AS YIT Eesti kaebus Maanteeameti 22.11.2019 ettekirjutuse nr 18-3/19-0828/1084-4 osalise tühistamise ning 28.01.2020 vaideotsuse nr 2-3/19/59352-3 osalise tühistamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja - AS YIT Eesti, esindaja vandeadvokaat Martin Lepp Vastustaja – Maanteeamet, esindajad Ege Stiina Järvmägi, Kristo-Taavi Ruus
RESOLUTSIOON
1.Uuendada haldusasja nr 3-20-368 menetlus.
2.Kinnitada haldusasjas nr 3-20-368 menetlusosaliste vahel sõlmitud järgnev kompromiss:
1.1.1.Maanteeamet nõustub Selli II karjääris/mäeeraldisel (kaevandamisluba HARM-122) kaevandamisel riigitee number 11201 Vaida-Pajupea km 3,42-3,86 teekaitsevööndis tekkivatesse ebaotstarbeka kujuga nõlvatervikutesse (Lisas 1 oleval joonisel tähistatud rohelisega) jääva täiendava varu aktiivse tarbevaruna arvele võtmisega keskkonnaregistris, Selli II (HARM-122) maavara kaevandamise loa muutmisega ning kaevandamisega tee kaitsevööndis, kui on täidetud järgmised tingimused: 1.1.1.1.kaevandamist lubatakse kogu teekaitsevööndis (laius käesoleva kompromisskokkuleppe sõlmimise päeva seisuga 30 meetrit mõlemal pool maantee servast (arvestatuna tee mulde ülemisest servast), kuid see võib ka muutuda); 1.1.1.2.Selli II karjääris kaevandamisel tekkivatesse ebaotstarbeka kujuga nõlvatervikutesse (Lisas 1 oleval joonisel tähistatud rohelisega) jääv täiendav aktiivne tarbevaru kaevatakse välja järgides p-s 2.3.1.3. toodut, mh seda, et kaevandamise horisontaalsest piirist vertikaalselt madalamale minna ei tohi ja punkti 2.3.1.3 kohaste allesjäävate nõlvatervikute (Lisas 1 oleval joonisel näidatud roosa viirutusega) nõlvuste kujundamisel tagasitäitmine muu materjaliga ei ole lubatud); 1.1.1.3.Pärast p. 2.3.1.2. toodud kaevandamist tekkivas nõlvatervikus (Lisas 1 oleval joonisel näidatud roosa viirutusega), mille all mõeldakse maatuge, mis jääb karjääris kaevandamata, tagamaks väljaspool mäeeraldise piiri maapinna (Vaida-Pajupea riigitee) püsivuse, kaevandamist ei toimu ning nõlv kujundatakse käesoleva kompromissi Lisaks 1 olevale joonisele vastavalt: 1(5)
olukord, kus mäeeraldise põhja kõrgus on teekaitsevööndis veetasemest kõrgemal, sellisel juhul kujundatakse maantee servast lauge nõlvus kaldega 1:3 Selli II mäeeraldise põhjani ning maismaa kujundatakse teekaitsevööndis lõplikult vastavalt korrastamisprojektile. Lisal 1 on antud lihtsustatud olukorda kujutatud maanteest vasakpoolsel osal; ii) olukord, kus mäeeraldise põhja kõrgus on teekaitsevööndis veetasemest madalamal, sellisel juhul kujundatakse maantee servast lauge nõlvus kaldega 1:3 või laugem tekkiva veekogu piirini, nii et tekkiv veekogu jääb vähemalt 20 meetri kaugusele maantee servast. Lisal 1 on antud lihtsustatud olukorda kujutatud maanteest parempoolsel osal; 1.1.1.4.teekaitsevööndis kaevandamise käigus ja nõlvuste kujundamisel üle jääv materjal, sh teemaal vallidena paiknev kaevis, lubatakse kaevandajal eemaldada maavara kaevandamise rendilepingu alusel maapõueseaduse § 90 lg 4 kohaselt ja maavara kaevandamise loa alusel, tingimusel, et sellega on nõus Keskkonnaamet, kusjuures Maanteeamet kinnitab, et ta on nõus, et teemaalt kaevandatav ja eemaldatav materjal muutub kaevandamisega kaebaja omandiks. Maavara eest makstavate tasudega seonduvates küsimustes juhindutakse õigusaktides sätestatust; 1.1.1.5.Eeltoodud nõuded ja tingimused on täiendavalt kujutatud graafiliselt käesoleva kompromissi Lisaks 1 oleval joonisel; 1.1.1.6.Käesolevat kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisega loeb Maanteeamet 22.11.2019 ettekirjutuse nr 18-3/19-0828/1084-4 täies ulatuses täidetuks ega oma seoses nimetatud ettekirjutusega kaebaja suhtes mistahes pretensioone ega nõudeid. Tulenevalt ettekirjutuse täidetusest ei oma see riigitee number 11201 Vaida-Pajupea km 3,42-3,86 teekaitsevööndis kaevandamist puudutavas edaspidi mingit tähendust ning teekaitsevööndis kaevandamisel lähtutakse käesolevas kompromissis Maanteeameti poolt antud nõusolekust ja selle tingimustest.
1.1.2.Maanteeameti käesoleva kompromissiga antud nõusolek riigitee number 11201 VaidaPajupea km 3,42-3,86 teekaitsevööndis toimuvaks kaevandamiseks on käsitletav ehitusseadustiku § 70 lg 3 alusel antud kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekuna, see ei ole tagasivõetav ega tühistatav ja on koos kaevandamisloaga vabalt loovutatav. Kahtluste vältimiseks on kokku lepitud, et Maanteeameti nõusolek kehtib senikaua kuni kaebajal on kaevandamisloa alusel õigus Selli II karjäärist kaevandada. Kaevandamisloa pikendamise korral kehtib nõusolek kuni pikendatud kaevandamisloa kehtivuse lõpuni, tingimusel, et kaevandamisloa pikendamisel ei muudeta käesolevas p. 2.3.1.1.-2.3.1.3. kirjeldatud nõusoleku andmise tingimusi.
1.1.3.Kaebaja taotleb kaevandamisloa HARM-122 muutmist ja kompromissis toodud lisatingimuste kandmist nimetatud kaevandamisloale. Selleks vajaliku taotluse koos lisadega esitab kaebaja Keskkonnaametile ühe (1) aasta jooksul arvates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest. Maanteeamet kohustub kaevandamisloa HARM122 muutmist ja kaevandamisloa HARM-122 soovitud viisil muutmise eelduseks olevaid toiminguid ja tegevusi omalt poolt toetama ja võimaldama (näiteks kui nõlvatervikutesse jääva maavara aktiivse tarbevaruna arvelevõtmiseks ei piisa varasemate uuringute käigus saadud teabest, vaid nõutakse uute või täiendavate geoloogiliste uuringute teostamist, kohustub Maanteeamet seda võimaldama ja sellele kaasa aitama). Kui vaatamata eeltoodule kaevandamisloas vastavat muudatust ei tehta või kui muudatust ei tehta Maanteeameti soovitud mahus (näiteks kui lisatingimus sõnastatakse ümber, ei lisata graafilist materjali vms), siis sellest ei teki Maanteeametil õigust nõusolekut riigitee number 11201 Vaida-Pajupea km 3,42-3,86 teekaitsevööndis toimuvaks kaevandamiseks ja muuks tegevuseks tagasi võtta, tühistada ega muuta. Sellisel juhul toimub riigitee number 11201 Vaida-Pajupea km 3,42-3,86 2(5)
teekaitsevööndis kaevandamine ja muu tegevus vastavalt käesoleva kompromissi ja selle Lisa 1 tingimustele ja käesoleva kompromissiga Maanteeameti poolt antud nõusoleku alusel.
1.1.4.Maanteeamet kohustub hoiduma kaevandamisloa HARM-122 muutmise menetluses ja väljaspool seda sh kaevandamisloa HARM-122 muutmise menetlusele eelnevates menetlustes, tegevustes ja toimingutes mistahes tegevustest ja toimingutest, mille eesmärgiks või tagajärjeks on kaevandamisloa muutmise nurjamine või takistamine või kaevandamisloale kaebajat võrreldes kaevandamisloa HARM-122 kehtivate tingimustega piiravate või kahjustavate lisatingimuste, milles ei ole käesolevas kompromissis kokku lepitud, kandmine või muul viisil kaebaja kahjustamine.
1.1.5.Menetlusosalised kinnitavad, et ei oma teineteise suhtes tulenevalt ettekirjutusest nr 183/19-0828/1084-4 mingisuguseid pretensioone ega nõudmisi.
1.1.6.Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda.
1.1.7.Lugeda kokkuleppe lisa 1 olev joonis kompromissi lahutamatuks osaks.
2.Lõpetada haldusasja nr 3-20-368 menetlus seoses kompromissi sõlmimisega.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, st menetluskulude jaotuses lähtuda kompromissis sõlmitust. Edasikaebamise kord
Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maanteeameti tegi 22.11.2019 AS-le YIT Eesti ettekirjutuse nr 18-3/19-0828/1084-4 kohustustega lõpetada koheselt riigitee number 11201 Vaida -Pajupea km 3,42-3,86 kaitsevööndi nõuete rikkumine ja lõpetada kaistevööndis pinnase- ning kaevetööd. Taastada riigitee katastriüksuse 65301:007:0154 osas endine olukord (p 1). Ettekirjutuse täitmise tähtaeg on 23.12.2019 (p 2).
2.AS YIT Eesti esitas 23.12.2019 ettekirjutusele vaide. Maanteeamet rahuldas 28.01.2020 vaideotsusega nr 2-3/19/59352-3 vaide osas, millega nõutakse riigitee katastriüksuse 65301:007:0154 osas endise olukorra taastamist.
3.AS YIT Eesti esitas 26.02.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maanteeameti 22.11.2019 ettekirjutuse nr 18-3/19-0828/1084-4 tühistamise nõudes kehtivas oas ning 28.01.2020 vaideotsuse nr 2-3/19/59352-3 tühistamise nõudes osas, millest jäeti 22.11.2019 ettekirjutus kehtetuks tunnistamata.
4.Tallinna Halduskohus määras 08.04.2020 määrusega haldusasja läbi vaatamiseks kirjalikus menetluses (p 1), andis menetlusosalistele tähtajaks 15.05.2020 täiendavate taotluste ja tõendite esitamiseks (p 2), andis tähtajaks 05.06.2020 täiendavatele seisukohtadele vastamiseks (p 3). Samas määras kindlas kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja 26.06.2020 (p 4).
5.Menetlusosalised esitasid 14.05.2020 taotluse kompromissläbirääkimiste ajaks kuni 15.06.2020.
haldusasja
menetluse
peatamiseks
6.Kohus peatas 14.05.2020 määrusega haldusasja menetluse kompromissläbirääkimiste ajaks kuni 15.06.2020.
7.Maanteeamet ja YIT Eesti AS esitasid 15.06.2020 taotluse pikendada haldusasjas nr 3-20-368 kompromissläbirääkimiste aega kuni 15.07.2020. Kohus rahuldas 15.06.2020 määrusega taotluse ja pikendas tähtaega kuni 15.07.2020. 3(5)
8.Maanteeamet esitas 09.07.2020 taotluse pikendada haldusasjas nr 3-20-368 kompromissläbirääkimiste aega kuni 15.09.2020. Kohus rahuldas 10.07.2020 määrusega taotluse ja pikendas tähtaega kuni 15.09.2020.
9.Maanteeamet esitas 15.09.2020 taotluse pikendada haldusasjas nr 3-20-368 kompromissläbirääkimiste aega kuni 30.09.2020. Kohus rahuldas 16.09.2020 määrusega taotluse ja pikendas tähtaega kuni 30.09.2020.
10.Menetlusosalised esitasid 29.09.2020 taotluse kinnitada määrusega menetlusosaliste esitatud kompromiss ja lõpetada haldusasja 3-20-368 menetlus.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 99 lg 1 alusel kohus uuendab peatunud või peatatud menetluse poole või kolmanda isiku taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Tallinna Halduskohus peatas 14.05.2020 määrusega haldusasja menetluse kompromissläbirääkimiste ajaks. Tallinna Halduskohtule saabus 29.09.2020 menetlusosaliste taotlus kompromissi kinnitamiseks ning menetluse lõpetamiseks. Seega on AS-i YIT Eesti kaebuse menetluse peatamise asjaolud ära langenud ning kaebuse menetlus tuleb uuendada.
12.HKMS § 154 lg 1 järgi võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kui kompromiss piirab kolmanda isiku õigusi, peab kompromissiga nõustuma ka kolmas isik. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita, kompromisslepe on kohtu hinnangul õiguspärane ega riiva võimalike menetlusse kaasamata isikute õigusi. Menetlusosalised on kinnitanud, et on nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Olenemata eelnimetatud kinnitusest selgitab kohus täiendavalt HKMS § 43 lg 1 p 2 sisu, mille kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.
13.HKMS § 155 lg 4 kohaselt kinnitab kohus kompromissi määrusega. HKMS § 152 lg 1 p 3 järgi lõpetab kohus määrusega haldusasja menetluse, kui kohus kinnitab kompromissi. Kohus ei pea vajalikuks kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks istungit pidada. Kohus kinnitab menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromissi ning lõpetab haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 3 alusel.
14.HKMS § 154 lg 2 sätestab, et kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist.
15.Kohus jätab rahuldamata menetlusosaliste taotluse kompromissi kinnitamise määruse edasikaebamise tähtaja vähendamiseks kolme kalendripäevani arvates kohtumääruse menetlusosaliste poolt kättesaamisest. HKMS § 69 ei näe ette võimalust, et kohus saaks (sh poolte taotluse alusel) seaduses ettenähtud tähtaegu muuta. Määruse edasikaebetähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 204 lg 2).
16.HKMS § 108 lg 7 teise lause kohaselt jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, kui nad ei ole kompromissi sõlmides menetluskulude jagamises kokku leppinud. Menetlusosalised on kompromissi punktis 2.3.6. kokku leppinud menetluskulude kandmise korra. Seega kohus ei määra täiendavalt kindlaks menetluskulusid.
17.HKMS § 104 lg 6 p 1 kohaselt tagastatakse kompromissi sõlmimise korral pool asjas tasutud riigilõivust, kui riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot. Kaebaja on tasunud riigilõivu 15 eurot, mistõttu ei tagastata kaebajale riigilõivu. 4(5)
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.