Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.08.2020, Tallinn
Haldusasja number
3-19-1162
Haldusasi
XX kaebus Maanteeameti tekitatud kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Maanteeamet, esindaja Sigrid Rahkema Kaasatud haldusorgan – Majandusja Kommunikatsiooniministeerium, esindaja Ivar Siska
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 23.03.2020 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Mitte võtta asja juurde Maanteeameti 17.05.2020 vastuse lisa 3.
2.Rahuldada XX apellatsioonkaebus osaliselt.
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu otsuse resolutsiooni p 1 osas, milles halduskohus jättis Maanteeametilt XX kasuks välja mõistmata 796,80 euro suuruse varalise kahju hüvitise. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada XX kaebus osaliselt ja mõista Maanteeametilt kaebaja kasuks välja varalise kahju hüvitis 796,80 eurot. Ülejäänud osas jätta halduskohtu otsus muutmata.
Mõista Maanteeametilt XX esimese ja teise astme menetluskulude katteks välja 46,39 eurot. Ülejäänud osas jätta menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.09.2020, välja arvatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213
3-19-1162 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX ostis Saksamaa Liivabariigist kasutatud sõiduauto Kia Sorento (VIN-kood XXXXXXXXXXXXXXXX). Enne sõiduki Eestis registreerimist ja registreerimismärkide väljastamist teostas Maanteeamet 28.12.2018 sõidukile registreerimiseelse tehnonõuetele vastavuse kontrolli ning suunas samal päeval koostatud kontrollaktiga nr ARK0568566 (dtl 132–133) sõiduki riiklikule tüübikinnitusele. Kontrollakti märkuste osas on märgitud, et „saksa reg tunnistusel rehvimõõt mida pole tüübikoodis“. Maanteeamet selgitas kaebajale 12.01.2019 e-kirjas (dtl 27), et sellele sõiduki versioonile ei ole kasutamiseks ette nähtud rehvimõõtu 235/60 R18. Valmistaja on lubanud selle asemel kasutada rehvimõõtu 245/70 R16 või 245/65 R17. Sõiduki registreerimiseks paluti paigaldada lubatud mõõdus rehvid ja näidata sõiduk uuesti ette või saata fotod sõidukile paigaldatud õigete mõõtudega rehvidest. XX saatis 22.01.2019 e-kirjaga Maanteeametile fotod sõidukile paigaldatud uutest rehvidest ja velgedest. Maanteeamet registreeris Kia Sorento registreerimismärgiga YYYYYY liiklusregistris 23.01.2019.
2.XX esitas 20.06.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse (hiljem korduvalt täiendatud) Maanteeameti tekitatud 9599 euro suuruse varalise kahju hüvitamiseks. Alternatiivselt palus kaebaja välja mõista mittevaralise kahju hüvitis 5113 eurot. 1) Maanteeameti tegevus kaebaja sõiduki Kia Sorento registreerimisel oli õigusvastane. Puudus alus keelduda sõiduki registreerimisest. Euroopa Liidus (EL) liiguvad kaubad vabalt. Seega ei tohi vastustaja keelata ühes liikmesriigis kasutusel olnud kauba kasutamist teises liikmesriigis. Enne Eestisse toomist kasutati sama sõidukit Saksamaal üheksa aastat. Sõiduki uuesti registreerimisel teises liikmesriigis peavad liikmesriigid tunnustama esimeses liikmesriigis välja antud ühtlustatud registreerimistunnistust. Kaebaja sõidukil oli Saksamaal EÜ tüübikinnitus, mis kehtib ka Eestis. Sõiduki Saksamaa registreerimistunnistusel olid lubatuks märgitud mh rattad rehvimõõduga 235/60 R18. EÜ tüübikinnitusega sõiduk, millel on kehtiv vastavustunnistus, ei pea saama uut tehniliste omaduste kinnitust ega vastama täiendavatele konstruktsiooni ja töötamist puudutavatele tehnilistele nõuetele. Vastavustunnistust ei tohi nõuda, kui eelmine registreerimistunnistus vastab näidisele, mis on sätestatud Euroopa Nõukogu 29.04.1999 direktiivis 1999/37/EÜ sõidukite registreerimisdokumentide kohta. Kia Sorento 2002. a-l välja antud tootja soovitus rehvide kohta on aegunud. Kia on jätnud auto spetsifikatsioonis õiguse seda muuta uut teavet väljastamata. Kaebaja sõidukil olid Kia rattad. Keegi peale tootja ei valmista Kia rattaid. Sõidukil oli ka kehtiv tehnoülevaatus. 2) Maanteeameti õigusvastase tegevuse tulemusel tekkis kaebajal kahju 9599 eurot. Kaebaja ei saanud Maanteemati nõudmise tõttu kasutada ka teist Kia Sorentot, mille oli samuti Saksamaalt ostnud. Kaebaja pidi seega soetama uued veljed ja rehvid kahele autole. Sellega tekkis kahju 5909 eurot, sh sõiduki seisma jäämisest tingitud väärtuse vähenemine ning uute rataste kulu (5113+796). Kaebaja kaotas töökoha ja sissetuleku ajavahemikul 28.12.2018–23.01.2019, mille tõttu jäi saamata töötasu 18 tööpäeva eest 3690 eurot (18 x 205 eurot). Kaebaja pidi otsima uusi velgi ja rehve, ootama kullerit, vahetama veljed ja rehvid, esitlema auto uuesti ning tegelema kaebamisega. Maanteeamet viivitas keelduva otsuse tegemisega ebamõistlikult kaua. 2(13)
3-19-1162 Kaebaja küll ei soovinud Maanteeameti õigusvastast korraldust täita, kuid tegi seda siiski, sest ei näinud muud võimalust. Sellised vaidlused lahendatakse tavaliselt kohtu sekkumiseta. Küll esitas kaebaja kaebusi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM), Vabariigi Valitsusele, Riigikogu vastavatele komisjonidele, õiguskantslerile ja prokuratuurile. MKM teatas vastuseks, et kavatseb muuta majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrust nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele” (määrus nr 42). Kaebajal soovitati pöörduda kohtu poole. Prokuratuur ei alustanud menetlust. Viimaks pöördus kaebaja hüvitamiskaebusega maakohtusse, kuid maakohtul puudus asja menetlemiseks pädevus. Kahju tekkimist ei olnud võimalik vältida, sest vastustaja eesmärk oli jätta sõiduk registreerimata ja tekitada kaebajale ebameeldivusi. Kaebajale ei saadetud 28.12.2018 kontrollakti. 3) Kaebaja soovib alternatiivselt 5113 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja pole saanud ühte autot kasutada ning see takistab igapäevaelu. Kaebaja pidi ohutumad rattad vahetama ohtlikemate vastu, mistõttu peab ta taluma liikluses ohtu. Keelatud rattad on hoiul kaebaja kodus, need võtavad ruumi ja segavad.
3.Maanteeamet palus jätta kaebus rahuldamata. 1) Vastustaja tugines Eestis tunnustatud EÜ tüübikinnitusele E9*98/14*0045*15, mille kohaselt sobivad kaebaja sõidukile vaid rehvid mõõdus 245/70 R16 või 245/65 R17. Sõidukile on tehtud Saksamaal riigisiseste nõuete alusel ümberehitus, mille käigus on paigaldatud EÜ tüübikinnitusele mittevastavad rehvid, mistõttu nimetatud tüübikinnitus enam ei kehti. Määruse nr 42 lisa 1 koodi 501 p 1 kohaselt ei ole sellised ümberehitused Eestis lubatud. Sõidukil võib kasutada ainult tootja ettenähtud rehve. 2) Kaebajale kahju tekkimine on tõendamata: puudub kuludokument konkreetsete rehvide maksumuse kohta, vastustaja tegevus ei põhjustanud töösuhte lõppemist. Kaebajal oli ka teine auto. Kaebaja ei ole kasutanud kahju vältimiseks esmaseid õiguskaitsevahendeid. 3) Kaebaja ei ole näidanud ega tõendanud mittevaralise kahju tekkimist. Kaebuses taotletud mittevaralise kahju hüvitis on asjaolusid arvestades ebaproportsionaalselt suur.
4.Kaasatud haldusorgan Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium palus jätta kaebus rahuldamata. 1) EL-s on uute M-, N- ja O-sõidukite tüübikinnituse raamistik ühtlustatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 05.09.2007 direktiiviga 2007/46/EÜ. EÜ tüübikinnitusega uusi sõidukeid võib ELs müüa, registreerida ja kasutada. Kasutatud sõidukite ostu, müüki ja teises liikmesriigis registreerimist ei ole eraldi reguleeritud, kuid direktiiviga 1999/37/EÜ on ühtlustatud registreerimisdokumentidele esitatavad nõuded. Direktiivi 1999/37/EÜ art 4 kohaselt tunnustavad liikmesriigid teises liikmesriigis välja antud registreerimistunnistust sõiduki identifitseerimisel rahvusvahelises liikluses või selle uuel registreerimisel teises liikmesriigis. Direktiivist siiski ei tulene, et ühe liikmesriigi kohase registreerimistunnistuse esitamisel tuleks sõiduk igal juhul teises liikmesriigis registreerida. Direktiiv 1999/37/EÜ ei reguleeri sõidukite registreerimist, vaid üksnes registreerimisdokumentide vastastikust tunnustamist. 2) Vastustaja keeldus kaebaja sõiduki registreerimisest, sest sõiduk ei vastanud kehtivatele nõuetele, mitte ei jätnud tunnustamata teises liikmesriigis antud registreerimistunnistust. Eesti tunnustab EÜ tüübikinnitust ka kasutatud autode puhul ning täiendavaid tehnilisi nõudmisi sõiduki konstruktsioonile ei esitata. Sõiduki Eestis registreerimisel kontrollitakse üksnes sõiduki vastavust tehnonõuetele (liiklusseaduse (LS) § 76 lg 9). Tehnonõuete koostamisel on lähtutud sellest, et ka kasutatud sõidukid vastaksid kogu oma kasutusaja jooksul nõuetele, mis kehtisid ajal, kui sõiduki tüübile omistati tüübikinnitus. Nii tagatakse sõidukite kõrge ohutus ja keskkonnakaitse tase. 3(13)
3-19-1162
5.Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 23.03.2020 otsusega rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 1) Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt eeldab kaebuse rahuldamine, et haldusülesandeid täitev avaliku võimu kandja on avalik-õiguslikus suhtes pannud toime õigusvastase teo, sellega rikutakse isiku subjektiivseid õigusi, isikul tekib kahju ning kahju tekkimine on põhjuslikus seoses õigusvastase teoga. Samuti peavad esmased õiguskaitsevahendid olema ammendatud. Kaebust ei saa rahuldada, kui mõni nimetatud tingimustest on täitmata. Praeguses asjas puudub vajadus analüüsida, kas vastustaja tegevus oli õigusvastane, sest hüvitamiskaebuse rahuldamata jätmiseks esinevad muud alused. 2) Kaebaja ei ole kasutanud RVastS §-des 3–6 sätestatud esmaseid õiguskaitsevahendeid, et kahju tekkimist vältida või kahju kõrvaldada. Kaebajal oli võimalus vaidlustada sõiduki registreerimisest keeldumist vaide- ja kohtumenetluses. Niisamuti oleks ta võinud taotleda esialgse õiguskaitse kohaldamist, et kaitsta enda õigusi enne asja sisulist lahendamist. Vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamisel ei oleks kaebaja pidanud ostma uusi rehve ja velgi, vaid oleks saanud kasutada olemasolevaid. Kaebaja esitas oma õiguste kaitseks vaid hüvitamiskaebuse. Tõendamata on kaebaja väidetav pöördumine MKM-i, Vabariigi Valitsuse, Riigikogu, õiguskantsleri ja prokuratuuri poole. MKM-i ja prokuratuuri automaatvastuste põhjal ei ole võimalik kontrollida, millal ja millise kirja on kaebaja neile saatnud. Liiati ei ole kaebuste või protestide esitamine muudele asutustele asjakohaseks õiguskaitsevahendiks RVastS §-de 3–6 mõistes. 3) Kaebaja töökoha kaotuse ja vastustaja väidetava õigusvastase tegevuse vahel puudub põhjuslik seos. Kaebaja tööleping lõppes enne, kui Maanteeamet keeldus sõiduki registreerimisest. Tööandja allkirjastas töölepingu lõpetamise kokkuleppe 28.11.2018 ning kaebaja järgmisel päeval. Kokkuleppe kohaselt lõpetati töösuhe tööandjast tulenevatel põhjusel, mitte kaebaja tegevuse tõttu. Isegi kui tööleping lõppes tegelikult 29.12.2018, ei ole kaebaja näidanud, et tööleping lõpetati just vastustaja tegevuse tõttu. Õigusaktidest ei tulene vastustajale kohustust registreerida sõiduk konkreetse tähtaja jooksul. LS § 76 lg-st 1 ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 03.03.2011 määruse nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ (määrus nr 19) § 6 lg-st 4 tulenev viietööpäevane tähtaeg sõiduki registreerimiseks kehtib sõiduki omanikule, mitte vastustajale. Kaebaja pidi arvestama, et sõiduki registreerimiseelsele tehnonõuetele vastavuse kontrollile kulub aega ning puudus alus eeldada, et see toimub samal päeval. Kui tööle jõudmine sõltust autost, oleks kaebaja pidanud hoolitsema, et tal oleks võimalik kasutada sõiduvahendit ka juhul, kui registreerimisele läheb rohkem aega. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks ta ei kasutanud tööl käimiseks teist autot, kuigi liiklusregistris on tema nimele registreeritud veel üks auto. Kui autot kasutati peamiselt Soomes, oleks kaebaja võinud sõiduki registreerida Soomes, et vältida pidevat autode vahetamist. Teiste pereliikmete vajadus kasutada autot ei põhjenda töölepingu lõpetamist. Kaebaja kodulinnas Pärnus on toimiv ühistransport, mida pereliikmed oleks võinud sõiduki registreerimiseni kasutada. Vajadus säilitada töökoht on ilmselgelt olulisem kui mugavus. Kaebaja ei ole ka põhjendanud, miks ei olnud võimalik autot laenata või rentida, paluda tööandjalt ametiautot töösõitude tegemiseks või kasutada muid võimalusi tööle jõudmiseks (nt sõita koos töökaaslastega, vajadusel töösuhe ajutiselt peatada, võttes selleks ajaks puhkuse). Arvestades kaebaja väidet, et tema peres on neli juhtimisõigusega isikut, oleks sõiduki registreerimise ja rataste vahetamisega saanud tegeleda teised pereliikmed. 4) Kuigi kohus palus kaebajal 31.07.2019 määruses kahju tekkimisega seotud asjaolusid täpsustada, on need jäänud ebaselgeks. Ei ole võimalik aru saada, mis on auto kasutamise takistamisega tekitatud kahju ning kuidas on arvutatud selle suurus. Kord on kahju suuruseks 500 eurot, teinekord 5113 eurot. Kaebaja ei ole täpsustanud, mis on muud kulud, nende täpne suurus ja kuidas need on arvutatud. Sellist kahju ei ole ka tõendatud. Kaebajal ei ole õigust 4(13)
3-19-1162 nõuda nii sobimatute rehvide ja velgede kui ka uute rehvide ja velgede hüvitamist, sest ühte komplekti velgi ja rehve vajab kaebaja auto kasutamiseks. Kahjuks saab lugeda vaid uute rehvide ja velgede soetamise kulu, mitte autoga kaasa tulnud rehvide ja velgede kulu. See kulu oleks kaebajal olnud ka siis, kui vastustaja poleks nõudnud velgede ja rehvide vahetamist. Kaebajal on alates 26.08.2019 olnud võimalus kasutada autoga koos soetatud velgi ja rehve, samuti teenida tulu nende müügist. Nimelt on majandus- ja taristuminister muutnud määrust nr 42 ja selle lisa 1 ning selles ei ole enam tingmust, et rehvi ja velje mõõtmed peavad vastama sõiduki valmistaja ettenähtud näitajatele. Kasutama peab Euroopa rehvide ja velgede tehnilise organisatsiooni (ETRTO) standardi nõuetele vastavaid velgi. Kaebaja pole põhjendanud, et ta oleks proovinud velgi ja rehve müüa ning müük pole olnud tulemuslik. 5) Kaebaja ei ole tõendanud, et tema teisel Kia Sorentol oleks samuti vales mõõdus rehvid ja veljed, mida ta ei saanud Maanteeameti tegevuse tõttu kasutada. Kahju arvestuses ei ole teise sõidukiga seotud kulusid kajastatud, mistõttu tuleb viited teisele sõidukile jätta tähelepanuta. 6) Mittevaraline kahju hüvitatakse, kui avaliku võimu kandja rikub RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud isikuõigust ja on rikkumises süüdi. Mittevaralise kahju väljamõistmist õigustavad tõsised riived, mitte igasugune ebamugavus ametiasutusega suhtlemisel. Kaebaja ei ole ühtegi sellist riivet põhjendanud, samuti ei nähtu seda asjaoludest. Vastustaja ei ole kaebajat solvanud, tema väärikust alandanud, põhjustanud talle kannatusi, teotanud avalikult tema nime või au. Asjaolust, et vastustaja on õigusnorme tõlgendanud kaebajast erinevalt, ei tähenda, et kaebajale oleks tekkinud mittevaraline kahju. Kaebaja oletused tagakiusamise ja väljapressimise kohta on otsitud. Kuni 25.08.2019 kehtinud määruse nr 42 lisa 1 kohaselt pidid sõiduki rehvid ja veljed vastama sõiduki valmistaja ettenähtud nõuetele.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.XX palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 23.03.2020 otsus tühistada ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada ning mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja kaebuselt ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv. 1) Vastustaja ei esitanud kohtule ühtki tõendit, ometi lahendas halduskohus asja tema kasuks. Kaebaja 43 tõendit jäid täiesti tähelepanuta. Kaebaja on tõendanud, et sõidukil Kia Sorento oli kehtiv EÜ tüübikinnitus E9*98/14*0045*15, mille kohaselt on kõnealusel sõidukil lubatud sellised rattad, nagu Saksamaal paigaldatud. Ka sõiduki ukseraamis on kiri 235/60 R18. Määruse nr 42 lisa 1 muutmine näitab, et see oli vastuolus EL õigusega. Kohus on viidanud õigusaktidele, mida ei ole haldusasja toimikus. Kohtu seisukohad on vastuolulised. Kuigi halduskohus leidis, et kaebajal ei ole teist sõidukit, on ta seda siiski kirjeldanud. 2) Kaebaja kahjunõue on kokku 9599 eurot. Kaebajale tekkinud kahjuks on esiteks vaidlusalusele Kia Sorentole ostetud uute rataste hind (üks komplekt velgi ja rehve), et Maanteeamet sõiduki registreeriks. Selle kohta on kaebaja esitanud kuludokumendid. Teiseks tuleb lugeda kahjuks Maanteeameti tegevuse tõttu kasutuks muutunud rattad (kolm komplekti), mille kaebaja peab varem või hiljem asendama. Kahele autole on sõitmiseks vaja vähemalt nelja komplekti rattaid (suve- ja talverehvidega). Teine kaebajale kuuluv sõiduk seisab senini koos „keelatud“ ratastega. Kaebaja loobus selle kasutamisest Maanteeameti õigusvastaste nõudmiste tõttu. Kolmandaks on kaebajale kuuluva sõiduki väärtus seismisega vähenenud 3000 euro võrra. Kaebajal oli õiguspärane ootus, et auto registreeritakse ühe päevaga. Auto registreerimisega seonduv oli keeruline ka kaebajale, mistõttu ei saanud seda jätta pereliikmete hooleks. Kulu tõttu ei oleks olnud mõistlik asendusautot rentida olukorras, kus kaebajal endal oli kaks autot. Töölepingu lõpetades märgiti aluseks poolte kokkuleppel, sest auto registreerimist valikus ei olnud. Velgede ja rehvide müük poleks olnud tulemuslik, sest need sobivad vaid Kia Sorento poldiaukudesse, samuti on need väidetavalt keelatud. 5(13)
3-19-1162 3) Kaebaja kasutas kahju vähendamiseks esmaseid õiguskaitsevahendeid. Kaebaja nõudis pädevalt haldusorganilt sõiduki registreerimist. Kaebaja kaebas vastustaja otsuse peale asjaomastele asutustele. Kui kohus ei olnud avalduste esitamises veendunud, oleks ta pidanud neid kaebajalt küsima. Kui taotlus jäi rahuldamata, pöördus kaebaja kohtusse. Vastustaja muutis vaidlusalust määrust nr 42 kaebaja nõudmise tõttu. Kaebaja vältis kahju tekkimist, sest loobus teise auto kasutamisest. Kaebaja ei saanud aru, et ta peab nõudma kohtult kohe auto registreerimist. Sõiduki registreerimata jätmisel polnud võimalik kahju ulatus ka veel selge. 4) Kaebaja üleelamised ja kannatused õigustavad ka mittevaralise kahju hüvitamist.
7.Maanteeamet palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Sõiduki registreerimiseks peavad sellel olema EÜ tüübikinnituses E9*98/14*0045*15 kajastatud rehvid mõõdus 245/70 R16 või 245/65 R17. Saksamaal paigaldati sõidukile ümberehitusel tüübikinnitusele mittevastavad rehvid 235/60 R18, mistõttu tüübikinnitus enam ei kehti. Ukseraami paigaldatud kleebist, millel on rehvi mõõduks märgitud 235/60 R18, ei ole paigaldanud tootja, vaid ettevõte, kes paigaldas sõidukile teised rehvid (s.o teostas selle ümberehituse). 2) Kaebaja tööleping lõpetati tööandjast tulenevatel põhjustel, mitte vastustaja tegevuse tõttu. Isegi kui tööleping lõpetati 29.12.2018 tagantjärele, ei ole usutavalt põhjendatud, et vastustaja tegevus põhjustas töölepingu lõpetamise. Seoses määruse nr 42 lisa 1 muutmisega on kaebajal võimalik vaidlusaluseid rehve kasutada. Vara kahjustamine 5113 euro ulatuses on põhjendamata ja tõendamata. Kaebaja pole põhjendanud ega tõendanud ka mittevaralise kahju tekkimist. Kaebaja ei vaidlustanud Maanteeameti 28.12.2018 kontrolliakti.
8.Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium jäi varem esitatud seisukohale ja rõhutas, et praeguseks on määruse nr 42 lisa 1 muudetud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Vastustaja on 17.05.2020 menetlusdokumendile lisanud uue tõendina Kia Sorento (VINkood XXXXXXXXXXXXXXXX) kohta 28.04.2010 väljastatud tüübivastavuse tunnistuse (lisa 3, dtl 262). Ringkonnakohus jätab selle tõendi HKMS § 198 lg 3 alusel vastu võtmata, sest vastustaja ei ole põhjendanud, miks tal ei olnud võimalik esitada tõendit juba halduskohtumenetluses. Vastustaja 17.05.2020 seisukohast ei nähtu ka, et nimetatud tõend oleks vajalik asja õigemaks lahendamiseks.
10.Kaebaja arvates on Maanteeamet tekitatud talle Saksamaalt kasutatuna ostetud sõiduki Kia Sorento (VIN-kood XXXXXXXXXXXXXXXX) Eestis registreerimise toimingutega varalist kahju kokku 9599 eurot. Kui varalise kahju nõue jääb rahuldamata, palub kaebaja vastustajalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitis 5113 eurot.
11.Kahju hüvitamiseks peavad RVastS § 7 lg-test 1 ja 2 tulenevalt olema täidetud järgmised eeldused: 1) kannatanu õiguste rikkumise tagajärjel temale kahju tekkimine; 2) avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus või tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes; 3) põhjuslik seos kahju ja õigusvastase teo vahel; 4) esmaste õiguskaitsevahendite kasutamine kahju tekkimise ära hoidmiseks või kahju kõrvaldamiseks; 5) kahju hüvitamise hõlmatus rikutud normi kaitseeesmärgiga (võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 2 ja § 1045 lg 3). Mittevaralise kahju rahas hüvitamiseks tuleb tuvastada, et avaliku võimu kandja kahjustas süüliselt mõnda RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud õigushüve – kaebaja väärikust, tervist, vabadust, kodu või eraelu puutumatust või sõnumi saladust, au või head nime.
12.Ringkonnakohus kontrollib kõigepealt, kas Maanteeameti tegevus oli õiguspärane.
6(13)
3-19-1162
13.Puudub vaidlus, et Kia Sorento (VIN-kood XXXXXXXXXXXXXXXX) esmaregistreerimine toimus 2009. a-l Saksamaal; Kia Sorentol on olemas 2007. a-st pärinev EÜ tüübikinnitus E9*98/14*0045*15 (dtl 139), milles on lubatud rehvimõõtudena märgitud 245/70 R16 ja 245/65 R17; ning sõiduki Saksamaa registreerimistunnistuse (dtl 106) real 15.1 ja 15.2 on rehvimõõduna märgitud 245/70 R16 ning real 22 on rehvimõõduna märgitud ka 235/60 R18. Eelnevast saab järeldada, et enne Saksamaal registreerimistunnistuse väljastamist on sõiduki EÜ tüübikinnituses nimetatud rehvid asendatud suuremas mõõdus rehvidega ja Saksamaa pädev asutus on seda tunnustanud.
14.Maanteeamet teostas kaebaja sõidukile 28.12.2018 registreerimiseelse tehnonõuetele vastavuse kontrolli (vt LS § 76 lg 9). Selle käigus tuvastatakse sõiduk ja kontrollitakse selle vastavust kehtivatele nõuetele, tüübikinnitusele ning esitatud dokumentidele, mh kontrollitakse sõiduki rehve (vt majandus- ja kommunikatsiooniministri 03.03.2011 määrus nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ § 4 lg-d 1 ja 5, § 5 lg 2 p 1). Maanteeamet tuvastas 28.12.2018 kontrollaktis (dtl 132–133), et kaebaja sõiduki Saksamaa registreerimistunnistusel on märgitud rehvimõõt, mis ei vasta Kia Sorento EÜ tüübikinnituses nimetatud rehvimõõdule. Seetõttu suunas Maanteeamet sõiduki siseriiklikule tüübikinnitusele. Toimikus puuduvad andmed, et siseriiklikku tüübikinnituse menetlust (vt majandus- ja kommunikatsiooniministri 03.06.2011 määrus nr 37 „Auto, mootorratta, mopeedi ja nende haagiste tüübikinnituse, üksiksõiduki kinnituse ja ümberehituse tingimused, nõuded ja kord“) oleks läbi viidud.
15.Maanteeamet selgitas seejärel kaebajale 12.01.2019 e-kirjas, et registreerimiseks esitatud sõiduki versioonile ei ole kasutamiseks ette nähtud rehvimõõtu 235/60 R18, vaid sõiduki valmistaja lubatud rehvimõõdud on 245/70 R16 ja 245/65 R17. Nimetatud e-kirja kohaselt tuli kaebajal sõiduki registreerimiseks paigaldada sellele lubatud mõõdus rehvid ja auto uuesti ette näidata või saata fotod rehvide vahetamise kohta. Maanteeameti juhiseid arvestades asendas kaebaja sõiduki rehvid Maanteeameti e-kirjas nimetatud mõõdus rehvidega, mille järel kandis Maanteeamet 23.01.2019 sõiduki registrisse.
16.Kaebaja leiab, et Maanteeametil ei olnud alust keelduda tema sõiduki Eestis registreerimisest põhjendusega, et selle rehvide mõõt ei vastanud EÜ tüübikinnituses nimetatud rehvimõõdule, ning nõuda temalt registreerimise eeldusena rehvide vahetamist. Ringkonnakohus nõustub selle kaebaja seisukohaga järgmistel põhjustel.
17.Kuni 25.08.2019 kehtinud määruse nr 42 lisa 1 kood 501 p 1 sätestas, et Eestis registreeritaval sõidukil peavad olema rehvid, mille mõõt vastab tootja näidatud mõõdule. Kaebaja poolt Maanteeametile registreerimiseks esitatud Kia Sorento ei vastanud sellele nõudele. Määruse nr 42 lisa 1 kood 501 p 2 kohaselt võis aga Maanteeamet põhjendatud juhtudel anda loa nõuetele mittevastavate rehvide või velgede kasutamiseks. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul oleks Maanteeametil tulnud vastavat erandit kohaldada, arvestades EL õigust ja asjaolu, et registreerimiseks esitatud sõiduki rehvid vastasid sõiduki Saksamaa registreerimistunnistusel märgitud rehvide tüübile.
18.Sõidukite registreerimisdokumente puudutava direktiivi 1997/37/EÜ peamine eesmärk on hõlbustada ühes liikmesriigis registreeritud sõidukite vaba liikumist teiste liikmesriikide teedel ning mõnes teises liikmesriigis eelnevalt registreeritud sõidukite uuesti kasutuselevõtmist. Direktiivi 1997/37/EÜ art 4 näeb ette, et direktiivi eesmärkide saavutamiseks tunnustavad liikmesriigid teises liikmesriigis väljaantud registreerimistunnistust sõiduki identifitseerimisel rahvusvahelises liikluses või selle uuel registreerimisel teises liikmesriigis. Euroopa Kohtu seisukoha järgi ei jäta kõnealuse direktiivi art 4 liikmesriikidele sõidukite registreerimistunnistuste tunnustamise põhimõtte järgimisel mingit kaalutlusruumi. Direktiiv 1999/37/EÜ ei võimalda liikmesriikidel nõuda varem teises liikmesriigis registreeritud sõiduki 7(13)
3-19-1162 registreerimisel muid dokumente kui registreerimistunnistus. Liikmesriigil on siiski õigus enne teises liikmesriigis registreeritud sõiduk identifitseerida ja nõuda sellel otstarbel sõiduki esitamist füüsiliseks ülevaatuseks, et kontrollida, kas see sõiduk asub tegelikult liikmesriigi territooriumil ja vastab registreerimistunnistusel olevatele andmetele (vt 24.01.2019 otsus C325/17, p-d 46–49 ja seal viidatud varasemad lahendid).
19.Vaidlusaluse Kia Sorento Saksamaa registreerimistunnistusele on real 22 rehvimõõduna märgitud 235/60 R18. See tähendab, et Saksamaa on andnud EÜ tüübikinnituses märgitud rehvimõõduga erinevas mõõdus rehvidega sõidukile maanteeliikluse loa. Saksamaal kui EL liikmesriigis välja antud registreerimistunnistust tuleb kooskõlas direktiivi 1999/37/EÜ art-ga 4 tunnustada ka kõnealuse sõiduki uuel registreerimisel Eestis. Maanteeamet ei väida, et tal puudus võimalus Saksamaa registreerimistunnistuse põhjal kõnealust sõidukit identifitseerida. Kaebaja poolt Maanteeametile registreerimiseks esitatud sõiduk asus Eestis ja selle rehvide mõõt vastas Saksamaa registreerimistunnistusel nimetatud andmetele. Seega ei olnud Maanteeametil kaalutlusruumi Saksamaal väljaantud registreerimistunnistuse tunnustamisel. Siseriikliku tüübikinnituse menetluse läbiviimine või nõue vahetada enne sõiduki Eestis registreerimist selle rehvid EÜ tüübikinnituses nimetatud rehvide vastu võinuks olla asjakohane siis, kui vaidlusalune sõiduk oleks ümber ehitatud pärast Saksamaa registreerimistunnistuse väljastamist, kuid enne selle Eestis registreerimist. Praegusel juhul ei olnud tegemist sellise olukorraga. Ringkonnakohus leiab, et kui Maanteeamet ei aktsepteeri Saksamaalt ostetud sõiduki Eestis uuel registreerimisel Saksamaa registreerimistunnistusele kantud andmeid (sh sõiduki ümberehitamise ja selle järel liiklusse lubamise kohta), siis ta sisuliselt ei tunnusta Saksamaa registreerimistunnistust.
20.Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et Maanteeametil ei olnud alust keelduda registreerimast kaebaja sõidukit Kia Sorento (VIN-kood XXXXXXXXXXXXXXXX) koos rehvidega, mille mõõt vastas sellele sõidukile Saksamaal väljastatud registreerimistunnistusel nimetatud mõõtudele, ega seada sõiduki Eestis registreerimise tingimuseks rehvide vahetamist Kia Sorento EÜ tüübikinnituses nimetatud mõõdus rehvide vastu. Seega on täidetud kahju hüvitamise esimene eeldus – Maanteeameti õigusvastane tegevus kaebaja sõiduki Kia Sorento registreerimisel.
21.Järgmisena kontrollib ringkonnakohus, kas kaebajale on tekkinud sellist varalist kahju, mis on põhjuslikus seoses Maanteeameti õigusvastase tegevusega kaebaja sõiduki registreerimisel.
22.RVastS § 7 lg-te 1–4 kohaselt hüvitatakse avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega või tegevusetusega avalik-õiguslikus suhtes põhjustatud otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisele lisaks riigivastutuse seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 128 lg 4 järgi on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Põhjusliku seose sisustamisel tuleb RVastS § 7 lg 4 alusel lähtuda VÕS § 127 lg-st 4: isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Kahju tekkimist ja põhjusliku seose olemasolu peab kohtumenetluses tõendama kaebaja (HKMS § 59 lg 1).
8(13)
3-19-1162
23.Kaebaja on tõendanud, et ta töötas alates 15.11.2017 Soome äriühingus Q Oy (tööleping, dtl 92). Kaebaja väitel kaotas ta selle töö põhjusel, et Maanteeametis tekkisid Saksamaalt soetatud Kia Sorento registreerimisega probleemid, mida kaebaja pidi Eestis lahendama, ning töö iseloom Q Oy-s eeldas kaebajal auto olemasolu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja tõendanud, et tema tööleping Q Oy-ga lõppes Maanteeameti tegevuse tõttu. Q Oy esindaja poolt 28.11.2018 ja kaebaja poolt 29.11.2018 allkirjastatud teatise (dtl 77) järgi lõpetas Q Oy kaebajaga töölepingu majanduslikel põhjustel. Töölepingu lõppemise päevaks oli teatise kohaselt 29.12.2018. Ükski tõend ei kinnita kaebaja väidet, et töölepingu lõpetamise teade vormistati tagantjärele pärast seda, kui kaebajal tekkisid probleemid Saksamaalt soetatud sõiduki Eestis registreerimisega. Kuna tõenditest nähtub, et tööandja otsustas kaebajaga töölepingu lõpetada enne, kui kaebaja esitas oma sõiduki Maanteeametile registreerimiseks, ei ole kaebaja töö kaotus põhjuslikus seoses Maanteeameti tegevusega.
24.Kaebaja väidab, et Maanteeameti tegevuse tõttu jäi tal ajavahemikul 28.12.2018– 23.01.2019 saamata töötasu, sest ta pidi tegelema auto registreerimise probleemidega ega saanud tööl käia. Riigikohtu juhiseid arvestades (vt nt 30.03.2016 otsus nr 3-2-1-157-15, p 13 ja seal viidatud lahendid) tuleb kaebajal tõendada, et tal oli vaidlusalusel ajavahemikul tegelik kavatsus tööle minna, ta tegi selleks ettevalmistusi ning uue töö leidmine ja sellest tulu (kasu) saamine oleks olnud võimalik, kui Maanteeameti õigusvastane tegevus tema sõiduki registreerimisel ei oleks seda nurjanud. Kaebaja tööleping Q Oy-ga lõppes tõenditest nähtuvalt 29.12.2018 ning puudub alus arvata, et Q Oy lõpetas kaebajale töötasu maksmise juba varem. Kaebaja ja Q Oy vahel 13.11.2017 sõlmitud töölepingu järgi oli kaebaja töötasu 4000 eurot kuus. Q Oy-lt laekus 31.12.2018 kaebaja pangaarvele 4870,86 eurot (dtl 196). Kuna ei ole tõendatud, et kaebajal jäi 28– 29.12.2018 töötasu saamata, ei ole talle sellel ajavahemikul kahju tekkinud. 30.12.2018–23.01.2019 oli kaebaja ilmselt tööta. Kaebaja ei ole aga tõendanud, et tal oleks olnud võimalik alates 30.12.2018 uuesti tööle asuda, kuid ta pidi sellest loobuma Maanteeameti õigusvastase tegevuse tõttu. Kaebaja tööleping Q Oy-ga lõppes tööandja algatusel. Kaebaja väide (dtl 158), et tal oli Q Oy-ga suuline kokkulepe, mille kohaselt ta asub pärast 29.12.2018 sama tööandja juures uuesti tööle, on paljasõnaline. See pole ka eluliselt usutav, kui Q Oy lõpetas kaebajaga töölepingu majanduslikel põhjustel. Seega pole tõendatud, et kaebaja ei saanud alates 30.12.2018 tööl käia ja sellest tulu teenida Maanteeameti tegevuse tõttu.
25.Kaebaja väidab, et ta soetas Maanteeameti nõudmisel oma sõidukile uues mõõdus veljed ja rehvid, kuigi sellel olid juba olemas kvaliteetsed rehvid, mida poleks olnud põhjust vahetada Maanteeameti nõudmiseta. Selles, et kaebaja vahetas Eestis oma sõiduki rehvid EÜ tüübikinnituses nimetatud rehvide vastu, ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust. AALUX Trading OÜ 21.01.2019 tellimuskirja (dtl 107) järgi soetas kaebaja e-poest veljed (4 tk) ja rehvid (4 tk) kokku 796,80 euro eest. Kaebaja ei ole esitanud velgede ja rehvide eest tasumist tõendavaid dokumente. Arvestades siiski, et nimetatud tellimuskirjal on tellijaks märgitud kaebaja, tellimuse sisuks on Kia Sorentole sobivad rehvid ja veljed Maanteeameti nõutud mõõdus ning tellimuskiri on koostatud vahetult enne seda, kui kaebaja teavitas Maanteeametit rehvide vahetamisest, loeb ringkonnakohus tõendatuks, et kaebaja kulutas uutele velgedele ja rehvidele kokku 796,80 eurot. Uute velgede ja rehvide soetamine on põhjuslikus seoses Maanteeameti õigusvastase tegevusega. Maanteeamet seadis EÜ tüübikinnituses nimetatud mõõdus rehvide ja velgede olemasolu sõiduki Eestis registreerimise eeltingimuseks. Asjaolusid arvestades on usutav, et 9(13)
3-19-1162 Maanteeameti vastava nõudmiseta ei oleks kaebaja enne sõiduki Eestis registreerimist teises mõõdus rehve soetanud.
26.Kaebaja väitel tuleb tal tulevikus soetada vaidlusalusele Kia Sorentole veel üks komplekt Maanteeameti nõutud mõõdus rattaid, sest sõidukile on vaja eraldi suve- ja talverehve. Põhimõtteliselt on kaebajal võimalik nõuda ka tulevikus tekkiva kahju hüvitamist, kuid sellel peab siiski olema piisavalt otsene seos kahju tekitanud tegevusega (RVastS § 8 lg 1 koos VÕS § 128 lg-ga 3; Riigikohtu 26.03.2015 määrus nr 3-3-1-86-14, p 25). Praegusel juhul ei ole see nii. Kaebaja märgib 12.08.2019 menetlusdokumendis (dtl 87), et soetas kahjude vähendamiseks Kia Sorentole lamellrehvid, millega saab sõita aastaringselt. Seega kui kaebaja soovib tulevikus osta veel ühe komplekti rehve ja velgi, ei saa see olla tingitud Maanteeameti tegevusest kaebaja sõiduki registreerimisel.
27.Kaebaja väitel tekkis talle kahju sellega, et Kia Sorentol Saksamaalt tuues all olnud rattad rehvimõõduga 235/60 R18 osutusid Maanteeameti tegevuse tõttu kasutuks. Selle kaebaja seisukohaga ei saa nõustuda. Määruse nr 42 muutmise tulemusel on alates 27.08.2019 kaebaja sõidukil lubatud kasutada ka rattaid rehvimõõduga 235/60 R18. Kaebaja selgitas 12.08.2019 seisukohas (dtl 87), et tegemist on naastrehvidega, mis on tema hinnangul talvel turvalisemad kui väiksemas mõõdus lamellrehvid. Puuduvad tõendid, et soetamise hetkel Kia Sorentol all olnud rehvid ei ole praeguseks enam oma vanuse või seisundi tõttu kasutatavad. Seega on kaebajal lubatud neid rehve ja velgi jätkuvalt kasutada ning kaebaja ise peab neid ka turvalisemaks, kui Maanteeameti nõudmisel soetatud rehve.
28.Kaebaja selgitustest saab järeldada, et ta ostis Saksamaalt veel teisegi sõiduki Kia Sorento, millel olid samuti EÜ tüübikinnitusele mittevastavad rehvid. Kaebaja väitel peab ta Maanteeameti õigusvastaste nõudmiste tõttu tegema kulutusi ka teisele Saksamaalt toodud sõidukile uute velgede ja rehvide soetamiseks ning autol ostmise ajal all olnud rehvid muutuvad kasutuks. Samuti on kaebaja väitel talle tekkinud kahju sellega, et teine sõiduk on pikalt niisama seisnud, mille tõttu on selle väärtus vähenenud. Toimikust ei nähtu, et kaebaja esitas teise sõiduki Maanteeametile registreerimiseks ning Maanteeamet keeldus sellest põhjusel, et sõidukil olid vales mõõdus rehvid. Seetõttu ei ole kaebajale teise Saksamaalt toodud sõidukiga seoses väidetavalt tekkinud kahju põhjuslikus seoses Maanteeameti õigusvastase tegevusega Kia Sorento VIN-koodiga XXXXXXXXXXXXXXXX registreerimisel.
29.Eelneva kokkuvõtteks leiab ringkonnakohus, et kaebajale tekkis Maanteeameti õigusvastase tegevuse tagajärjel kahju 796,80 eurot, mis hõlmab Kia Sorentole selle Eestis registreerimise eeldusena soetatud uute rehvide ja velgede kulu.
30.Ringkonnakohus leiab, et sellise kahju hüvitamine on hõlmatud Maanteeameti rikutud normi kaitse-eesmärgiga. Maanteeameti jaoks pidi olema selge, et kaebaja soovis registreerida Saksamaalt ostetud sõiduki Kia Sorento Eestis selleks, et osaleda sellega õiguspäraselt liikluses. Sõidukit Eestis registreerimata ei saanud kaebaja seda eesmärgipäraselt kasutada. Seega pidi vastustajale olema ettenähtav, et kui ta nõuab kaebajalt Kia Sorento Eestis registreerimise eeldusena selle rehvide vahetamist teises mõõdus rehvide vastu ega kohalda määruse nr 42 lisa 1 kood 501 p-s 2 nimetatud võimalust anda luba nõuetele mittevastavate rehvide või velgede kasutamist, hoolimata EL õiguse selgesõnalisest nõudest tunnustada Kia Sorentole Saksamaal välja antud registreerimistunnistust, tekitab see kaebajale kahju.
31.Halduskohus heitis kaebajale põhjendamatult ette esmaste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmist. Riigikohtu praktika järgi ei ole esmaste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmine kahjunõude esitajale ette heidetav juhul, kui nende kasutamine poleks kahju tekkimist ära hoidnud, kahju kõrvaldanud või selle ulatust vähendanud ning kahju ärahoidmise, 10(13)
3-19-1162 kõrvaldamise või vähendamise võimalikkus pidi olema kannatanu jaoks arusaadav ja haldusakti või toimingu vaidlustamata jätmiseks ei olnud mõjuvaid põhjuseid (vt Riigikohtu 27.05.2016 otsus nr 3-3-1-21-16, p 10.1; 15.06.2016 otsus nr 3-3-1-16-16, p 14; 04.06.2018 otsus nr 3-152943, p 14). Kaebaja ostis Saksamaalt sõiduki Kia Sorento eesmärgiga kasutada seda Eestis oma isiklikeks ja tööalasteks sõitudeks. Maanteeameti tegevust arvestades oli kaebajal sisuliselt valida, kas vahetada oma sõiduki rehvid kiiresti Maanteeameti nõutud rehvide vastu ja saada sellega luba osaleda sõidukiga liikluses või riskida pika kohtuvaidlusega sõiduki registreerimisest keeldumise õiguspärasuse üle ilma võimaluseta sõidukit sel ajal kasutada. Vastustaja ei ole seadnud kahtluse alla kaebaja väidet, et ta selgitas haldusmenetluses Maanteeametile korduvalt, et EL õigusest tulenevalt tuleks tunnustada tema sõidukile Saksamaal välja antud registreerimistunnistust. Vastustaja seniste seisukohtade põhjal ei ole usutav, et ta oleks oma seisukohti muutnud ka siis, kui kaebaja oleks pöördunud Maanteeameti 28.12.2018 kontrollakti või 12.01.2019 e-kirja vaidlustamiseks kohtu poole. Samuti ei saa senise kohtupraktika põhjal olla veendunud, et kohus oleks sellise vaidluse puhul kohaldanud esialgset õiguskaitset viisil, mis oleks võimaldanud kaebajal asuda oma sõidukit õiguspäraselt kasutama juba kohtumenetluse ajal. Tuleb ka arvestada, et Maanteeameti 28.12.2018 kontrollaktis ega 12.01.2019 e-kirjas ei selgitatud nende otsustuste vaidlustamise korda. Kaebaja selgituse kohaselt ei saanud ta aru, et tal tuleb pöörduda viivitamatult kohtusse koos taotlusega esialgset õiguskaitset ning kaebaja väitel tegi ta oma parima arusaamise kohaselt kõik, et temale tekkiv kahju oleks võimalikult väike. Ringkonnakohus ei leia, et kaebaja oleks esmaste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmise tõttu riigi arvelt rikastunud. Eelnevat arvestades ei ole esmaste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmine kaebajale etteheidetav.
32.Järgnevalt tuleb kontrollida, kas esineb Maanteeameti vastutuse piiramise või selle välistamise aluseid. RVastS § 13 lg 1 järgi arvestatakse hüvitise suuruse määramisel: 1) kahju tekkimise ettenägematust; 2) objektiivseid takistusi kahju ärahoidmisel; 3) õiguste rikkumise raskust; 4) eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel; 5) muid asjaolusid, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. RVastS § 13 lg 3 kohaselt tuleb kahjuhüvitise suuruse kindlaks määramisel arvestada ka seda, kas avalikku ülesannet täideti vajalikku hoolsust täielikult järgides ning kas vajaliku hoolsuse järgimine oleks kahju tekkimise ära hoidnud. Erandjuhul võivad hüvitise vähendamist tingivad asjaolud olla sedavõrd kaalukad, et välistavad hüvise väljamõistmise üldse (Riigikohtu 15.04.2008 otsus nr 3-3-1-608, p 14; 08.05.2014 otsus nr 3-3-1-9-14, p 58; 26.02.2015 otsus nr 3-3-1-80-14, p 11). Riigi vastutuse piiramise või välistamise aluseks olevad asjaolud peab välja tooma kahju tekitaja (vt nt Riigikohtu 11.12.2014 otsus nr 3-3-1-64-14, p 10; 08.05.2014 otsus nr 3-3-1-9-14, p 56). Maanteeamet on apellatsioonkaebusele vastates välja toonud järgmised argumendid: liiklusregistri andmetel oli kaebaja nimele 05.05.2018 seisuga registreeritud veel üks sõiduk Kia Sorento, mida kaebajal oleks olnud võimalik kasutada isiklikeks ja tööalasteks sõitudeks ajal, kui tema teise sõiduki registreerimine viibis; kaebaja oleks võinud rentida asendusauto, kui tema perekond vajas korraga kahte autot; sõiduki oleks saanud registreerida Eesti asemel Soomes, kus asus kaebaja töökoht; kaebaja oleks saanud käia tööl ühistranspordiga või sõita koos mõne töökaaslasega; kaebaja oleks võinud töösuhte ajutiselt peatada või võtta puhkust ajaks, kui ta tegeles sõiduki Eestis registreerimisega; kaebaja sõiduki registreerimisega oleks saanud tegeleda mõni tema pereliige. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb praegusel juhul vastutuse piiramise või välistamise asjaolusid hinnata üksnes uute rehvide ja velgede soetamise kulu (796,80 eurot) kontekstis. Vastustaja ei ole näidanud, et kaebajal oleks olnud võimalik soetada uued veljed ja rehvid odavamalt. Rehve 11(13)
3-19-1162 ja velgi vahetamata ei oleks aga Maanteeamet kaebaja sõidukit registreerinud. Oma teise auto kasutamine või uue auto rentimine, et jätkata töö tegemist, ei oleks aidanud vältida uute rehvide ja velgede soetamise kulu, mida oli vaja vaidlusaluse auto registreerimiseks. Kahju tekkimine oli vastustaja jaoks ettenähtav ja nõutava hoolsuse korral ka välditav. Kaebajale ei saa ette heita esmaste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmist. Seetõttu pole alust kahjuhüvitist vähendada.
33.Seega tuleb Maanteeametilt kaebajale tekitatud varalise kahju hüvitamiseks välja mõista 796,80 eurot.
34.Kaebaja palub Maanteeametilt välja mõista hüvitis 5113 eurot kaebajale tekitatud mittevaralise kahju eest.
35.Kaebaja on sõnastanud mittevaralise kahju nõude alternatiivsena juhuks, kui kohus ei rahulda tema varalise kahju nõuet. Ringkonnakohus leiab siiski, et mittevaralise kahju nõue ei saa praeguses asjas olla varalise kahju nõude alternatiiviks HKMS § 37 lg 3 tähenduses, sest nende nõuete aluseks olevad faktilised asjaolud on erinevad. Varaline kahju väljendub isiku vara kaotuses, selle väärtuse vähenemises või vara suurenemata jätmises. Rahaliselt hüvitatava mittevaralise kahjuna saab aga käsitada RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud õigushüvede kahjustamist, s.o väärikuse alandamist, tervise kahjustamist, vabaduse võtmist, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumist ning au või hea nime teotamist.
36.Kaebaja seostab mittevaraline kahju tekkimist mh temale tekkinud rahaliste kulutustega. Neid asjaolusid hindas ringkonnakohus eespool varalise kahju nõude raames. Ülejäänud osas seostab kaebaja mittevaralise kahju tekkimist eeskätt tema sõiduki Eestis registreerimise menetluse venimise ja Maanteeameti alusetute nõudmistega kaasnenud ebameeldivuste ja ebamugavustega. Ringkonnakohus tõlgendab selle põhjal mittevaralise kahju nõuet selliselt, et kaebaja väitel on Maanteeamet oma tegevusega alandanud kaebaja inimväärikust ja kahjustanud tema tervist. Füüsilise ja hingelise valu ja kannatuste käsitamine mittevaralise kahjuna eeldab siiski teatud intensiivsuse lävendi ületamist. Ringkonnakohus leiab, et praeguses asjas ei ole see lävend ületatud. Kaebaja saavutas sõiduki registreerimise kokkuvõttes vähem kui kuu aja jooksul. Kaebaja alandamise või temalt altkäemaksu väljapressimise väited ei ole tõendatud. Ka kaebajale Maanteeametiga asjaajamisest tekkinud terviseprobleemide kohta puuduvad tõendid. Kuigi kaebaja nördimus Maanteeameti poolse asjaajamise üle on mõistetav, ei ole Maanteeamet ringkonnakohtu hinnangul siiski põhjustanud kaebajale sellist valu ja kannatusi, mida tuleks hüvitada rahas.
37.Seega tuleb mittevaralise kahju nõue jätta rahuldamata.
38.Kokkuvõttes tuleb apellatsioonkaebus rahuldada ja halduskohtu otsus tühistada osaliselt, s.o 796,80 euro suurust varalist kahju puudutavas osas. Ülejäänud osas jääb halduskohtu otsus muutmata.
39.Kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). HKMS § 109 lg-st 1 tulenevalt on menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja vaid vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.
40.Kaebaja menetluskulu oli kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 287,97 x 2 = 579,94 eurot. Kuna kaebaja sõnastas varalise kahju nõude 9599 eurot ja mittevaralise kahju nõude 5133 eurot alternatiivsena ning kohtud on arvestanud riigilõivu suuruse üksnes varalise kahju nõude suuruse järgi, loeb ringkonnakohus kaebuse nõude suuruseks 9599 eurot ning arvutab kaebuse rahuldamise proportsiooni selle nõude põhjal. 12(13)
3-19-1162 Kaebus rahuldatakse 8% ulatuses. Seega tuleb vastustajalt kaebaja esimese ja teise astme menetluskulude katteks välja mõista 8% tasutud riigilõivust ehk 23,197 + 23,197 = 46,39 eurot. Vastustaja ja kaasatud haldusorgani menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108, lg 1, § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.