lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-1348/15

Haridus ja kultuur › Keelepoliitika

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 18.08.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-1348/15
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Haridus ja kultuur › Keelepoliitika
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
18.08.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1091
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

18. august 2020. a, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1348

Haldusasi

XX kaebus Keeleinspektsiooni keelamiseks viia 22.06.2020 teate alusel läbi uus järelevalvemenetlus või tuvastada järelevalvemenetluse alustamise õigusvastasus.

RESOLUTSIOON

1.Tagastada XX kaebus.
2.Edastada määrus teadmiseks Keeleinspektsioonile.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

1.XX esitas 16.07.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse keelata Keeleinspektsioonil 22.06.2020 teate alusel uue järelevalvemenetluse läbiviimine või alternatiivselt tuvastada järelevalvemenetluse alustamise õigusvastasus. Kaebaja leiab, et Keeleinspektsiooni järelevalve on osa tööandja eesmärgist kaebaja vallandada. Tööandja on kaebaja suhtes eelarvamuslik. Keeleinspektsioon on kaebajat korduvalt kontrollinud ning kaebaja on pööranud tähelepanu keeleoskuse parandamisele. Kaebaja pidev kontrollimine on alandav. Kaebaja on esitanud Tartu Halduskohtusse kaebuse tööandja menetlustoimingu – arenguvestluse kokkuvõtte ja järelduste – õigusvastasuse tuvastamiseks. Pärast seda on tööandja suunanud kaebaja tööle teise kohtuniku juurde, kellega koostöö ei sujunud. Kohtunik pöördus kaebaja suhtes Keeleinspektsiooni poole. Tegemist on jätkuvalt sama juhtumiga samadel asjaoludel. Keeleinspektsioon peab enne lahendama kaebaja suhtes varem alustatud menetlused. Kuni Tartu Halduskohtusse esitatud kaebuse lahendamiseni ei ole korrektne alustada kaebaja suhtes uusi järelevalvemenetlusi. Uue järelevalvemenetluse algatamine ei ole proportsionaalne. Tööandja tegevus on diskrimineeriv ja alandab kaebaja inimväärikust. Samuti rikutakse võrdse kohtlemise põhimõtet ja põhiõigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta.

Sarnased lahendid

Haridus ja kultuur
  • 30.06.20263-26-661/15Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20263-26-931/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 11.06.20263-26-1402/8Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 10.06.20263-25-4401/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 09.06.20263-26-1384/10Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 08.06.20263-25-2378/17Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Keeleinspektsioon vastas kohtunõudele, et kontrolli läbiviies uurib inspektsioon esmalt tõendeid ning seejärel kutsub isiku enda juurde või lähevad töökohale. Suulise keeleoskuse kontroll kestab keskmiselt 15-20 minutit ning kirjutamisoskuse hindamiseks palutakse kirjutada lühike tekst. Kontrolli tulemusena võib inspektsioon anda soovitusi keeleoskuse parandamiseks, teha ettekirjutuse täiendada keeleoskust või saata töötaja tasemeeksamile. Kaebaja suhtes ei ole pooleli varasemat järelevalvemenetlust, viimane neist lõppes Tallinna Halduskohtu otsusega nr 3-19-1517. Kaebaja suhtes on algatatud uus kontrollimenetlus Merit Bobrõševi 25.05.2020 pöördumise alusel.

KOHTU PÕHJENDUSED

3.HKMS § 45 lg 1 sätestab, et keelamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt 1(3)

kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Kohus leiab, et eeltoodud kaebeõiguse tingimused ei ole täidetud ja seega tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel ilmselgelt kaebeõiguse puudumise tõttu.

4.Keelamiskaebus on väga erandlik ning see on seni olnud kohtupraktikas lubatav vaid siis, kui ilma selleta kaasneb vahetu oht isiku elule või tervisele, näitena mõningates väljasaatmise asjades riikidesse, kus isiku elule tekib vahetu oht ja haldusakt on koheselt sundtäidetav. Muudel juhtudel on isikute kaitse võimalik haldusakti hilisemal vaidlustamisel, sealjuures esialgse õiguskaitse taotlemise kaudu. Järelevalvemenetluse algatamisega ei ole otsustatud, milline on järelevalvemenetluse tulemus. Seega puudub piisav põhjus arvata, et järelevalvemenetlus rikub kaebaja õiguseid. Isegi kui selline haldusakt oleks ettenähtav või selle andmiseks oleks suur tõenäosus, on kaebajal võimalik taotleda pärast tema õigusi rikkuva haldusakti andmist halduskohtus selle tühistamist ja vajadusel esialgset õiguskaitset, sh haldusakti kehtivuse peatamist. Keelamiskaebuse esitamiseks ei ole ka piisav, et mõni muu isik võib järelevalvemenetluse läbiviimisele või selle lõpptulemusele mõnes teises kohtuasjas või haldusmenetluses tugineda, sh haldusasjas nr 3-19-2082. Riiklikku järelevalvet ei saa takistada üksnes selle tõttu, et sellest võib tuleneda tõend, mille sisuga kaebaja ei nõustu. Liiatigi hindab HKMS § 158 lg 2 kohaselt kohus haldusakti ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Kui kaebaja leiab, et järelevalvemenetluse tulemusel tekkivad tõendid ei ole lubatavad või asjakohased, saab ta sellele teises haldus- või kohtumenetluses tugineda.
5.Järelevalve algatamine on juurdunud kohtupraktika kohaselt menetlustoiming, mis ei saa reeglina iseseisvalt isiku õiguseid rikkuda. Järelevalve algatamisega ei ole ära otsustatud menetluse lõpptulemus, vaid see võib olla kaebajale nii soodne kui ka ebasoodne. Ebasoodsat tulemust on kaebajal võimalik vaidlustada. Järelevalvetoiminguid kui menetlustoiminguid on võimaldatud vaidlustada siis, kui riivatakse isiku mõnda muud õigust, mis jääb lõplikust haldusaktist väljapoole, nt läbiotsimine, ulatuslik andmete avaldamine vms. Samuti on Riigikohus (küll maksurevisjoni raames) möönnud, et erinevate perioodide ja objektide üksteisele järgnevalt kontrollimine võib osutuda isikule ülemäära koormavaks ja seega õigusvastaseks (otsuse nr 3-3-1-20-05 p 16). Kohus leiab, et sellisel juhul tuleb arvestada nii varasemate kontrollide arvu kui ka nende sisulist koormavust. Viidatud Riigikohtu lahendis käsitleti maksurevisjoni, mis on maksukohustuslasele vägagi koormav järelevalvemenetlus. Käesoleval juhul on Keeleinspektsioon selgitanud, et reeglina vesteldakse isikuga 15-20 minutit ning palutakse kirjutada lühike tekst pikkusega 60-200 sõna (võrdlusena – käesoleva määruse punktid 3 ja 4 on kokku ligikaudu 300 sõna). Tegemist ei ole järelevalvega, mille ettevalmistamiseks peaks kaebaja tegema rahalisi kulutusi või läbima tasulisi teste. Kaebajal tuleb sisuliselt näidata samu oskusi, mida ta peab paratamatult igapäevatöös kohtulahendite projekte koostades rakendama. Kohus möönab, et järelevalvemenetluse läbiviimise fakt või olla isikule muret või stressi tekitav, sest tulemuseks võib siiski olla kaebaja suhtes negatiivne haldusakt. Samas nähtub Tallinna Halduskohtu 08.01.2020 otsusest, et kaebaja suhtes viidi esmane keelekontroll läbi 28.11.2017 ning 23.08.2018 ja 07.05.2019 viidi läbi esmase kontrolli järelkontroll, kuivõrd esimesel kahel korral oli kontrolli tulemuseks „täiendada suulist eesti keele oskust“. Seega on kaebaja järjepidev kontrollimine tingitud sellest, et tuvastati, et kaebajal tuleb oma keeleoskust täiendada. Halduskohtu otsuse2(3)

ga tühistati kaebajale tehtud ettekirjutus ning Keeleinspektsiooni 18.08.2020 vastuse kohaselt luges amet sellega järelevalvemenetluse lõppenuks. Kohus märgib, et halduskohus tühistas Keeleinspektsiooni otsuse põhjendamiskohustuse rikkumise tõttu ning järelevalvemenetluses ega kohtumenetluses ei ole kinnitatud kaebaja keeleoskuse piisavust. Seega ei ole uue kaebuse alusel uue järelevalvemenetluse algatamine ilmselgelt sisutu ega vastuolus kaebaja õigustega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et järelevalvemenetluse algatamine ei riku ilmselgelt ka kaebaja mittemenetluslikke õiguseid ning kaebajal puudub tuvastamisnõude osas kaebeõigus.

6.Lahendades käesolevas asjas kaebaja määruskaebust halduskohtu määrusele, millega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata, sedastas Tallinna Ringkonnakohus järgmist: - Kohtute seaduse § 47 lg 1 p 2 kohaselt peab kohtujurist oskama eesti keelt KeeleS-s sätestatud C1-tasemel või sellele vastaval tasemel. Avalik huvi selle vastu, et riigiametnik valdab eesti keelt seaduses nõutud tasemel, kaalub üles isikule keeleoskuse tõendamisega seonduva mõningase ebamugavuse. (p 10) - Järelevalvemenetluse läbiviimine iseenesest ei saa kaasa tuua kaebaja teenistusest vabastamist. Järelevalvemenetluse tulemusena võib inspektsioon teha kaebaja tööandjale üksnes ettepaneku tema ametikohalt vabastamiseks. Sellise otsuse tegemisel on kaebajal õigus otsus eraldi vaidlustada ja selle menetluse käigus esitada kohtule ka esialgse õiguskaitse taotlus vaidlustatud otsuse kehtivuse peatamiseks. Vaatamata asjaolule, et vaidlusalune järelevalvemenetlus on asja materjalidest nähtuvalt juba neljas, ei saa esitatud andmete põhjal siiski järeldada, et Keeleinspektsiooni tegevus oleks ilmselgelt põhjendamatu või kaebajat alandav. Kaebaja kartus, et Keeleinspektsioon ei ole uue keeleoskuse kontrolli läbiviimisel objektiivne, on põhjendamatu. (p 11) - Ringkonnakohtu hinnangul ei ole täidetud HKMS § 45 lg-s 3 toodud eeldused. (p 12) Ringkonnakohtu eeltoodud põhjendused samas asjas kinnitavad seega kaebaja kaebeõiguse puudumist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.06.20263-26-1509/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 05.06.20263-25-2510/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja