lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-20-1348/16

Haridus ja kultuur › Keelepoliitika

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 07.01.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-20-1348/16
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Haridus ja kultuur › Keelepoliitika
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
07.01.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2449
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 203 lg 1, 2Määruskaebuse esitamineHKMS § 204 lg 1Määruskaebuse esitamise kordHKMS § 104 lg 1Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 121 lg 4Kaebuse tagastamineHKMS § 175Otsuse avaldamineHKMS § 201 lg 4Ringkonnakohtu otsuse sisuHKMS § 235 lg 1Määruskaebuse esitamise õigus ja tähtaegHKMS § 45 lg 1Kaebeõiguse piirangud

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-20-1348/15Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja18.08.2020

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-23-2930/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja07.08.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

7. jaanuar 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1348

Haldusasi

XX kaebus Keeleameti keelamiseks viia 22. juuni 2020. a teate alusel läbi uus järelevalvemenetlus või tuvastada järelevalvemenetluse alustamise õigusvastasus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja – XX Vastustaja – Keeleamet (Keeleinspektsiooni õigusjärglane), esindaja Ilmar Tomusk

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 18. augusti 2020. a. määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 18. augusti 2020. a määruse peale asjas nr 3-20-1348 menetlusse.
2.Tagastada XX-le määruskaebuse lisa digitaalse toimiku lehekülgedel 159–187.
3.Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18. augusti 2020. a määrus asjas nr 3-20-1348 muutmata.
4.Asendada ringkonnakohtu määruse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Sarnased lahendid

Haridus ja kultuur
  • 27.08.20263-26-2270/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.08.20263-26-1747/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 28.07.20263-26-1860/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.07.20263-26-452/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1301/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.07.20263-24-2204/17
KeelS § 24 lg 1
KeelS § 28 lg 1
KS § 1251 lg 4

Määruse punkti 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 235 lg 1). Määruse punktid 1, 2 ja 4 ei ole edasikaevatavad (HKMS § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Keeleinspektsioon kontrollis XX endisel töökohal Politsei- ja Piirivalveametis, sest tal puudus eesti keele C1-tase, ja koostas 28.10.2014 järelkontrolli akti nr 07850, mille tulemusena leiti, et varem tehtud ettekirjutus sooritada C1-taseme eesti keele eksam oli täitmata, kuid XX tegelik suuline keeleoskus vastab C1-tasemele, ning tehti ettekirjutus sooritada C1-taseme eksam hiljemalt 01.01.2016. XX sooritas 22.02.2015 eesti keele C1-taseme eksami.

3-20-1348

2.XX töötab alates 16.11.2015 kohtujuristi ametikohal Viru Maakohtu Narva kohtumajas.
3.Keeleinspektsioon kontrollis XX riigikeele oskust 28.11.2017. Kontrolli tulemusena märgiti, et isikul tuleb täiendada suulist eesti keele oskust. Ettekirjutuse täitmise tähtaeg oli 01.03.2018.
4.Teine riigikeele oskuse kontroll viidi läbi 23.08.2018. Kontrolli tulemusena pikendati isikule tehtud ettekirjutuse täiendada suulise eesti keele oskust täitmise tähtaega. Ettekirjutuse täitmise tähtaeg oli 01.04.2019.
5.Keeleinspektsioon kontrollis XX eesti keele oskust veelkord 07.05.2019. Kontrolli tulemusena kohustati isikut sooritama C1-taseme eksam hiljemalt 01.11.2019 ja esitama uus C1-taseme tunnistus. XX esitas 05.06.2019 Keeleinspektsiooni peadirektorile vaide 07.05.2019 järelkontrolli akti J14469 kehtetuks tunnistamiseks. Keeleinspektsiooni peadirektori 14.06.2019 vaideotsusega jäeti vaie rahuldamata.
6.XX esitas 08.08.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keeleinspektsiooni 07.05.2019 järelkontrolli akti J14469 ja 14.06.2019 vaideotsuse tühistamiseks. Tallinna Halduskohtu 08.01.2020 otsusega asjas nr 3-19-1517 tühistati Keeleinspektsiooni 07.05.2019 järelkontrolli aktis nr J14469 tehtud ettekirjutus sooritada eesti keele C1-taseme eksam ning tühistati Keeleinspektsiooni 14.06.2019 vaideotsus nr 3-3/19/894-3. Halduskohtu otsus jõustus 08.02.2020.
7.XX-ga viidi 10.06.2019 läbi arenguvestlus. Arengu- ja hindamisvestluse 10.06.2019 kokkuvõttes oli kirjas, et tööandja annab uue C1 eesti keele tasemeeksami tunnistuse esitamise tähtajaks 31.10.2019. XX-ga viidi 04.11.2019 läbi uus arengu- ja hindamisvestlus. XX esitas 07.11.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Maakohtu 10.06.2019 arengu- ja hindamisvestluse kokkuvõtte peale (haldusasi 3-19-2082). Menetlus halduskohtus on pooleli.
8.Keeleinspektsioon alustas 22.06.2020 XX suhtes uut järelevalvemenetlust keeleseaduse (KeelS) § 30 lg 2 alusel. Teate kohaselt on järelevalve eesmärk hinnata XX eesti keele oskuse vastavust C1-taseme nõuetele ning selgitada välja võimalikud puudused XX eesti keele oskuses.
9.XX esitas 16.07.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse keelata Keeleinspektsioonil 22.06.2020 teate alusel uue järelevalvemenetluse läbiviimine või alternatiivselt tuvastada järelevalvemenetluse alustamise õigusvastasus. Tegemist on jätkuva teo ja juhtumiga samadel asjaoludel võrreldes varem alustatud menetlusega (28.11.2017 kontrollakt nr 10223 ja 23.08.2018 järelkontrolli akt nr J 13042). Keeleinspektsioon pidi enne uue järelevalvemenetluse alustamist lõplikult lahendama küsimuse kaebaja suhtes varem alustatud menetluse kohta ja informeerima sellest kaebajat. Jääb arusaamatuks, millised dokumendid on kohtuniku poolt Keeleinspektsioonile esitatud. Keeleinspektsioon on kaebajat korduvalt kontrollinud ning kaebaja on pööranud tähelepanu keeleoskuse parandamisele. XX esitas Tartu Halduskohtusse kaebuse tööandja menetlustoimingu – arenguvestluse kokkuvõtte ja järelduste – õigusvastasuse tuvastamiseks. Kuni nimetatud kaebuse lahendamiseni ei ole korrektne ega proportsionaalne alustada kaebaja suhtes uusi järelevalvemenetlusi. Tööandja tegevus alandab kaebaja inimväärikust. Samuti rikutakse võrdse kohtlemise põhimõtet ja põhiõigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta.

2(7)

3-20-1348

10.Keeleinspektsiooni õigusjärglane Keeleamet esitas 18.08.2020 vastuse kohtunõudele. Keeleametnikud teavitavad töötajat järelevalvemenetluse alustamisest ja kutsuvad ta Keeleinspektsiooni või lähevad töökohale. Töökohal toimuva kontrolli juures viibib tööandja või tema esindaja. Keeleametnikud selgitavad töötajale tema õigust võtta kirjaliku volituse alusel esindaja (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 13), samuti tema õigusi järelevalvemenetluses (HMS §-d 36, 37 ja 40). Töötaja tegeliku eesti keele oskuse kontroll kestab keskmiselt 15–20 minutit. Eesti keele oskuse vastavust nõutavale tasemele hinnatakse suulise vestluse ja kirjaliku töö alusel. Vestluse ja kirjaliku töö teema valikul lähtutakse ameti- või töökohal kehtivast keeleoskustaseme nõudest ja kontrollitava tööga seotud keelekasutusolukordadest. Suulist keeleoskust hinnatakse vestluse käigus. Hinnatakse küsimustest arusaamist, vastuste asjakohasust, sõnavara ulatust, grammatilist õigsust ning häälduse normikohasust. Kirjutamisoskuse hindamiseks palutakse kirjutada lühike tekst (olenevalt kehtestatud tasemest 60–200 sõna), mis on otseselt seotud tema tööga. Hindamisel arvestatakse ülesande täitmist (teksti vastavus ülesandele ja info asjakohasus), teksti ülesehitust (loogilisus, sidusus ja pikkus) ning keelekasutust (sõnavara ulatus ja kasutustäpsus, grammatika, õigekiri ning stiil). Kui kontrollimisel ilmneb, et keeleoskus ei vasta nõutavale tasemele, selgitab keeleametnik kontrollitavale tema keeleoskuse puudujääke ja annab soovitusi keeleoskuse parandamiseks. Kui keeleoskus tervikuna ei vasta kehtestatud tasemele, teeb keeleametnik ettekirjutuse saata töötaja tasemeeksamile. XX eesti keele oskust ametikohale kehtestatud C1-taseme nõuetele on Keeleinspektsioon kontrollinud kolmel korral. Esimest korda kontrolliti plaanilise järelevalve käigus kõigi Narva kohtumaja töötajate keeleoskust suulise vestluse käigus, mille tulemusel tuvastati, et XX eesti keele oskus ei vasta C1-tasemele, ning talle tehti ettekirjutus täiendada keeleoskust. Kahel järgmisel korral kontrolliti talle tehtud ettekirjutuse täitmist ning leiti, et XX keeleoskus ei ole oluliselt paranenud ning tehti ettekirjutus sooritada eesti keele tasemeeksam. XX vaidlustas ettekirjutuse ning Tallinna Halduskohus tühistas ettekirjutuse 08.01.2020 otsusega haldusasjas nr 3-19-1517. Keeleinspektsiooni poole pöördus 25.05.2020 Viru Maakohtu Narva kohtumaja kohtunik, kelle menetlusgrupis alustas XX kohtujuristina tööd alates 2020. a veebruarist. Kohtunikul tekkis XX-ga koostöö käigus kahtlus kaebaja eesti keele oskuse vastavuses C1-tasemele ning ta palus kontrollida XX keeleoskuse vastavust KeelS-s sätestatud C1-tasemele. Taotlusele oli lisatud väljavõtted XX koostatud dokumentidest. Inspektsioon hindas esitatud tekste ning tuvastas, et kohtujuristi koostatud tekstides on rohkesti õigekirja-, sõnakasutus- ja lausestusvigu. Koostatud tekstid on raskesti mõistetavad ega vasta eesti kirjakeele normile, rääkimata selge keele põhimõtete järgimisest. Sellest lähtuvalt alustas Keeleinspektsioon uut järelevalvemenetlust ning teavitas sellest XX ja tema tööandjat 22.06.2020 kirjaga nr 3-6/20/655.
11.Tallinna Halduskohtu 18.08.2020 määrusega tagastati XX kaebus. Järelevalvemenetluse algatamisega ei ole otsustatud, milline on menetluse tulemus. Puudub põhjus arvata, et järelevalvemenetlus rikub kaebaja õigusi. Kaebajal on võimalik taotleda pärast tema õigusi rikkuva haldusakti andmist halduskohtus selle tühistamist ja vajadusel esialgset õiguskaitset, sh haldusakti kehtivuse peatamist. Keelamiskaebuse esitamiseks ei ole piisav, et mõni muu isik võib järelevalvemenetluse läbiviimisele või selle lõpptulemusele mõnes teises kohtuasjas või haldusmenetluses tugineda, sh haldusasjas nr 3-19-2082 (vt ka halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 2). Kui 3(7)

3-20-1348 kaebaja leiab, et järelevalvemenetluse tulemusel tekkivad tõendid ei ole lubatavad või asjakohased, saab ta sellele teises haldus- või kohtumenetluses tugineda. Järelevalve algatamine on menetlustoiming, mis ei saa reeglina iseseisvalt isiku õiguseid rikkuda. Menetlustoiminguid on võimaldatud vaidlustada, kui riivatakse isiku mõnda muud õigust, mis jääb lõplikust haldusaktist väljapoole. Riigikohus on möönnud, et erinevate perioodide ja objektide üksteisele järgnevalt kontrollimine võib osutuda isikule ülemäära koormavaks ja seega õigusvastaseks (Riigikohtu 06.05.2005 otsus asjas nr 3-3-1-20-05, p 16). Sellisel juhul tuleb arvestada nii varasemate kontrollide arvu kui ka nende sisulist koormavust. Vastustaja on selgitanud, et reeglina vesteldakse isikuga 15–20 minutit ning palutakse kirjutada lühike tekst pikkusega 60–200 sõna. Tegemist ei ole järelevalvega, mille ettevalmistamiseks peaks kaebaja tegema rahalisi kulutusi või läbima tasulisi teste. Kaebajal tuleb näidata samu oskusi, mida ta igapäevatöös rakendab. Tallinna Halduskohtu 08.01.2020 otsusest nähtub, et kaebaja suhtes viidi esmane keelekontroll läbi 28.11.2017 ning 23.08.2018 ja 07.05.2019 esmase kontrolli järelkontrollid. Seega on kaebaja järjepidev kontrollimine tingitud sellest, et tal tuli oma keeleoskust täiendada. Halduskohtu otsusega tühistati kaebajale tehtud ettekirjutus ning Keeleameti 18.08.2020 vastuse kohaselt luges amet sellega järelevalvemenetluse lõppenuks. Halduskohus tühistas Keeleinspektsiooni otsuse põhjendamiskohustuse rikkumise tõttu ning järelevalve- ega kohtumenetluses ei ole kinnitatud kaebaja keeleoskuse piisavust. Seega ei ole uue järelevalvemenetluse algatamine ilmselgelt põhjendamatu ega vastuolus kaebaja õigustega (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 13.08.2020 määrus asjas nr 3-20-1348).

MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

12.XX palub 08.09.2020 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 18.08.2020 määrus ning teha uus määrus, millega saata asi tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Puudub ilmselge vajadus ja otstarve kaebaja eesti keele oskuse sagedaseks kontrollimiseks. Uue järelevalvemenetluse alustamine pärast nelja kuu möödumist Tallinna Halduskohtu otsuse nr 3-19-1517 jõustumisest on vastuolus õiguse üldpõhimõtetega, ennatlik, ebaproportsionaalne ja rikub kaebaja õigusi. Samuti rikutakse võrdse kohtlemise põhimõtet. Halduskohus tuvastas asjas nr 3-19-1517, et eelmised kontrollid viidi läbi menetlusreegleid rikkudes. Kontrollid kestsid üle kahe korra kauem kui eesti keele C1-taseme eksam ning kaebaja teiste kolleegide kontroll. 07.05.2020 toimunud kontrolli käigus tuli kaebajal kirjutada 10 minuti jooksul pikk tekst teemadel, mis ei seondu tema tööülesannete täitmisega. Pidevad keelekursused, tasulised eraõpetajad, advokaaditeenused, sõidud Tallinnasse jms iga uue kontrolli algatamisel toovad kaebajale kaasa rahalisi kulutusi. Kaebaja ei pea kohtus tõendama keeleoskuse piisavust. Seda tõendatakse nõuetekohase C1 keeletaseme eksami sooritamisel. C1-taseme eksami sooritas kaebaja 2015. aastal 64 punktiga ning sai vastava tunnistuse. Halduskohtu viide 28.11.2017, 23.08.2018 ja 07.05.2019 lõpetatud kontrollidele ning nende tulemustele ei ole asjakohane. Kaebaja ei vaidlustanud 28.11.2017 ja 23.08.2018 ettekirjutusi. Samuti ei vaidlustanud Keeleinspektsioon Tallinna Halduskohtu 08.01.2020 otsust asjas nr 3-19-1517. Halduskohtul ei olnud pädevust anda hinnang 08.02.2020 jõustunud kohtuotsusele.

4(7)

3-20-1348 Kaebaja vastab kohtute seaduse (KS) § 1251 lg 4 ning § 47 lg 1 p-de 1–3 nõuetele. Lisanõudeid seadus kohtujuristile ei esita (vt ka Tallinna Halduskohtu 08.01.2020 otsus asjas nr 3-19-1517, p 26). Puuduvad menetlusosaliste pretensioonid kaebaja keeleoskuse osas. Asjakohased ei ole väited, et kaebaja eesti keele valdamine võib negatiivselt mõjutada avalikku huvi. Seega on üleliia koormav nelja kontrolli korraldamine viimase kolme aasta jooksul ametniku suhtes, kes vastab kõigile kohtujuristile sätestatud nõuetele. Tööandja ei ole pädev hindama isiku keeleoskust (vt KeelS § 24 lg 1). Vastustaja kinnitas 23.08.2018 toimunud kontrolli käigus, et kaebaja eesti keele oskus on paranenud. Kõiki Narva kohtumaja töötajaid keeleametnikud ei kontrollinud. Kontrolliti vaid kohtujuriste, konsultante ja kordnikke. Ka kohtujuristide seas ei kontrollitud kõiki ametnikke. Seejuures kontrolliti kaebajat kolm korda nii suulise kui ka kirjaliku keeleoskuse osas. Arusaamatuks jääb, miks hinnatakse eesti keele oskuse vastavust suulise vestluse ja kirjaliku töö alusel. Kohtujuristi töö iseloom ei eelda suhtlemist menetlusosaliste või muude isikutega. Suhtlus kohtunikuga toimub kirjalikult. Kaebajale ei ole tutvustatud vastustajale esitatud dokumente. Lisaks koostab kaebaja kohtuniku jaoks dokumentide projekte, mida lõplikult kontrollib kohtunik. Tegemist on kohtu sisemise töökorralduse küsimusega. Samuti ei ole vastustaja kaebajale tutvustanud võimalust kasutada volitatud esindajat ega tema õigusi järelevalvemenetluses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

13.Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52– 54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
14.Kaebaja on määruskaebusele lisanud e-kirjade väljavõtted erinevatel konkurssidel osalemise tagasiside kohta (dtl-d 159–187) ja soovib nende võtmist haldusasja juurde. HKMS § 203 lg 2, § 185 lg 1 ja § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud.
15.Ringkonnakohus keeldub e-kirjade väljavõtete haldusasja materjalide juurde võtmisest. Määruskaebuse menetluses on vaidluse all küsimus sellest, kas XX-l on kaebeõigus Keeleinspektsiooni 22.06.2020 järelevalvemenetluse alustamise teatise vaidlustamiseks. Määruskaebusele lisatud konkursil osalemise vastused ei ole asja lahendamisel olulised ega aita tõendada vaidluse all olevaid küsimusi, sh kaebaja kaebeõiguse olemasolu. Eelneva tõttu tagastab ringkonnakohus määruskaebusele lisatud tõendi dtl-d 159–187. II
16.Määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).

5(7)

3-20-1348

17.Haldusakti andmisega päädivas menetluses tehtava menetlustoimingu peale võib esitada kaebuse kahel juhul: kui menetlustoiming rikub iseseisvalt ja tulevasest haldusaktist sõltumatult kaebaja materiaalseid õiguseid ja teiseks, kui menetlustoimingu õigusvastasus tingib vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise tulevikus (Riigikohtu 11.10.2018 määrus asjas nr 3-17-2132, p 8). Praegusel juhul ei ole kummagi olukorraga tegemist.
18.Tallinna Ringkonnakohus selgitas 13.08.2020 määruse asjas nr 3-20-1348 p-s 12, et Keeleinspektsiooni seisukohta järelevalvemenetluse alustamise osas ei saa pidada ilmselgelt põhjendamatuks, samuti ei saa väita, et menetlus ise rikuks kaebaja õigusi määral, et tekiks õigus vaidlustada järelevalvemenetlust lõpptulemust ära ootamata. Kaebaja eesmärk on saada õiguskaitset menetluse eeldatava lõpptulemuse vastu, mistõttu tuleb ära oodata lõplik otsus. Järelevalvemenetluse tulemusena kaebaja õigusi piirava haldusakti andmisel on kaebajal õigus see vaidlustada ning tugineda ka võimalikele menetluslikele rikkumistele. Sarnaselt on kaebaja vaidlustanud haldusasjas nr 3-19-1517 Keeleinspektsiooni 07.05.2019 järelkontrolli aktis tehtud ettekirjutuse eesti keele C1-taseme eksami sooritamiseks. Ringkonnakohus jääb nende seisukohtade juurde.
19.Keeleamet selgitas 18.08.2020 vastuses kohtunõudele, et inspektsiooni poole pöördus Viru Maakohtu Narva kohtumaja kohtunik, kellel on koostöö käigus XX-ga tekkinud kahtlus tema eesti keele oskuse vastavuses C1-tasemele ning ta palus kontrollida kaebaja keeleoskuse vastavust keeleseaduses sätestatud C1-tasemele. Taotlusele lisati väljavõtted XX koostatud dokumentidest. Vastustaja analüüsis esitatud tekste ning tuvastas, et koostatud tekstides on rohkesti õigekirja-, sõnakasutus- ja lausestusvigu. Koostatud tekstid on raskesti mõistetavad ega vasta eesti kirjakeele normile, rääkimata selge keele põhimõtete järgimisest. Vastustajal on järelevalvemenetluse algatamise osas suur kaalutlusruum (vt ka KeelS § 28 lg 1, § 30 lg 1 ja § 31 lg 1 p 3). Viidatud andemete alusel ei ole põhjust järeldada, et vaatamata asjaolule, et vaidlusalune järelevalvemenetlus on asja materjalidest nähtuvalt juba neljas, oleks vastustaja tegevus ilmselgelt põhjendamatu (vt Tallinna Ringkonnakohtu 13.08.2020 määrus asjas nr 3-20-1348, p 10).
20.See, et halduskohus tuvastas asjas nr 3-19-1517, et eelmised kontrollid viidi läbi menetlusreegleid rikkudes, ei anna alust asuda seisukohale, et järelevalve läbiviimine oleks lubamatu. Haldusasja materjalid ei viita sellele, et sõltumata menetluse lõpptulemusest oleks juba kontrollimenetluse alguses võimalik väita, et menetlus viiakse läbi menetlusreegleid rikkudes. Vastupidi, ringkonnakohtu arvates võib arvata, et vastustaja parandab oma halduspraktikat kohtulahendites antud suuniste järgi. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi menetlustoimingule, mis annaks alust arvata, et menetlusnorme rikutakse ka seekord. Halduskohus ei andnud vaidlustatud määruses õiguslikku hinnangut 08.01.2020 otsusele asjas nr 3-19-1517 ega 28.11.2017, 23.08.2018 ja 07.05.2019 kontrollidele. Samuti ei pidanud halduskohus praegusel juhul hindama kaebaja vastavust KS § 1251 lg-s 4 ning § 47 lõike 1 pdes 1–3 kehtestatud nõuetele. Menetluse läbiviimise järel on koormava haldusakti vaidlustamisel kohtul võimalik hinnata, kas kohtujuristile eesti keele oskuse nõude esitamine Vabariigi Valitsuse 20.06.2011 määrusega nr 84, mitte KS-ga, on õiguspärane.
21.Vastuväiteid osas, mis puudutavad kaebaja võimalikku ebavõrdset kohtlemist, tööiseloomust tulenevalt põhjendamatut suulise ning kirjaliku keeleoskuse kontrollimist, vastustajale esitatud dokumentidega tutvumist ja õiguste tutvustamist, on kaebajal võimalik esitada käimasoleva järelevalvemenetluse käigus. Haldusasja praeguses menetlusfaasis ei viita need väited sellele, et kaebaja suhtes läbi viidav kontrollimenetlus või selle tulemusel antav haldusakt oleks selgelt tema õigusi rikkuv. 6(7)

3-20-1348

22.Eelneva tõttu ei ole põhjendatud lubada ka keelamiskaebuse esitamist (HKMS § 45 lg 1). Kaebajal on kontrollimenetluse lõpptulemuse vaidlustamise näol efektiivsed õiguskaitsevahendid.
23.Määruskaebuses on kaebaja taotlenud asendada praeguses kohtumenetluses tehtavas lahendis tema nimi, isikukood, aadress ja muud andmed initsiaalide või tähemärkidega. Ringkonnakohus rahuldab taotluse HKMS § 175 lg-st 3 lähtuvalt. Kohtumääruse avaldamisel tuleb kaebaja eraelu puutumatuse kaitseks tema nimi asendada tähemärgiga. Muid taotluses nimetatud andmeid kohtumäärus ei sisalda.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-661/15Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20263-26-931/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium