Vidzemes Tūrisma asociācija kaebus Riigi Tugiteenuste Keskuse 10.05.2019 finantskorrektsiooni otsuse nr 2 (nr 11.2-5/0148) ja 08.10.2019 vaideotsuse tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Vidzemes Tūrisma asociācija, volitatud esindaja Sille Talvet-Unt Vastustaja – Riigi Tugiteenuste Keskus, volitatud esindajad Margot Maisalu, Ege Ello ja Külli Kaare
Asja läbivaatamine
02.09.2020 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Vidzemes Tūrisma asociācija kaebus ning tühistada Riigi Tugiteenuste Keskuse 10.05.2019 finantskorrektsiooni otsus nr 2 (nr 11.2-5/0148) ja 08.10.2019 vaideotsus.
2.Mõista Riigi Tugiteenuste Keskuselt Vidzemes Tūrisma asociācija kasuks välja riigilõiv summas 15 (viisteist) eurot, tõlkekulud summas 708 (seitsesada kaheksa) eurot ja esindaja kulud summas 4160 (neli tuhat ükssada kuuskümmend) eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26.10.2020 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
1.Läti ühing Vidzemes Tūrisma asociācija (kaebaja) esitas 07.10.2016 Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi alla kuuluva piiriülese koostöö programmi „Interreg V-A – Estonia-Latvia“1
Veebileht https://estlat.eu/en/.
3-19-2089
raames taotluse2 toetuse saamiseks projektile „Endiste kitsarööpmeliste raudteeliinide taaselustamine keskkonnasõbraliku turismimarsruudi kaudu (Rohelised Rööpad)“3 (projekti nr Est-Lat 24).
2.Programmi korraldusasutus Eesti Vabariigi Rahandusministeerium rahuldas 11.01.2017 haldusaktiga nr 47 (nr 9.2-13.5.11/01198)4 kaebaja taotluse 998 697,36 euro ulatuses ja sõlmis temaga projekti rakendamiseks 07.06.2017 toetuslepingu5.
3.Programmi korraldusasutus Eesti Vabariigi Riigi Tugiteenuste Keskus (vastustaja) otsustas 10.05.2019 finantskorrektsiooni otsuses nr 2 (nr 11.2-5/0148)6 auditi nr 352018/12/DR lõpparuande7 alusel pidada ülejäänud kaebajale tehtavatest maksetest kinni Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) toetuse abikõlbmatu summa 11 649,37 eurot. Kui ilmneb, et abikõlbmatute kulude kogusummat ei ole võimalik projekti ülejäänud osamaksetest kinni pidada, teeb korraldusasutus juhtpartnerile eraldi otsuse ülejäänud abikõlbmatu summa tagasimaksmiseks. Vastustaja vähendas projekti eelarve personalikulusid 25% projekti elluviimise ülejäänud perioodide jooksul. Vähendatud personalikulud on kindla määra alusel büroo- ja halduskulude arvutamise aluseks. Põhjendused:
3.1.Programmi auditeerimisasutus viis kaebaja projekti osas läbi auditi perioodil 23.05.2018– 15.01.2019, mis hõlmas aruannet perioodi 01.03.-30.06.2017 kohta. Auditi tulemusel tuvastati, et personali töökoormuse ja tunnitasu määrade osas ei ole lepingud sõlmitud nii, nagu see oli taotluses ette nähtud, ja need ei ole kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimisega. Personalikulud ületasid riigi keskmist turumäära 2-3 korda. Rahalisi vahendeid pole kasutatud säästlikult. Hindamis- ja heakskiitmisprotsessi käigus kiitsid programmiasutused heaks nii kavandatud personaliressursid kui ka projekti elluviimiseks kavandatud töötajate rahastamise.
3.2.Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18.07.2018 määruse nr 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi nr 1296/2013, nr 1301/2013, nr 1303/2013, nr 1304/2013, nr 1309/2013, nr 1316/2013, nr 223/2014 ja nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus nr 966/2012 (määrus nr 2018/1046) art 2 lg 59 kohaselt tähendab usaldusväärne juhtimine eelarve täitmist säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe põhimõtete kohaselt. Sama määruse art 186 lg 3 alapunkti f kohaselt peavad projekti elluviimiseks kasutatud vahendid olema mõistlikud, põhjendatud ja vastama usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttele, eriti säästlikkuse ja tõhususe osas. Programmi käsiraamatu art-s 5.1 on märgitud, et kulud peavad olema mõistlikud, st ei tohi olla suuremad kui turu keskmised või tavalised hinnad. Rahalisi vahendeid tuleb kasutada läbipaistvalt ja säästlikult. Toetuslepingu art 3 p 2 sätestab, et juhtpartner ja projektipartner viivad projekti ellu vajaliku hoolikuse, tõhususe, läbipaistvuse ja hoolsusega, järgides asjaomase valdkonna parimaid tavasid. Toetuslepingu art 6 kohaselt teavitab juhtpartner viivitamata korraldusasutust/ühissekretariaati, kui projekti kulud vähenevad, kui projekti eesmärgid, tegevuskava või eelarveplaan, millel see leping põhineb, muutuvad või kui ühte väljamaksetingimustest enam ei täideta või ilmnevad asjaolud, mis annavad korraldusasutusele õiguse vähendada makseid või nõuda toetuse täielikku või osalist tagasimaksmist. Programmi käsiraamatu (1. taotlusvoor) lk 36 joonealuses märkuses nr 15 on sätestatud, et lisatasusid või töötasude muudatusi, mis tulenevad Euroopa Liidu (EL) projekti elluviimisest, tuleks hinnata
Vastustaja esitatud dokument „Taotlus_Est-Lat24_Rohelised_Rööpad__20191211_160602_est_l6plik“. Inglise keeles “Revitalization of former Narrow Gauge Railway lines through environmentally responsible tourism route (Green Railway)”.
Vastustaja esitatud dokument „Otsus_47_Rohelised_Rööpad_ek“.
Vastustaja esitatud dokument „Toetusleping_Rohelised_Rööpad_ek_l6plik“.
Kaebaja esitatud dokument „Lisa 1b_KA finantskorrektsiooni otsus (FKO)_10 05 2019_eestikeelne tolge“.
Kaebaja esitatud dokument „Lisa 5_auditi lopparuanne_15 01 2019“.
2(19)
3-19-2089
usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete alusel (kas need on õigustatud nt erikvalifikatsiooni, ülesande kirjelduse muudatuse tõttu jne).
3.3.Programmi finantskorrektsioonide juhendi (versioon 17.12.2018) 2. peatüki kohaselt rakendatakse esimesel aruandeperioodil 25% finantskorrektsiooni nii personalikulude kui ka büroo- ja halduskulude osas. Kaebaja projekti 1. aruandlusperioodi abikõlbmatud kulud olid kokku 2305,75 eurot, sh abikõlbmatu ERF-i toetus avalikule sektorile 1959,89 eurot ja abikõlbmatu avaliku sektori kaasfinantseering 345,86 eurot. Korrektsiooni laiendati kogu programmi rakendamise perioodile ning kokku on kinnipeetav abikõlbmatute kulude summa 13 705,14 eurot, sh abikõlbmatu ERF-i toetus avalikule sektorile 11 649,37 eurot ja abikõlbmatu avaliku sektori kaasfinantseering 2055,77 eurot.
Kaebaja esitas 10.05.2019 otsuse peale 11.06.2019 vaide8.
Vastustaja jättis 08.10.2019 vaideotsusega9 vaide rahuldamata. Põhjendused:
5.1.Auditi eelnõu põhines samadel faktidel, millel ka auditi lõpparuanne. Audiitorid andsid kõigile osapooltele võimaluse arvamust avaldada ja koostasid lõpliku järeldusotsuse, arvestades kõigi osapoolte tehtud märkustega. Audiitorite järeldusotsus väljendab nende sõltumatuid järeldusi. Auditis juhiti tähelepanu sellele, et kaebaja ei olnud järginud algselt kavandatud projekti eelarvet ja oli tegelikult maksnud välja märkimisväärselt kõrgemad personalikulud. Projekti elluviimiseks vajalik tegelik töökoormus oli kavandatust palju väiksem, kuid personalikulude üldsummat ei muudetud. Seetõttu oli puht matemaatiliselt tööaja ja palga suhe oluliselt muutunud. Audiitorite järeldused tehti kaebaja esitatud teabe ja dokumentide pinnalt, sh lõplik taotlusvorm ja projekti heaks töötavate töötajatega sõlmitud töölepingud. Audiitorid leidsid, et nende arvates ei vasta projekti eelarvest välja makstud personalikulud usaldusväärse finantsjuhtimise kriteeriumidele – personalikulud olid 2-3 korda kõrgemad kui sarnaste ametikohtade turuhinnad, mis ei ole EL-i rahaliste vahendite tõhusat kasutamist arvestades vastuvõetav. Kõik need argumendid olid välja toodud juba auditiaruande projektis ega muutunud auditi lõpparuandes. Viide dokumendile “Vidzemes tūrisma asociācijas darba samaksas un citu izdevumu atlīdzības nolikums” ei muuda auditi järeldust ega fakte, millel audit põhineb. Audiitorite järeldusotsus väljendab nende arvamust ja seda ei saa pidada audiitorite fabritseeritud valeandmeteks.
5.2.Vastustaja andis kaebajale finantskorrektsiooni otsuse kommenteerimise võimaluse. Otsuse peamiseks põhjuseks olid taotluses esitatud valeandmed. Projekti juhtiva personali töökoormuse osas ei ole lepinguid sõlmitud nii, nagu see oli ette nähtud lõplikus taotlusvormis. Taotluses oli projekti töötajatele ette nähtud töökoormus 2,45 kohta (mis sisaldab 10 642,80 töötundi) ja personali kogukulude eelarveks 113 520 eurot. Tegelikult sõlmiti töölepingud ainult töökoormuseks 0,85 kohta (mis sisaldab 3703 töötundi) lepingujärgse summaga 113 467,68 eurot. Kui palgakulud jäävad samaks, kuid töökoormus väheneb, ei ole personalikulude eelarverea täitmine kooskõlas lõpliku taotlusvormiga ja palgatase on tõusnud, sest töötundide ja palga vaheline suhe on muutunud. Kaebaja pole selgitanud, miks oli personalikulude muutus nii olulises summas vajalik ja õigustatud. Kaebaja ei ole ka selgitanud, miks nii keeruka projekti töökoormuseks on vaja vähem töötajaid, kui algselt taotlusvormis plaaniti. Kaebaja on rõhutanud projekti keerukust. See tähendab, et selle elluviimine on palju keerulisem kui ühe keskmise piiriülese projekti oma, nõudes rohkem inimressursse. Praktikas selgus, et projekti sai juhtida oluliselt väikesemate inimressurssidega, mis tekitab küsimusi töökoormuse korrektse planeerimise osas projekti ettevalmistamise etapis.
Kaebaja esitatud dokument „Lisa 2b_Kaebaja_vaie_11 06 2019_eestikeelne tolge“. Kaebaja esitatud dokument „Lisa 3b_Vaideotsus_Complaint_Decision_1_eestikeelne tolge“.
3(19)
3-19-2089
5.3.Kaebaja 06.12.2018 kirjas toodud seisukohad olid vastuolulised. Kaebaja oleks võinud muudatuse taotluse esitada kohe, kui märkas lahknevust taotlusvormi ja töötamist puudutavate dokumentide vahel. Juhtpartner on kohustatud teavitama korraldusasutust/ühissekretariaati viivitamata, kui projekti kulud vähenevad, kui projekti eesmärgid, tegevuskava või eelarveplaan muutuvad või kui üks väljamakse tingimustest ei ole enam täidetud või kui ilmnevad asjaolud, mis annavad korraldusasutusele õiguse vähendada makseid või nõuda toetuse täielikku või osalist tagasimaksmist (toetuslepingu art 6). Kõiki muid taotlusi saab ühissekretariaadile esitada hiljemalt enne, kui ühissekretariaat on viimase arenguaruande heaks kiitnud (programmi käsiraamatu peatükk 7.8). Kaebaja ei teatanud valeandmetest korraldusasutusele ega ühissekretariaadile toetuslepingu sõlmimisel ega projekti elluviimisel. Fakt, et projekti eelarve on lõplikus taotlusvormis korrektne, ei õigusta olukorda, kus kaebaja ei ole teatanud vastustajale või ühissekretariaadile projekti personalikulude rakendamisel tehtud muudatustest.
5.4.Kui töötaja töötab osalise tööajaga projekti heaks ja osalise tööajaga organisatsioonis muude tööülesannete täitmiseks, tuleb projekti kulude eelarves kasutada tema tegelikku palgamäära. Sama töölepingu raames tuleb vältida erinevaid tunnitasu määrasid (programmi käsiraamat 5.3.1, lk 34). Palga väljamaksed on abikõlblikud, kui need on kooskõlas partnerorganisatsiooni tööhõivepoliitikaga (programmi käsiraamat 5.3.1, lk 35). Dokumenti “Vidzemes tūrisma asociācijas darba samaksas un citu izdevumu atlīdzības nolikums” uuendati 02.01.2017, kuid kaebaja ei teavitanud ühissekretariaati ega vastustajat muudatustest organisatsiooni tööhõivepoliitikas.
5.5.Taotlusvormi kvaliteedi hindamisel hinnati ka projekti eelarvet, mis moodustas 20% projekti hindamise tulemustest. Kui andmed töökoormuse kohta oleksid olnud taotlusvormis õiged, siis oleks võinud hindamine anda erineva tulemuse, mis oleks võinud mõjutada projekti valiku otsust ja projektile seirekomitee poolt seatud tingimusi. Vaidemenetluses toimunud ärakuulamisel selgus, et kaebaja oli organisatsiooni palgatasemetest teadlik juba lõpliku taotlusvormi esitamisel ja esitas valeinfot, mis eksitas projekti hindajaid ja programmiasutusi.
5.6.Kaebaja viide projektidele „CHRISTA“ ja „Garden Pearls“, kus sarnast palgataset on aktsepteeritud, on asjakohatu, kuna tegemist on eraldiseisvate projektidega. Kuigi töötamist käsitlevad dokumendid on kõigil neil projektidel samad, ei õigusta see olukorda, kus kaebaja ei ole järginud programmi reegleid ega teavitanud korraldusasutust ega ühissekretariaati personalikulude muutusest.
5.7.Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas on tagatud usaldusväärne finantsjuhtimine – eelarve täitmine säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe põhimõtete kohaselt. Selgitus, et kõik projekti kavandatud ülesanded ja tegevused on ellu viidud taotlusvormis ette nähtud personalikuludega, ei ole usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega kooskõlas, sest ökonoomsust, tõhusust ja mõjusust ei selgitata.
5.8.Projektitaotluse vormi täitmise juhendis öeldakse, et taotlusvormis sisalduvad personalikulude eelarvekirjeldused on indikatiivsed, viidates vastavate kulude tõlgendamisele taotlemise etapis. Programmi käsiraamat, mis on taotlejale peamine juhend, ei pea personalikulusid indikatiivseteks. Programmi käsiraamatu peatükis 7.8 kirjeldatakse projektide muudatusi ja vastavaid protseduure. Ehkki seda konkreetset juhtumit ei ole peatükis 7.8 kirjeldatud, tuuakse seal välja, et kõiki muid taotlusi saab ühissekretariaadile esitada hiljemalt enne, kui ühissekretariaat kinnitab viimase arenguaruande. Seega pole võimalik öelda, et programmis on selgelt öeldud, et selline ebakõla ei nõua muudatuse taotluse esitamist.
5.9.Programmiasutustel on erinevad kontrollitasandid ja nad kõik tegutsevad sõltumatult. Isegi kui kulud on ühel tasandil heaks kiidetud, võib järgmine tasand kontrollide või auditite läbiviimise käigus vigu leida. 4(19)
3-19-2089
5.10.Programmi käsiraamatu 5. peatüki „Projekti eelarve“ lk-l 33 öeldakse, et kulud peavad olema mõistlikud, st ei tohi olla suuremad kui turu keskmised või tavalised hinnad. Rahalisi vahendeid tuleb kasutada läbipaistval ja säästlikul viisil. See on põhjus, miks audiitorid viitasid Läti riikliku maksutalituse veebisaidile. Palga- ja tööjõukulude statistika korral tuleb konkreetse ametikoha palgataset võrrelda sobiliku tegevuse klassifikaatorisse kuuluvate ametikohtade, mitte kogu kogutud statistikaga. Audiitorid esitasid arvutused ja valikulised ümberarvutused töökoormuse ja olemasoleva eelarve põhjal, üksikasjad on esitatud auditi lõpparuande lisas 2. Audiitorid võtsid arvesse ka projekti tegevuste olemust. Projekti töötajate eelarvete ja töömahu muudatused ei ole proportsionaalsed. Abikõlbmatute kulude tagasinõudmist käsitleva auditisoovituse koostamisel arvestati Läti riikliku maksutalituse esitatud teavet keskmiste palgatasemete kohta Lätis informatiivselt, kuna soovitatud finantskorrektsioon oli vaid 25% tehtud kulutustest. See tähendab, et soovituses võeti arvesse ka asjaolu, et projekt ise võib olla keerukam, kuid keskmisest turuhinnast 2-3 korda kõrgemate palkade väljamaksmine ei ole proportsionaalne. Nende asjaolude põhjal ei ole võimalik järeldada, et EL-i ressursse on kasutatud tõhusalt, ja seda ei saa kogu programmi rakendamist arvestades sallida.
6.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 10.05.2019 finantskorrektsiooni otsuse ja 08.10.2019 vaideotsuse tühistamiseks. Põhjendused:
6.1.Projektitaotluse eelarves oli indikatiivselt määratud kaebaja personalikuludeks 83 520 eurot. Projekti kohaselt pidi kaebaja projekti elluviimiseks sõlmima osalise tööajaga töölepingud 4 inimesega, kogukoormusega 2,2 täistööajaga töökohta. Kaebaja esitas 23.06.2017 ühissekretariaadile muudatustaotluse personalieelarve tõstmiseks 30 000 euro võtta, et katta 0,25 töökoormuse ulatuses ühe lisatöötaja palgakulud. Muudatus kinnitati 26.06.2017. Pärast seda oli kaebaja personalikulude eelarveks 113 520 eurot. Kaebaja sõlmis projekti tegevuste elluviimiseks töölepingu 5 inimesega, kogukoormusega 0,88 täistööajaga töökohta. Sõlmitud töölepingute alusel kogu projekti kestuse ajal (26 kuud perioodil 01.03.2017– 30.04.2019) planeeritud väljamaksete kogusumma oli 113 467,68 eurot. Läti finantskontrollid kinnitasid kaebaja esitatud partneraruanded, sh personalikulud, 25.10.2017, 01.02.2018, 11.07.2018 ja 23.08.2018. Ühissekretariaat kinnitas kaebaja esitatud projekti arenguaruanded 14.12.2017, 03.04.2018, 10.08.2018 ja 11.12.2018. Lisaks on nimetatud arenguaruandeid kinnitanud korraldusasutus ja sertifitseeriv asutus.
6.2.Vaidlusalused otsused tuginevad auditi tähelepanekutel, mis põhinevad valeväidetel ja olemasoleva dokumentatsiooni ekslikul tõlgendamisel. Kaebaja ei ole rikkunud teavitamiskohustust ega usaldusväärse finantsjuhtimise printsiipe. Kaebaja ei tõstnud 02.01.2017 dokumendiga “Vidzemes tūrisma asociācijas darba samaksas un citu izdevumu atlīdzības nolikums” palku. Tegemist on audiitorite esitatud valeinfoga. Seejuures ei viidanud audiitorid nimetatud dokumendile auditiaruande eelnõus, mis saadeti kaebajale kommenteerimiseks. Seega ei esitanud audiitorid ärakuulamismenetluses osapooltele identset materjali ega võimaldanud kaebajal audiitorite valeväidet ümber lükata, rikkudes kaebaja õigust olla haldusmenetluses ära kuulatud. Nimetatud dokument koostati Läti finantskontrolöride palvel, sest eelmine samasisuline dokument ei sisaldanud numbrilist infot palgatasemete kohta. Seega on 01.02.2017 dokumendi uuendamise kuupäev. Nimetatud dokumendis tehtud muudatused ei muutnud kaebaja palkasid. Kaebaja palgatasemed olid püsinud dokumendis näidatud tasemel juba alates 2016. a. Seda tõendavad kaebaja töötajatega 2016. a aprillis allkirjastatud töölepingud, mis olid seotud Interreg Europe programmi CHRISTA projekti elluviimisega. Nendes töölepingutes kasutatud palgatasemed olid samad projekti „Green Railway“ elluviimiseks sõlmitud töölepingutes kasutatud palgatasemetega.
6.3.Vastustaja etteheited ei ole põhjendatud, sest üheski programmi juhenddokumendis ei ole öeldud, et töökoormuse osas tuleb lepingud sõlmida vastavalt taotluses ettenähtule. Oluline on 5(19)
3-19-2089
tööjõukulude eelarve järgimine. Samuti ei ole täpsustatud, kui suur erinevus kavandatud ja lepinguliste töömahtude vahel on aktsepteeritav. Ühissekretariaat on auditi lõpparuande lk-l 17 selgelt välja toonud, et projekti elluviimise ajal võivad taotlejad hälbida indikatiivselt näidatud täistööajaga töökohtade mahust. Juhul, kui tööaega kasutatakse vähem, ei tule teha taotlusesse parandusi eeldusel, et tööülesandeid ei muudeta. Juhul, kui soovitakse märkimisväärselt rohkem täistööajaga töökohtasid (ja ehk ka suurendada eelarverea mahtu), on vaja taotlust muuta. Seega on ühissekretariaat kinnitanud, et taotluse parandamine ei olnud praegusel juhul vajalik ega ole seetõttu toetanud kaebaja suhtes finantskorrektsiooni tegemist. Kaebaja kasutas vähem täistööajaga töökohtasid, kui oli taotluses indikatiivselt näidanud, ent tööülesandeid ei muudetud, seega puudus tal kohustus muudatustaotlust esitada. Seda, et taotluses toodud täistööajaga töökohtade arv võib olla indikatiivne ja tegelikult sõlmitavad töölepingud võivad indikatiivselt näidatud mahust erineda, on välja toonud ka vastustaja auditi lõpparuande lk-l 18. Ebaõige on etteheide, et töötajate tunnitasu määrade osas ei ole lepinguid sõlmitud nii, nagu see oli taotluses ette nähtud. Taotlusvormis ei ole tunnitasu määrade nimetamist ette nähtud ja seetõttu neid taotluses ei sisaldugi. Samuti tuleb tähele panna, et Läti finantskontrolörid, korraldusasutus ja ühissekretariaat on kontrollinud ja kinnitanud kaebaja esitatud aruanded ega ole viidanud taotluse muutmise vajadusele. Seega on programmiasutused korduvalt aktsepteerinud asjaolu, et töötajate lepingujärgne töökoormus võib erineda töökoormusest, mis oli taotluses ette nähtud. Seejuures ei ole parandamise ettepanekut tehtud ka pärast auditi lõpparuande tegemist. Kaebaja 4. perioodi arenguaruannet on aktsepteeritud ka auditi lõpparuande ja finantskorrektsiooni otsuse tegemise vahelisel ajal. Samuti ei ole programmi käsiraamatus lk-l 62-63 ette nähtud võimalust sellist tüüpi muudatuste tegemiseks. Vastustaja on käitunud vastuoluliselt ja eksitavalt, mis ei vasta heale haldustavale ja on õigusvastane.
6.4.Kaebaja on käitunud kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega. Kaebaja pidi töölepingute sõlmimisel järgima programmi käsiraamatu jaotises 5.3.1 esitatud reeglit, et sama töölepingu raames peab vältima erinevaid tunnitasu määrasid. Projekti alustamise ajal 2017. a märtsis oli kaebajal 2 projekti juba elluviimise etapis. Projekti „Green Railway“ kaasatud 3 töötajat töötasid juba osalise tööajaga kahe varem alustatud projekti heaks. Ainult üks „Green Railway“ projekti kaasatud töötaja oli uus, kuid ta asus ametikohale, millelt eelmine töötaja oli lahkunud. Kuna kaebaja pidi järgima programmi käsiraamatus toodud reeglit ning töötajate ametijuhendid käimasolevates projektides ja algavas „Green Railway“ projektis olid sarnased, kohaldati projekti „Green Railway“ elluviimiseks sõlmitud töölepingute puhul samu tunnitasu määrasid. See võis küll kaasa tuua projekti „Green Railway“ heaks töötatud tundide vähenemise, kuid jättis alles samad ülesanded ja tegevused ning saavutatavad tulemused nagu taotlusvormis heaks kiideti. Seejuures ei olnud töökoormuse muutusel projekti tulemuste saavutamisele mingit mõju. Kasutatud tunnitasude määrad olid kooskõlas kaebaja palkasid käsitleva juhenddokumendiga. Lisaks oli vajadusel võimalik töölepinguid töökoormuse osas muuta, kui oleks tekkinud olukord, kus projekti tulemuste saavutamiseks pidanuks rohkemate töötundidega panustama. Programmiasutused on teistes kaebaja Eesti-Läti programmi projektitaotlustes kaebaja palgatasemed heaks kiitnud. Tegemist on samade palgatasemetega, mida praegusel juhul peeti liiga kõrgeteks. Samuti on heaks kiidetud kaebaja projektis „Garden Pearls“ 0,6 täistööajaga töökohta. Programmiasutused on projekti „Garden Pearls“ osas kinnitanud, et sellised palgatasemed ja projekti elluviimiseks planeeritud tööaja mahud on vastuvõetavad ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimisega. Seega on finantskorrektsiooni otsus vastuolus varasemate otsustega. Seejuures on auditi lõpparuandes heaks kiidetud kaebaja finantskoordinaatori töökoormus (0,25 kohta) ja sarnane palgatase (umber 30 eurot/h) ning selles osas ei ole finantskorrektsiooni peetud vajalikus kohaldada. Seega koheldakse samas auditi aruandes sarnaseid tunnitasu määrasid ebavõrdselt. Projekti „Green Railway“ palgataset aktsepteeris ka ühissekretariaat 26.06.2017, kui kaebaja taotles personalikulude muutmist, et palgata 0,25 töökoormusega finantskoordinaator. Kaebaja on selgitanud, et aruannetes 6(19)
3-19-2089
kasutatud töökoormuste ja projekti taotlusvormis näidatud töökoormuste erinevus on inimliku arvutusvea tulemus. Kaebaja on alati lähtunud oma kehtivast palgatasemest. Viga tehti täistööajaga töökohtade arvutamisel, ajades eeldatavasti segamini projekti aruandlusperioodi (4 kuud) ja 1 kalendrikuu koormused. Arvestusviga ei parandatud, sest programmi juhendis ei ole ette nähtud selliste muudatuste tegemist ja ka igapäevane sellekohane praktika puudub, kuna personalikulud taotluses on indikatiivsed ega vaja muudatuste tegemist. Vastustaja viide programmi käsiraamatu peatüki 5.3.1 lk 36 joonealusele märkusele nr 15 ei ole asjakohane, sest kaebaja ei ole lisatasusid maksnud ega töötasusid muutnud.
6.5.Audiitorid ja vastustaja väidavad, et kaebaja personalikulud olid 2-3 korda suuremad kui Läti keskmised turumäärad, kuid ühtegi kindlat tõendit selle kohta esitatud pole. Viidatud on veebilehele https://www.vid.gov.lv/lv/statistika/profesiju-atalgojums, millel esitatud palgamäärad ei võta arvesse piiriüleste koostööprojektide elluviimise eripärasid. Selliste projektide ametikohtadel töötamiseks vajalikud kogemused ja oskused on keerukamad ja nõudlikumad kui Lätis keskmiselt sarnase nimetusega ametikohale kohaldatakse. Lisaks on projekt „Green Railway“ keerukam keskmisest piiriülese koostöö projektist, kuna selles on üle 20 projektipartneri ja projekti edukus sõltub kümnetest projektipartnerite tehtavatest investeeringutest.
6.6.Finantskorrektsiooni otsus ei ole põhjendatud haldusakt. Selles ei ole käsitletud otsuse aluseks olevaid asjaolusid. Samuti ei selgitata, miks kaebaja poolt varem avaldatud seisukohtadega ei nõustuta. Puudub viide, et otsuse põhjendusi tuleks otsida auditi lõpparuandest. Kuna vastustaja ei nõustunud täielikult audiitoritega, pidanuks otsuse põhjendused sisalduma otsuses endas. Viited normidele ei ole nõuetekohased, sest viidatud normid ei reguleeri toetuse tagasinõudmist. Ainus toetuse tagasinõudmist käsitlev materjal on programmi finantskorrektsiooni tegemise juhis, kuid see ei ole õigusakt. Viide õigusaktidele konkreetseid norme välja toomata ei ole nõuetekohane. Finantskorrektsiooni juhise järgi oli võimalik kohaldada 5%, 10%, 25% ja 100% korrektsioonimäära. Vastustaja ei ole kaalunud ega põhjendanud 25% korrektsioonimäära kohaldamist. Kaalumist ei nähtu ka auditi lõpparuandest. Tegemist ei ole proportsionaalse määraga. Seega ei ole otsus õiguspärane.
6.7.Vastustaja on esitanud vaideotsuses uusi seisukohti. Kui varem põhjendati finantskorrektsiooni tegemist sellega, et kaebaja palgad ületasid riigi keskmist 2-3 korda, siis vaideotsuses tugines vastustaja sellele, et taotluses õigete andmete esitamise korral võinuks taotluse hindamine ja sellele seatavad tingimused olla erinevad. Programmi käsiraamatu peatükist 6.2.2.1 ei nähtu, et projektitaotluste eelarve hindamisel hinnataks töökoormusi. Projekti „Garden Pearls“ taotlusvormi kohta ei esitatud kaebajale lisaküsimusi ega seatud lisatingimusi. Kuna kaebaja kasutas projekti „Green Railway“ elluviimiseks sõlmitud töölepingutes sarnast töökoormuste mahtu, siis võib põhjendatult arvata, et need ei oleks negatiivselt mõjutanud ka selle projekti hindamistulemusi. Vaideotsuses heidetakse kaebajale ette taotluses ebaõigete andmete esitamist ja nendest teavitamata jätmist. Seega on vastustaja muutnud finantskorrektsiooni tegemise põhjuseid. Vastustaja ei saa asuda vaideotsuses finantskorrektsiooni otsust täiendavalt põhjendama ning esitada põhjendustena uusi asjaolusid.
7.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi oma varasemate seisukohtade juurde, esitades täiendavalt järgmised põhjendused:
7.1.Kaebaja andis alles vaidemenetluses teada, et ta on eksinud taotluses personalikulude esitamisel. Seega selgus alles pärast finantskorrektsiooni otsuse tegemist, et hinnati kaebaja poolt väidetavalt eksitavate andmetega esitatud taotlust, mis oli projekti valiku ja rahastamise aluseks. Tegeliku tööaja ja töötasu puhul oleks võinud projekti hindeskoor olla teistsugune ja kaebaja ei oleks pruukinud rahastust üldse saada. Kaebaja ei teavitanud vastustajat ega
7(19)
3-19-2089
ühissekretariaati eksitavatest andmetest toetuslepingu sõlmimisel, projekti elluviimisel, auditimenetluses ega ka finantskorrektsiooni otsuse koostamisel.
7.2.Kaebajal võimaldati auditiaruande projekti osas arvamust avaldada. Kaebaja esitas oma arvamuse 27.11.2018, märkides, et kasutatud määrad olid kooskõlas kaebaja palkasid käsitlevate dokumentidega (Darba samakasas noteikumi). Seega analüüsisid audiitorid kaebaja esitatud märkuste põhjendatust.
7.3.Vastustaja andis kaebajale võimaluse esitada finantskorrektsiooni otsuse eelnõu kohta oma arvamus. Kaebaja ei esitanud piisavalt selgitusi vastustaja küsitud dokumendi „Vidzemes tūrisma asociācijas darba samaksas un citas izmaksas atlīdzības nolikums” sisu muudatuste kohta. Finantskorrektsiooni otsuse faktiliseks aluseks, millele viitab ka auditiaruanne, on see, et projektitaotluses esitatud töökoormus suhtes töötasuga oli vastuolus kaebaja personalipoliitika dokumendi ja sõlmitud töölepingutega.
7.4.Programmi käsiraamatu peatüki 5.3.1 lk 36 joonealune märkus nr 15 kehtib ka töötasu muudatuste kohta võrreldes projekti lõpliku taotlusvormiga.
7.5.Kaebaja ei ole järginud säästlikkuse põhimõtet ehk taganud, et tema tegevuses kasutatavad vahendid tehakse õigel ajal kättesaadavaks ning et nende kogus ja kvaliteet on sobivad ja hind võimalikult soodne. Samuti ei ole kaebaja selgitanud, kuidas tagati tõhusus, mis tähendab parimat võimalikku suhet kasutatud vahendite ja saavutatud tulemuste vahel.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kohaldatavad normid
8.Asjaoludest nähtuvalt viis kaebaja perioodil 01.03.2017–31.10.2019 ellu projekti lühinimetusega „Green Railway“. Nimetatud projekti rahastati Euroopa koostööprogrammi „Interreg V-A Eesti–Läti” raames. Nimetatud koostööprogrammi rahastati ERF-ist. Koostööprogramm kiideti heaks Euroopa Komisjoni 04.12.2015 rakendusotsusega nr C(2015) 8926 final10.
Euroopa Komisjon on otsusest nähtuvalt tuginenud: -
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17.12.2013 määrusele nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (määrus nr 1303/2013);
-
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17.12.2013 määrusele nr 1299/2013 erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil.
10.Lisaks neile reguleerivad nimetatud koostööprogrammi:
Vt Euroopa Komisjoni poolt kohtule edastatud ja asja materjalidele lisatud Euroopa Komisjoni 04.12.2015 rakendusotsust nr C(2015) 8926 final, millega kiidetakse heaks koostööprogrammi „Interreg V-A Eesti–Läti” teatavad elemendid Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse saamiseks Eestis ja Lätis.
8(19)
3-19-2089
-
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17.12.2013 määrus nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006;
-
määrus nr 2018/1046;
-
Euroopa Komisjoni 28.07.2014 rakendusmäärus nr 821/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 rakenduseeskirjad seoses programmist tehtavate maksete ülekandmise ja haldamise ning rahastamisvahendite aruandluse üksikasjaliku korraga, toiminguga seotud teabe-, teavitamis- ja nähtavusmeetmete tehniliste omadustega ning andmete kirjendamise ja salvestamise süsteemiga;
-
Euroopa Komisjoni 04.03.2014 delegeeritud määrus nr 481/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1299/2013 seoses erieeskirjadega koostööprogrammide kulude rahastamiskõlblikkuse kohta.
11.Siseriiklikest õigusaktidest kuuluvad kohaldamisele (sest korraldusasutus asus Eestis): -
perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus (STS2014_2020) (vt § 1 lg 1 p 2 – nimetatud ETK programmiks);
-
Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määrus nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning
finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (määrus nr 143) (vt STS2014_2020 § 1 lg 2);
-
haldusmenetluse seadus (HMS) (vt STS2014_2020 § 1 lg 2).
13.Vaidlusaluses finantskorrektsiooni otsuses on tuginetud ka Vabariigi Valitsuse 22.12.2006 määrusele nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord“12 (määrus nr 278). Kohtu hinnangul ei saa see määrus olla praegusel juhul kohaldamisele kuuluvaks õigusaktiks. Nimetatud määrus on vastu võetud varasemate perioodide struktuuritoetusi käsitlevate seaduste alusel. Kehtiva perioodi struktuuritoetuste tagasinõudmist käsitleb määrus nr 143, mis asendab varem kehtinud määrust nr 278.
14.Programmi täpsemat elluviimist ja järelevalvet reguleerivad programmi raames kehtestatud dokumendid13. Tegemist ei ole siiski õigusaktidega ja need ei või olla õigusaktidega vastuolus. Arvestades, et toetuse saajal puudub subjektiivne õigus viidatud koostööprogrammi raames toetuse saamiseks, peab ta toetuse saamiseks vastama programmidokumentides esitatud tingimustele ja ta peab täitma projekti ellu viies programmidokumentides esitatud nõudeid. Toetust taotledes ja toetuslepingut sõlmides aktsepteeris kaebaja programmidokumente ja need muutusid tema jaoks siduvateks. Seetõttu tuleb asja lahendamisel lähtuda mh
Vastustaja otsuses on määruse pealkiri valesti välja toodud. Vastustaja otsuses on määruse pealkiri valesti välja toodud.
programmidokumentidest14. Kuna toetuse andmiseks on sõlmitud kaebajaga toetusleping, mis on kaebajale täitmiseks kohustuslik, siis tuleb asja lahendamisel lähtuda ka lepingus toodust.
15.Programmi veebilehelt nähtub, et programmidokumente on korduvalt muudetud. Kohus lähtub asja lahendamisel toetuse taotluse esitamise ajal kehtinud programmidokumentide redaktsioonidest15, sest kaebaja pidi toetuse taotlemise ajal tegema endale selgeks toetuse saamise tingimused. Toetuse taotluse eelarve muudatused
16.Kaebajale heidetakse ette, et ta ei ole sõlminud personali töökoormuse ja tunnitasu määrade osas lepingud nii, nagu see oli toetuse taotluses ette nähtud.
17.Kaebaja toetuse taotlusest16 nähtub, et kaebaja personalikulud olid kokku 113 520 eurot. Projekti heaks töötavad kaebaja töötajad olid riigi koordinaator 60% töökoormusega, riigi projekti finants- ja IT juht 60% töökoormusega, riigi projekti turundus- ja PR spetsialist 60% töökoormusega, riigi projektispetsiifiline raamatupidamine17 40% töökoormusega ning üldine finantskoordinaator 25% töökoormusega. Taotluse kohaselt oli kaebaja poolt projekti elluviimiseks ette nähtud 2,45 täistööajaga töökohta.
18.Vaidluse all ei ole asjaolu, et tegelikult ei rakendanud kaebaja projekti elluviimiseks taotluses märgitud töömahtusid. Riigi koordinaatori töökoormuseks osutus 21%, riigi projekti finants- ja IT juhi töökoormuseks osutus 19%, riigi projekti turundus- ja PR spetsialisti töökoormuseks osutus 14% ning riigi projektispetsiifilise raamatupidamise töökoormuseks osutus 9%. Ainult üldise finantskoordinaatori töökoormus jäi samaks (25%)18. Kaebaja viis projekti ellu koormusega 0,88 täistööajaga töökohta. Töötajate palgafond jäi peaaegu samaks – 113 467,68 eurot.
19.Kohus nõustub kaebajaga selles, et taotluses ei ole välja toodud konkreetseid töötasu määrasid (tunnitasusid). Samas on eelviidatud dokumentidest näha, et kaebaja vähendas projekti elluviimiseks kasutatavat tööjõumahtu 2,78 korda. Olukorras, kus töötajate palgafond jäi praktiliselt samaks (erinevus 0,05%), kuid tööjõumaht vähenes 2,78 korda, on sisuliselt tegemist töötasu suurendamisega. Kui isik saab väiksema töötundide arvu eest sama suurt palka, kui oleks pidanud saama suurema töötundide arvu eest, siis tähendab see, et tema tunnitasu suurenes. Järelikult ei kasutanud kaebaja projekti elluviimisel personalikulusid sellises proportsioonis, nagu ta oli taotluses välja toonud, ja vastustaja etteheide personalikulude erinevuse osas on põhjendatud. Oluline ei ole seejuures, millal kaebaja palgamäärasid muutis – kas seda tehti dokumendi „Vidzemes tūrisma asociācijas darba samaksas un citu izdevumu atlīdzības nolikums“ kinnitamisega või juba varem töötajatega töölepingute sõlmimisel. Erinevus võrreldes heaks kiidetud taotlusega on selgelt olemas.
20.Vaidluse all ei ole asjaolu, et kaebaja ei teavitanud vastustajat ega ühissekretariaat personalikulude osas toimunud muudatusest ega selle põhjustest. Ainus taotluse muudatus, mille kaebaja programmiasutustele esitas, puudutas üldist finantskoordinaatorit, kelle ametikoht jäeti sel põhjusel ainsana finantskorrektsioonist kõrvale. Kaebaja põhjendas teavitamata jätmist
Veebilehel https://estlat.eu/en/ on programmidokumendid inglise keeles. Ka kohtule edastatud varasemas redaktsioonis programmidokumendid on inglise keeles. Arvestades programmidokumentide mahtu ning nende tõlkimisele kuluvat aega ja raha, ei pidanud kohus otstarbekaks menetlusosalistelt programmidokumentidest eestikeelseid tõlkeid küsida ning lähtub inglisekeelsetest versioonidest.
Esitatud kohtule vastustaja poolt.
Vt kaebaja esitatud dokument „Lisa 11_valjavote taotlusvormist_VTA eelarve_osaline eestikeelne t6lge“.
Eelduslikult raamatupidaja.
Vt kaebaja esitatud dokument „Lisa 14_VTA tookoormused taotlusvormis ja toolepingutes_ta_łielikult t6lgitud“.
10(19)
3-19-2089
asjaoluga, et kuna taotluses toodud näitajad olid indikatiivsed, siis võis neist projekti elluviimise käigus kõrvale kalduda ja programmidokumendid ei näinud sellises olukorras ette teavitamise kohustust. Väidetavalt on ka programmiasutused kinnitanud auditimenetluse käigus, et praktikas ei nõuta taotluses näidatud töömahtude muutumise korral taotluse muutmist ja programmiasutuste teavitamist.
21.Kohus ei nõustu kaebaja arvamusega personalikulude indikatiivsuse osas. Programmi käsiraamatu19 p-s 5.3 ei ole projekti eelarvetabelit (6 eelarverea ning 2-4 tööpaketi ja aruandlusperioodi kohta) nimetatud indikatiivseks. Indikatiivne on üksikasjalikum eelarvetabel (eelarve alamread), kus on näidatud eelarve jagunemist erinevate eelarveridade ja tööpakettide kaupa20. Seega on indikatiivseteks näitajateks kaebaja taotluse lk-del 63-6521 toodud eelarve alamridasid kajastavate tabelite andmed, mitte lk-l 63 toodud üldine eelarvetabel. Ka lk-l 63 eelarvetabeli all toodud lahter „Töötajate ametikohtade loetelu, nende peamised ülesanded ja partneri heaks projekti raames täiskohaga töötavate töötajate arv“ ei võimalda järeldada, et taotluses välja toodud töömahud oleksid indikatiivsed. Programmi käsiraamatu p 7.7 järgi on eelarve jaotus tööpakettide vahel indikatiivne ja seetõttu ei ole vaja rahastuse ümberjaotamiseks tööpakettide vahel muudatuste tegemist taotleda22. Viidatud selgitus võimaldab projekti sees erinevate tööpakettide vahel eelarvekulusid ümber jaotada (nt teha mingeid tegevusi planeeritu asemel teisel ajaperioodil), mitte aga suurendada varem näidatud personalikulusid mitmekordselt või vähendada taotluses näidatud töökoormust mitmekordselt, jättes samas personalikulud muutmata.
22.Kaebaja arusaam personalikulude indikatiivsusest ei ole kooskõlas programmidokumentide ega eesmärkidega. Programmi käsiraamatu p 6.2.2.2 järgi tehakse projekti rahastamise otsus mh projekti kvaliteedihindamise tulemuste põhjal. Programmi käsiraamatu p 6.2.2.1 alapunktist 2 (lk 55) nähtuvalt on toetuse taotluse kvaliteedi puhul üheks hinnatavaks kriteeriumiks eelarve, mis moodustab hindest 20%. Eelarve juures hinnatakse mh seda, kas projekti eelarve on projekti eesmärgi ja tegevustega võrreldes mõistlik ja kulutõhus23. Seega on mõistlikud ja kulutõhusad eelarvekulud toetuse saamise üheks eelduseks. Taotluses töömahu ja personalikulude väljatoomine võimaldab hinnata personalikulude mõistlikkust. Kui töömaht või personalikulude jagunemine töötajate vahel oleks ebaoluline, siis puuduks vajadus üldse taotluses töömahtu välja tuua. Samuti kui toetuse saajal oleks võimalik neid kulusid pärast taotluse heakskiitmist suvaliselt muuta, sh muuta need ebamõistlikeks või mittekulutõhusateks, siis ei oleks see kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega (määruse nr 2018/1046 art 188 punkt a) ja muudaks toetuse taotluste hindamise mõttetuks. Kui teised taotlejad deklareerisid kohe oma taotluses ebamõistlikke ja mittekulutõhusaid eelarvekulusid ning jäid sel põhjusel toetusest ilma, siis on kaebaja oma eelarvekulude muutmise läbi nendega võrreldes põhjendamatult soodsamas olukorras. Ilmselgelt ei saa välistada, et kaebaja võinuks taotluses õigete andmete väljatoomise korral toetusest ilma jääda ja selle võinuks saada taotleja, kes jäi seekord toetusest ilma rahaliste vahendite puudumise tõttu. Vastustaja kinnitas kohtuistungil, et toetuse taotlejad võisid jääda toetusest ilma nii asjaolu tõttu, et nende taotlused ei olnud prioriteetsed, kui ka asjaolu tõttu, et raha ei jagunud kõigi taotluste rahuldamiseks. Samuti ei
Siin ja edaspidi „Cooperation Programme Interreg V-A – Estonia-Latvia. Programme Manual. 1st call proposals, February 2016“. Vt vastustaja esitatud dokument „Programme manual 2016 02 23“.
The project budget is divided between 6 budget lines, two to four work packages and reporting periods with duration of four months. The budget table in the application form describes the budget of the whole project. In addition, the partners must fill in a more detailed indicative budget table, which shows each partner’s budget division between budget lines and work packages.
Taotlusel on nimetatud leheküljed märgitud kui lk 55-57.
Budget division between work packages is indicative, therefore it is not required to submit a request for changes for re-allocating finances between work packages.
Is the project budget reasonable and cost efficient in comparison with the project objective and activities?
11(19)
3-19-2089
oleks ilma programmiasutuse heakskiiduta taotluse eelarvekulude muutmine kooskõlas EL eelarveliste vahendite säästliku ja tõhusa kasutamise põhimõtetega (vt määruse nr 2018/1046 art 186 lg 3 punkt f) ning võimaldaks kuritarvitusi (eelarvekulusid näidatakse sihilikult tegelikkusest madalamatena, et toetusele kvalifitseeruda).
23.Praegusel juhul on kaebaja vähendanud projekti elluviimiseks kasutatavat töömahtu heaks kiidetud taotlusega võrreldes 2,78 korda, kuid jätnud personalikulud samaks, st ta on sisuliselt suurendanud töötasusid 2,78 korda. Kuna erinevus on päris suur, tekib põhjendatult kahtlus, kas programmiasutused oleksid kiitnud kaebaja projekti heaks ja otsustanud seda rahastada ka juhul, kui kaebaja oleks toonud toetuse taotluses välja samad töömahud ja personalikulud, mida hiljem projekti elluviimisel kasutas. Ilmselgelt ei saa välistada, et kaebaja võinuks toetusest ilma jääda. Puudub kindel teadmine selles, kas programmiasutuste arvates oleksid sellises suuruses personalikulud sellise töömahu ja selliste projekti eesmärkide juures olnud kulutõhusad ja mõistlikud. Kuna kohtule ei ole esitatud andmeid kaebaja projekti hindamise ja saadud hindepunktide kohta, siis puudub ka teadmine, kui palju oleks eelarve kriteeriumi hindamisel antud hinne võinud kaebaja lõpphinnet mõjutada24. Vastustaja väitis, et kaebajale oleks võidud seada toetuse saamiseks täiendavaid tingimusi, mis nüüd jäid seadmata ja täitmata. Ka seeläbi on kaebaja soodsamas seisundis võrreldes teiste taotlejatega, kes pidi vastustaja seatud tingimusi täitma.
24.Näiteks on programmi finantskorrektsiooni juhise25 lk-l 2-3 käsitletud olulise rikkumisena seda, kui hankelepingu mahtu on vähendatud, kuid lepingu hinda mitte26. Ka praegune olukord on sellele sarnane – planeeritud tegevus tehakse ära väiksemas mahus, kuid hind jäetakse samaks.
25.Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et tal ei olnud kohustust eelarves tehtud muudatustest programmiasutusi teavitada. Programmi käsiraamatu p 4.4 järgi on juhtivpartneri ülesandeks viia projekt ellu vastavalt heaks kiidetud taotlusele27. Toetuslepingu art 3 lg 2 järgi tuleb projekti elluviimiseks kasutada heaks kiidetud avalduses kirjeldatud vajalikke rahalisi, inim- ja materiaalseid ressursse. Eeltoodust järeldub, et kaebaja on seotud heaks kiidetud taotlusega ja peab sellest projekti elluviimisel lähtuma. Heaks kiidetud taotlus ei ole siduv üksnes projekti eesmärgi, vaid ka kulude osas, sest, nagu kohus eespool viitas, taotluste hindamisel hinnatakse ka projekti eelarve põhjendatust. Taotluses tuleb kirjeldada, millised on projekti elluviimiseks vajalikud rahalised, inim- ja materiaalsed ressursid. Kui projekti elluviimise käigus vajadus nende ressursside järele oluliselt muutub (suuremaks või väiksemaks), siis on tegemist taotluse muutmisega. Ilma muudatuse hindamise ja heakskiiduta programmiasutuse poolt ei ole toetuse saaja õigustatud muudatust rakendama. Toetuslepingu art 6 p 2 järgi on juhtivpartner kohustatud teavitama korraldusasutust/ühissekretariaati28 viivitamatult projekti lepingu aluseks olevate eesmärkide, tegevuskava või eelarvekava muutumise korral või juhul, kui üks toetuse väljamaksmise aluseks olevatest tingimustest ei ole enam täidetud, projekti kulude vähendamisest ja mistahes asjaolude tekkimisest, mis annavad korraldusasutusele õiguse maksete summat vähendada või nõuda toetuse kogu summas või osalist tagasimaksmist. Kaebajal oli praegusel juhul kohustus teavitada korraldusasutust või ühissekretariaati personalikuludega seotud muudatusest, sest tegemist oli eelarvekava muutmisega. Samuti oli tegemist asjaoluga, mis andnuks korraldusasutusele õiguse maksete summat vähendada – kui
Toetuse saamise hindeskaalad on toodud programmi käsiraamatu lk-l 52. Vastustaja esitatud dokument „EE-LV_guideline_financial_corrections_approved_17_12_2018“.
A financial correction of 100% may be applied in the most serious cases: Aid in the amount by which the volume of performance of the contract has been reduced – as a result of the procurement procedure – without reducing the price of the contract.
In addition, it is LP’s task to /.../ implement the project according to the approved application form.
JS – Joint Secretariat. Vt programmi käsiraamatu lk 7.
12(19)
3-19-2089
vajadus inimressursi järele muutus väiksemaks (töömahtu vähendati), siis taotluses toodut arvestades pidanuks ka personalikulud vähenema ja väljamakstava toetuse suurus vähenema. Selleks, et kasutada vähendatud töömahu juures sama suuri personalikulusid, pidanuks kaebaja saama programmiasutustelt nõusoleku. Kaebaja selgitustest nähtub, et väiksema töömahu kasutamine ei seadnud projekti eesmärkide täitmist ohtu. Programmi käsiraamatu p 7.7 järgi tuleb aga muudatustaotlus esitada ka juhul, kui muudetakse tegevusi, mis ei ohusta projekti eesmärkide saavutamist29. Samuti ei nähtu muudatuse taotluse vormilt30, et praeguse juhtumi korral ei tuleks muudatustaotlust esitada. Lisaks näeb taotluses esitatud andmete muutumise korral toetuse saaja teavitamiskohustuse ette ka STS2014_2020 § 56 p 7.
26.Määruse nr 1303/2013 art 65 lg 1 järgi määratakse kulude rahastamiskõlblikkus kindlaks riiklike eeskirjade põhjal. Määruse nr 143 § 2 lg 1 järgi on kulu abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt lg-tele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lg-le 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt loetakse kulu põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimuste õigusaktis ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimuste õigusaktis nimetatud toetatavate tegevuste käigus. Kuna praegusel juhul ei ole programmiasutused saanud anda kaebaja personalikulude põhjendatuse osas õiget hinnangut (hinnati erinevat töömahu ja palgakulu suhet), siis ei ole kaebaja personalikulud osaliselt abikõlblikud. STS2014_2020 § 54 lg-st 2 nähtuvalt lähtutakse kulude abikõlblikkuse kontrollimisel mh toetuse saajaga sõlmitud toetuse andmise lepingust. Toetuslepingu art 2 lg 4 järgi makstakse ERF-i summa välja ainult kinnitatud abikõlblike kulude kogusumma alusel. Toetuslepingu art 3 lg 3 järgi on toetuskõlblikud kulud ainult riiklike finantskontrollasutuste ning ühissekretariaadi poolt abikõlblikuks tunnistatud ja korraldusasutuse vastavalt heakskiidetud avalduse eelarve struktuurile tõendatud kulud. Kaebaja personalikulud ei vastanud heakskiidetud taotluse eelarve struktuurile.
27.Kaebaja selgituste kohaselt on kõik tema poolt esitatud projekti aruanded heaks kiidetud ja kaebajale ei ole tehtud ettepanekut toetuse taotluse eelarve osas muudatustaotluse esitamiseks. Määruse nr 143 §-st 12 nähtuvalt peab makseasutus maksetaotluse menetlemisel kontrollima kulude abikõlblikkust. Kaebaja maksetaotluste puhul jäi see kontroll nõuetekohaselt tegemata. Pole selge, kas muudatused kaebaja personalikulude osas jäid tähelepanuta, sest kaebaja ei osundanud erinevusele võrreldes heakskiidetud taotlusega ega taotlenud taotluse muutmist, või leidis ka makseasutus, et sellises olukorras ei ole vaja muudatustaotlust esitada. Kuna aga kohtule ei ole esitatud ühtegi otsust, millega oleks kaebaja taotluse eelarve muudetud kujul heaks kiidetud, siis ei saa lugeda sellist eelarve muudatust nõuetekohaselt aktsepteerituks. Programmiasutused on käitunud kaebaja suhtes vastuoluliselt ja vastuolus kehtivate reeglitega, kuid see ei võta kaebajalt kohustust järgida talle kehtestatud nõudeid. Samuti ei tähenda kaebaja maksetaotluste heakskiitmine programmiasutuste poolt seda, et kaebaja projekti ja selle kulusid ei võiks enam auditeerida ja vajadusel finantskorrektsioone teha (vt määrus nr 2018/1046 art 202 lg 1).
28.Programmi käsiraamatu p 7.14 tugineb eeskirjade eiramise/rikkumise mõiste defineerimisel Euroopa Liidu Nõukogu 18.12.1995 määruse nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (määrus nr 2988/95) art-le 1, mille lg 2 järgi tähendab eeskirjade eiramine ühenduse õiguse mis tahes sätte rikkumist ettevõtja tegevuse või tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või kahjustaks ühenduste üldeelarvet või nende juhitavaid eelarveid kas otse
Request includes changes in activities, which do not affect the fulfilment of the target value(s) of the chosen programme output indicators.
ühenduste nimel kogutud omavahenditest laekunud tulu vähenemise või kaotamise või põhjendamatu kuluartikli tõttu. Vaieldamatult kahjustab toetuse arvelt mitteabikõlblike kulude hüvitamine EL eelarvet. Seda käsitleb rikkumisena ka programmi käsiraamatu p-s 7.14 toodud näidisloetelu31.
29.Määruse nr 1303/2013 art 143 lg 2 järgi teevad liikmesriigid tegevustes või rakenduskavades avastatud üksiku või süstemaatilise eeskirjade eiramisega seoses nõutavad finantskorrektsioonid. Põhjendamatult makstud summade tagasinõudmise näeb ette ka määruse nr 2988/95 art 4 lg 1. STS2014_2020 § 54 lg 6 järgi võetakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel aluseks ETK programmis kehtestatud finantskorrektsiooni otsuse tegemise kord. Programmi käsiraamatu p 7.14 kohaselt teeb korraldusasutus eeskirjade eiramise korral tagasinõudeotsuse. Toetuslepingu art 12 lg 1 sätestab, et kui korraldusasutus leiab, et mistahes kulud on vastavalt art-s 1 nimetatud reguleerivale raamistikule abikõlbmatud, algatatakse programmi käsiraamatule lisatud finantskorrektsioonide tegemise suuniste alusel toetuse tagasinõudmise protseduur. Toetuslepingu art 12 lg 5 järgi nõuab korraldusasutus tagasinõudmise otsuses tagasi lepingu alusel abikõlbmatu ERF-i toetuse summa. Ka programmi finantskorrektsiooni juhise p 1 alapunkti 2 järgi tehakse finantskorrektsioon, kui toetuse saaja ei ole osaliselt või täielikult täitnud kohustust või nõuet tagada projekti elluviimine ettenähtud tingimustel ja see on mõjutanud kulude abikõlblikkust ja/või kavandatud tulemuse saavutamist32. Seega esines vastustajal õiguslik alus finantskorrektsiooni tegemiseks. Palgataseme võrdlus Läti keskmisega
30.Teine kaebajale tehtud etteheide puudutab seda, et kaebaja kohaldatud tunnitasu määrad ei ole kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimisega, sest personalikulud ületasid Läti riigi keskmist turumäära 2-3 korda. Järelikult pole rahalisi vahendeid kasutatud säästlikult. Kaebaja töötajate palku võrreldi Läti keskmise palgaga seetõttu, et kaebaja töötajad töötasid Lätis ja kaebaja ise on Läti ühing.
31.Kohtu hinnangul ei ole vastustaja sellekohane etteheide piisavalt põhjendatud.
32.Programmi käsiraamatu p-s 5.3.1 (lk 33) tuuakse välja, et kui töötaja töötab projekti jaoks osalise tööajaga ja osalise tööajaga organisatsioonis teiste ülesannete täitmisel, tuleb projekti eelarves tema kulude arvutamisel kasutada tegelikku palgamäära. Sama töölepingu raames tuleb vältida erinevaid tunnitasusid33. Kaebaja on välja toonud, et tema töötajad töötavad osalise ajaga ka teiste projektide juures ja sama tunnitasuga, nagu ta rakendas „Green Railway“ projektis. Seda tõendavad kohtule esitatud töölepingud: -
Raitis Sijāts töötas 04.04.2016 sõlmitud töölepingust nr 1/2016 nähtuvalt osalise tööajaga projektis „CHRISTA“ koordinaatorina ja tema töötasuks oli 40 eurot tunnis34. 28.02.2017 sõlmitud töölepingu nr 1/2015 muutmise kokkuleppest nähtuvalt töötas ta
Examples of irregularities include: evidence indicating that items of ineligible expenditure have been included in the calculation of an ERDF grant previously claimed and paid.
A financial correction decision is made based on the following principles: 2) the beneficiary has failed to comply, partially or wholly, with the obligation or requirement to ensure the implementation of the project under the prescribed conditions and this has had an impact on the eligibility of the cost and or on the achievement of the result planned.
In case the staff member is working part-time for the project and part-time for other tasks in the partner organisation, the actual salary rate must be used, when calculating his/her costs in the project budget. Different hourly rates in the frame of the same employment contract must be avoided.
Kaebaja esitatud dokument „Lisa 15a_Raitis Sijats tooleping CHRISTA_4.04.2016_osaline eestikeelne t6lge“.
14(19)
3-19-2089
osalise ajaga ka projektis „Green Railway“ koordinaatorina ja tema töötasuks oli 40 eurot tunnis35; -
Janis Sijāts töötas 04.04.2016 sõlmitud töölepingust nr 2-CHRISTA/2016 nähtuvalt osalise tööajaga projektis „CHRISTA“ finantsjuhina ja tema töötasuks oli 30 eurot tunnis36. 01.03.2017 sõlmitud töölepingu nr 3 muutmise kokkuleppest nähtuvalt töötas ta osalise töötajaga ka projektis „Green Railway“ finantsjuhina ja tema töötasu oli 30 eurot tunnis37;
-
Anda Vilka töötas 04.04.2016 sõlmitud töölepingust nr 4/2016 nähtuvalt osalise tööajaga projektis „CHRISTA“ koordinaatorina ja tema töötasu oli 20 eurot tunnis38. 01.03.2017 sõlmitud töölepingu nr 4/2015 muutmise kokkuleppest nähtuvalt töötas ta osalise töötajaga ka projektis „Green Railway“ raamatupidajana ja tema töötasu oli 20 eurot tunnis39.
Kaebaja viitas, et sarnased tunnitasud kehtisid ka projektis „Garden Pearls“. Kaebaja poolt 02.01.2017 kehtestatud „Vidzeme Turismiassotsiatsiooni töötasude- ja muude kulude määruse“40 p 4 järgi on töötajate tunnitasu määrad erinevates projektidest järgmised: 1) projekti koordinaator – 40 eurot tunnis; 2) projekti finants- ja PR spetsialist – 30 eurot tunnis; 3) projekti raamatupidaja – 20 eurot tunnis.
33.Kaebaja selgituste kohaselt on programmiasutused teistes kaebaja projektides sellised töötasude määrad heaks kiitnud ega ole pidanud neid põhjendamatult kõrgeteks asjaolu tõttu, et need ületavad Läti riigi keskmist töötasumäära 2-3 korda. Vastustaja ei ole kaebaja väiteid ümber lükanud, vaid tuginenud asjaolule, et kuna tegemist oli teiste projektidega, millel on erinevad eesmärgid, siis ei ole teistes projektides kasutatud töötasu määradele viitamine asjakohane.
34.Kohus nõustub kaebajaga, et kuna programmi käsiraamat nägi ette, et sama töötaja puhul ei tohiks kasutada erinevaid töötasu määrasid, ja teistes kaebaja projektides on kaebaja sarnased töötasu määrad heaks kiidetud, siis ei saa vaidlusaluses projektis kasutatud töötasude määradele ette heita selle suurust võrreldes Läti keskmise palgaga. Vastustaja on tunnistanud, et vaidlusalune projekt oli väga keerukas. Tegemist oli rahvusvahelise projektiga, mis eeldas piiriülese koostöö tegemist. Samuti oli projektis palju erinevaid partnereid nii Eestist kui Lätist. Seega võib järeldada, et projekt oli tavapärasest keerukam, mis õigustab ta keskmisest palgast kõrgemat töötasu. Kui kaebaja oleks määranud projekti töötajatele töötasu Läti keskmisest palgast lähtudes, saanuks programmiasutused heita talle ette samadele töötajatele erinevates projektides erinevate töötasu määrade kohaldamist.
35.Vastustaja leidis, et teistele projektidele viitamine ei ole asjakohane, samas ei ole ta põhjendanud, mille poolest ja millisel määral teised projektid vaidlusalusest projektist erinesid ning kas see võis anda alust pidada erinevates projektides rakendatud töötasu määrasid omavahel võrreldamatuteks. Pelgalt viide, et tegemist oli teise projektiga, ei ole piisav.
Kaebaja esitatud dokument „Lisa 16a_Raitis Sijats tooleping Green Railways_28.02.2017_osaline eestikeelne t6lge“.
Kaebaja esitatud dokument „Lisa 15b_Janis Sijats tooleping CHRISTA_4.04.2016_osaline eestikeelne t6lge“.
Kaebaja esitatud dokument „Lisa 16b_Janis Sijats toolepingu Green Railways_1.03.2017_osaline eestikeelne t6lge“.
Kaebaja esitatud dokument „Lisa 15d_Anda Vilka tooleping CHRISTA_4.04.2016_osaline eestikeelne t6lge“.
Kaebaja esitatud dokument „Lisa 16d_Anda Vilka tooleping Green Railways_1.03.2017_osaline eestikeelne t6lge“.
Kaebaja esitatud dokument „Lisa 12_VTA personalidokument_02012017_eestikeelne t6lge“.
15(19)
3-19-2089
36.Seetõttu leiab kohus, et vastustaja etteheide kaebaja töötasu määrade suurusele võrreldes Läti keskmise palgaga ei ole asjakohane ega kooskõlas programmidokumentidega. Finantskorrektsiooni määr
37.Kaebaja vaidleb vastu kohaldatud 25%-lisele finantskorrektsiooni määrale ja leiab, et vastustaja ei ole kohaldatud määra kaalunud ega põhjendanud.
38.Programmi finantskorrektsiooni juhise p-s 2 tuuakse finantskorrektsiooni määradena välja 5%, 10%, 25% ja 100%. Need määrad peavad arvestama rikkumise raskust ja proportsionaalsuse põhimõtet. Nimetatud korrektsiooni määrasid kasutatakse juhul, kui ei ole võimalik täpselt hinnata lepingu finantsmõjusid41. Finantskorrektsiooni juhise p 2.4 järgi tuleb finantskorrektsiooni otsuses tuua välja finantskorrektsiooni tegemise faktiline ja õiguslik alus ning kaalutlused, millest otsuse tegemisel lähtuti42. Sama näevad ette ka STS2014_2020 § 541 lg 2 p 4 ja määruse nr 143 § 23 lg 1 p 4.
39.Kohus nõustub kaebajaga, et vastustaja ei ole finantskorrektsiooni otsuses välja toonud kaalutlusi, millest lähtudes otsustati kohaldada 25%-list korrektsiooni määra, või põhjendusi, millest nähtuks, et kaalumist oleks üldse teostatud. Kuigi vastustaja kinnitas kohtuistungil, et kaalumine tegelikult toimus ning kaaluti 25% ja 100% määrade vahel, peab selline kaalumine nähtuma ka otsusest endast. Samuti ei nähtu otsusest, miks ei peetud piisavaks 5%-list või 10%-list määra. Vastustaja ei ole seda viga parandanud ka vaideotsuses. Seejuures ei ole otsusest aru saada, miks ei ole rikkumisega tekitatud kahju võimalik konkreetse summana välja arvutada ja on vaja kohaldada kindlaks määratud finantskorrektsiooni määra. Kuna finantskorrektsiooni otsuse tegi vastustaja, lasus temal kohustus kohaldatavat määra kaaluda ja põhjendada. Ta ei saanud lähtuda otsuse tegemisel vaid sellest, et audiitorid olid soovitanud kohaldada sellist määra. Tegemist oli siiski soovitusega. Kuna otsuse tegemise pädevus oli vastustajal, siis oli konkreetse määra valik just tema pädevuses ja valiku põhjendamine tema kohustuseks.
40.HKMS § 158 lg 3 järgi kontrollib kohus kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Viidatud sättest nähtuvalt saab kohus kontrollida, kas vastustaja on teostanud kaalumist õiguspäraselt ja arvestanud kaalumisel asjakohaste asjaoludega. Kohus ei saa ise vastustaja asemel kaalumist teostada. Seega, kui vastustaja ei ole kaalumist teostanud või ei nähtu selle tegemist vaidlustatud otsusest, siis puudub kohtul võimalus kaalumise õiguspärasust kontrollida. Tegemist on haldusakti olulise puudusega, mis toob reeglina kaasa haldusakti tühistamise. Seda põhjusel, et vead kaalumisel võivad mõjutada asja lahendust. Erandjuhtudel on võimaldatud haldusorganil kohtumenetluses oma vigu parandada ja haldusakti põhjendusi täiendada, kuid sellisel juhul peab haldusorgan tõendama, et ta ka tegelikult haldusakti andmisel kaalumist teostas ja kohtumenetluses välja toodud põhjendustest lähtus (vt Riigikohtu
These guidelines set out a range of corrections of up to 5%, 10%, 25% and 100% that are applied to the expenditure of a contract. They take into account the seriousness of the irregularity and the principle of proportionality. These rates of corrections are applied when it is not possible to quantify precisely the financial implications for the contract in question.
A financial correction decision shall set out: 5) the facts and legal basis of the financial correction facts and the considerations on which the making of the decision was based.
16(19)
3-19-2089
29.11.2012 otsus asjas nr 3-3-1-29-12, p-d 19-20). Praegusel juhul ei ole vastustaja sellist tõendamiskohustust täitnud.
41.Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et vastustaja tegi kaebajale etteheiteid nii selles osas, et tegelikult rakendatud personalikulud ei olnud kooskõlas taotluses tooduga, kui ka selles osas, et kaebaja rakendatud töötasu määrad olid Läti riigi keskmisest töötasust 2-3 korda kõrgemad. Kohtu arvates ei olnud viimane etteheidetest põhjendatud. Ei ole välistatud, et kui vastustaja poleks selle rikkumisega finantskorrektsiooni tegemisel arvestanud, võinuks kohaldatud finantskorrektsiooni määr olla erinev.
42.Kaebaja tugines kohtumenetluses kulude erinevust põhjendades sellele, et taotlusesse töökoormuste märkimisel tehti arvutusviga. Varem ei ole kaebaja sellele väitele tuginenud, seega ei ole vastustaja saanud sellega finantskorrektsiooni tegemisel arvestada. Vastustajal tuleb uue otsuse langetamisel hinnata, kas kaebaja väide on usutav ja põhjendatud ning kas see võib õigustada finantskorrektsiooni tegemata jätmist või väiksema korrektsiooni määra kohaldamist.
43.Samuti ei ole vastustaja finantskorrektsiooni otsuse tegemisel arvestanud programmiasutuste endi vastuolulise käitumisega. Kaebaja kinnitusel on programmiasutused kaebaja esitatud aruanded heaks kiitnud ega ole juhtinud tähelepanu taotluse muutmise vajadusele. Kuigi see ei võta õigust kohaldada finantskorrektsiooni, võib programmiasutuste eksitav käitumine anda kaebajale kindluse, et ta käitub õiguspäraselt ja muutmistaotluse esitamine ei ole vajalik. Kui isegi programmiasutused ei suuda programmidokumentidest lõpuni aru saada ega projekti elluviimise raames esitatud aruandeid nõuetekohaselt kontrollida, siis võib see õigustada väiksema korrektsioonimäära kohaldamist või ka finantskorrektsiooni kohaldamata jätmist. Muud küsimused
44.Kohus ei nõustu kaebaja etteheitega, et talle ei tagatud auditimenetluses ärakuulamise võimalust. Kaebaja on ise kinnitanud, et ta sai auditiaruande eelnõu kohta arvamust avaldada. Sama nähtub auditiaruandest. Teiseks ei ole auditiaruanne haldusakt, mille koostamisele eelnevalt tuleks tagada menetlusosalisele arvamuse ja vastuväidete esitamise võimalus (HMS § 40 lg 1, STS2014_2020 § 23 lg 2 p 3). Haldusaktiks oli vastustaja finantskorrektsiooni otsus ja asjas esitatud tõenditest nähtuvalt oli kaebajal korduvalt võimalik enne finantskorrektsiooni otsuse tegemist oma seisukohti avaldada43. Samuti oli kaebajal võimalik avaldada korduvalt oma seisukohti vaidemenetluses44. Seega ei ole kaebaja ärakuulamisõigust rikutud.
45.Kohus nõustub kaebajaga selles, et finantskorrektsiooni otsuse põhjendus (lisaks kaalutluste puudumisele) on väga napp ja ilma vaideotsuses toodud põhjendusteta ei oleks otsuse põhjendus piisav. Finantskorrektsiooni otsus kui kaebajat koormav otsus peab olema põhjalik ja sellest peavad selguma nii kaebajale tehtavad etteheited kui ka põhjendused, miks kaebajale rikkumisi ette heidetakse. Pelgalt viide auditi aruandele ei ole piisav. Auditi aruanne on vaid tõend. Haldusakti põhjendamise kohustus on vastustajal.
46.Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vaideotsust ei või põhjendada asjaoludega, millele ei ole finantskorrektsiooni otsuses tuginetud. Vaidemenetlus ongi ette nähtud kohtueelseks etapiks, kus haldusorganil on endal võimalik oma vigu parandada. Samuti tuleb vaideotsuses vastata vaide esitaja argumentidele, mida vaide esitaja ei ole varem välja toonud. Seega võib
Kaebaja esitatud dokumendid „Lisa 6_VTA_vastus FKO kohta_04032019“ ja „Lisa 8_VTA_vastus FKO kohta 03042019“.
Kaebaja esitatud dokumendid „Lisa 2b_Kaebaja_vaie_11 06 2019_eestikeelne tolge“ ja „Lisa 10_VTA_vastus_vaidemenetlus_lisavastused_06092019“.
17(19)
3-19-2089
vaideotsuses tuua välja varasemast erinevaid põhjendusi. Seepärast moodustavadki haldusakt ja vaideotsus süsteemse terviku ning neid tuleks vaidlustada koos. Menetlusökonoomiaga ei oleks kooskõlas, kui uute asjaolude või põhjenduste ilmnedes tuleks alati vaidlustatud otsus kehtetuks tunnistada ja kohustada uut otsust tegema, kuigi on selge, et uus otsus tuleks teha sisuliselt samasugusena.
47.Kaebaja heitis vastustajale ette, et vaidlusalustest otsusest ei nähtu täpseid õigusnorme, mille alusel on otsused tehtud. HMS § 58 järgi ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Seega pelgalt asjaolu, et vastustaja ei ole viidanud haldusaktis õigusnormidele või et viited õigusnormidele on ebaõiged, ei too kaasa haldusakti tühistamist, kui tegelikult on vaidlusalust olukorda reguleerivad normid olemas ja vaidlustatud haldusakt on nende normidega kooskõlas. On usutav, et konkreetsete normide välja toomata jätmine raskendas kaebajal oma õiguste kaitseks kaebust koostada, kuid tema õigused ei ole jäänud kaitseta, sest kohus on asja lahendamise käigus ise õiged normid leidnud ja neist lähtunud. Otsus ja menetluskulude jaotus
48.Kohtu hinnangul on vastustaja 10.05.2019 otsus õigusvastane ja tuleb tühistada. Kuna vastustaja ei ole neid vigu parandanud ka vaidemenetluses, on ka 08.10.2019 vaideotsus õigusvastane ja tuleb tühistada. Kaebus tuleb tervikuna rahuldada.
49.Kuna kohus rahuldab kaebuse, tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda (HKMS § 108 lg 1). HKMS § 109 lg 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Vastustaja arvates on kaebaja esindaja kulud üle paisutatud, sest kaebuses toodud väidetele tugineti juba vaidemenetluses. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot, mis tuleb terves ulatuses vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Kaebaja menetluskulu dokumentide kohaselt on ta kandnud õigusabi/esindaja kulusid summas 4160 eurot ja menetlusdokumentide tõlkimise kulusid summas 708 eurot. Kulude tõendamiseks on esitatud OÜ Gravitas Consult 01.09.2020 arve nr 86/0920 summas 4868 eurot, mis sisaldab nii õigusabikulusid kui ka tõlkekulusid. Arve spetsifikatsioonilt nähtub, et tõlkimise kuludeks olid inglise-eesti keelse tõlke kulu, 50 lk 12 eurot/lk, kokku 600 eurot ja läti-eesti keelse tõlke kulud, 10 lk, 12 eurot/lk, kokku 120 eurot, kõik kokku 720 eurot. See erineb arvel toodud summast 708 eurot. Kuna arvel toodud summa on väiksem, siis puudub põhjus seda mitte aktsepteerida. Kohtu hinnangul ei ole tõlkekulude maht põhjendamatu. Asjas oli palju võõrkeelseid dokumente ja kohus nõudis kaebajalt nende tõlget, seega on tegemist põhjendatud kuluga ja see tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Õigusabile ja esindamisele on kulunud 52 tundi hinnaga 80 eurot tund, kokku 4160 eurot. Kohtu hinnangul ei ole õigusabikulud asja mahtu ja keerukust arvestades üle paisutatud. Kaebaja argumendid võivad küll olla suures plaanis samad mis vaidemenetluses ja varasemas menetluses, kuid tema esindaja on muutunud. Praegune esindaja ei esindanud kaebajat ka varasemas menetluses. Seega tuli esindajal kaebuse koostamiseks ja kohtumenetluses osalemiseks vaidluse ese endale selgeks teha. Asja muutis keerukamaks asjaolu, et tegemist oli piiriülese koostööprojektiga, kus kehtivad tavapärasest erinevad normid (millele ka vastustaja ei ole alati ise viidanud). Programmiga ja projektiga seotud dokumendid olid võõrkeelsed, mis ilmselgelt raskendab nende läbitöötamist. Kuna kaebaja on Läti ühing, tuli esindajal suhelda temaga võõrkeelses. Kohus ei pea vajalikuks hinnata ükshaaval spetsifikatsioonilt nähtuvat esindaja ajakulu, vaid lähtub esinduskulust tervikuna. Ilmselgelt ebamõistlikku tegevust 18(19)
3-19-2089
spetsifikatsioonilt ei nähtu. Kuna õigusabikulu ei ole teiste sarnase mahu ja keerukusega asjadega võrreldes kõrgem, siis ei saa pidada seda kulu põhjendamatuks ja see tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.
/allkirjastatud digitaalselt/
19(19)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.