XXi kaebus Maanteeametilt kahju hüvitise väljamõistmiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Maanteeamet, volitatud esindaja Kristo-Taavi Ruus Kaasatud haldusorgan – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, volitatud esindaja Ivar Siska
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta XXi kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.04.2020 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Keelatud on väljendada end avalduses sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult (HKMS § 50 lg 1 ls 2 ja § 52 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX (kaebaja) esitas 28.12.2018 Maanteeametile (vastustaja) registreerimiseelseks kontrolliks talle kuuluva sõiduki KIA Sorento.
Vastustaja vormistas 28.12.2018 registreerimiseelse tehnonõuetele vastavuse kontrolli akti nr ARK0568566, mille kohaselt on sõiduk kontrollitud ja suunatud riiklikule tüübikinnitusele. Akti põhjenduse kohaselt on „saksa reg tunnistusel rehvimõõt mida pole tüübikoodis“.
3-19-1162
3.Vastustaja selgitas kaebajale 12.01.2019 e-kirjas, et vaatas läbi sõiduki registreerimistunnistuse ja registreerimiseelse tehnonõuetele vastavuse kontrollakti. Rehvimõõtu 235/60 R18 ei ole antud sõiduki versioonile kasutamiseks ette nähtud. Vastustaja andmetel on valmistaja poolt lubatud selle asemel kasutada rehvimõõtu 245/70 R16 või 245/65 R17. Registreerimiseks paluti paigaldada sõidukile lubatud mõõdus rehvid ja näidata sõiduk uuesti ette või saata fotod sõidukile paigaldatud õigete mõõtudega rehvidest.
4.Kaebaja saatis 22.01.2019 e-kirjaga vastustajale fotod sõidukile paigaldatud uute rehvide ja velgede kohta ning kinnitas 23.01.2019 e-kirjas registreerimisnumbrite kättesaamist.
5.Liiklusregistri andmetel on sõiduk KIA Sorento, registreerimismärgiga xxxxxx, registreeritud liiklusregistris 23.01.2019.
6.Kaebaja esitas 20.06.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustajalt kahju hüvitise väljamõistmiseks summas 9599 eurot. Põhjendused:
6.1.Kaebaja ostis isiklikuks kasutamiseks Saksamaalt kasutatud sõiduauto ja palus vastustajal võtta see arvele. Ülevaatusel tunnistati sõiduk tehniliselt korras olevaks, kuid sõidukit keelduti arvele võtmast, sest sellel olid all Eestis keelatud rattad. Vastustaja otsus on õigusvastane ja tühine. Ühes Euroopa Liidu liikmesriigis kasutusel olevat kaupa on lubatud tarbijal teises liikmesriigis kasutada. Ka Euroopa Liidu organilt saadud vastus kaebaja järelepärimisele kinnitab, et liikmesriik peab tunnustama teises liikmesriigis välja antud ühtlustatud registreerimistunnistust. Euroopa Ühenduse tüübikinnitus kehtib kõigis liikmesriikides. Saksamaal välja antud registreerimistunnistusele olid kantud rattad, mille kasutamist vastustaja keelas. Saksamaal kasutati selliste ratastega autot eelnevalt 10 aastat. Vastustaja viidatud Eestis kehtivad õigusaktid on aegunud ja vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Tootja soovitused on aegunud ega keela kaasaegsemate rataste kasutamist.
6.2.Vastustaja keeldumine ei võimaldanud kaebajal 29.12.2018 tööle tagasi pöörduda, mistõttu lõpetati töösuhe kaebaja ettepanekul poolte kokkuleppel ning kaebaja kaotas oma töökoha ja sissetuleku. Tööleping lõpetati tagantjärele kuupäevaga (29.11.2018), et kaebajale ei tekiks lepingu lõpetamise tõttu õigust etteteatamistasule. Kaebaja sai viimase palga 31.12.2018. Tekkinud kahjuks on 3690 eurot (28.12.2018–23.01.2019, so 18 tööpäeva × 205 eurot päevapalk). Pärast autode arvele võtmist ei olnud enam vabu töökohti ja kaebaja ei pääsenud tagasi tööle. Kaebaja ei saanud jätta ostu-müügilepingut lõpuni vormistamata (autot registreerimata), sest siis oleks auto tagastatud selle eelmisele omanikule. Kaebajal on kaks samasugust Saksamaalt ostetud kasutatud sõidukit. Kaebaja peab oma töö tõttu tihti sõitma kohtadesse, kuhu ühistranspordiga ei pääse või kulub ühistranspordiga sõiduks ülemäära kaua aega. Kaebaja töökohad asuvad välismaal, kus kohalikud seadused ei luba samal autol Eesti registreerimisnumbriga pikalt viibida. Seepärast vahetab kaebaja korrapäraselt kasutatavat sõidukit. Vastustaja keelas kaebajal kasutada mõlemat sõidukit samal põhjusel. Kaebaja kahju seisneb ka selles, et ta ei saa kasutada vastustaja poolt keelatud kvaliteetseid ja kalleid rattaid, mille eest kaebaja tasus auto ostmisel lisaks 5409 eurot, vaid pidi need vahetama vähemkvaliteetsete ja liiklusohtlikumate rataste vastu. Kaebaja pidi tasuma ka rataste vahetamise eest. Teist autot ei ole kaebaja saanudki kasutada, sest sellel puuduvad vastustaja nõutud rattad. Sellele vaatamata on kaebaja kandnud selle autoga kulusid, tasunud kasko- ja liikluskindlustusmakseid. Auto amortiseerub kasutuseta. Keelatud rattad on muutunud kasutuks ja võtavad asjatult ruumi. Lisaks taotles kaebaja hüvitist 500 eurot autode kasutamise takistamise eest. 12.08.2019 esitatud täiendavates seisukohtades taotles kaebaja lisaks kaotatud töötasule uute makstud rataste eest hüvitist 796 eurot ning hüvitist 5113 eurot autode kasutamise takistamise eest ja muude kulude eest (vara kahjustamine). 2(8)
3-19-1162
26.08.2019 esitatud täiendavates seisukohtades taotles kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist summas 5113 eurot, kui varalise kahju hüvitis jääb välja mõistmata. Kuna kaebaja pole siiani saanud oma teist autot kasutada, siis põhjustab see talle igapäevaelus olulisi häireid. Kaebaja pole saanud jätkata tööd välismaal. Kaebaja selgitas 01.02.2020 esitatud täiendavates seisukohtades, et tema peres on 2 autot ja 4 juhtimisõigusega isikut, kellest üks on last ootav ja väikelapsega vanem. Vastustaja süül ei saanud kaebaja pere 12 kuud üht sõidukit kasutada. Ei olnud mõeldav, et kaebaja läheb ainsa autoga välismaale tööle ja jätab autot vajava pere autota. Seega on vastustaja tekitanud kaebajale materiaalset ja moraalset kahju. Praegu saab kaebaja kasutada tööandja autot, mille eest arvestatakse palgast 800 eurot maha. Seega on kaebaja töötasu 800 euro võrra väiksem. Kaebajal õnnestus uus töökoht leida alles 01.10.2019. Seega kaotas ta 9 kuu sissetuleku (36 000 eurot). Kui kaebaja oleks teadnud, et töö otsing kujuneb sedavõrd pikaks, oleks ta kohe ostnud uued rehvid ja veljed. Kaebaja püüdis seda mõttetut kulu vältida, lootes, et vastustaja muudab oma otsust. Olemasolevad rehvid ja veljed väärtusega 5409 eurot on kasutud ning jäätmekäitlus ei võta neid tasuta vastu. Seega on kaebajale põhjustatud tema omandi väärtuse vähenemine selle summa võrra. Vastustajale pidi uute rehvide ja velgede kulu olema ette nähtav.
6.3.Kaebaja on vaidlustanud vastustaja tegevust, saates protestid ja kaebused praktiliselt kõigile võimuorganitele, sh Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM), Vabariigi Valitsusele, Riigikogu vastavatele komisjonidele, õiguskantslerile ja prokuratuurile. Kaebajale vastati, et MKM kavatseb Euroopa Liidu õigusaktidega vastuolus olevat määrust muuta ja soovitati pöörduda kohtu poole. Prokuratuur ei alustanud kriminaalmenetlust, sest altkäemaksu kuritegu ei viidud lõpule. Kaebaja pöördumine viidatud riigiorganite poole oli loogiline, sest tegemist oli vastustaja suhtes kõrgemalseisvate organitega. Tavaliselt lahendatakse sellised vaidlused ilma kohtu sekkumiseta. Pärnu Maakohus ei võtnud kaebaja kahju hüvitamise kaebust menetlusse, sest tegemist on halduskohtu pädevusse kuuluva vaidlusega. Kahju tekkimist ei olnud võimalik vältida, sest vastustaja keeldus autot registreerimast ja tema eesmärgiks oli kaebajale kahju tekitada. Seda näitab juba auto registreerimisele kulunud aeg. Kehtiva korra kohaselt peab see toimuma 5 päeva jooksul.
7.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja tugines oma otsuses EÜtüübikinnitusele E9*98/14*0045*15, millele kaebaja sõiduki rehvid ei vastanud. Sõidukile on tehtud Saksamaal siseriiklike nõuete alusel ümberehitus, mille käigus on paigaldatud viidatud tüübikinnitusele mittevastavad rehvid, mistõttu viidatud tüübikinnitus enam ei kehti. Eestis ei ole sellised ümberehitused lubatud. Sõidukil võib kasutada ainult tootja ettenähtud rehve. Kaebaja ei ole vastustaja otsust vaidlustanud ega selgitanud, miks ta ei ole kasutanud esmalt muid õiguskaitsevahendeid. Kahju hüvitamise nõude eeldused on täitmata. Kaebajale tekkinud kahju on tõendamata. Kaebaja ei ole tõendanud soetatud rehvide maksumust. Tööleping lõpetati tööandjast tuleneval põhjusel, seega ei saanud töösuhte lõppemist põhjustada vastustaja. Kaebaja pole näidanud ega tõendanud asjaolusid, mis eeldaksid mittevaralise kahju kandmist. Mittevaralise kahju hüvitis on ebaproportsionaalne.
8.Kaasatud haldusorgan MKM palus jätta kaebuse rahuldamata. Uute sõidukite turulepääs on Euroopa Liidus ühtlustatud läbi tüübikinnituse raamistiku. M-, N- ja O-sõidukite puhul kehtib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 05.09.2007 direktiiv nr 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta. Kasutatud sõidukite ost, müük ja teises liikmesriigis registreerimine ei ole Euroopa Liidus reguleeritud eriõigusaktiga. Küll aga on ühtlustatud sõidukite registreerimisdokumentidele esitatavad nõuded, mis on reguleeritud Euroopa Nõukogu 29.04.1999 direktiivis nr 1999/37/EÜ sõidukite registreerimisdokumentide kohta (direktiiv nr 1999/37). Direktiivi nr 1999/37 art 4 kohaselt tunnustavad liikmesriigid 3(8)
3-19-1162
teises liikmesriigis väljaantud registreerimistunnistust sõiduki identifitseerimisel rahvusvahelises liikluses või selle uuel registreerimisel teises liikmesriigis. Kuna direktiivi nr 1999/37 art 1 kohaselt kohaldatakse seda direktiivi liikmesriikide poolt välja antud sõidukite registreerimisdokumentide suhtes, siis ei saa nimetatud direktiivi tõlgendada sedasi, et selle direktiivi kohase registreerimistunnistuse esitamisel tuleks sõiduk igal juhul teises liikmesriigis registreerida. Direktiiv nr 1999/37 ei käsitle sõidukite registreerimist, vaid üksnes registreerimisdokumentide vastastikust tunnustamist. Vastustaja ei keeldunud kaebaja sõiduki registreerimisest sellepärast, et ei oleks tunnustanud teises liikmesriigis välja antud registreerimistunnistust või ei oleks suutnud sõidukit identifitseerida, vaid seetõttu, et kaebaja sõiduk ei vastanud kehtivatele nõuetele. Kasutatud sõidukite korral tunnustab Eesti samuti Euroopa tüübikinnitust ja mingeid täiendavaid tehnilisi nõudmisi sõiduki konstruktsioonile ei esitata. Eestis registreerimisel kontrollitakse üksnes sõiduki vastavust tehnonõuetele (liiklusseaduse (LS) § 76 lg 9), mille koostamisel on arvestatud, et sõidukitele ei esitata täiendavaid tehnilisi nõudeid, mille tõttu tuleks Euroopa tüübikinnitusega sõidukit muuta või ümber ehitada, et see vastaks Eestis kehtivatele tehnonõuetele. Pigem on tehnonõuete koostamisel lähtutud sellest, et ka kasutatud sõidukid vastaksid kogu oma kasutusaja jooksul nõuetele, mis kehtisid ajal, kui sõiduki tüübile tüübikinnitus omistati, et tagada sõidukite kõrge ohutus ja keskkonnakaitse tase.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kaebaja selgituste kohaselt ostis ta Saksamaa Liitvabariigist sõiduauto KIA Sorento ja esitas selle 28.12.2018 registreerimiseelseks kontrolliks vastustajale. Asjaoludest nähtuvalt registreeriti nimetatud sõiduk liiklusregistris 23.01.2019 pärast seda, kui kaebaja oli sõiduki rehvid ja veljed vahetanud teist mõõtu rehvide ja velgede vastu. Vaidlus toimub selle üle, kas vastustaja esialgne registreerimisest keeldumine (sh viivitus) on olnud õigusvastane ning kas vastustaja on tekitanud sellega kaebajale (rahas hüvitatavat) kahju.
10.Kaebaja taotleb nii varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitamist kokku summas 9599 eurot. Varalise kahjuna toob kaebaja välja: 1) saamata jäänud töötasu perioodi 28.12.2018–23.01.2019 eest summas 3690 eurot; 2) koos autoga soetatud, kuid kasutuks muutunud rehvide ja velgede kulu 5409 eurot; 3) uute rehvide ja velgede soetamise kulu 796 eurot; 4) auto kasutamise takistamisega tekitatud kahju ja muud kulud summas 500 eurot või 5113 eurot. Lisaks taotles kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist summas 5113 eurot, kui varalise kahju hüvitis jääb välja mõistmata.
11.Avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist reguleerib riigivastutuse seadus (RVastS). RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Viidatud normist järeldub, et kaebuse rahuldamiseks peaksid olema täidetud järgmised tingimused: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivse õiguse rikkumine;
4(8)
3-19-1162
3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Olukorras, kus kasvõi üks nimetatud tingimustest on täitmata, ei ole hüvitamisnõude rahuldamine võimalik. Seda arvestades ei pea kohus praeguses asja vajalikuks analüüsida küsimust, kas vastustaja tegevus oli õigusvastane. Kaebaja hüvitamiskaebuse rahuldamiseks puuduvad muud alused.
12.Kahju hüvitamist saab nõuda juhul, kui kahju ei olnud võimalik vältida või kõrvaldada esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Esmaste õiguskaitsevahendite kasutamise eesmärk on kahju tekkimist vältida. Nende kasutamine on reeglina kohustuslik, et säästa avalikke piiratud vahendeid. Isik peab olema ise aktiivne, et talle tekkivat kahju vältida. Selleks peab ta kasutama RVastS §-des 3-6 sätestatud esmaseid õiguskaitsevahendeid. RVastS-is reguleeritud kahju hüvitamise põhimõtetega ei ole kooskõlas olukord, et isik ei tee midagi talle tekkida võiva kahju ärahoidmiseks ja jääb kahju tekkimist ära ootama, et siis riigilt kahju hüvitamist nõuda. Selline kahju hüvitamise kaebus tuleb jätta reeglina rahuldamata. Esmaste õiguskaitsevahendite kasutamist ei saa nõuda vaid juhul, kui nende kasutamine ei oleks efektiivne ega aitaks tekkivat kahju ära hoida. Kaebaja on jätnud asjakohased esmased õiguskaitsevahendid kasutamata. Kaebajal olnuks võimalus vaidlustada vastustaja registreeringu tegemisest keeldumist kehtetuks tunnistamise/tühistamise (RVastS § 3, HKMS § 37 lg 2 p 1) ja/või kohustamise nõudega (RVastS § 6, HKMS § 37 lg 2 p 2) vaide- või kohtumenetluses. Samuti saanuks kaebaja taotleda kohtult nii vaide- kui kohtumenetluses esialgse õiguskaitse kohaldamist (HKMS § 249 lg-d 1 ja 4), millega oleks saanud reguleerida kaebaja õiguste kaitset juba enne asja sisulist lahendamist (nt kohustada vastustajat enne asja sisulist lahendamist registreerima kaebaja auto ajutiselt). Kui kohus oleks tuvastanud vastustaja tegevuses õigusvastasuse, jäänuks kaebajale uute rehvide ja velgede soetamise kulu tekkimata. Samuti poleks Saksamaalt koos autoga ostetud rehvid ja veljed muutunud üleliigseteks. Seega oli kaebajal võimalik talle tekkivat kahju ära hoida. Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole kaebaja primaarnõuetega ehk tühistamis- ja/või kohustamisnõuetega halduskohtu poole pöördunud. Kaebaja on pöördunud kohtu poole vaid sekundaarnõudega ehk hüvitamiskaebusega (nii praeguses asjas kui ka Pärnu Maakohtu poole tsiviilasjas nr 2-19-8346). Kaebaja pöördumised MKM-i, Vabariigi Valitsuse, Riigikogu, õiguskantsleri ja prokuratuuri poole ei ole tõendatud. Kaebaja esitatud prokuratuuri ja MKM-i automaatvastused mingi kirja või teate kättesaamise kohta ei võimalda kontrollida, millal ja millise kirja on kaebaja neile saatnud. Igal juhul ei oleks need olnud asjakohased õiguskaitsevahendid RVastS §-de 3-6 mõttes, sest nende järgi tuleb haldusorgani tegevust vaidlustada kas vaide- või kohtumenetluses. Kaebuste või protestide esitamine muudele isikutele või asutustele ei ole asjakohaseks esmaseks õiguskaitsevahendiks ega võimalda tekkivat kahju kiirelt ja efektiivselt ära hoida. Järelikult ei ole kaebaja püüdnud talle tekkivat kahju esmaste õiguskaitse vahenditega vältida, mistõttu esineb alus tema hüvitamiskaebuse rahuldamata jätmiseks.
13.Kaebaja ei ole tõendanud ega põhistanud, et tema töökoha kaotuse ja vastustaja väidetavalt õigusvastase tegevuse vahel esineks põhjuslik seos. Kaebaja enda esitatud töölepingu lõpetamise kokkuleppest nähtub, et tööandja allkirjastas selle 28.11.2018 ja kaebaja 29.11.2018, seega enne vastustaja poolt sõiduki registreerimisest keeldumist. Töölepingu lõpetamise kokkuleppest on näha, et lepingu lõpetamise aluseks olid
5(8)
3-19-1162
tootmisest ja majandusest sõltuvad põhjused, st tööandjast sõltuvad põhjused, mitte kaebajast sõltuvad põhjused. Järelikult ei saanud vastustaja tegevus olla kaebaja töölepingu lõpetamise põhjuseks. Isegi kui eeldada kaebaja väite tõelevastavust, et tema tööleping lõpetati tegelikult 29.12.2018 tagantjärele kuupäevaga, ei ole kohtu jaoks ikkagi usutavalt põhistatud, et vastustaja tegevus sai kaasa tuua kaebaja töölepingu lõpetamise. Sõiduki registreerimiseks ei ole vastustajale õigusaktidega ette nähtud konkreetset tähtaega. Kaebaja viidatud 5-tööpäevane sõiduki registreerimise tähtaeg (vt LS § 76 lg 1, majandus- ja kommunikatsiooniministri 03.03.2011 määruse nr 19 „Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord“ (määrus nr 19) § 6 lg 4) ei ole ette nähtud vastustajale, vaid sõiduki omanikule. Kaebaja pidi arvestama määruse nr 19 §-s 4 sätestatud sõiduki registreerimiseelsele tehnonõuetele vastavuse kontrollile kuluva ajaga ja tal puudus põhjendatud alus eeldada, et tema auto registreeritakse kindlasti samal päeval, kui see kontrollimiseks esitatakse. Juhul, kus kaebaja töölkäimine sõltus auto olemasolust, pidi ta ise hoolitsema selle eest, et tal oleks võimalik mingit sõiduvahendit kasutada ka juhul, kui auto registreerimiseks kulub enam aega. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks tal ei olnud võimalik kasutada töölesõitmiseks teist autot. Liiklusregistri andmetel kuulub kaebajale veel üks KIA Sorento, registreerimismärgiga xxxxxx, mis on registreeritud liiklusregistris 05.05.2018. Seega oli kaebajal olemas sõiduauto, mida saanuks töölesõitmiseks kasutada. Kui kaebaja töökoht oli Soomes ja sellest tulenevalt oli tal vaja kasutada autot peamiselt Soomes, saanuks ta lasta sõiduki Soomes registreerida, et vältida vastuolu sealsete õigusnormidega ja sõidukite vahetamise vajadust. Väide, et ka teised kaebaja pereliikmed vajasid liikumiseks autot, ei saa põhjendada töölepingu lõpetamise vajadust. Kaebaja elukoht Eestis on Pärnu linnas, kus on toimiv ühistransport. Seega saanuks teised pereliikmed kasutada seni ühistransporti, kuni sõiduk liiklusregistris registreeritakse. Ilmselgelt on töökoha säilitamise vajadus olulisem pereliikme mugavusest. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks ei olnud võimalik vajadusel täiendavat autot laenata või rentida või paluda tööandjalt töösõitude tegemiseks ametiautot. Samuti ei ole kaebaja põhjendanud, miks ei olnud tal võimalik kasutada tööle jõudmiseks muid võimalusi (nt sõita koos töökaaslastega) või miks tal ei olnud võimalik vajadusel töösuhet ajutiselt peatada, kui tal ei olnud võimalik auto puudumise tõttu töökohale sõita (nt võtta puhkust). Kaebaja selgituste kohaselt on tema peres 4 juhtimisõigusega isikut, seega saanuks tema äraolekul sõiduki registreerimise ja rataste vahetamisega tegeleda ka teised tema pereliikmed ning kaebaja puudus vajadus selleks isiklikult Eestis kohal viibida. Seega ei ole eluliselt usutav, et auto registreerimise viibimine tõi kaasa töölepingu lõpetamise vajaduse.
14.Kohus selgitas 31.07.2019 määruses kaebajale, et kaebajal tuleb põhjendada, milles kahju seisneb ja kuidas on hüvitise summa kujunenud, samuti kohustas kaebajat kahju suurust tõendama. Sellele vaatamata on kaebajale väidetavalt tekkinud kahju jäänud osaliselt ebaselgeks ja tõendamata. Nii ei ole võimalik aru saada, mida tähendab „auto kasutamise takistamisega tekitatud kahju“ ja kuidas on sellise kahju suurus arvutatud. Kord on kaebaja näidanud kahju suurusena 500 eurot, teisel korral 5113 eurot. Samuti on täpsustamata, milles seisnevad „muud kulud“, mille hüvitamist kaebaja taotleb, mis on nende täpne suurus ja kuidas see on arvutatud. Lisaks ei ole sellist kahju tõendatud. Seetõttu ei ole kohtul võimalik kahju hüvitamise kaebust selles osas lahendada ja kaebus jääb sel põhjusel selles osas rahuldamata.
15.Kaebaja nõuab põhjendamatult nii sobimatute rehvide ja velgede kui ka uute rehvide ja velgede hüvitamist. Ühte komplekti rehve ja velgi peab kaebaja igal juhul kasutama, kui soovib autot kasutada. Seega ei saa mõlema rehvi ja velje komplekti ostmist käsitleda kaebajale tekitatud kahjuna, vaid autoga seotud kuluna. RVastS § 8 lg 1 teise lause järgi tuleb hüvitisega luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kui lähtuda eeldusest, et vastustaja nõudis õigusvastaselt kaebajalt rehvide ja velgede vahetamist, siis saab sellega tekitatud kahjuks lugeda uute rehvide ja velgede soetamise kulu, mitte juba koos autoga 6(8)
3-19-1162
ostetud rehvide ja velgede kulu. Viimati nimetatud kulu oleks kaebaja kandnud ka siis, kui vastustaja ei oleks nõudnud rehvide ja velgede vahetamist. Samas kuna kaebaja kasutab autol just uusi rehve ja velgi ning koos autoga soetatud rehvid ja veljed on muutunud kaebaja jaoks üleliigseks, siis tuleb hinnata just viimaste soetamise kulu võimaliku kahjuna. Majandus- ja taristuminister on 16.08.2019 määrusega nr 54 „Majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. juuni 2011. a määruse nr 37 „Auto, mootorratta, mopeedi ja nende haagiste tüübikinnituse, üksiksõiduki kinnituse ja ümberehituse tingimused, nõuded ja kord”, 13. juuni 2011. a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele” ja 8. juuni 2011. a määruse nr 39 „Traktori, liikurmasina ja nende haagiste tehnonõuded, nõuded varustusele ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord” muutmine“ muutnud majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrust nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ (määrus nr 42) ja selle lisa 1. Muudatused jõustusid 26.08.2019. Alates sellest ajast kehtiva lisa 1 „Nõuded alates
1.jaanuarist 1997. a liiklusregistrisse kantud või kantavale sõidukile, välja arvatud 30-aastased ja vanemad sõidukid“ koodi 506 „Rehvi kasutamine“ p 1 näeb ette, et rehvi mõõtmed (E-reeglid nr 30, nr 54 ja nr 75) peavad vastama velje mõõtmetele ning ratas peab saama rattakoopas vabalt pöörelda. Ära on jäetud kuni 25.08.2019 kehtinud lisa 1 koodi 506 p-s 1 nimetatud nõue, et rehvi mõõtmed peavad vastama sõiduki valmistaja poolt ettenähtud näitajatele. Lisaks näeb alates 26.08.2019 kehtiva lisa 1 koodi 508 „Üldnõuded veljele“ p 1 ette, et kasutama peab Euroopa rehvide ja velgede tehnilise organisatsiooni (ETRTO) standardi nõuetele vastavaid velgi. Ära on jäetud kuni 25.08.2019 kehtinud lisa 1 koodi 508 p-s 1 nimetatud nõue, et kasutama peab sõiduki valmistaja poolt ettenähtud nõuetele vastavaid velgi. Eeltoodust nähtub, et kaebajal on alates 26.08.2019 võimalik kasutada vaidlusaluseid rehve ja velgi, mida vastustaja määruse nr 42 varasemale regulatsioonile tuginedes ei võimaldanud kasutada. Kui kaebaja ei pea nende uuesti ümber vahetamist põhjendatuks, on tal (ja oli ka varem) võimalik need rehvid ja veljed ära müüa. Kaebaja ei ole põhjendanud, et ta oleks püüdnud seda teha ja see poleks tulemuslik. Seega ei saa nende rehvide ja velgede kulu lugeda kaebajale tekitatud kahjuks, mille hüvitamist tal oleks õigus vastustajalt nõuda.
16.Kaebaja ei ole tõendanud oma väiteid, et ta oleks ostnud ka teise samasuguse KIA Sorento sõiduauto, millel on samasugused vaidlusaluses mõõdus rehvid ja veljed ning mida ta ei ole seetõttu saanud siiani kasutada. Samuti ei ole kaebaja teise sõidukiga seotud kulusid oma kahju arvestuses kajastanud, mistõttu jätab kohus kaebaja viited teisele sõidukile asja lahendamisel tähelepanuta.
17.Mittevaralise kahju puhul tuleb lisaks RVastS § 7 lg-s 1 toodule lähtuda ka RVastS § 9 lg-st 1, mille kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega õigustavad mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist vaid väga tõsised riived, mitte igasugune ebamugavus ametiasutusega suhtlemisel. Kaebaja ei ole põhjendanud ühegi sellise aluse esinemist. Asjaoludest nähtuvalt ei ole vastustaja kaebajat kuidagi solvanud, muul moel tema väärikust alandanud või talle kannatusi põhjustanud, samuti avalikult tema nime või au teotanud. Üksnes asjaolu, et vastustaja on kaebajast erinevalt õigusnorme tõlgendanud ja sellest oma tegevuses lähtunud, ei tähenda kaebajale mittevaralise kahju tekitamist. Tõendamata ja põhistamata on kaebaja väide, et vastustaja tahtis kaebajale kahju tekitada, et temalt altkäemaksu välja pressida. Selline väide on ebausutav juba seepärast, et kuni 25.08.2019 kehtinud määruse nr 42 lisa 1 nägi ette nõude, et sõiduki rehvid ja veljed peavad vastama sõiduki valmistaja ettenähtud nõuetele. Seega oli tegemist kehtiva siseriikliku normiga, mis võis tekitada õiguslikku ebaselgust. Seega on kaebaja oletused tema tagakiusamise ja temalt 7(8)
3-19-1162
altkäemaksu väljapressimise kohta otsitud ega õigusta mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist.
18.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse terves ulatuses rahuldamata.
19.Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole esitanud tema menetluskulusid tõendavaid dokumente, seetõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). Samamoodi jäävad kaasatud haldusorgani menetluskulud tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt
OSALISELT THISTATUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 27.08.2020
KOHTUOTSUSEGA
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.