjaolu, et kaebaja pole reovee kogumismahutit paigutanud enda kinnistule, mistõttu ei ole ta ehitanud kooskõlas projekteerimistingimuste ja ehitusprojektiga. Seega puudub vajadus analüüsida seda, kas vastustaja saab riikliku järelevalve üldmeetme alusel kaitsta ka enda kui kinnisasja omaniku õigusi ebaseaduslike rajatiste vastu. Selles osas muudab ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendusi.
18.Ringkonnakohus ei jaga kaebaja seisukohta, et vastustaja pole enda esindajale volitust väljastanud. Volitus on toimikus (dtl 35).
Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
20.Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.