Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene, Maili Lokk 11.09.2020, Tartu 3-20-1506 Xi kaebus Tartu Vangla 17.07.2020. a käskkirja nr 63/187 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 31.08.2020. a määrus Xi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja ‒ X Vastustaja ‒ Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Võtta Xi määruskaebus menetlusse.
2.Määruskaebus rahuldada. Tühistada Tartu Halduskohtu 31.08.2020. a määrus ja saata asi halduskohtule tagasi kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
3.Edastada määruskaebuses sisalduv uus esialgse õiguskaitse taotlus Tartu Halduskohtule.
4.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Tartu Vangla määras 17.07.2020. a käskkirjaga nr 6-3/187 Xi (kaebaja) tähtajaliselt osalise koormusega vangla majandustööle abitöölise ametikohale. Käskkiri nägi ette, et kaebaja töötamine korraldatakse ajavahemikus 27.07.-31.08.2020. Kaebaja esitas 21.07.2020 Tartu Vanglale käskkirja kehtetuks tunnistamiseks vaide, mille vangla jättis 12.08.2020. a vaideotsusega nr 1-11/411-2 rahuldamata.
2.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule 12.08.2020 esialgse õiguskaitse taotlusena pealkirjastatud avalduse. Avalduse põhjenduste kohaselt määrati kaebaja tööle, kuigi ta on tervisliku seisundi tõttu töökohustusest vabastatud. Kaebaja käis 10.08.2020 arsti vastuvõtul ning ta vabastati töökohustusest kuni 31.08.2020. Kaebaja palus peatada esialgse õiguskaitse
korras Tartu Vangla 17.07.2020. a käskkirja kehtivuse. Kaebaja märkis avalduses isiku andmed (isiku nime sisaldav meiliaadress), kes tema eest riigilõivu tasub ning palus väljastada riigilõivu maksmiseks arve selle isiku meiliaadressile. Tartu Halduskohus tõlgendas 19.08.2020. a määrusega kaebaja avaldust ning mõistis seda kaebusena, milles kaebaja nõuab Tartu Vangla 17.07.2020. a käskkirja nr 6-3/187 tühistamist ning taotleb esialgse õiguskaitse korras käskkirja kehtivuse peatamist. Kohus jättis kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning andis kaebajale riigilõivu (30 eurot) tasumiseks ja kaebuse täpsustamiseks tähtaja seitse päeva arvates määruse kättesaamisest. Halduskohus esitas määruse põhjendustes riigilõivu tasumiseks vajalikud andmed ning selgitas, et kui kaebaja soovib, et tema eest tasuks riigilõivu kaebuses märgitud isik, siis on tal võimalik selleks vajalik teave ise vastavale isikule edastada. Halduskohus märkis, et pärast riigilõivu tasumist tuleb kohtule esitada riigilõivu tasumist tõendav dokument või andmed riigilõivu tasumise kohta, et kohus saaks laekumist kontrollida. Kaebaja sai halduskohtu määruse kätte 21.08.2020, seega viimane päev puuduste kõrvaldamiseks oli 28.08.2020.
3.Kaebaja esitas halduskohtule 25.08.2020 avalduse, milles täiendas kaebust ja esialgse õiguskaitse taotluse põhjendusi. Kaebaja taotles muu hulgas, et kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise korral nõutaks vastustajalt välja riigilõiv (15+15 eurot) ja kantaks see tagasi riigilõivu tasunud isiku arveldusarvele. Riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti või andmeid riigilõivu tasumise kohta kaebaja ei esitanud.
4.Halduskohus tagastas 31.08.2020. a määrusega kaebuse ja jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Määruse põhjenduste kohaselt oli riigilõivu tasumise tähtaeg 28.08.2020, kuid määruse tegemise seisuga ei olnud kaebaja esitanud kohtule riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti, taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks või riigilõivu tasumise tähtaja pikendamiseks. Samuti ei nähtunud riigilõivu tasumine kohtute infosüsteemist. Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse selliseks puuduseks, mis takistab nende menetlemist.
5.Kaebaja eest riigilõivu tasunud isik esitas 02.09.2020 Tartu Halduskohtule maksekorralduse, millest nähtub, et nõutud riigilõiv tasuti 27.08.2020. Maksekorralduse selgituses on õigesti märgitud kaebaja nimi ja haldusasja number, kuid riigilõiv on tasutud ebaõigele Rahandusministeeriumi pangakontole ning märgitud on Tartu Vangla viitenumber. Halduskohus selgitas 03.09.2020. a vastuses riigilõivu tasunud isikule, et tal on võimalik esitada Tartu Vanglale taotlus riigilõivu tagastamiseks.
6.Kaebaja esitas 04.09.2020 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub halduskohtu 31.08.2020. a määruse tühistada, kuna riigilõiv oli tasutud tähtaegselt (27.08.2020). Maksekorralduse selgitusse oli märgitud kaebaja nimi ja haldusasja number. Seega etteheide riigilõivu õigeaegselt tasumata jätmise kohta ei ole õige ja kohtul oli võimalik laekumist kontrollida. Kaebaja palub saata kaebuse tagasi Tartu Halduskohtule edasiseks menetlemiseks ning soovib jätkata vaidlustatud käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõudega preventiivsel eesmärgil. Kaebaja ei nõua enam vaidlustatud käskkirja kehtivuse peatamist esialgse õiguskaitse korras.
7.Kaebaja määruskaebus sisaldab uut esialgse õiguskaitse taotlust, milles kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse korras Tartu Vangla 28.08.2020. a käskkirja nr 6-2/524 täitmise peatamist. Nimetatud käskkirjaga määrati kaebajale distsiplinaarkaristus (kartserikaristus 2x5 ööpäeva) seoses töökohustuse eiramisega 28.07. ja 29.07.2020. Töökohustus tekkis praeguses kohtuasjas
vaidlustatud Tartu Vangla 17.07.2020 käskkirja alusel. Tööle määramise käskkiri on õigusvastane, kuna vangla ei võtnud arvesse kaebaja tervislikku seisundit ja pani sellega ohtu kaebaja elu ja tervise. Kaebaja märgib, et esitas distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja peale Tartu Vanglale vaide.
8.Ringkonnakohus esitas 07.09.2020 Riigi Tugiteenuste Keskusele (RTK) kohtunõude ja palus teada anda, milline on haldusasjas nr 3-20-1506 tasutud riigilõivu osas ettenähtud toimingute hetkeseis. RTK edastas kohtunõude Maksu- ja Tolliametile, kes teatas, et Tartu Vangla saatis 07.09.2020 RTK-le esildise riigilõivu tagastamiseks, mis ka koheselt täideti ning tasutud summa laekus maksjale 09.09.2020.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Praeguses asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele määral, mis võimaldab selle menetlusse võtta.
10.Ringkonnakohus lahendab kõigepealt määruskaebuse (I) ning selgitab seejärel määruskaebuses sisalduva esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise pädevuse küsimust (II). I
11.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada.
12.HKMS § 121 lg 1 p 2 näeb ette, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku § 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. HKMS § 55 lg 2 näeb ette, et kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi vaatamata. Halduskohus märkis vaidlustatud määruses, et kaebaja ei ole esitanud kohtule riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti, taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks või riigilõivu tasumise tähtaja pikendamiseks. Samuti ei nähtu kohtule riigilõivu tasumine kohtute infosüsteemist. Halduskohus tegi vaidlusaluse määruse kolm päeva pärast puuduste kõrvaldamise tähtaja möödumist.
13.Halduskohtule 02.09.2020 esitatud maksekorraldusest nähtub, et riigilõiv tasuti 27.08.2020, s.o üks päev enne puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja saabumist. Seega tasuti riigilõiv tähtaegselt. Praeguses asjas oli halduskohtule teada, et riigilõivu tasub kaebaja eest muu isik. Kaebaja märkis juba 12.08.2020 halduskohtule esitatud kaebuses isiku andmed (isiku nime sisaldav meiliaadress), kes tema eest riigilõivu tasub. Kaebaja 25.08.2020. a avalduses esitatud taotlus riigilõivu vastustajalt väljamõistmiseks viitab samuti sellele, et kaebajal on kokkulepe riigilõivu tasumiseks. Eeltoodut arvestades ei olnud halduskohtul alust arvata, et kaebaja jätab riigilõivu tähtaegselt tasumata. Kuigi riigilõivu tasumisel märkis makse teinud isik ebaõige konto- ja viitenumbri, oli maksekorraldusest võimalik aru saada, et tehtud makse on seotud kaebajat puudutava kohtuasjaga nr 3-20-1506. Kaebaja viibib vanglas, seega on võimalikud nii andmete edastamisel tekkivad vead kui ka maksja eksimused. Oluline on, et kaebaja tegi endast sõltuva, et puudused kõrvaldada ja makse tegija tasus riigilõivu tähtaegselt. Kuigi riigilõiv jäi
ebaõigete andmete tõttu tähtaegselt õigele kontole laekumata, ei saa seda pidada kaebaja eksimuseks ning halduskohtu määrus tuleb tühistada (vrd Riigikohtu 24.04.2019. a määrus haldusasjas nr 3-18-351, p 11).
14.Kuna halduskohus tagastas 17.07.2020. a käskkirja nr 6-3/187 peale esitatud kaebuse ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata riigilõivu tasumata jätmise tõttu, siis ei saa ringkonnakohus käesoleva määruskaebuse lahendamisel hinnata halduskohtu määruse p-s 9 esitatud väiteid asjas menetluse lõpetamise aluste esinemise kohta.
15.Eeltoodut arvestades rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ning tühistab Tartu Halduskohtu 31.08.2020. a määruse. HKMS § 210 lg 3 näeb ette, et määruse tühistamisel teeb ringkonnakohus ise uue määruse või saadab vajaduse korral asja uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule. Kuivõrd kaebuse menetlusse võtmist saab otsustada üksnes esimese astme kohus, siis tuleb asi saata tagasi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. II
16.Kaebaja esitatud määruskaebus sisaldab ka uut esialgse õiguskaitse taotlust. Tartu Vangla 28.08.2020. a käskkiri nr 6-2/524, mille täitmise peatamist kaebaja taotleb, on antud pärast praeguses asjas kaebuse esitamist.
17.HKMS § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Ringkonnakohus selgitab, et esialgse õiguskaitse taotlus peab lähtuma põhivaidlusest ja teenima sama eesmärki. Kaebaja on esitanud määruskaebuses uue esialgse õiguskaitse taotluse selleks, et kohus peataks vangla käskkirja täitmise, millega määrati kaebajale distsiplinaarkaristuseks kartserikaristuse kandmine. Kaebaja ei ole praeguse haldusasja raames vaidlustanud distsiplinaarkaristuse määramist, seega ei ole tal võimalik käesolevas menetluses enda õigusi soovitud eesmärgil esialgse õiguskaitse taotluse abil kaitsta.
18.Kaebaja väitel on ta esitanud vanglale vaide. HKMS § 249 lg 2 järgi võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Sellisel juhul tuleb esialgse õiguskaitse taotlus aga esitada halduskohtule, mitte ringkonnakohtule. HKMS § 68 lg 3 näeb ette, et avalduse esitamisel kohtusse, kelle pädevuses ei ole selle läbivaatamine, või esitamisel kohtualluvuselt ebaõigesse kohtusse, saadetakse avaldus edasi õigele kohtule. Eeltoodust lähtudes edastab ringkonnakohus määruskaebuses sisalduva esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 68 lg 3 alusel Tartu Halduskohtule. Ringkonnakohus juhib seejuures kaebaja tähelepanu asjaolule, et uue esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tuleb uuesti tasuda ka riigilõiv 15 eurot (riigilõivuseadus § 60 lg 6). Kaebajal on võimalik enne halduskohtu poolt taotluse käiguta jätmist riigilõiv tasuda. Riigilõivu tasumise kinnitamiseks tuleks halduskohtule esitada koheselt ka riigilõivu tasumist tõendav dokument või andmed riigilõivu tasumise kohta, et kohus saaks laekumist kontrollida.
19.HKMS § 175 lg 3 alusel asendab ringkonnakohus avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.