Maksuõigus › Maksuotsused

3-19-1758

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(10)

3-19-1758 MTA tuvastas, et Techland OÜ (juhatuse liige Kristiine Veski) ei ostnud Halumeister OÜ-lt (juhatuse liige Priit Rokk) harvesteri, varuosi ning metsaväljaveo traktorit. Techland OÜ on Halumeister OÜ arvetelt maha arvanud sisendkäibemaksu, millist käibemaksusummat Halumeister OÜ (väidetav müüja) riigieelarvesse ei tasunud. Techland OÜ kajastas teadlikult ja tahtlikult sisendkäibemaksu arvestuses toimumata majandustehinguid maksueelise saamise eesmärgil. Seda seisukohta toetab ka asjaolu, et K. Veski ja P. Rokk on seotud isikud. 2) MTA seisukoht, et Techland OÜ ei ole ostnud harvesteri ega selle varuosi, tugineb kokkuvõtvalt järgmistel asjaoludel: 1) Techland OÜ-l puuduvad vastava valdkonnaga tegelemiseks kogemused ja oskused; 2) Techland OÜ ei oska hinnata vara tehnilist seisukorda ega reaalset turuväärtust; 3) Techland OÜ ei ole reklaaminud harvesteri müüki ega otsinud varale ostjat; 4) Techland OÜ esitatud teave ei pärine isiklikust reaalsest kogemusest, vaid P. Rokkilt saadud teabest ning harvesteri ja temale varuosade soetamise vajalikkus on tõendamata; 5) harvesteri omandiõigus kuulub pangale ja vara mistahes müük ei ole lubatud. MTA seisukoht, et Techland OÜ ei ole ostnud metsaväljaveo traktorit, tugineb kokkuvõtvalt järgmistel asjaoludel: 1) Techland OÜ-l puuduvad vastava valdkonnaga tegelemiseks kogemused ja oskused; 2) Techland OÜ ei oska hinnata vara tehnilist seisukorda ega reaalset turuväärtust; 3) puuduvad tõendid, et Techland OÜ leidis metsaväljaveo traktorile ostja; d) Techland OÜ ei ole ostnud metsaväljaveo traktorit Halumeister OÜ-lt, sest vara faktiliseks müüjaks oli eraisik P. Rokk. Kuna Techland OÜ ei ole Halumeister OÜ-lt kaupu ostnud, siis ei ole tegemist nõuetekohaste arvetega (käibemaksuseaduse (KMS) § 37) ning tegemist on näiliku tehinguga, mida ei võeta maksustamisel arvesse. Õiguslikud alused: KMS § 29 lg 1, § 31 lg 1 ja MKS § 83 lg 4. 3) Techland OÜ deklareeris märts 2019 KMD-l 20% maksumääraga maksutatava käibe hulgas ning lisa INF A osal Igali OÜ-le 11.03.2019 arve nr 834, mille kohaselt ta müüs metsaväljaveo traktori Valmet 860 maksumusega 4000 eurot, millele lisandus käibemaks 800 eurot. MTA tuvastas, et Techland OÜ ei ole müünud Igali OÜ-le metsaväljaveo traktorit, millest tulenevalt ei kuulu märts 2019 KMD-l kajastamisele 20% maksumääraga maksustatav käive 4000 eurot ja sellelt arvestatud käibemaks 800 eurot. MTA seisukoht tugineb kokkuvõtvalt järgneval: 1) Techland OÜ ei ostnud metsaväljaveo traktorit; 2) metsaväljaveo traktori müüjaks Igali OÜ-le oli füüsiline isik P. Rokk; 3) ainuüksi arve väljastamisest ei teki 20% maksumääraga deklareerimisele kuuluvat käivet. Kuivõrd Techland OÜ ei ole arvel märgitud kaupa soetanud, siis ei saa Techland OÜ poolt müügitehingut toimuda. Õiguslikud alused: KMS § 4 lg 1 p 1, § 11 lg 1 p 1 ja MKS § 83 lg 4.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3(10)

3-19-1758 2) MTA ei andnud kaebajale võimalust esitada kontrolliaktile eriarvamus. K. Veskil oli juuli lõpus ja augusti alguses juba eelnevalt planeeritud puhkus ning üksi lapsi kasvatava emana on tal vähe võimalusi lastega koos puhata. Kui K. Veski oleks tahtlikult eiranud kontrolliakti vastuvõtmist, siis ei oleks ta vastanud ka maksuhalduri kõnele. K. Veski esitas 11.08.2019 maksuhaldurile e-kirja, milles palus pikendada eriarvamuse esitamiseks antud tähtaega. Maksuhaldur seda taotlust aga ei rahuldanud ning kohe peale seda tehti ka vaidlusalune maksuotsus. Seega ei saanud kaebaja esitada tõendeid, mis lükanuks ümber maksuhalduri järeldused. 3) MTA väidab, et kaebaja pole masinatele teinud reklaami ega otsinud kliente. MTA ei saa kohustada kaebajat esitama ostuhuviliste andmeid (sh et kaebaja peaks need andmed säilitama, kes helistas ja kes käis masinat vaatamas). Kaebaja aga esitas kontaktid ja toimivad reklaamid / kuulutused. Üks klientidest, kes tuli harvesteri vaatama oli Poolast (T. Z.). See, et ühele Poolast pärit huvilisele pakutav masin ei sobinud ei tähenda seda, et Techland OÜ ei turusta oma masinat. See, et kaebaja alustas masina müüki varasemalt, kui ta oli teinud tehingu Halumeister OÜ-ga, oli kahe äriühingu vaheline kokkulepe. Kaebajale arusaadavalt häiris maksuhaldurit see, et kaebaja kuulutas masina müüki Kuldses Börsis eraisiku vormi. See oli aga sel põhjusel, et Kuldses Börsis oli võimalik kuni kevadeni eraisikul tasuta reklaamida oma kuulutust. Kõikidel kuulutustel on Techland OÜ kontakttelefon 5081501. 4) Kaebaja hinnangul tõendavad kaebaja esitatud ostu-müügilepingud, ostuarved ning ülekande tegemine tehingute tegemist. Pangaga oli kohtuväline kokkulepe, mille kohaselt pärast maksete tasumist läheb harvester Techland OÜ omandisse. 5) MTA hinnangul on tõendamata remondi ja varuosade soetamine harvesterile. Samas sai MTA Poola huvilise käest infot, et masina tehniline seisukord on kehv ja see vajab remonti. Techland OÜ tellis Halumeister OÜ käest remondi. Kui maksuhaldur oleks masinat käinud vaatamas, siis ta oleks saanud remondi tegemises veenduda. Samuti on kaebaja märkinud, et seadme ettenäitamisega abistab P. Rokk, seepärast asusid masinad ka viimasele kuuluval Singa talu kinnistul. 6) Kuigi kaebaja leidis harvesterile juhi, kes oleks olnud valmis osalise tööajaga käima tööl, otsustas kaebaja siiski keskenduda harvesteri müügile. 7) Igali OÜ ja Techland OÜ vahel on tehing toimunud. Seda põhjusel, et pooled on sõlminud ostu-müügilepingu ja ostja on tasunud ülekandega esitatud arve. Techland OÜ on omakorda sõlminud Halumeister OÜ-ga ostu-müügilepingu ja tasunud esitatud arve. Kõik tehingud on tehtud korrektselt. Igali OÜ juhatuse liige Tõnis Hiob on andnud maksuhaldurile valeinfot. Esiteks pole T. Hiob helistanud K. Veski telefoninumbrile xxxxxxxx. Sellele numbrile ei saanud ta helistada, kuna kuulutuses oli märgitud telefoninumber 5081501. Kaebajal on ka kuvatõmmis sellest, kus Igali OÜ esindaja teeb hinnapakkumise SMS-i teel ning saadab oma äriühingu andmed arve väljastamiseks. Kuvatõmmis tõendab, et Igali OÜ juhatuse liikmele T. Hiob pole kunagi väidetud, et see on eraisiku vara, sest tema saadetud SMS-ile on vastatud, et masina hinnaks on 10 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Eraisik ei saa niimoodi ostjale vastata. Päev pärast hinnapakkumise saatmist jõuti Igali OÜ-ga kokkuleppele ja Techland OÜ saatis Igali OÜ-le arve. Samal päeval helistas Igali OÜ esindaja Techland OÜ müügitelefonile 5081501 ja teatas, et ta soovib masinat vaatama tulla. Õhtul tuli Igali OÜ esindaja masinat vaatama ning tuvastas masinal rikke, mistõttu pakkus masinale odavamat hinda. Pärast seda tegi kaebaja uue müügiarve ning järgmisel päeval tuli ostja traktorile järele. 8) See, et P. Rokk on märgitud K. Veski auto kasutajaks ei tähenda isikute seotust. P. Rokk sai auto kasutajaks märgitud, kuna oli vajalik vedada haagist (tanklast tuua metsamasinate jaoks kütust). Samuti on Halumeister OÜ näol tegemist teise äriühinguga ja tema majandustegevus ei 4(10)

3-19-1758 ole kuidas seotud Techland OÜ-ga. Techland OÜ-l puudus vajadus kasutada arveid maksueeliste saamiseks, sest 98% tehingutest moodustus Halumeister OÜ-ga tehtavad tehingud.

5(10)

3-19-1758 7) OÜ Igali vastuse kohaselt pidi algselt müüdava vara näol olema tegemist eraisiku varaga. T. Hiobi sõnul hiljem selgus kahtlastel asjaoludel, et see kuulub hoopis Techland OÜ-le. Samuti tuleneb OÜ Igali vastusest, et P. Rokk oli isikuks, kes suhtles müüjaga. P. Rokk andis ostjale vara üle koos ostumüügilepinguga, mis oli Techland OÜ juhatuse poolt eelnevalt allkirjastatud. Eeltoodud teabest tulenevalt on põhjendatud asuda seisukohale, et metsaväljaveo traktori faktiliseks müüjaks oli P. Rokk, mitte kaebaja. Seega ei ole kaebaja reaalselt metsaväljaveo traktorit Halumeister OÜ-lt ostnud, ainult dokumentaalne vormistus on toimunud kaebaja nimele. Ilmselt samuti P. Rokk soovist, et klient, kes masina ostab, saaks selle neutraalselt firmalt soetada. Seda, et tegemist oli sisutühja dokumentaalse vormistusega kinnitab ka see, et ehkki ostjal oli kaebaja nimelt väljastatud arve kauba soetamise kohta, on ta vara halva seisukorra tõttu vara tagasiostmiseks pöördunud P. Rokki, mitte kaebaja poole. Seetõttu kaebaja kajastas teadlikult ja tahtlikult sisendkäibemaksu arvestuses toimumata majandustehinguid maksueelise saamise eesmärgil. Vastustaja jääb kontrolliaktis toodud seisukohtade juurde. 8) Vaidlustatud maksuotsuses MTA käsitleb harvester John Deere 1070d, harvesteri remondi ja varuosade ning metsaväljaveo traktori Valmet 860 seonduvaid asjaolusid. Kaebaja poolt 07.11.2019 esitatud dokumendid käsitlevad ainult harvester John Deere 1070d seonduvat. Vastustaja siiski märgib, et kaebaja poolt 07.11.2019 esitatud e-kirjavahetus on dateeritud 23.10.2019, s.o peale vaidlustatud maksuotsuse koostamist. Vastustaja hinnangul tuleb kaebaja poolt 07.11.2019 esitatud dokumendid asja lahendamisel jätta arvestamata, sest HKMS § 158 lg 2 ls 2 kohaselt haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Vastustaja märgib siiski, et pigem kaebaja poolt 07.11.2019 esitatud e-kirjavahetus kinnitab maksuhalduri seisukohta, et harvesteri omandiõigus kuulus pangele ja vara mistahes müük ei olnud lubatud ega võimalik. 9) Käesoleva asja menetlemise ajal on vahetunud kaebaja juhatuse liige ning juhatuse liikmeks on P. Rokk. Olenemata asjaolust, et kaebaja juhatuse liige on vahetunud, ei muuda see põhjendamatuks kontrolliaktis esitatud seisukohti, et kaebajal puudusid vastava valdkonnaga tegelemiseks kogemused ja oskused, kaebaja ei osanud hinnata vara tehnilisi ega reaalset turuväärtust ning kaebaja ei ole reklaaminud harvesteri müüki ega otsinud varale ostjat. 10) Kaebaja ja Halumeister OÜ vahel vormistatud harvesteri ja metsaveotraktori müügitehingu puhul on tegemist näiliku ja seetõttu tühise ehk õiguslikus mõttes mitteeksisteeriva tehinguga, milles kokkulepitud tagajärgi pooled tegelikult ei soovi, st nad on varjatult kokku leppinud, et nad ei loe end seotuks tehingus näidatud õiguste ja kohustustega.

KOHTU PÕHJENDUSED

3-19-1758 ettevõtluse, v.a maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. KMS § 29 lg 3 p 1 järgi on sisendkäibemaks teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks, mis KMS § 31 lg 1 alusel arvatakse maha teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral KMS § 37 nõuetele vastava arve alusel. Seega on maksukohustuslasel õigus maha arvata sisendkäibemaks juhul, kui kaup või teenus on saadud teiselt käibemaksukohustuslaselt, kaup või teenus on soetatud maksustatava käibe tarbeks, kauba või teenuse kohta on esitatud nõuetekohane arve ning kaup või teenus on ka reaalselt soetatud. Maksustamisel lähtutakse tegelikest majanduslikest sooritustest, mitte üksnes nende kohta vormistatud formaalsetest dokumentidest. Arve, mis ei kajasta tegelikku majanduslikku sooritust või kajastab seda valesti, ei vasta KMS § 37 nõuetele. Tegelikku majanduslikku sooritust ei kajasta arve juhul, kui kaupa ei olegi soetatud, kui ka juhul, mil arvele märgitud müüja ei ole tegelik müüja (KMS § 37 lg 7 p-d 2 ja 5). MKS § 83 lg-st 4 tulenevalt on maksuhalduril õigus maksukohustuslase poolt mingil moel vormistatud tehingule anda maksustamise seisukohast teistsugune iseloom ehk tsiviilõiguslik tehing ümber kvalifitseerida. See tähendab, et kui tehingut tegelikult toimunud ei ole, ei saa sellel olla ka mingisuguseid maksuõiguslikke järelmeid ning kui tehingu sisuks on majanduslikus mõttes midagi muud kui see, mida maksukohustuslane kajastab oma raamatupidamisdokumentides, tuleb maksustamisel raamatupidamisdokumente eirata ning arvutada maksukohustus nii, nagu see oleks olnud, kui tehingut oleks raamatupidamisarvestuses kajastatud oma tegelikule majanduslikule sisule vastavalt. Kui ostja pole majanduslikus mõttes kaupa soetanud, ei saa tal põhimõtteliselt olla selle kauba müügiarve alusel sisendkäibemaksu maha arvamise õigust.

3-19-1758 käibemaks tasumata (vt kontrolliakti p 1.1.2.3). Maksuhaldur on põhjendatult leidnud, et puudub mõistlik põhjus, miks osta Halumeister OÜ-lt kasutatud metsatehnikat ja kasutada selleks äriühingu juhatuse liikme P. Rokki oskusteavet ja abi, kui antud äriühing saaks ka ilma Techland OÜ poolt tehingus osalemiseta seadmeid ise müüa (kontrolliakti p-d 1.1.2.1 ja 1.1.2.3). Kaebaja on maksumenetluses selgitanud enda ärimudelit selliselt, et üldjuhul püüab leida ostja ja siis alles ostab ise ning seekord oli kokkulepe, et Techland OÜ ostab selle harvesteri ära, kuna Poolast oli konkreetne ostja olemas (K. Veski 16.05.2019 kirjalik selgitus, p-d 6 ja 13). Kohtu hinnangul ei saa pidada tavapäraseks seda, et üks äriühing alustab teisele äriühingule kuuluva vara müümist juba enne selle soetamist. Seejuures ei kinnita kogutud teave kaebaja poolset tehingu kirjeldust. Maksuhaldur tuvastas menetluse käigus, et nn Poola klient leppis harvesteri ülevaatuse kuupäevaks kokku 05.10.2018, kuid ülevaatuse tulemusena loobus ostust, väidetav ostu-müügileping sõlmiti Techland OÜ ja Halumeister OÜ vahel aga alles 31.12.2018 (vt kontrolliakti p 1.1.2.1 alap d). Kaebaja väide, et selline oli kahe äriühingu vaheline kokkuleppe, ei ole piisav maksuhalduri järelduse ümberlükkamiseks. Sealjuures, nagu kohus eelnevalt märkis, viitavad maksumenetluses tuvastatud asjaolud sellele, et harvesteri müüs P. Rokk, mitte kaebaja. Tehingu tegelikku toimumist Halumeister OÜ ja kaebaja vahel ei tõenda ka kaebuses väidetud asjaolu, et kaebaja on pärast vaidlusaluse maksuotsuse tegemist (s.o 01.11.2019) kõnesoleva harvesteri edasi müünud äriühingule Taiman Grupp OÜ. Käesolevas asjas on oluline hinnata detsember 2018 – märts 2019 sündmusi. Siinkohal ei saa jätta märkimata sedagi, et HKMS § 158 lg-st 2 tulenevalt annab kohus haldusaktile hinnangu selle andmise aja seisuga, mistõttu ei mõjuta kõnesoleva harvesteriga pärast maksuotsuse tegemist tehtud toimingud (s.o väidetav müügitehing Taiman Grupp OÜ-ga) maksuotsuse õiguspärasust. Maksumenetluses kogutud teave viitab kokkuvõtvalt sellele, et Luminor Bank AS-ilt õigusvastaselt üle võetud harvester oli jõudnud 2018. a detsembriks P. Rokki valdusesse ning Halumeister OÜ (juhatuse liige P. Rokk) ja Techland OÜ (tehingute ajal juhatuse liige K. Veski, hiljem P. Rokk1) vahel on vormistatud näilikud tehingud harvesteri ning selle remondi ja varuosade võõrandamise kohta, eesmärgiga tekitada Techland OÜ-le alusetu käibemaksu enammakse (millele vastavat käibemaksukohustust Halumeister OÜ ei täida).

Äriregistri andmetel oli K. Veski Techland OÜ juhatuse liige kuni 09.09.2019 ning alates 10.10.2019 on Techland OÜ uueks juhatuse liikmeks P. Rokk

8(10)

3-19-1758 käibemaks 800 eurot (MTA 18.10.2019 vastuse lisad 31 ja 41). Samas on maksuhaldur tuvastanud ka seda, et metsaväljaveo traktori võõrandamisega Igali OÜ-le (juhatuse liige T. Hiob) tegeles reaalselt P. Rokk (Halumeister OÜ juhatuse liige) ning traktori asukoht jäi pärast väidetavat tehingut Halumeister OÜ ja Techland OÜ vahel samaks (s.o väidetavalt H. R. kuuluvale Singa talu platsile, vt K. Veski 16.05.2019 suuliste seletuste protokoll, p 26). Kuigi Halumeister OÜ on traktori võõrandamise Techland OÜ-le deklareerinud (MTA 18.10.2019 vastuse lisa 35), on jäetud sellelt käibemaks riigieelarvesse tasumata (vt kontrolliakti p 1.1.2.3). Kohtule ei ole esitatud ka tõendeid, et Techland OÜ oleks metsaväljaveo traktori eest Halumeister OÜ-le enne väidetavat edasimüüki tasunud. Koostoimes asjaoluga, et K. Veski ja P. Rokk on omavahel tuttavad, K. Veski ei oma metsaveotehnikaga seonduvat oskusteavet ning P. Rokk sai hiljem Techland OÜ juhatuse liikmeks, annab eelnev aluse järelduseks, et Techland OÜ oli P. Rokki kontrolli all ning lisati tehinguteahelasse kunstlikult. Lisaks eelnevale ei ole kaebaja maksu- ega kohtumenetluses ümber lükanud väidet, et Igali OÜ esindaja on tasunud suures osas traktori eest sularahas P. Rokkile kui eraisikule. P. Rokk on seejuures oma 04.06.2019 saadetud vastuses MTA-le (MTA 18.10.2019 vastuse lisa 9) selgitanud, et Halumeister OÜ sai traktori loovutusena H.R.i käest, mille kohta on ka dokument, ent sellist dokumenti asja materjalide juures ei ole. Eelnev annab aluse kahelda ka selles, kas Halumeister OÜ üldse oli väidetava tehingu ajal Techland OÜ-ga traktori tegelikuks omanikuks ja müüjaks. Ühtlasi on tähelepanuväärne, et eelviidatud arvete alusel (Halumeister OÜ 28.02.2019 arve Techland OÜ-le ja Techland OÜ 11.03.2019 arve Igali OÜ-le) tekkis Techland OÜ-l sisendkäibemaksu deklareerimise õigus summas 760 eurot ning käibemaksu deklareerimise kohustus summas 800 eurot (reaalne maksukohustus 40 eurot). MTA on maksuotsusega korrigeerinud nii Techland OÜ sisendkäibemaksu kui käibemaksu, s.o vähendanud sisendkäibemaksu 760 eurot võrra ja käibemaksu 800 euro võrra. Kõnealuste tehingutega seoses on Techland OÜ maksukohustus seega maksuotsuse tulemusena vähenenud.

9(10)

3-19-1758 Kuivõrd kontrolliakti saab kaebajale kättetoimetatuks lugeda 06.08.2019, siis jäi kaebajale vastuväidete esitamiseks neli tööpäeva. Ühtlasi ei ole praegune kontrolliakt sedavõrd mahukas ega sisult keeruline, et saaks väita, et kaebajale eriarvamuse esitamiseks antud tähtaeg oli ebamõistlikult lühike ja seetõttu tulnuks kaebajale antud tähtaega igal juhul pikendada. Konkreetsel juhul ei saa jätta arvestamata sedagi, et KMS seab tagastusnõude kontrollile ajalised piirid (KMS § 34) ning kaebaja ärakuulamisõiguse täielikule realiseerimisele vastandus kaalukam avalik huvi haldusakti õigeaegsele andmisele. Kaebaja ei ole seejuures ka kohtuvaidluse kestel toonud esile selliseid sisulisi vastuväiteid ja tõendeid, mis saaks kaasa tuua vaidlustatud maksuotsuse materiaalse õigusvastasuse ja selle tühistamise.

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.