Otsuse avalikult teatavaks 2. aprill 2020, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number
3-19-1431
Haldusasi
XX kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse 02.04.2019 ettekirjutus-hoiatus nr 1912899/00051 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja: XX, volitatud esindaja YY Vastustaja: Jõelähtme vald
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX kaebus tervikuna rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.
3.Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 4. mai 2020. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse
päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Jõelähtme Vallavalitsus tegi 02.04.2019 XXle ettekirjutus-hoiatuse nr 1912899/00051, milles kohustas: Viia ehitis asukohaga Toominga tee 8, Ruu küla, Jõelähtme vald ja seda teenindav rajatis vastavusse kinnitatud ehitusprojektiga (reovee kogumismahuti lahendada ehitusprojektiga ettenähtud kohas). Vastavusse viimiseks on kaks varianti: Variant 1: Viia ehitis asukohaga Toominga tee 8, Ruu küla, Jõelähtme vald vastavusse Jõelähtme Vallavalitsuse poolt 16.01.2014 väljastatud ehitusloa nr 3/2014 aluseks oleva ehitusprojektiga (rajada reovee kogumismahuti ehitusloa nr 3/2014 aluseks oleva ehitusprojekti asendiplaanil näidatud asukohta). Variant 2: Esitada pädevale asutusele (Jõelähtme Vallavalitsus) menetlemiseks nõuetekohane ehitusprojekti muudatus, mis puudutab elamut teenindavat reovee kogumismahutit.
2.30.04.2019 esitas XX Jõelähtme Vallavalitsusele vaide ettekirjutus-hoiatusele nr 1912899/00051. Jõelähtme Vallavalitsuse 27.06.2019 korraldusega nr 528 (vaideotsus) jäeti vaie rahuldamata.
3.26.07.2019 esitas XX esindaja YY Tallinna Halduskohtule kaebuse Jõelähtme Vallavalitsuse 02.04.2019 ettekirjutus-hoiatus nr 1912899/00051 tühistamiseks.
4.27.08.2019 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. 09.03.2020 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
5.Kaebuse esitaja palub tühistada Jõelähtme Vallavalitsuse 02.04.2019 ettekirjutus-hoiatuse nr 1912899/00051 alljärgnevatel põhjustel.
5.1.Kaebuse esitaja leiab esmalt, et alusetu on 27.11.2018 Jõelähtme Vallavalitsuse ametniku väide, et vaatluse hetkel olid ehitustööd lõppenud. 2018.a septembris paigaldati ehitisele katus. Sama aasta novembris detsembris teostati elektritöid. 2019.a teostatakse küttesüsteemi ajakohastamist koos sisetöödega. Lisaks teostatakse 2019.a fassaaditöid vastavalt ehitusprojektile. Seega jääb ametniku väide paljasõnaliseks. Tegemist ei ole erialaste teadmistega ametnikuga, kellel oleks alust väita, et novembriks 2018.a olid kõik ehitustööd teostatud.
5.2.Kaebajale jääb arusaamatuks ka ettekirjutuses esitatud väide, et vallavalitsuse poolt 16.01.2014 väljastatud ehitusloa nr 312014 aluseks oleva ehitusprojekti (OU ATTENTUS NOVUS töö nr EP 09/13) asendiplaani kohaselt on projekteeritava kogumismahuti asukoht Metsaveere tee kinnistul (nimetatud toimik asub kaebuse kohaselt Jõelähtme Vallavalitsuses). Nimetatud ehitusprojektis, mis on 18.10.2013 Maanteeameti poolt, 19.06.2013 Päästeameti poolt kooskõlastatud ja vallavalitsuse poolt väljastatud, on kogumismahuti paigaldatud vastavalt ehitusprojektile.
5.3.Samuti jääb arusaamatuks, miks keeldus 30.01.2019 Jõelähtme Vallavalitsus XX taotluse rahuldamisest. Haldusorgani keeldumine oli motiveerimata ja vastus põhjendamata.
5.4.Samuti ei võimaldanud haldusorgan tutvuda menetlusdokumentidega tehes põhjendamatuid takistusi dokumentidega tutvumiseks. See on vastuolus hea halduse tava ja kiire ning ökonoomse menetlusega. Kaebuse esitamiseni ei ole kaebuse esitajal võimaldatud tutvuda käesolevas asjas kogutud dokumentidega/tõenditega. Sellega rikuti kaebuse esitaja menetlusklikke õigusi, sh õigust esitada menetluse käigus asjassepuutuvaid selgitusi. Kaebuse esitaja ei saanud realiseerida oma kaitseõigust, vastulause esitamise osas.
5.5.Kaebuse esitaja on seisukohal, et Toominga tee 8 elamu on ehitusjärgus ja seega ettekirjutuse tegemine ei ole põhjendatud ning vastuolus EhS § 12 lg 1 ja 2 kuna ehitis ehitatakse vastavalt ehitusprojektile.
5.6.Kaebajale jääb arusaamatuks kuidas haldusorgan on määranud sunniraha suuruse. Vastustaja on jätnud kaalumata ka muud leebemad võimalused, rakendades põhjendamatult koheselt intensiivset meedet jättes seejuures oma valiku põhistamata.
5.7.Lisaks on vastustaja käesoleva menetluse käigus väljastanud menetlusmaterjale kolmandatele isikutele ning seejuures jätnud vastamata kaebusele. Nimelt edastas Jõelähtme järelevalveametnik Sergei Dõmša vastuse toimikuga tutvumise kohta e- posti aadressile [email protected]. Lisaks on haldusorgan 06.03.2019 edastanud materjalid ka täiesti võõrastele isikutele [email protected] ning [email protected].
5.8.Kaebuse esitaja valduses on kooskõlastatud 2013.a dokument (tl tl 16), mis tõendab, et reovee kogumismahuti lahendati kinnistul Toominga tee 8 vastavalt ehitusprojektile ja ehitusloale. Vald nõustus kogumismahuti paigaldamisega ehitusloas märgitud kohta. Valla tollane põhjendus oli, et kuna vald lähitulevikus ei ole võimeline rajama Jägala ühistu territooriumile kanalisatsiooni, siis on igati mõistlik paigaldada reovee kogumismahuti ehitusloas märgitud kohta. Samas antud maatükk, kus reovee kogumismahuti paiknes, ei kuulunud vallale. Nii ühistu kui ka elanikud pöördusid esimest korda valla poole 2011.a, et vald võimaldaks ühistule õiguse saada maatüki omanikuks. Toona vald selgitas, et algatatakse vastav menetlus ja kui jõutakse niikaugele, et otsustatakse omandi küsimus, siis sellest teavitatakse ka ühistu elanikke. Jõelähtme vald elanikke ei teavitanud.
5.9.Kaebuse esitaja ei tea kellele nimetatud maatükk kuulub, kus reovee mahuti asub. Kuna Jõelähtme vald ei ole kaebuse esitajale esitanud vastavaid dokumente, ei saa hetkel üheselt vastata, kelle maal reoveemahuti asub kuna mõõdistused on vanad ja paljuski ei vasta tõele. Tänaseks on selge, et ühistu ja ühistu territooriumil olevad kruntide piirid ei vasta tegelikkusele. Kokkuvõtvalt väidab kaebaja, et vald oli teadlik ja andis vastava nõustumuse reovee mahuti paigaldamiseks praegusesse kohta Joa puhkealale.
5.10.Kaebaja leiab, et vastustaja 01.10.2019 allkirjastatud vastuses lisas 10 on esitatud dokument, mis ei vasta tõele. Lisa 10 dokumendi osas ei ole näha haldusorgani allkirju, mis kinnitaks kaebuse esitaja väiteid, et Toominga tee 8 ehitusprojekti on Jõelähtme vald kooskõlastanud, sellisel kujul nagu kaebuse esitaja on oma kaebuses väitnud. Lisaks juhib kaebuse esitaja kohtu tähelepanu, et Jõelähtme valla 01.10.2019 esitatud vastuse lisas 9 asendiplaanil ei ole kinnistu Toominga tee 8 omaniku allkirja. Seega kaebuse esitaja leiab, et haldusorgan on esitanule kohtule moonutatud tõendeid ning eksitades sellega kohut.
5.11.Vastustaja 01.10.2019 esitatud vastuse lisa 1 teatises on märgitud paikvaatluse teostamise aadressiks Toominga tee 4 mida hiljem on keegi käeliselt muutnud. Seega jääb arusaamatuks, milline on paikvaatluse täpne aadress. Sellisel kujul haldusdokumendi muutmine seab kahtluse alla dokumendi usaldusväärsuse ja seda ei saa kasutada tõendina.
5.12.Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks haldusorgani tegevus käeolevas asjas. Vastavalt korrakaitseseaduse (KorS) § 2 lg 4 on riiklik järelevalve korrakaitseorgani tegevus eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine. Käesoleval ajal ei ole haldusorgan põhjendanud ega sisustanud korrakaitseseadusest tulenevaid aluseid ja eesmärke. Haldusorgan on ise 2013.a kinnitanud ja kooskõlastanud ehitusprojekti Toominga tee 8. Seega on kohatu haldusorgani poolt väita ja juhinduda KorS § 2 lg 4. Tänaseni ei ole haldusorgan esitanud ühtegi põhjendust ja alust riikliku järelevalve algatamiseks. KorS § 2 eeldab ohu ja korrarikkumise olemasolu, mida antud juhul ei saa väita. Haldusorgan on ise ehitusprojekti 2013.a maikuus kinnitanud.
5.13.Kaebaja on seisukohal, et paikvaatluse protokollis esinevad olulised puudused. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 18 lg 1 menetlustoiming protokollitakse. Sama paragrahvi lg 2 p 1-5 kohaselt peab protokoll sisaldama: menetlustoimingu teostamise aega ja kohta; menetlustoimingut läbiviiva haldusorgani nime ning kohal viibivate menetlusosaliste, tõlkide,
ekspertide ja tunnistajate nimesid; menetlustoimingu eesmärki; menetlustoimingu käigus esitatud taotlusi; menetlusosalise seletuste, eksperdi või tunnistaja ütluste sisu või paikvaatluse tulemust. 27.11.2018 koostatud paikvaatluse protokollist ei selgu mis oli menetlustoimingu eesmärk. Lisaks ei ole protokollis märgitud menetlusosalisi ja nende poolt esitatud taotlusi. Lisaks ei selgu paikvaatluse protokollist, milliseid tehnilisi vahendeid kasutati koha fotografeerimisel ja koordinaatide määramisel ning millises süsteemis koordinaate määrati. Lisaks jääb arusaamatuks paikvaatluse protokolli koostamise päev. Kuna protokollil puudub mingisugunegi viseering, mis välistaks vaidluse dokumendi koostamise kuupäeva üle, mis omakorda viitab asjaolule, et haldusorgan on rikkunud menetlusnõudeid.
5.14.Kaebaja palub kaebuse rahuldada ning kõik kohtukulud jätta haldusorgani kanda. Kaebuse esitaja on kulutanud käesolevale haldusasjale kokku 9h (kaebuse koostamine 4h, vastustaja vastusega tutvumine 2h, vastuse ja taotluse koostamine 3h) ning palub kohtult mõista haldusorganilt välja mõistlikud menetluskulud. Kaebuse esitaja jätab tunnihinna määramise kohtu otsustada.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
6.Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu kogu ulatuses.
6.1.Ehitusseadustiku (EhS) § 12 lg 1 sätestab, et ehitada tuleb ehitusprojekti kohaselt. Vaidlustatud ettekirjutuse nõue oli viia kogumismahuti vastavusse kinnitatud ehitusprojektiga ja seega ei ole oluline ega oma ettekirjutuse õiguspärasuse hindamisel tähtsust, kas kinnistul Toominga tee 8 on ehitustööd lõppenud või mitte. Ametniku väide, et vaatluse hetkel olid ehitustööd lõppenud, ei riku ettekirjutuse adressaadi õigusi ning ei muuda ettekirjutuse sisu. 27.11.2018 aastal teostati Toominga tee 8 kinnistul paikvaatlust, mille käigus koostati ka paikvaatluse protokoll, millele lisati kohapeal tehtud fotod. Kogutud tõenditega tutvudes selgus, et vaatluse hetkel ei olnud hoone ehitusjärgus ja arvestades fotodega jäädvustatut võib arvata, et ehitis on lausa kasutusel. 07.02.2019 esitas ettekirjutuse adressaat kasutusloa taotluse, mis tagastati vallavalitsuse poolt läbi vaatamata. Kasutusloa taotluse esitamisega deklareeris ehitise omanik, et ehitustööd on lõppenud ja valminud ehitis on valmis tavapäraseks kasutamiseks. Seega on vaide esitaja ise kasutusloa taotluse esitamisega kinnitanud, et ehitis on tema hinnangul valmis sellisel määral, et ehitist saab kasutada ja kõik ehitusprojekti kohased tööd on tehtud.
6.2.Vaide esitaja viitab Vallavalitsuse poolt 16.01.2014 väljastatud ehitusloa nr 3/2014 aluseks oleva ehitusprojekti (OU ATTENTUS NOVUS töö nr EP 09/13) kooskõlastuslehele, jättes tähelepanuta sama ehitusprojekti 2013 aasta septembris lisatud asendiplaani (tl 40). YY v esitas 07.02.2019 kasutusloa taotluse, millele oli lisatud ehitusprojekti eelpoolnimetatud asendiplaan, seega ettekirjutuse adressaat oli teadlik, et lisaks kooskõlastuslehele sisaldab kohaliku omavalitsuse poolt ehitusloa saanud ehitusprojekt asendiplaani ning kooskõlastuslehel kajastatud mahuti lahendus (asukoht) erineb ehitusprojekti asendiplaanil kajastatud lahendusest (tl 41). Asendiplaani kohaselt oli reovee kogumismahuti asukoht märgitud Metsaveere tee kinnistule. Oluline on märkida, et asendiplaan on koostatud hiljem kui eelpool nimetatud kooskõlastuslehed. Lõplik ehitusprojekti lahendus, mille alusel väljastatakse ehitusluba, oli valmis peale viidatud kooskõlastuste andmist. Kuna mahuti asukoha muutmine ei mõjutanud ega puudutanud Päästeameti ja Maanteeameti pädevusvaldkonda jäävaid ja nende ametkondade poolset kooskõlastamist vajavaid tingimusi ja küsimusi, siis ei olnud vajalik ehitusprojekti täiendav kooskõlastamine peale asendiplaanil mahuti asukoha muutmist.
6.3.Ehitusloa väljastaja on ühtlasi Joa puhkeala maaüksuse omanik, kes ei olnud juba ehitusloa väljastamise hetkel nõus mahuti paiknemisega Joa puhkeala maaüksusel nagu algne ja kooskõlastamisele saadetud projektilahendus ette nägi. Seega puudus Joa maaüksuse omaniku nõusolek mahuti rajamiseks Joa puhkealale. Uue asukoha kavandamine ja ehitusprojekti asendiplaani (september 2013) koostamine oli tingitud asjaolust, et vastasel juhul ei oleks
haldusorgan ehitusluba väljastanud, kuna nagu eelpool mainitud, puudus maaomaniku nõusolek. Seega oli vaide esitaja teadlik uuest mahuti asukohast, kuna vaide esitaja oli ise ehitusprojekti tellija (sh septembris 2013 koostatud asendiplaani tellija), mida kinnitab ehitusprojekti tiitelleht, kuhu on tellijana märgitud XX.
6.4.26.02.2019 esitas YY vallavalitsusele avalduse, millega soovis tutvuda Toominga tee 8 kinnistuga seotud järelevalvemenetluse toimikuga. Vallavalitsus vastas oma 27.02.2019 kirjaga (lisa 11), et HMS § 37 lg 3 kohaselt toimikuga tutvumine toimub üldjuhul haldusorgani tööruumides ametiisiku juuresolekul. Sama kirjaga võimaldati avaldajal tutvuda järelevalvemenetluse toimikuga ametiruumides vastuvõtuajal 5. ja/või 6. märtsil 2019 aastal. YY esitas 04.03.2019 uue taotluse, millega palus edastada riikliku järelevalvemenetluse toimik elektrooniliselt. Vaide esitaja põhjenduseks oli toodud, et ei saa pidada eesmärgipäraseks tulla Tallinnast Jõelähtme valda üksnes toimikuga tutvumiseks. Vallavalitsus jättis oma vastusega 06.03.2019 YY taotluse rahuldamata ning võimaldas tutvuda toimikuga vallavalitsuse ruumides, mida YY tänaseni teinud ei ole. Pärast järelevalvemenetluse otsuse tegemist ei ole ettekirjutuse adressaat kinnitanud ettekirjutuse kättesaamist ega avaldanud toimikuga tutvumise soovi. Seega vaide esitaja väide, et tänaseni ei ole võimaldatud tutvuda kogutud dokumentidega/tõenditega, ei vasta tõele.
6.5.Vastustaja peab vajalikuks märkida, et vajadusel kohaldatakse sunnivahendit üksnes mahus, mis on ettekirjutuse täitmiseks minimaalselt vajalik ja sunnivahendi kohaldamine lõpetatakse kohe, kui Toominga tee 8 kinnistu reovee kogumismahuti on viidud vastavusse ühega kahest alternatiivsest võimalusest, milleks esimeseks on viia ehitis asukohaga Toominga tee 8, Ruu küla, Jõelähtme vald vastavusse Jõelähtme Vallavalitsuse poolt 16.01.2014 väljastatud ehitusloa nr 3/2014 aluseks oleva ehitusprojektiga või teiseks esitab kaebaja Jõelähtme vallavalitsusele menetlemiseks nõuetekohase ehitusprojekti muudatuse, mis puudutab elamut teenindavat reovee mahutit. Sunnivahendi rakendamise eeldused tulenevad asendustäitmise ja sunnirahaseadusest (edaspidi ATSS), milleks on kehtiva ettekirjutuse olemasolu, millega on adressaadile pandud kohustus teha nõutav tegu või hoiduda keelatud teost (ATSS § 4 lg 1); haldusorgan on adressaati hoiatanud sunnivahendi rakendamise eest, kui ettekirjutus jäetakse määratud tähtajaks täitmata; adressaat on jätnud ettekirjutuse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata; sunnivahendi rakendamist välistavate asjaolude puudumine (ATSS § 8 lg 3). Käesoleval juhul on tehtud kaebajale kirjalik hoiatus sunnivahendi rakendamise võimaluse kohta, kui kaebaja ei vii antud kuupäevaks reovee kogumismahutit vastavusse projekteerimistingimustega ja ehitusloa taotluste märkuste punktiga nr 3 või ei esita menetlemiseks nõuetekohast ehitusprojekti muudatust elamut teenindava reovee mahuti rajamiseks. Jõelähtme Vallavalitsus peab vajalikuks selgitada, et hoiatus ei ole lõplikult siduv otsustus, mis tingiks vältimatult sunniraha rakendamise ja välistaks haldusorgani kaalutlusõiguse, kuid hoiatuses märgitud summa peab olema võimalikult lähedane eeldatavasti tegelikult rakendatavale sunniraha suurusele. Haldusorgan andis oma ettekirjutus-hoiatuses 02.04.2019 nr 1912899/00051 kaebajale tähtaja täita ettekirjutus 31.10.2019 k.a. Vastustaja on seisukohal, et antud ettekirjutuse toimingute teostamise tähtaeg on adressaadile üheselt mõistetav ja samuti reaalselt täidetav.
6.6.Jõelähtme Vallavalitsus möönab, et järelevalve menetluses edastati informatsiooni kaebaja volitatud esindaja YY tööandja meiliaadressile, nagu xxxxxxxx (kaebaja esindaja 24.01.2019 taotluses Jõelähtme Vallavalitsusele antud kui kaebaja ametlik meiliaadress) ning [email protected] palvega suunata e-kirjad YY edasi, sest ei kaebaja ega tema volitatud
esindaja polnud korduvalt kinnitanud vastustaja e-kirjade kätte saamist. Jõelähtme Vallavalitsus on juhtunu pärast kirjalikult vabandanud. Samas ei näe vastustaja seost kaebaja poolt antud etteheite ja haldusakti õiguspärasuse vahel.
6.7.Vastustaja toob välja, et kaebaja täiendavates avaldustest nähtuvalt ei käi käesolevas asjas sisulist vaidlus selle üle, et ettekirjutus-hoiatuse adressaat on paigaldanud reovee kogumismahuti ebaseaduslikult vastustaja omandisse kuuluvale Joa puhkeala maaüksusele. Kaebaja tugineb oma 19.03.2020 esitatud seisukohas puhtal kujul spekulatiivsetele, oletuslikele või hüpoteetilistele puudustele vastustaja poolt haldusmenetluse käigus läbiviidud toimingutes. Selline formaalsete puuduste otsimine ei muuda mingilgi viisil faktilist asjaolu, et kaebaja on ehitanud oma elamu teenindamiseks vajaliku reoveemahuti väljapoole oma kinnistu piire. Vastustaja on juba selgitanud, et kaebaja selline käitumine on vastuolus kehtiva õigusega, vastuolus väljastatud projekteerimistingimuste ja ehitusloaga. 16.01.2014 väljastatud ehitusloal nr 3/2014 punktis 5 on eraldi välja toodud tingimus, et „Ehitustööde läbiviimisel ei tohi rikkuda teistele isikutele kuuluvaid asjaõigusi.“ Isegi kui reovee mahuti ehitamine väljapoole oma kinnistu piire ei oleks vastuolus avalikõiguslike aktidega, siis ei tähendaks see veel seda, et võõrale maale ehitamine ilma maaomaniku laota oleks õiguspärane.
6.8.Arusaamatuks jääb vastustajale kaebaja väide nagu oleks vastustaja esitanud kohtule moonutatud ja eksitavaid tõendeid. Vastustaja lisab kaebaja poolt viidatud varasemalt vastustaja 01.10.2019 esitatud seisukohtade lisale 10. Ka seal ei ole kaebaja poolt viidatud „haldusorgani allkirju“. Antud juhul tagastati sellisel kujul esitatud ehitusprojekt kaebajale koos täiendava tähtajaga puuduste kõrvaldamiseks (01.10.2019 seisukohtade lisa 5). Lisaks ei ole sellist kehtivat nõuet või väljakujunenud halduspraktikat, mille kohaselt oleks nõutud, et haldusorgani esindajad peaksid allkirjastama kõik ehitusprojekti lehed või joonised.
6.9.Arusaamatuks jääb kaebaja väide: „Jõelähtme vald on oma 01.10.2019.a esitatud vastuse lisa 9 asendiplaanil ei ole kinnistu Toominga tee 8 omaniku allkirja.“ Olles ise ehitusprojekti asendiplaani muudatuse tellija, väidab kaebaja, et ei olnud teadlik uuest asendiplaanist ehitusprojekti koosseisus, millele väljastati ehitusluba. Kuigi kõnealusel asendiplaanil ei ole kaebaja allkirja, on see ehitusprojekti tiitellehel. Kaebaja väide, nagu oleks vastustaja ehitusprojekti kooskõlastanud maikuus 2013, on väär ning kaebaja ei ole selle väite kinnituseks esitanud ka ühtegi tõendit.
6.9.Kaebaja spekuleerimine korrakaitseseadusest (KorS § 2 lg 4) tuleneva legaalterminiga on käesoleval juhul asjakohatu.
6.10.Asjakohatud on ka kaebaja viited haldusmenetluse seaduse §-le 18. kogumismahuti paikvaatluse teostamisel ei ole vaja kaasata tõlke või eksperte.
Reovee
Läbiviidud paikvaatluse protokollis on täpselt kirjeldatud, millist fotokaamerat paikvaatluse teostamisel kasutati ja täiendavalt on olemas vastustaja poolt 01.10.2019 esitatud seisukohtade lisas 2 objekti täpsed koordinaadid ning kuupäev koos kellaaegadega ja isegi kui ei oleks, siis ei muuda see kogumismahuti asukohta ning kaebaja ka ei väida, et tema reovee kogumismahuti ei asuks paikvaatlusel tuvastatud asukohas.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud menetlusosaliste seletuste ja toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel.
8.Õiguslik regulatsioon: Ehitusseadustiku (EhS) § 12 lg 1 sätestab, et ehitada tuleb ehitusprojekti kohaselt, järgides ehitise ja ehitamise kohta kehtivaid nõudeid. Sama paragrahvi lg 2 tuleneb, et ehitatav ehitis, asjakohasel juhul ka ehitamine, peab olema kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringuga. Detailplaneeringu puudumisel peab ehitatav ehitis olema kooskõlas üldplaneeringuga ja projekteerimistingimuste olemasolu kohustuse korral ka projekteerimistingimustega. Planeerimisseaduses sätestatud juhul peab ehitatav ehitis olema kooskõlas riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga. EhS § 19 kohaselt peab omanik tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele. EhS § 130 lg 1 kohaselt teostavad ehitusseadustikus ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimise üle riiklikku järelevalvet selles paragrahvis nimetatud asutused. Sama paragrahvi lg 2 p 3 kohaselt teostab kohaliku omavalitsuse üksus riiklikku järelevalvet, täites selleks järgmisi ülesandeid ehitamise teatise või ehitusloa olemasolu ja sellele kantud andmete tegelikkusele vastavuse kontrollimine. Korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg 1 sätestab, et ohu või korrarikkumise korral on pädeval korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja jooksul. Sama paragrahvi lg 2 esimese lause kohaselt juhul, kui avaliku korra eest vastutav isik ei täida tähtaegselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutust, võib selle täita asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud vahenditega ja korras. EhS § 133 tuleneb, et ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib korrakaitseorgan rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Kohustuse täitmisele sundimiseks on sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule 6400 ja juriidilisele isikule 64 000 eurot.
9.Käesolevas asjas on tuvastatud järgmised asjaolud:
9.1.Jõelähtme Vallavalitsuse 02.04.2019 ettekirjutus-hoiatus nr 1912899/00051 on tehtud XXle KorS § 28 lg 1 ja lg 2 ning EhS § 130 lg 2 p 3 alusel. Ettekirjutus-hoiatuse kohaselt on Jõelähtme Vallavalitsus algatanud riikliku järelevalve menetluse Toominga tee 8 kinnistul, Ruu külas, Jõelähtme vallas. Menetluse algatamise aluseks on asjaolu, et eelpool nimetatud kinnistul teostatud ehitustööd, mille tulemusena valminud elamut teenindav reovee kogumismahuti ei vasta vallavalitsuse poolt kinnitatud ehitusprojektile ja täpsemalt ei asu projektiga määratud asukohas. 27.11.2018 Toominga tee 8 kinnistul teostatud paikvaatluse käigus tuvastati, et kinnistul on püstitatud üksikelamu, mille reovee kogumiskaev paikneb Joa puhkeala kinnistul (katastritunnus 24505:002:0278). Selle faktilise asjaolu üle vaidlust ei ole. Vallavalitsuse poolt 16.01.2014 väljastatud ehitusloa nr 3/2014 aluseks oleva ehitusprojekti (OÜ ATTENTUS NOVUS töö nr EP 09/13) asendiplaani kohaselt on projekteeritava kogumismahuti asukoht Metsaveere kinnistul. Ettekirjutusega kohustas vald kaebajat lähtudes EhS § 12 lg 1 ja lg 2 ja § 19: Viia ehitis asukohaga Toominga tee 8, Ruu küla, Jõelähtme vald ja seda teenindav rajatis vastavusse kinnitatud ehitusprojektiga (reovee kogumismahuti lahendada ehitusprojektiga ettenähtud kohas).
Vastavusse viimiseks on kaks varianti: Variant 1: Viia ehitis asukohaga Toominga tee 8, Ruu küla, Jõelähtme vald vastavusse Jõelähtme Vallavalitsuse poolt 16.01.2014 väljastatud ehitusloa nr 3/2014 aluseks oleva ehitusprojektiga (rajada reovee kogumismahuti ehitusloa nr 3/2014 aluseks oleva ehitusprojekti asendiplaanil näidatud asukohta). Variant 2: Esitada pädevale asutusele (Jõelähtme Vallavalitsus) menetlemiseks nõuetekohane ehitusprojekti muudatus mis puudutab elamut teenindavat reovee kogumismahutit. Toimingute tegemise tähtajaks määrati 21.10.2019. Vald hoiatas kaebajat, et ettekirjutuse nõude täitmata jätmise korral kohaldatakse ettekirjutuse adressaadile sunniraha 1200 eurot. (vt tl 5-6)
9.2.Vaidlust ei ole selles, et kaebuse esitaja XXle kuulub kinnistu Toominga tee 8, Ruu küla, Jõelähtme vald (katastritunnus 24504:011:0110), millel asub ehitis (üksikelamu).
9.3.Käesolevas asjas on tõendamist leidnud asjaolu, et eelpool viidatud ehitise asukohaga Toominga tee 8, Ruu küla, Jõelähtme vald (katastritunnus 24504:011:0110) teenindamiseks on rajatud reovee kogumismahuti Joa kinnistule (vt tl 30-32). Vaidlust ei ole ka selles, et Joa kinnistu ei kuulu mitte kaebajale, vaid Jõelähtme vallale ning kaebajal puudub õiguslik alus vastava kinnistu kasutamiseks. Kaebuse esitaja ei ole vastavaid asjaolusid ümber lükanud. Vastupidi, kaebaja leiab, et 2013 aasta projekti, mille on kooskõlastanud nii Maanteeamet (18.10.2013) kui ka heaks kiitnud Päästeameti Põhja Päästekeskus (10.06.2013) (vt tl 16) kohaselt võis ta Joa kinnistule reovee kogumismahuti paigaldada. Kohus kaebaja viimati nimetatud seisukohaga ei saa aga nõustuda, kuivõrd ehitusloaga ei ole õiguslikult võimalik reguleerida omandiõigussuhteid. Ehk ka ehitusloa olemasolu korral, mille kohaselt võib ehitada võõrale maale, on vajalik lisaks ehitusloale maaomaniku nõusolek. Vaidlust ei ole selles, et Joa kinnistu kaebajale ei kuulu ja selle omanik ehk Jõelähtme vald ei ole vastavat nõusolekut oma maa kasutamiseks andnud. Kaebaja viide nagu oleks Jõelähtme vald andnud nõusoleku Joa kinnistule reovee mahuti rajamiseks, on paljasõnaline ja tõendamata. Järelikult ei ole kaebaja reoveemahutit Joa kinnistule rajanud õiguspäraselt ning vastustajal oli juba üksnes sellest tulenevalt õigus teha kaebajale ettekirjutus-hoiatus.
9.4.Teiseks leiab kohus, et asjas on tõendamist leidnud ka see, et kaebaja on ekslikult lähtunud 2013 aasta projektist, mille on kooskõlastanud nii Maanteeamet (18.10.2013) kui ka heaks kiitnud Päästeameti Põhja Päästekeskus (10.06.2013) (vt tl 16), kuivõrd vald nimetatud projekti kinnitanud ei ole. Samale seisukohale on jõudnud ka kaebaja ise märkides, et vastustaja vastuse lisal 10 puudub valla kinnitus. Küll aga on kaebaja teinud sellest ebaõige järelduse nagu oleks vastustaja esitanud kohtule eksitavaid dokumente. Nimelt nähtub kohtule esitatud andmetest, et vastustaja on kaebaja ehitusloa taotluse menetluses teinud kaebuse esitajale 22.07.2013 nr 7-6/1905-1 kirjaga märkuse, milles on muuhulgas märkinud, et kogumiskaev tuleb lahendada omal kinnistul (tl 36). Ehitusloa taotluse juurde on esitatud asendiplaan, millelt nähtub, et reovee kogumiskaev asub Metsaveere tee kinnistul, mitte Joa kinnistul (tl 40) ja see asendiplaan on ka 16.01.2014 ehitusloa nr 3/2014 aluseks. Kaebajale kui ehitusprojekti tellijale on vastavad asjaolud olnud ilmselgelt teada ning kaebaja vastupidised väited ei ole usutavad. Asjaolu, et kaebaja ei ole viimast projekti ise allkirjastanud, eeltoodut ei muuda, kuivõrd ehitusprojekt ei vaja tellija täiendavat kinnitust vaid haldusorgani kinnistust. Vastavat seisukohta, et reovee kogumiskaev tuli lahendada kaebaja enda kinnistul, kinnitavad ka Toominga tee 8, Ruu küla Jõelähtme vald kinnistu suhtes väljastatud projekteerimistingimused, mille p 5 on märgitud järgmist: „Tehniline varustus: Kanalisatsioon:
kinnistule rajatavasse kogumismahutisse. Krundist välja ulatuvad tehnorajatised lahendada eraldi ehitusloaga.“ (vt tl 34)
10.Kohus arvestades eelpool viidatud õigusliku regulatsiooniga ja tuvastatud faktiliste asjaoludega leiab, et kaebuse esitaja ei ole järginud EhS § 12 lg 1 ja lg 2 ja § 19, millest tulenevalt oli ettekirjutus-hoiatuse tegemine õiguspärane.
11.Kohus leiab, et ka kaebaja muud kohtumenetluses esitatud väited ei too kaasa ettekirjutus-hoiatuse õigusvastasust ja põhjendab oma seisukohta alljärgnevaga:
11.1.Kaebaja väitis esmalt, et alusetu on 27.11.2018 Jõelähtme Vallavalitsuse ametniku väide, et vaatluse hetkel olid ehitustööd lõppenud. Kohus nõustub vastustaja vastuväidetega sellele väitele ja leiab, et 27.11.2018 paikvaatlusel tehtud fotodelt (tl 32) võib järeldada, et ehitustööd on sisuliselt lõppenud. Kohus märgib veel, et isegi kui kaebaja teostas veel sisetöid ja kavandatud olid fassaaditööd, siis ei muuda see asjaolu, et reovee kogumismahuti oli paikvaatluse ajal paigaldatud Joa kinnistule ja selles osas olid igal juhul ehitustööd lõppenud. Õige on ka vastustaja poolt välja toodu, et kuivõrd kaebaja on 07.02.2019 esitanud kasutusloa taotluse (mis küll tagastati), siis on ta ka ise deklareerinud ehitustööde lõppemist, millest tulenevalt ei olnud 02.04.2019 ettekirjutus-hoiatuses vale viidata ehitustööde lõppemisele. Isegi kui nõustuda kaebajaga selles, et ehitustööd ei olnud lõppenud, siis ei too see kaasa ettekirjutus-hoiatuse õigusvastasust, kuivõrd reovee kogumismahuti oli eelpool tuvastatud asjaolude kohaselt ettekirjutuse tegemise ajaks paigaldatud ning asjaolu, et Toominga tee 8 elamu on veel ehitusjärgus, ei too kaasa vaidlustatud haldusakti põhjendamatust ning vastuolu EhS § 12 lg 1 ja lg 2. Kaebajal on väärarusaam nagu ei võiks enne ehitise lõplikku valmimist kontrollida ehitamise õiguspärasust ja vastavust ehitusprojektile. Kohus märgib, et ilmselgelt ei olnud kaebaja reovee kogumismahutit paigutanud naaberkrundile mõttega, et ta edaspidise ehitamise käigus võtab selle sealt ära ja nihutab enne ehituse lõppemist ja kasutusloa taotlemist oma krundile. Selline mõttekäik ei ole vähemalt tavaolukorras ilmselgelt usutav. Lisaks näitab ka kaebaja poolt kasutusloa taotlemine, et sellist mõtet tal ei olnud.
11.2.Teiseks tõi kaebaja välja, et talle jääb arusaamatuks, miks keeldus 30.01.2019 Jõelähtme Vallavalitsus XX taotluse, milles ta taotles Joa maaüksuse suhtes kasutusõigust või selle müümist, rahuldamisest. Kohus selgitab, et vastava taotluse lahendamine ei oma käesolevas asjas vaidlustatud haldusakti õiguspärasuse kontrollimise seisukohalt mingit tähtsust. Isegi kui vastav otsus on kaebaja arvates motiveerimata, siis väljub see küsimus käesoleva kaebuse vaidluse esemest. Küll aga peab kohus vajalikuks kaebajale selgitada, et tal puudub subjektiivne õigus nõuda vastustajalt vastava maa kasutusõigust/müümist. Kaebaja võib seda küll taotleda, kuid üksnes vastustajal on otsustusõigus, mida endale kuuluva maaga teha või kuidas seda kasutada. Seejuures ei nõustu kohus kaebajaga selles, et vastav otsus oli motiveerimata, kuivõrd vastusest nähtub üheselt, et vald vajab antud maad kergliiklustee rajamiseks.
11.3.Kaebaja heitis vastustajale veel ette, et tal ei võimaldatud tutvuda menetlusdokumentidega ning vald tegi põhjendamatuid takistusi dokumentidega tutvumiseks, millest tulenevalt ei saanud kaebaja teostada oma kaitseõigust. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et kaebajat on teavitatud riikliku järelevalve menetluse alustamisest 20.11.2018 kirjaga nr 7-7/4437. Sama kirjaga on palutud tagada 27.11.2018 kell 14:00 paikvaatluse teostamiseks takistamatu juurdepääs kinnistule (vt tl 29). Kaebuse esitaja ei ole väitnud, et ta pole nimetatud kirja kätte saanud. Kaebuse esitaja on 04.03.2019 esitanud vastustajale taotluse riikliku järelevalve menetluse toimiku elektrooniliseks edastamiseks kaebajale. Vastustaja on oma 06.03.2019 kirjaga kaebajale teatanud, et vastava toimikuga on võimalik tutvuda vallavalitsuse ruumides ning jätnud kaebaja taotluse toimiku elektrooniliseks edastamiseks rahuldamata. Samas kirjas on vastustaja
märkinud, et kaebaja on sama menetluse raames mitmel korral vallavalitsuses käinud ja kaebajale on võimaldatud dokumentidega tutvuda ja oma seisukohad esitada (vt tl 42). Kohus märgib, et HMS § 37 lg 3 sätestab, et toimikuga ja dokumentidega tutvumine toimub üldjuhul haldusorgani tööruumides ametiisiku juuresolekul. Haldusorgan võib teha sellest korrast erandeid. Käesoleval juhul on vastustaja erandi tegemisest keeldunud ja esitanud selles osas oma põhjendused (tl 42). Kohus leiab, et vastustaja ei ole eeltooduga rikkunud hea halduse tava ja kiire ning ökonoomse menetluse põhimõtet nagu leiab kaebaja. Vallal ei ole kohustust teha HMS § 37 lg 3 esimesest lausest erandit. Õige ei ole ka kaebaja väide, et tänaseni ei ole võimaldatud kaebuse esitajal tutvuda käesolevas asjas kogutud dokumentidega/tõenditega. Kaebuse esitajale on selgitatud, et tal on õigus tutvuda toimikuga Jõelähtme Vallavalitsuse ruumides nagu HMS 37 lg 3 ette näeb. Kui kaebaja ei ole soovinud seda võimalust kasutada, siis on see kaebaja enda valik ning sellest tulenevad etteheited vastustajale on põhjendamatud ega too kaasa ettekirjutus-hoiatuse õigusvastasust ega tühistamist.
11.4.Kohus on seisukohal, et kaebajad väited sunniraha suuruse ebaproportsionaalsusest ja valiku motiveerimata jätmisest on põhjendamatud. Kaebajat on lähtudes KorS § 28 lg 2 hoiatatud, et ettekirjutuse täitmata jätmisel võidakse rakendada sunniraha 1200 eurot. Arvestades, et sunniraha maksimaalseks määraks on antud olukorras 9600 eurot, siis ei saa seda pidada ülemääraseks arvestades, et ettekirjutuse täitmine on vaja tagada mõjusa vahendiga. Vastavale asjaolule on haldusaktis ka viidatud. Kaebaja ei ole välja toonud, millised oleksid pidanud olema need leebemad võimalused. Lisaks on Riigikohus leidnud, et: „Hoiatus ei ole lõplik ja siduv otsustus, mis tingiks vältimatult sunniraha rakendamise ja välistaks haldusorgani kaalutlusõiguse. Haldusorgan võib sunniraha rakendada ka hoiatuses märgitust väiksemas määras. Sunniraha rakendamisel tuleb arvestada proportsionaalsuse põhimõttega“ (22.04.2015 otsus asjas nr 3-3-1-72-14, p 14). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vastustaja ei pidanud ettekirjutus-hoiatuses hakkama pikemalt põhjendama, miks ta hoiatas kaebajat just sellises ulatuses sunniraha määramisega. Vastavad põhjendused on piisavad, lisaks tuleb alles sunniraha lõplikul määramisel esitada kaalutlused, miks just sellises määras sunniraha rakendati.
11.5.Veel märkis kaebaja, et vastustaja on õigusvastaselt edastanud menetlusmaterjale kolmandatele isikutele. Kohus märgib, et menetlusmaterjalide edastamine kolmandatele isikutele ei saa kaasa tuua ettekirjutus-hoiatuse õigusvastasust. Lisaks on vastustaja selgitanud, et edastas dokumendid kolmandetele isikutele, et neid kaebajale kätte toimetada, kuivõrd kaebaja dokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Vastustaja on kaebaja ees vastava tegevuse pärast ka vabandanud.
11.6.Kaebaja tõi välja, et vastustaja 01.10.2019 esitatud vastuse lisa 1 teatises on märgitud paikvaatluse teostamise aadressiks Toominga tee 4 mida hiljem on keegi käeliselt muutnud Toominga tee 8ks. Sellest tulenevalt jäi kaebajale arusaamatuks, milline on paikvaatluse täpne aadress ning kahtluse all on ka dokumendi usaldusväärsus. Kohus märgib, et viidatud dokumendis teatati kaebuse esitajale järelevalvemenetluse algatamisest. Dokumendis on aadressinumbri osas tehtud ilmselgelt trükiviga. Arvestades, et dokument on adresseeritud kaebuse esitajale, siis on kaebaja kahtlused dokumendi usaldusväärsuse osas põhjendamatud ja otsitud. Lisaks ei saa esitatud väited kuidagi kaasa tuua vaidlustatud haldusakti õigusvastust. Vaidlust ei ole, et paikvaatlus toimus Toominga tee 8 aadressil.
11.7.Kaebajale jäi arusaamatuks, millisel alusel järelevalvemenetlus algatati ja läbi viidi – kaebaja leiab, et olukorras, kus vastustaja oli ehitusprojekti kooskõlastanud, oli kohatu rakendada KorS § 2 lg 4. Kaebaja leidis veel, et korrarikkumist ei ole toimunud. Kohus selgitab kaebajale, et järelevalvemenetlust viidi läbi EhS § 130 lg 2 p 3 ning KorS § 28 lg 1 alusel, milledest tuleneb kohalikule omavalitsusele pädevus ehitamise teatise või ehitusloa
olemasolu ja sellele kantud andmete tegelikkusele vastavuse kontrollimiseks. Käesoleval juhul ongi vastustaja seda õigust kasutanud ja vastava menetluse läbi viinud. Miks vastav menetlus algatati, ei oma vaidluse lahedamise so ettekirjutus-hoiatuse õiguspärasuse kontrollimise seisukohalt mingit tähtsust.
11.8.Viimaseks leidis kaebaja, et paikvaatluse protokollis esinevad olulised puudused. Kohus kaebaja eeltoodud seisukohaga ei nõustu. Paikvaatluse protokoll (vastustaja vastuse lisa 1) vastab HMS § 18 lg 2 nõuetele, mille kohaselt protokoll peab sisaldama: 1) menetlustoimingu teostamise aega ja kohta – protokollis on märgitud, et paikvaatlus on teostatud 27.11.2018 Ruu külas Jõelähtme vallas Toominga tee 8, algusega kell 14:00; 2) menetlustoimingut läbiviiva haldusorgani nime ning kohalviibivate menetlusosaliste, tõlkide, ekspertide ja tunnistajate nimesid – protokollist nähtub, et menetlustoimingut viib läbi Jõelähtme Vallavalitsuse järelevalveametnik Sergei Dõmša. Kuivõrd rohkem menetlusosalisi, tõlke, eksperte või tunnistajaid kohal ei viibinud, siis ei tulnud neid ka prokolli märkida; 3) menetlustoimingu eesmärki – eesmärgiks on tõendite kogumine haldusmenetluses – protokollis on viidatud HMS § 38 lg 2; 4) menetlustoimingu käigus esitatud taotlusi – kuivõrd menetlustoimingu käigus ei esitatud taotlusi, siis ei saa protokoll neid ka kajastada; 5) menetlusosalise seletuste, eksperdi või tunnistaja ütluste sisu või paikvaatluse tulemust – paikvaatluse tulemused on protokollis kajastatud vaatluse käigu all, muid seletusi ei saa protokoll sisaldada, sest neid ei esitatud. Kaebaja heitis ette veel, et paikvaatluse protokollist ei selgu, milliseid tehnilisi vahendeid kasutati koha fotografeerimisel ja koordinaatide määramisel ning millises süsteemis koordinaate määrati. Kohus märgib, et kaebaja on ebatäpne – viidatud on fotokaamera mudelile, kuid koordinaatide määramise seadet ei ole märgitud, kuid see ei too kaasa vaidlustatud haldusakti tühistamist isegi kui seda käsitleda menetlusveana, kuivõrd see ei saa mõjutada asja otsustamist olukorras, kus vaidlust ei ole selles, et reovee kogumismahuti ei asu kaebaja kinnistul ja asub vastustajale kuuluval Joa kinnistul (vt HMS § 58). Kaebajale jäi arusaamatuks paikvaatluse protokolli koostamise päev, kuna kaebaja väitel puudub protokollil mingisugunegi viseering, mis välistaks vaidluse dokumendi koostamise kuupäeva üle, mis omakorda viitab kaebaja arvates asjaolule, et haldusorgan on rikkunud menetlusnõudeid. Kohtule jääb kaebaja väide arusaamatuks. Paikvaatluse protokollil on kuupäev märgitud, samuti on sellele lisatud fotodelt nähtav nende tegemise kuupäev. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja väited menetlusprotokolli puudustest, mis võiks kaasa tuua vaidlustatud ettekirjutus-hoiatuse tühistamise, põhjendamatud.
12.HKMS § 165 lõikes 2 on sätestatud, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Antud juhul kohus nõustub lisaks eeltoodule ka vastustaja argumentatsiooniga, mis on toodud vaidlustatud haldusaktis ja selle suhtes tehtud vaideotsuses, kui ka nende vastustaja vastuväidete ja selgitustega, mis on esitatud vastuseks konkreetselt kaebuses ja selle täienduses toodud väidetele ning jätab kaebuse tervikuna rahuldamata.
13.Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise nõuet esitanud. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.