S.K.u kaebus Viimsi Vallavalitsuse 16.12.2019 ehitusloa nr 1912271/36939 ja Viimsi Vallavalitsuse 21.01.2020 korralduse nr 26 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – S.K., volitatud esindaja Merike Roosileht Vastustaja – Viimsi vald, volitatud esindaja Leeles Lilleorg Kolmas isik I – V. T. Kolmas isik II – V. R.
Asja läbivaatamine
19.06.2020 istungil ja kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19.10.2020 (HKMS § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
Viimsi Vallavalitsus andis 16.12.2019 välja ehitusloa nr 1912271/36939, millega anti luba Järve tee L1 (katastritunnus 89001:003:1523), Järve tee (katastritunnus 89001:001:0249) ja Rohuneeme tee 80 (katastritunnus 89001:003:1019) kinnistul asuva sademeveekanalisatsiooni toru rekonstrueerimiseks.
2.S.K. esitas 16.01.2020 vaide Viimsi Vallavalitsuse 16.12.2019 ehitusloa nr 1912271/36939 peale. S. K. hinnangul oli ehitusluba antud rikkudes tema omandipuutumatust ning ehitusloa
3-20-345 aluseks olevas dokumentatsioonis esines puudusi.
3.Viimsi Vallavalitsus jättis 21.01.2020 korraldusega nr 26 S. K. vaide rahuldamata (edaspidi: vaideotsus).
4.S. K. esitas 21.02.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Viimsi Vallavalitsuse 16.12.2019 ehitusloa nr 1912271/36939 ja vaideotsuse tühistamiseks ning esialgse õiguskaitse taotluse Viimsi Vallavalitsusel kaevetööde ja ehitustegevuse keelamiseks Rohuneeme tee 80 kinnistul.
5.Tallinna Halduskohus jättis 03.03.2020 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning võttis kaebuse menetlusse.
6.Viimsi vald esitas 27.03.2020 Tallinna Halduskohtule vastuse kaebusele, milles esitas taotluse teiste Rohuneeme tee 80 kinnistu kaasomanike – V. T. ja V. R. – menetlusse kaasamiseks.
7.Tallinna Halduskohus kaasas 24.04.2020 määrusega menetlusse kolmandate isikutena V. T. ja V. R.
8.Haldusasjas toimus 19.06.2020 kohtuistung, mille järel määras kohus kohtuotsuse kuulutamise ajaks 16.07.2020. Tallinna Halduskohtu 16.07.2020 määrusega muutis kohus kohtuotsuse kuulutamise aega. Tallinna Halduskohus pidi otsuse haldusasjas nr 3-20-345 kohtukantselei kaudu teatavaks tegema 20.07.2020 kell 15.00.
9.Tallinna Halduskohus uuendas 20.07.2020 määrusega haldusasja arutamise ning andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate seisukohtade, tõendite ja taotluste esitamiseks ning teiste menetlusosaliste esitatu kohta vastuväidete esitamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
10.Kaebaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Tegemist on ajaloolise sademeveekanalisatsiooni toruga, kuna seda ei olnud enne 01.04.1999. Tegemist on kraaviga, mis ei eksisteeri tegelikkuses ega nähtu ka mitte üheltki kaardilt. Rohuneeme tee 80 kinnistul olev kraav ei ole olnud eesmärgipärases kasutuses. Vastustaja ei ole selle kohta ühtegi tõendit esitanud. 13.09.2017 on Järve tee 3a naaber teatanud Viimis Vallavalitsusele, et trass on aastaid tööst väljas olnud. Põhjendamatu on vastustaja väide, et Viikjärve ja Järve tee vaheline sademeveesüsteem teenindab juba ajalooliselt suurt osa Püünsi külast ja selle süsteemi kaudu on juhitud sademevesi Viikjärve, ühtlasi, et sellest johtuvalt on kavandatavad rekonstrueerimistööd ülekaalukates avalikes huvides. Viimsi Vallavalitsus pole tõendanud, et tal on õiguslik alus pidada toru enda omaks ja seda rekonstrueerida. Asjaolu, et väidetav sademevee ärajuhtimise kraav ei olnud AS Viimsi Vesi omandis, nähtub ka 05.03.2013 notariaalsest lepingust. Sellele lisatud plaanil ei nähtu, et 05.03.2013 oli olemas vastustaja väidetav sademevete ärajuhtimise kraav. 2) Kraavi ei saa käsitleda tehnorajatisena, sest kraav on kitsas inimtekkeline süvend maapinnas. 17.07.2017 on Viimsi Vallavalitsuse ametnik teatanud, et AS Viimsi Vesi likvideeris Viimsis Järve teel ebaseaduslikud sademevee ühendused reoveekanalisatsiooni ning et ka Järve tee põigu all asuv sademeveetrass ei tööta, kuna on keskelt kokku kukkunud. Seega ei ole sademeveesüsteem olnud eesmärgipärases kasutuses ja ei ole ka võimalik, et sademeveesüsteemist suundub suur hulk sademeveest ühiskanalisatsiooni. 3) Laine Randjärv on 24.07.2019 avaldanud, et Järve tee 5 ja Järve tee 3a kinnistut teenindavad torud ei ole rajatud teenindamaks avalikku huvi. Järve tee 3a ja Järve tee 5 torud on omaalgatuslikult viidud läbi Rohuneeme tee 80 kinnistu. Seega puudub Viimsi Vallavalitsusel nende torudega puutumus. 04.05.1998 Kepsu II katastriüksuse mõõdistuselt nähtub, et oli olemas Järve tee L1 kinnistul Viikjärve suunduv kraav, kuid see ei puuduta Rohuneeme tee 80 kinnistut. 2(10)
3-20-345 4) Viimsi Vallavalitsus ei kaasanud ehitusseadustiku (EhS) § 42 lg 2 kohaselt ehitusloa nr 1912271/36939 menetlusse Rohuneeme tee 80 kinnistu omanikke. Rohuneeme tee 80 kinnistu omanikel ei ole ka rajatise talumiskohustust asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 15 2 lg 1 alusel, kuna sademeveekanalisatsiooni toru ei eksisteerinud enne kinnistu esmakande tegemist 07.04.2004. Kinnistu omanik ei pea võimaldama tehnorajatise teenindamiseks, remontimiseks ja rekonstrueerimiseks vajalikke töid, kui rajatise kohta pole sõlmitud vastavat isikliku kasutusõiguse seadmise lepingut. Selleks, et tekiks ka kinnisasja tulevastele omanikele talumiskohustus, tuleks kinnisasjale seada ja kanda kinnistusraamatusse vastav piiratud asjaõigus või seada kinnisasjale sundvaldus. Sellist kannet aga kinnistusraamatus ei ole. Kui enne 01.04.1999 oleks olnud rajatud sademeveekanalisatsioon, siis tõenäoliselt poleks vastustaja 26.06.2017 kaebajalt luba trassitööde tegemiseks taotlenud. 5) Viimsi Vallavalitsus pole kaalunud kõiki alternatiive, mistõttu on otsus kaalutlemata. Väide, et alternatiivsed trassivalikud oleksid mitmeid kordi pikemad, ei vasta tegelikkusele, kuna kahe alternatiivi vahe oleks umbes 10 m. 6) Viimsi Vallavalitsuse plaan eeldab keskkonnamõjude hindamist ning välistatud ei ole ka ülekaalukas avalik huvi mitte nõustuda Viimsi ainukese loodusliku järve muutmisega sadevete settebasseiniks. Vastustaja vastusest kaebusele ei nähtu, kas ta on taotlenud või tal on olemas seoses plaanitavate töödega vee erikasutusluba saasteainete juhtimiseks suublasse tulenevalt veeseaduse § 8 lg 2 p-st 4. Tellitud eksperthinnang ei puuduta Rohuneeme tee 80 kinnistul kavandatavaid sademeveetorustiku rekonstrueerimistöid. 7) V. T. kirjalik selgitus Rohuneeme tee 80 kinnisasjal asuva sademevete juhtimise kraavi rajamise kohta on esitatud hilinemisega ja selgituses esitatud väited on täies ulatuses tõendamata. Seletus ei ole tõendiks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes, mistõttu V. T. 26.06.2020 selgitus tuleb vastustajale tagastada. Kaebajale teadaolevalt on 26.06.2020 selgituse teksti valmis kirjutanud Viimsi valla ametnikud ning allkirjastanud V. T. Kaebajal on kahtlus arvata, et tegemist on kuriteoga saadud tõendiga. Selgitus võib olla töödeldud, kuivõrd nimetatud dokumenti PDF failina avades on näha erinevad kihid, millest on dokument kokku pandud ja tegemist on ümbertöödeldud dokumendiga. Nimetatud asjaolu tuvastas kaebaja poolt fotograaf T. L. V. T. poja kaudu sai kaebaja teada, et tegelikult Viimsi valla esindajad ei teadnudki, kus üldse on toru. Seda näitas neile 26.06.2020 V. T. ise. V. T. 26.06.2020 selgitustest nähtuvalt ei nõustu ta sademevee toru rekonstrueerimisega, kui Viimsi vald ei puhasta Viikjärve. Vastustaja on aga ise avalikult kinnitanud, et tal ei ole plaanis Viikjärve puhastada ega hooldada. Ka vastustaja 10.08.2020 esitatud R. V. selgitus ei ole usaldusväärne ega lubatud tõend. Tegelikkusele ei vasta väide, et R. V. elab Rohuneeme tee 78a kinnistul alates 1989. a, kuna Rohuneeme tee 78a kinnistul asuva elamu püstitamiseks on esitatud ehitusloa taotlus 14.02.1990 ja kavandatav kasutuselevõtu aeg oli 1996. a ning R. V. on Rohuneeme tee 78 a kinnistu omanik alates 01.06.1998. Seega ei saa R. V. anda ütlusi selle kohta, mis eksisteeris 1989. a Rohuneeme tee 80 kinnistul. Ka ei nähtu selgitusest, et eksisteeris Rohuneeme tee 80 kinnistult Viikjärve suunduv sademeveekraav. Ebaõige on väide, et Viikjärve ümbruskonna elanikel on probleemsed suhted kaebajaga, kes ei ole nimetatud piirkonna põliselanik. 8) Ka Keskkonnaamet on 26.02.2020 kirjas teatanud, et ei loe Viikjärve sademeveesüsteemi osaks. 9) Kuna tegemist oli õigusvastaselt võõrandatud maade tagastamisega, siis 1992 oli vaja üle vaadata kinnistu piirid koos valla maamõõtjaga. Sel ajal ei olnud Rohuneeme tee 80 kinnistul mitte ühtegi kraavi. Vastustaja on sademevee süsteemi kohta esitanud kohtumenetluse käigus erinevaid aegasid, kuid pole esitanud ühtegi asjakohast originaaltõendit. 10) Endine Rohuneeme tee 76 kinnistu omanik T. L. ei mäleta, et Kirovi kalurikolhoos oleks 3(10)
3-20-345 midagi rajanud ja oleks olnud toimiv üldkasutatav sademeveesüsteem. Järve tee 7 kinnistu endine omanik P. N. kinnitas, et 1982-1983 ei rajanud Kirovi kalurikolhoos kraavi Järve teelt Viikjärveni. Seega on ümber lükatud vastustaja väited, et 1982-1983 rajati Kirovi kalurikolhoosi poolt kraav sademevete juhtimiseks Tallinna lahte.
11.Viimsi vald leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. 1) Tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg-st 1 valdab ja teenindab Viimsi vallas sademeveega seonduvat Viimsi Vallavalitsus. Vaidlusalune sademeveesüsteem on rajatud Kirovi kalurikolhoosi poolt vähemalt 1983. aastal ning anti vallale üle aastatel 1991– 1998 kalurikolhoosi õigusjärglase Esmar AS poolt. Kavandatavate rekonstrueerimistööde käigus teostatakse olemasoleva amortiseerunud sademeveetoru uue vastu vahetamine, sealjuures jääb süsteemi suubla Viikjärves täpselt samale kohale ega muutu ka selle pikkus. Rekonstrueerimise tagajärjel ei muutu ka Viikjärvega ühendatud sademevee valgala suurus ega sademevee vooluhulgad. 2) Vajadus Viikjärve suunduv sademeveekanalisatsiooni toru rekonstrueerida tuleneb kohustusest pakkuda kvaliteetset sademevee ärajuhtimise teenust ning asjaolust, et sademeveesüsteemist suundub hetkel suur hulk sademeveest valeühenduse tõttu ühiskanalisatsiooni, mis on keelatud. Kanalisatsiooni juhitud sademevesi läbib AS Viimsi Vesi reoveepuhastit, mille tagajärjel tekib otsene rahaline kahju, mille maksavad kinni lõpptarbijad. 3) Süsteemi olemasolu ja selle ajaloolist kasutamist tõendavad muuhulgas 1983. aastal teostatud geodeetiline mõõdistus ja 1998. aasta mõõdistus. Vallavalitsusel puudub täpne informatsioon, kes konkreetselt ja millal süsteemi rajas ning mingil ajahetkel on sademeveekraav tõenäoliselt kohalike elanike poolt etapiviisiliselt torutatud, kuid see ei muuda süsteemi ajaloolist olemasolu. 4) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või- rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist. Rohuneeme tee 80 kinnistu esmakinnistamise ajaks on 07.04.2004. Vaidlusalune sademeveesüsteem paiknes kinnistul enne 01.04.1999. Kinnistu omanikel on kõnealuse sademeveekanalisatsiooni osas seadusjärgne talumiskohustus sõltumata sellest, kas kinnisasi on vastava asjaõigusega koormatud või mitte. Looduses on nähtav, et sademeveesüsteem on tänasel päeval eesmärgipärases kasutuses, kuid vajab rekonstrueerimist. Sademeveesüsteemi talumine Rohuneeme tee 80 kinnistul ei takista kõnealuse kinnistu osa eesmärgipärast kasutamist, kuivõrd vastav kinnistu osa on kaetud Viikjärvega, mille läbi sademevett aastakümneid Tallinna lahte on juhitud. Talumiskohustuse dubleerimine sundvaldusega ei ole mõistlik, otstarbekas ega vältimatu. 5) 27.11.2019 on läbi ehitisregistri menetlusse kaasatud kõik Rohuneeme tee 80 kinnistu omanikud. Kaebaja e-posti aadressile on läbi registri saadetud automaatteavitus ehitusloa menetluse kohta ning viide arvamuse ja vastuväidete esitamise tähtaja kohta. Pärast kinnistu omanike kaasamist selgus, et ehitusloa taotluses oli ekslikult märgitud vale ehitustegevuse liik, mistõttu tuli projekteerijal esitada läbi registri uus taotlus ning nii taotlus kui menetlus said registris uued registreerimisnumbrid, kuid puudus vajadus uuesti menetlust läbi viia. Asjaolu, et kaebaja ei kasutanud oma õigust ehitusloa menetluses vastuväiteid ja arvamust esitada, ei tähenda, et haldusorgan oleks jätnud ehitusseadustikust tuleneva kaasamiskohustuse täitmata. 6) Igasugused alternatiivsed lahendused oleksid ressursimahukamad. Kaebaja poolt viidatud
alternatiiv ei arvesta asjaoluga, et vett ei ole võimalik ülesmäge juhtida. Rohuneeme tee kraav ei ole mõeldud piirkonna kinnistutelt tuleneva sademevee ärajuhtimiseks, vaid Rohuneeme tee kuivendamiseks. Tegemist ei ole majanduslikult mõistliku alternatiiviga. Kaebaja pakutud alternatiivvariandi väljaehitamise korral juhitaks Järve tee sademevesi ikka Viikjärve. Lisaks on vaidlusalune rekonstrueerimine palju keskkonnasõbralikum, kuna kaebaja poolt toodud alternatiivi puhul tuleks maha võtta märkimisväärses koguses puid. 4(10)
3-20-345 7) Vaidlustatud korraldus on piisavalt motiveeritud. Kuna korralduse on vastu võtnud vallavalitsus kollektiivorganina, ei ole alust rääkida ametnike omavolist. Asjaolu, et korralduse nr 26 põhjendused kaebajat ei rahulda, et tähenda, et vastustaja oleks jätnud põhjendamiskohustuse täitmata. Kuna kaebaja oli erinevates dokumentides oma seisukohti ammendavalt avanud, ei olnud asjaolude selgitamiseks täiendav ärakuulamine vajalik. Kaebaja ei ole ka kohtule esitanud täiendavaid tõendeid, mis oleksid võinud vaideotsust mõjutada. 8) Rekonstrueerimistööde käigus vahetatakse välja vaid amortiseerunud toru suurema diameetriga toru vastu. Vallavalitsus on tellinud kavandatavate tööde kohta eksperthinnangu, millest saab järeldada, et tööde tulemusel Viikjärve veetase ei tõuse. Ka ei suurendata Viikjärve suubuva valgala suurust. Kavandatavate tööde käigus ei muudeta Rohuneeme tee 80 kinnistu seisukorda halvemaks ning tööde teostamise järgselt taastatakse töödele eelnenud olukord. 9) Vaidlusalune rekonstrueerimistöö veeseaduse tähenduses veeluba ei nõua. 2015. aastal on Keskkonnaamet väljastanud Viimsi vallale vee-erikasutusloa nr L. VV/327155, millega anti luba juhtida Viikjärvest vett Tallinna lahte, sealjuures leidis Keskkonnaamet, et veeerikasutusluba on vajalik vaid suublale Viikjärvest merre. Tänaseks on tõenäoliselt Keskkonnaameti tollane seisukoht muutunud ning Keskkonnainspektsioon on juhtinud vallavalitsuse tähelepanu vajadusele veeloa muutmiseks seonduvalt suublate asukohtade konkreetse märkimisega loas. Vallavalitsus on Keskkonnaametile ka vastavad taotlused veeloa muutmiseks esitanud ja need on läbivaatamisel. Vastustaja tellis käesoleva aasta alguses vee kvaliteedi proovid vaidlusaluses Järve tee L1 suublas. Saasteainete näitajad olid sisuliselt kõikide nimetatud ainete puhul alla lubatud normväärtuste. 10) 1983. aasta mõõdistuse piirid ei ulatunud tänase Rohuneeme tee 80 kinnistuni, 1998. mõõdistusega mõõdistati kraav tänase Järve tee 3a ja Rohuneeme tee 80 kinnistuni ning mõned meetrid edasi ja mõõdistuselt on selgelt näha, et kraav ulatus Järve tee 3a kinnistust põhja poole edasi Rohuneeme tee 80 kinnistule. Katastrikaardi täpsusaste on madalam, kuid kaardile on selgelt peale kantud Järve tee L1 kraav, mis on ühendatud Viikjärve kontuuriga. 25.02.2003 Rohuneeme tee 80 katastriüksuse mõõdistuselt on näha, et Järve tee L1 kinnistult on Rohuneeme tee 80 kinnistul asuvasse Viikjärve suubunud kraav. Rohuneeme tee 80 kinnistu fotodelt on näha Viikjärve suubuv olemasolev ajalooliselt kasutatav sademeveetoru. Ajaloolise sademeveesüsteemi olemasolu tõendab ka Eesti Maauuringud poolt koostatud katastrikaart. Geodeet ei saa kanda kaardile tegelikkuses mitteeksisteerivaid rajatisi, seega on kõikidel nendel ajahetkedel looduses eksisteerinud kaardile kantud tehnosüsteem. Vastustaja nendib, et kõikidel esitatud tõenditel ei ole näha vaidlusaluse kraavi viimaseid Viikjärve suunduvaid meetreid, kuid mitmed erinevad tõestusmaterjalid erinevatest ajajärkudest tõendavad, et Viikjärve ja Järve tee vahel on olnud ajalooliselt kraav. Ortofotol sinisega toodud ülekatte kiht ei markeeri täpselt Viikjärve kontuuri ega paiknemist, sest see on muutuv sõltuvalt veetasemest. 11) 2017. aasta kirjavahetus Viimsi Vallavalitsuse taristuspetsialisti ja Keskkonnainspektsiooni vahel on tänases kontekstis mitmeti mõistetav ja sisaldab ka ebatäpset informatsiooni, kuid vallavalitsus on aastate jooksul täpsemat infot kogunud. Kaebaja viide taristuspetsialisti kirjas toodule, et olemasolev sademeveetoru on kas kokku kukkunud või ehitatud nõgusalt, ei anna alust teha järeldust, nagu poleks sademeveesüsteem olnud eesmärgipärases kasutuses. 12) Vallavalitsus on kõnealuses asjas järginud eriti hoolega hea halduse tava, kaasates kaebajat kõikidesse asjaga seotud haldustoimingutesse ja -menetlustesse. 13) Kaebaja seisukoht sademeveetrassi olemasolu osas on vaidluse kestel kardinaalselt muutunud. Kuni kohtuistungini väljendas kaebaja, et tema sõnul ei ole Järve tee sademeveesüsteemi ja Viikjärve vahelist ühendust kunagi olemas olnudki. Kohtuistungil teatas kaebaja, et on ise kaevanud vaidlusaluse kraavi 1999. aastal. Kaebaja poolt sedastatu ei ole seega usutav. Ka ei ole loogiline, et isik, kelle peamine kartus on järve veetaseme tõus, rajab 5(10)
3-20-345 kraavi, mis juhib järve valla sademeveevõrgust sademevett ehk iseenda silmis tahtlikult halvendab enda kinnistu olukorda. Puuduvad igasugused tõendid, et sademeveesüsteem ei ole toiminud, või et kaebaja on sademeveekraavi ise kaevanud. 14) Vastustaja suhtles Viikjärve ümbruses elavate kinnistuomanikega ning põhiline sõnum oli, et pea kõik isikud, kes võiksid sademeveesüsteemi rajamisest midagi mäletada, on surnud. Ühtlasi on enamik kinnistuid tänaseks omanikke vahetunud. R. V., kes elab Rohuneeme tee 78a kinnistul alates aastast 1989, kinnitas, et aastal 1989 eksisteeris Rohuneeme tee 80 kinnistult Viikjärve suunduv sademeveekraav. Viikjärve ümbruskonna elanikud viitasid probleemsetele naabersuhetele kaebajaga, asjaolule, et kaebaja ei ole piirkonna põliselanik ning tema eesmärk on valla vastu võidelda, väljendades muuhulgas heameelt, et vald on valmis Viikjärve sademeveesüsteemi rekonstrueerima. 15) 26.06.2020 selgituse kirjutas vastustaja esindaja V. T. ütluste järgi ning selle vaatas enne allkirjastamist üle ka tema poeg. V. T. ei ole soovinud kohtuasja algusest peale end sellega siduda. Pärast kohtuistungit nõustus ta siiski vastustaja esindajatega kohtuma ning selgitaski olukorda selliselt, nagu see kõnealuses tõendis välja toodud on. Kuna vastustaja arvates on V. T. kui piirkonnas 40 aastat elanud isiku ning Rohuneeme tee 80 1⁄2 kaasomaniku ütlused asja õigeks lahendamiseks üliolulised, esitaski vastustaja need kohtule. Kaebajal puudub igasugune alus vastustajale V. T. 26.06.2020 selgituste osas meelevaldsete süüdistuste esitamiseks. Ei kaebaja, kaebaja esindaja ega kaebaja poolt vastuväites seisukoha andnud fotograaf ei ole näinud kõnealuse tõendi originaaldokumenti, mille on valmis vastustaja kohtu nõudmisel kohtu kantseleisse esimesel võimalusel esitama. 16) Vastustaja hinnangul puudub kliendina kajastatud isikul K. K. seos käesoleva kohtumenetlusega. Ka on menetluskulude nimekirja punktis 3 menetluskuluna välja toodud kaebaja nõustamine seoses kinnisasja jagamise vajaduse ja ühisomandi lõpetamisega. Taoliste seisukohtade puhul, nagu kaebaja poolt 17.08.2020 ning 01.09.2020 kohtule esitatu, ei ole kaebaja menetluskulud mitte mingisugusel juhul vajalikud ega põhjendatud. 17) Nii V. T. kui V. R. on andnud vallale kooskõlastuse kavandatavate sademeveesüsteemi rekonstrueerimistööde teostamiseks. Kuna kaebaja oli kategooriliselt tööde teostamisele vastu, tunnistati esimene riigihange 01.10.2018 korraldusega nr 567 kehtetuks. Seetõttu kuulutas vastustaja välja uue hanke arvestades 01.01.2019 AÕSRS muudatust, mille kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või- rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist. 18) Kuidagi ei puutu asjasse vastustaja vastus Valimisliit Kogukondade Viimsi järelpärimisele pea aasta tagasi. Lisaks on täielikult vale kaebaja poolt moonutatud seisukoht justkui soovib vallavalitsus rajada veel üht suublat Lagle teelt Viikjärve.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
13.Käesolevas asjas tuleb esmalt vastata küsimusele, kas kaebaja kaasomandis olevat kinnisasja läbiv kraav on õiguslikus mõttes tehnorajatis. Kui küsimusele vastata jaatavalt, tuleb tuvastada, millal see kraav rajati. Sellest sõltub, kas kaebajal on tehnovõrgu talumise kohustus AÕSRS § 152 lg 1 või lg 2 alusel. Vastustaja hinnangul on kaebajal Viimsi Vallavalitsuse 16.12.2019 ehitusloa nr 1912271/36939 alusel teostatavate tööde talumiskohustus AÕSRS § 152 lg 1 alusel, kuivõrd tööd puudutavad kaebaja kaasomandis oleval kinnistul asuvat kraavi, mida on juba enne kinnistu esmakinnistamist kasutatud sademevee Viikjärve juhtimiseks. 6(10)
3-20-345 AÕSRS § 152 lg 1 sätestab, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist. 01.01.2019 jõustunud AÕSRS ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas on tehnovõrgu talumise kohustus sisustatud järgnevalt: „Isiku õigus oma asjale (omand) võib olla kitsendatud teiste isikute õigustega. Kui omandi esemeks on maatükk (kinnisasi), siis võib omand olla kitsendatud teisele isikule kuuluva asja, sh mõne tehnovõrgu osaks oleva rajatise talumise kohustusega.“ Kohus märgib, et kaebajal on ka ilma isikliku kasutusõiguse lepinguta seadusjärgne talumiskohustus, kui tööd puudutavad enne maa esmakinnistamist püstitatud tehnovõrku või -rajatist, mis kuulub kellelegi teisele peale kaebaja.
14.Kaebaja on seisukohal, et kraavi ei saa käsitleda tehnorajatisena. Kohus sellega ei nõustu. Kuigi nii asjaõigusseaduse (AÕS) § 158 lg 1 kui ka AÕSRS § 13 lg 6 on tehnovõrgu või -rajatise kohta esitatud loetelu, mille kohaselt tehnovõrk või -rajatis on „kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustik, telekommunikatsiooni- või elektrivõrk, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldis või surveseadmestik ja nende teenindamiseks vajalik ehitis“, ei saa seda käsitleda üldise ega lõpliku loeteluna. Ka Riigikohtu arvates ei välista seadus, et tehnorajatiseks loetaks lisaks seaduses otse sätestatutele ka nendega sarnastel eesmärkidel kasutatavaid ja sarnastel põhimõtetel toimivaid rajatisi (Riigikohtu 15.05.2006 otsus nr 3-2-1-43-06, p 14). Sademevee juhtimiseks rajatud kraavid võivad olla käsitletavad tehnovõrguna (vt Harju Maakohtu 07.12.2012 määrus nr 2-12-561, p 14). Lisaks on ka 01.01.2019 jõustunud AÕSRS ja teiste seaduste muutmise seaduse, millega muuhulgas muudeti ka AÕSRS § 152 lg-t 1, eelnõu seletuskirjas selgitatud, et seaduse kohaldamisalas on lokaalsed tehnovõrgud, mille kaudu osutatakse mh sademevee ärajuhtimise teenust. Maareformiseaduses (§ 221 lg-d 2 ja 22) on maaparandussüsteemi nimetatud otsesõnu tehnovõrguks, viidatud sätted räägivad maaparandussüsteemi magistraalkraavi või muude tehnovõrkude ja -rajatiste alusest maast. Kuigi kraavist ei saa rääkida kui kinnisasja olulisest osast, vaid pigem kinnisasja olekust või omadusest, ei välista see kraavi käsitlemist tehnorajatisena (vt V. Murumets. Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad: P. Varul jt. Juura: 2014, lk 593). Seega on sademevee ärajuhtimise kraav käsitletav õiguslikus mõttes tehnovõrgu osaks oleva tehnorajatisena. Tehnorajatisena kvalifitseerimiseks ei ole oluline tuvastada, kas, millises ulatuses, millal või kelle poolt on kraav torutatud. See asjaolu ei mõjuta kraavi funktsiooni sademevee ärajuhtijana, küll kinnitab kraavi torutamine lähedalasuvate kinnistute omanike poolt, et kraav toimis ka tegelikult sademevee ärajuhtijana, kuna kraav torutati põhjusel, et see ei taganud liigvee äravoolu. AÕSRS § 152 kohaldamisel ei ole oluline tuvastada, kes on kraavi rajanud või kuidas on tehnovõrk või -rajatis selle valdajale üle antud. Oluline on tehnovõrgu- või rajatise olemasolu, selle rajamise aeg ja eesmärgipärane kasutus.
15.AÕSRS § 152 lg 1 kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist. AÕSRS § 152 lg 1 ei sea alates 01.01.2019 (s.o vaidlustatud ehitusloa väljastamise ajal) enam tingimust, et tehnovõrk või -rajatis oleks püstitatud enne 1. aprilli 1999. Seega on oluline tuvastada, kas vaidlusalune kraav on rajatud enne 07.04.2004, mis on kinnistu aadressil Rohuneeme tee 80, Püünsi küla, Viimsi vald esmakinnistamise ajaks (registriosa väljavõte kd I, tl 53). AÕSRS § 152 lg 1 kohaldamisel ei ole oluline maa õigusjärgsele omanikule tagastamise aeg, vaid maa kinnistusraamatusse kandmise aeg. Kaebaja on väitnud, et Järve tee sademesüsteemi ja Viikjärve vahelist ühendust ei ole kunagi olemas olnud. Kohtuistungil väitis kaebaja, et mingit ajaloolist sademevee juhtimise süsteemi pole olnud, vaid iga kinnistu omanik on kaevanud oma krundi piirile ise kraavi ning kaebaja kaevas viimase lõigu Viikjärveni 1999. aastal (19.06.2020 kohtuistungi helisalvestis alates 10:41:10 ja 10:45:50-10:49:35). Vastustaja seisukoht on, et vaidlusalune sademeveesüsteem on rajatud Kirovi kalurikolhoosi poolt vähemalt 1983. aastal ning anti vallale üle aastatel 1991–1998 kalurikolhoosi õigusjärglase Esmar AS poolt.
7(10)
3-20-345
16.Vastustaja on kohtumenetluses tõenditena esitanud Rohuneeme tee 80 katastrimõõdistuste plaani 2003. a (kd I, tl 142), geodeetilise mõõdistuse plaan 1983. a (kd I, tl 71) ja Kepsu II kinnistu katastrimõõdistuse plaani 1998. a (kd I, tl 83). Vastustaja esitas ka selgitava komposiitkaardi, kus kraavi kulgemine on lähtuvalt vastustaja esitatud kaardimaterjalist kantud Maa-ameti ortofotole (tl 141). Kaebaja on esitatud Püünsi piirkonna kaardi aastast 1987 (kd I, tl 128), Püünsi küla olmekanalisatsiooni ja veevarustuse perspektiivskeemi (tehtud enne 2000. a) (kd I, tl 129), 15.01.2020 vaides (kd II, tl 11-13) on toodud ära väljavõtted erinevatel aegadel koostatud kaartidest. Kohus sedastab, et andmed vaidlusaluse kraavi kulgemise kohta on kaardimaterjali pinnalt fragmentaarsed. Siiski ei näe kohus alust esitatud dokumentide pinnalt seada kraavi olemasolu 1980-ndatel kahtluse alla. Ei ole usutav, et erinevatel aegadel ja erinevates menetlustes koostatud plaanid, mis kujutavad vaidlusalust kraavi erinevas ulatuses (vt komposiitkaart, tl 141), kajastavad midagi, mida tegelikkuses olemas ei olnud. Selliste „vigade“ korduv esinemine ei ole tõenäoline. On tõsi, et puudub kaart, millel vaidlusalune kraav oleks kajastatud täies ulatuses (kuni Viikjärveni välja), kuid see ei ole piisav alus, et jätta arvestamata kaardimaterjal, mis kraavi olemasolule selgelt viitab. Kaebaja on seadnud esitatud kaardimaterjali kahtluse alla, väites mh, et Kepsu II katastrimõõdistuse plaan on krundi eskiisplaan, mida ei realiseeritud. Kohus ei pea usutavaks, et ka eskiisplaanile oleks kantud kraave, mida tegelikkuses ei eksisteeri. Vastustaja on välja toonud, et kaebaja esitatud kaardid on madalama täpsusastmega ning tulenevalt kaartide täpsusastmest ja eesmärgist ei kanta kõigile kaartidele kõiki kraave peale. Pole ka kõigi kaebaja esitatud kaartide puhul teada, mis teemakaartidega on tegemist. Asjaolu, et objekti ei ole kaardile kantud, ei välista vastustaja hinnangul selle olemasolu. Esitatud tõendite valguses nõustub kohus vastustaja seisukohaga ja peab usutavaks, et vaidlusalune kraav eksisteeris piirkonnas juba nõukogude ajal. Arvestades, et sellel ajal oli elukeskkond võrreldes praegusega teistsugune (asustustihedus oli väiksem), ei pruukinud kraav kajastuda tsentraalsete võrkude kaardil (nt Püünsi küla olmekanalisatsiooni ja veevarustuse perspektiivskeem), kuid kohtu arvates ei välista see asjaolu siiski seda, et kraav täitis antud piirkonnas sademevee ärajuhtimise funktsiooni (kraavi puhul puudub alus oletada ka teistsugust funktsiooni) ning tegemist on tehnorajatisega AÕSRS mõttes.
17.Kohtutoimikusse on lisatud V. T. kinnitus (kd I, tl 170), et Järve tee L1 kinnistult Viikjärve (Rohuneeme tee 80) suubuv kraav rajati 1982.-1983. aastal Kirovi kalurikolhoosi poolt piirkonna sademevete juhtimiseks Tallinna lahte. Samuti on vastustaja esitanud R. V. 10.08.2020 e-kirja (kd II, tl 4), millest nähtuvalt olid Viikjärve peavoolud ja äravool R. V. kinnitusel olemas juba 1989. a. Kaebaja on vastukaaluks esitanud T. L. (elukoha aadress Rohuneeme tee 76) ja P. N.(elas Järve tee 7 kuni 1991. a sügiseni) seletused (kd II, tl 4). T. L. ei mäleta, et kolhoos oleks midagi rajanud ning leiab, et ei olnud toimivat üldkasutatavat süsteemi. P.N. kinnitab, et 1982.-1983. aastal ei rajanud Kirovi nimeline NKK kraave Järve teelt Viikjärve ning toimivat sademeveesüsteemi polnud. Kohus sedastab, et erinevate isikute seletused ajaloolise kraavi olemasolu osas on vastuolulised, sh on vastuolus kaasomanikest kaebaja ja kolmanda isiku V. T. seletused. Sellises olukorras juhindub kohus otsuse tegemisel esitatud kaardimaterjalist, mis kraavi ajaloolist olemasolu Rohuneeme tee 80 kinnistul kohtu arvates siiski kinnitavad. Kohus ei pea usutavaks kaebaja väiteid V. T. seletuse võltsimise kohta. Ka ei pea kohus vajalikuks asuda hindama seda, kas R. V. on elanud piirkonnas kogu väidetud aja. Isikute seletused ei lükka ümber kohtu järeldust, mis tugineb eelkõige esitatud kaardimaterjalile. V. T. selgituse vastuvõtmine on olnud nõuetekohane, kuna kohus uuendas menetluse ning kaebajale oli tagatud vastuväidete esitamine
18.Kui ka lähtuda kaebaja versioonist kraavi rajamise kohta, st et kraavi rajasid kinnistuomanikud 1990-ndatel ning kaebaja rajas viimase lõigu kraavist 1999. a, on ka sellisel juhul täidetud AÕSRS § 152 lg 1 kohaldamise eeldus, sest sellisel juhul on kraav loodud enne maa esmakinnistamist (07.04.2004). AÕSRS ei sisaldanud vaidlustatud ehitusloa välja andmise ajal klauslit, et tehnovõrk või -rajatis peab olema rajatud enne 01.04.1999. Ka kaebaja viidatud 8(10)
3-20-345 vastustaja ametnike antud selgitused ei tõenda, justkui poleks vaidlusalust kraavi olemas olnud või ei oleks see olnud eesmärgipärases kasutuses. 17.07.2017 on Viimsi valla ametnik Siim Reinla teatanud, et AS Viimsi Vesi likvideeris Viimsis Järve teel ebaseaduslikud sademevee ühendused reoveekanalisatsiooni. Samuti teatas ta, et ka Järve tee põigu all asuv sademeveetrass ei tööta, kuna on keskelt kokku kukkunud. Sellest ei saa järeldada, et sademeveesüsteem ei olnud eesmärgipärases kasutuses, vaid seda, et olemasolev süsteem vajab renoveerimist. Kaebaja on kaebuses viidanud Õhtulehe 11.05.1999 artiklile „Viimsi õlireostus jõudis otsapidi merre“ ning tähelepanu juhtinud väidetavalt Järve tee 1 ja Järve tee 3 valdaja V. R. väitele, et viimane paigaldas ise kraavi 60 meetrit toru. Seejuures ei saa artiklist aga järeldada, et tõepoolest on tegu aadressidele Järve tee 1 ja 3 paigaldatud toruga või et artiklis mainitud toru ei ole selline toru, millega on loodud valeühendused ühiskanalisatsiooni ning mida vald soovib kõrvaldada. Viimsi Vallavalitsuse esindajate erinevatel aegadel esitatud sõnavõtud (nt vaides viidatud L. Randjärve 24.07.2019 vastus) võivad küll jätta mulje, et vastustaja ei ole oma seisukohtades olnud alati järjepidev, kuid vastustaja on oma lõpliku seisukoha vaidlustatud ehitusloas kujundanud ning seda kohtu arvates ka piisavalt põhjendanud.
19.Ülaltoodut arvestades on vastustaja kohtu arvates õiguspäraselt ehitusloa väljastamisel tuginenud AÕSRS § 152 lg-le 1.
20.Kohus ei nõustu sellega, et vastustaja on rikkunud ärakuulamise põhimõtet. Haldusasja toimikus sisalduvatest tõenditest nähtuvalt oli kaebaja sademevete ärajuhtimise teemal vastustajaga pidevas kontaktis ning esitas korduvalt oma seisukohti ja vastuväiteid kavandatavale trassi rekonstrueerimisele. Samuti on kaebaja oma vastuväited saanud esitada vaides. Kohtule ei nähtu, et kaebajal oleks jäänud midagi olulist lisamata, mida vastustaja otsuse tegemisel oleks pidanud veel arvesse võtma. Vastustaja on põhjalikult selgitanud ärakuulamise teemat vastuses kaebusele (vastuse p 3 alapunktis 3), sh algse loa muutmisega seonduvat. Kohtule ei nähtu, et kaebajal oleks puudunud võimalus menetluses oma seisukohti esitada.
21.Kaebaja leiab, et vastustaja ei ole kaalunud kõiki trassialternatiive. Vastustaja on erinevates menetlusdokumentides (vastus kaebusele p 3 alap 4, 05.06.2020 menetlusdokumendi p 3 alaps 5) kaebaja väidetele vastanud. Vastustaja on välja toonud, et kuna kõnealuse sademeveesüsteemi näol on tegemist olemasoleva ja eesmärgipärases kasutuses oleva sademeveelahendusega, oleksid igasugused alternatiivsed lahendused ressursimahukamad. Ka ei arvesta kaebaja viidatud alternatiiv asjaoluga, et Järve tee ja Järve tee L1 ristmikust alates tõuseb maapind kergelt Rohuneeme tee suunas ning vett ei ole võimalik ülesmäge juhtida. Vastustaja on selgitanud, miks ei ole kaebaja pakutud lahendus majanduslikult mõistlik. Vastustaja toob ka välja, et ka kaebaja lahendus näeb ette sademevee juhtimise Viikjärve, mille vastu ta vastustaja väljapakutud lahenduse raames on. HKMS § 158 lg 3 kohaselt ei hinda kohus kaalutlusotsuse otstarbekust. Seega ei saa kohus hakata hindama, millise sademevee ärajuhtimise alternatiivi peaks vald kasutusele võtma. Kohtule ent ei nähtu, et vastustaja oleks jätnud kaebaja viidatud alternatiivi kaalumata. Vastustaja on tellinud kavandatavate tööde kohta eksperthinnangu (kd I, tl 106‒107), kus on välja toodud, et Viikjärve veetase võib olemasoleva sademeeveesüsteemi rekonstrueerimisel tõusta olukorras, kus sinna juhitakse rohkem vett kui 310 liitrit sekundis. Vastustaja on viidanud sellele, et vastavalt olemasolevale projektile rekonstrueeritakse toru selliselt, et selle maksimaalne vee läbilaskevõime on ca 27,5 liitrit sekundis ehk sisuliselt 10 korda väiksem, mis oleks reaalne võimalikuks veetaseme tõusuks järves. Rekonstrueerimise käigus ei suurendata Viikjärve suubuva valgala suurust ega teki täiendavaid kitsendusi kinnistuomanikele. Pole esitatud selliseid tõendeid, mille pinnalt saab järeldada, et olemasoleva sademeveesüsteemi rekonstrueerimise tõttu läheks olukord kaebaja kinnistul võrreldes praegusega halvemaks, st tekiksid üleujutused või soostumine.
9(10)
3-20-345
22.Kaebaja toob välja, et Viimsi Vallavalitsuse plaan eeldab keskkonnamõjude hindamist ning välistatud ei ole ka ülekaalukas avalik huvi mitte nõustuda Viimsi ainukese loodusliku järve muutmisega sadevete settebasseiniks. Kohus märgib, et küsimus, kas vastustajal on sademevee Viikjärve juhtimiseks vee erikasutusluba ning milliseid tagajärgi keskkonnale vastav tegevus põhjustab, puudutab avalike huvide, mitte kaebaja subjektiivsete õiguste kaitset. Ehitusluba ei saa vaidlustada avalikes huvides. Seetõttu tuleb kaebaja vastavad väited jätta tähelepanuta, kuna kaebaja õigus taluda enda kinnistul tehnorajatise rekonstrueerimist ei sõltu sellest, kas sademevee juhtimiseks Viikjärve on vajalik avalik-õiguslik luba või kas vastustaja sellist luba omab. Kui jääb kehtima seisukoht, et Viikjärve sademevee juhtimiseks on vaja vee erikasutusluba ja vastustaja nõutavat keskkonnaluba ei saa, ei ole vastustajal õigus sademevett ka Viikjärve juhtida, mistõttu langevad ära kaebaja kardetud negatiivsed mõjutused tema kinnistule.
23.Ülaltoodut arvestades ei ole kohtu arvates alust tühistada vaidlustatud ehitusluba ega vaideotsust.
24.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehti kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ega kolmandad isikud ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad Viimsi valla ja kolmandate isikute võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.