XX ja YY kaebus Kose Vallavalitsuse 04.09.2019 korralduse nr 512 ja selle alusel 05.09.2019 väljastatud ehitusloa nr 1912271/24526 ning Kose Vallavalitsuse 18.02.2020 korralduse nr
tühistamisnõudes
Menetlusosalised Kaebajad – XX ja YY, volitatud esindaja vandeadvokaat Martin Kruus Vastustaja – Kose vald, volitatud esindaja Veljo Väärsi Kolmas isik – Elisa Eesti AS, volitatud esindaja Allan Aedmaa Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Muud selgitused
Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).
RESOLUTSIOON
Võtta asja materjalide juurde kaebuse lisad nr 1-6 (väljatrükk kinnistusraamatu andmetest (lisa 1); kirjavahetus Elisa Eesti AS-ga (lisa 2); kirjavahetus Kose vallaga ja sellele lisatud asendiplaan (lisa 3); projekteerimistingimused nr 1911802/04291 (lisa 4); ehitusluba nr 1912771/24526 (lisa 5) ja Maa-ameti kaardiserveri väljatrükk (lisa 6)); kaebajate 07.02.2020 menetlusdokumendi lisa 1 (Kose Vallavalitsuse 22.01.2020 teade nr 7-2.8/166); kaebajate 18.03.2020 menetlusdokumendi lisa 1 (Kose Vallavalitsuse 18.02.2020 korraldus nr 86); kaebajate 13.05.2020 menetlusdokumendi lisa 1 (kaebajate 18.03.2020 kiri ning selle lisadena edastatud eksperthinnang ning kuludokument) ja kaebajate 03.07.2020 menetlusdokumendi lisad (OÜ LAHE Kinnisvara Hindamine arve nr 10267; maksekorraldus nr 155; advokaadibüroo Vilippus Polman Partnerid arved nr 191219, 230120, 170320, 10720, 18.01.2020 maksekorraldus ning 03.07.2020 kassa sissetuleku order nr 77).
3-19-2393 Võtta asja materjalide juurde vastustaja 06.01.2020 menetlusdokumendi lisad nr 1-4 (ehitusloa taotlus (lisa 1); ehitusprojekt (lisa 2); vallavalitsuse korraldus nr 512 (lisa 3) ja volikiri (lisa 4)); 03.03.2020 menetlusdokumendi lisa 1 (Kose Vallavalitsuse 18.02.2020 korraldus nr 86) ning 13.05.2020 menetlusdokumendi lisad nr 1-3 (teade haldusmenetluse uuendamisest (lisa 1); kaebajate 07.02.2020 seisukoht (lisa 2) ja kolmanda isiku 31.01.2020 seisukoht (lisa 3)).
Võtta asja materjalide juurde kolmanda isiku 06.01.2020 menetlusdokumendi lisad 14 (raadiosidemasti planeeritud asukoht (lisa 1); AS Empower akt (lisa 2); AS Empower garantiikiri (lisa 3) ja volikiri (lisa 4)); 31.01.2020 menetlusdokumendi lisa 1 (Elisa 31.01.2020 kiri Kose Vallavalitsusele); 10.06.2020 menetlusdokumendi lisad nr 1-2 (ITL kiri (lisa nr 1) ja MKM vastuskiri (lisa 2)) ning 03.07.2020 menetlusdokumendi lisad nr 14 (mastide kaart (lisa 1), piirangute kaart (lisa 2), leviala mastiga (lisa 3) ja leviala mastita (lisa 4)).
Jätta XXi ja YYi kaebus rahuldamata.
Mõista Kose vallalt XXi ja YYi kasuks solidaarselt välja menetluskulud 2959,20 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulu nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 02.09.2020 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
XXile ja YYile kuulub ühisvarana kinnisasi aadressil Metsa, Nõmmeri küla, Kose vald, Harjumaa (registriosa nr 8554502). XXi ja YYi kinnistu piirneb kinnistuga, mille aadressiks on Paunküla metskond 320 (katastritunnus 36302:002:0497), Nõmmeri küla, Kose vald, Harjumaa.
2(15)
3-19-2393 Kose Vallavalitsuse 04.09.2019 korraldusega nr 512 anti ehitusluba elektroonilise side võrgu rajatise (mobiilsidemast) rajamiseks lähiaadressil Paunküla metskond 320 (katastritunnus 36302:002:0497), Nõmmeri küla, Kose vald, Harjumaa.
3.Kose Vallavalitsus väljastas 04.09.2019 korralduse nr 512 alusel 05.09.2019 ehitusloa nr 1912271/24526 mobiilsidemasti püstitamiseks kinnistule aadressiga Paunküla metskond 320, Nõmmeri küla, Kose vald, Harjumaa.
4.XX ja YY esitasid 20.12.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Kose Vallavalitsuse 05.09.2019 ehitusloa nr 1912271/24526 tühistamisnõudes.
Kose Vallavalitsuse 18.02.2020 korraldusega nr 86 uuendati haldusmenetlus ning tunnistati Kose Vallavalitsuse 04.09.2019 korraldus nr 512 ning selle alusel antud ehitusluba nr 1912271/24526 õiguspäraseks.
Kaebajad esitasid 18.03.2020 kaebuse täienduse, milles palusid tühistada Kose Vallavalitsuse 18.02.2020 korraldus nr 86.
7.Tallinna Halduskohtu 18.06.2020 määrusega võeti menetlusse Kose Vallavalitsuse 18.02.2020 korralduse nr 86 tühistamisnõue (resolutsiooni punkt 1).
Tallinna Halduskohtu 08.06.2020 kohtunõudega paluti Maanteeametil teatada, kas nn Kukepala raadiosidemasti asukohale oleks olnud alternatiive mistahes suunal või oli tegemist ainuvõimaliku asukohaga.
Maanteeamet vastas kohtunõudele 16.06.2020, et kolmandale isikule kuuluvate tehnorajatiste, sh mobiilsidemastide asukohtade määramisel ja nende asukohtade kooskõlastamisel lähtub Maanteeamet kehtivatest õigusaktidest ning normdokumentidest. Avalikult kasutatavate teedega vahetult piirnevate tehnovõrkude kavandamisel tuleb muuhulgas arvestada ka majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ tooduga. Nimetatud normide punkti 8.2 lõike 2 kohaselt peab maanteega lõikumisel side- või elektriliini posti või maantee läheduses ükskõik mis otstarbega masti kaugus muldkeha servast olema vähemalt võrdne selle posti või masti kõrgusega. Teega vahetult piirnevate tehnovõrkude kavandamisel tuleb arvestada ka ehitusseadustikus (EhS) toodud ehitise, sh avalikult kasutatava tee kaitsevööndi regulatsiooniga (EhS §-d 70-72). Juhul, kui planeeritav tehnovõrk või –rajatis ei takista planeeritavate või perspektiivsete tee või teega seotud päraldiste rajamist ja/või hooldamist, puudub Maanteeametil alus planeeritava tehnovõrgu või –rajatise ja selle asukoha osas piiranguid seada. Seega puudub Maanteeametil alus väita, et Kukepala raadiosidemasti asukohale ei oleks olnud alternatiive ning tegemist oli ainuvõimaliku asukohaga.
KAEBAJATE SEISUKOHAD
10.Kose Vallavalitsuse 40.09.2019 korraldus nr 512 ning selle alusel antud ehitusluba nr 1912271/24526 on õigusvastased, kuivõrd kaebajad on jäetud ehitusloamenetlusse kaasamata. Ehitusluba on diskretsiooniotsus. Kaalutlusreeglite olulise rikkumise või eiramisega kaasnevat minetust ei ole üldjuhul võimalik haldusakti vaidlustamisel kohtumenetluses kõrvaldada. Käesoleval juhul ei olnud haldusorganil võimalik arvestada kaalutlusotsuse tegemisel kaebajate huviga, kuivõrd haldusorgan ei ole pöördunud kaebajate kui naaberkinnistu omanike poole ehitusloamenetluses. Mobiilsidemasti
3(15)
3-19-2393 rajamine elamu vahetusse lähedusse on asjaolu, mille puhul peab haldusorgan sedastama elamu omaniku või valdaja põhiõiguste riive võimalikkuse ning vastavad isikud ehitusloa menetlusse kaasama (vt Riigikohtu 11.10.2019 otsus nr 3-152232, p 8.3).
11.Arvestades ehitusloa esemeks oleva rajatise mahtu ja asukohta ei saanud vastustajal tekkida kahtlust, et sellise objekti rajamine võib puudutada kaebajate huvi. Asendiplaanilt nähtub, et masti kõrgusega võrdne mõtteline ringjoon ulatub enam kui 30 m ulatuses kaebajate kinnistule. Maa-ameti kaardiserveri väljatrüki põhjal on tuvastatav, et vastava perimeetri sisse jäävad osaliselt ka kaebajate kinnistul asuvad hooned, mida ei ole asendiplaanile märgitud. Mast on planeeritud kaebajate elumajast u 100 meetri kaugusele ning selline ehitis on talukompleksi vahetus läheduses ilmselgelt esteetiliselt ebasobiv ning vähendab oluliselt kaebajate kinnistu väärtust. On üldteada asjaolu, et enamikele inimestele on vastumeelne soetada eluruume kõrgepingeliinide ja mobiilsidemastide vahetusse lähedusse, kuivõrd nendest lähtuva kiirgusfooni mõju inimeste tervisele ei ole lõplikult tuvastatud. Lisaks kaasneb tõmmitsatega kõrgrajatiste puhul juba suhteliselt mõõduka tuulega häiriv ning kestev mürafoon, mis tekib tõmmitsate trossidele tuulega kaasnevast vibratsioonist. Arvestades masti kaugust kaebajate elumajast on selge, et selline ehitustehniline lahendus on elukeskkonda sobimatu ja seda ebamõistlikult häiriv. Kaebajad on esitanud kutselise kinnisvarahindaja poolt koostatud ekspertiisiakti, millest nähtub, et kaebajatele kuuluva kinnisasja väärtuse langus on 1800 eurot. Seega on negatiivne mõju kaebajate varalistele õigustele tõendatud.
12.Vastustaja ei ole andnud mingisugust hinnangut vaidlusaluse ehitise asukohavaliku ja keskkonda sobivuse osas. Kaebajad on veendunud, et kasvõi sama kinnisasja raames oleks olnud võimalik leida mobiilsidemastile sobivaim asukoht. Käesolevaks ajaks pole lõpuni selge, miks ei olnud objektiivselt võimalik leida mobiilsidemastile alternatiivne asukoht, kus see naaberkinnistu omanike huve vähem riivab ning ilma, et sellest oleks muutunud masti abil tekkiva sideteenuse kvaliteet. Asjas ei ole esitatud ühtegi sõltumatu isiku seisukohta, mis sellise võimaluse välistaks või sellise alternatiivi ebaproportsionaalsust tõendaks. Maanteeameti poolt esitatud seisukoha põhjal saab järeldada, et tegelikkuses ei ole alternatiivseid asukohti naaberkinnistute omanike huvide seisukohalt lähtuvalt kaalutudki. Asjaolu, et täna kaasneks juba püstitatud masti teisaldamisega kulu, on mõistetav, kuid see ei saa olla aluseks valiku õigustamisele olukorras, kus masti püstitamisega seonduvat kulu ei olnud veel kantud. Rikkumise tõttu tekkinud lisakulu ei saa automaatselt kaaluda üles kaebajate varaliste õiguste riivet.
13.Kose Vallavalitsuse 18.02.2020 korraldus nr 86 on õigusvastane haldusakt. Õige ei ole vastustaja seisukoht, mille kohaselt on käesoleva vaidluse esemeks Kose Vallavalitsuse 04.09.2019 korraldus nr 512. Kaebajate õigusi puudutav haldusakt on korralduse alusel välja antud ehitusluba nr 1912271/24526. Vallavalitsuse korraldus, mille alusel on ehitusluba välja antud võib olla küll iseseisvalt vaidlustatav eelhaldusakt, kuid ei too kaebajate huvide suhtes kaasa lõplikke tagajärgi. Ehitusloa tühistamise korral ei saa kehtima jääda asja menetlemise raames antud õigusvastased eelhaldusakti (sh Kose Vallavalitsuse korraldus nr 512). Menetlusaluselt isikult ei saa eeldada, et ta peab haldusakti vaidlustamise raames vaidlustama ka kõiki eelnenud menetluse käigus antud õigusvastaseid eelhaldusakte.
14.Haldusmenetluse uuendamise eeldused ei ole täidetud (haldusmenetluse seadus (HMS) § 44). Kaebajad ei ole esitanud vastustajale taotlust haldusmenetluse uuendamiseks. Halduskohtule esitatav kaebus selleks ei ole. Kehtiv seadus ei näe ette ka võimalust menetluse uuendamiseks haldusorgani enda initsiatiivil. Haldusorganil on uute asjaolude
4(15)
3-19-2393 ilmnemisel võimalik varasem haldusakt tühistada ja anda uus õiguspärane haldusakt. Ka ei ole ära langenud ükski kaebajate õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu või õigusnorm, samuti ei esine uusi asjaolusid ega ole ilmnenud uusi tõendeid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada. Vastustaja on jätnud nõuetekohase kaalumise läbiviimata. Vastustajal puudub pädevus tunnistada käesolevas asjas vaidlustatud haldusakt õiguspäraseks. Selline pädevus saab olla üksnes halduskohtul. Seetõttu ei saa ka 18.02.2020 korraldus nr 86 olla kehtiv ega õiguspärane.
15.Juhul kui kohus asub siiski seisukohale, et vaatamata vastustaja poolsetele rikkumistele tuleb kaebajatel ülekaalukast avalikust huvist lähtuvalt ebaseaduslikult välja antud haldusaktiga kaasnevat tagajärge taluda ning haldusaktid jäävad kehtima, paluvad kaebajad, et kohus jätaks kaebajate poolt menetluses kantud kulud HKMS § 108 lg 61 alusel täielikult vastustaja kanda.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
16.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
17.Tõendatud on masti ainus sobiv asukoht tehnilisest, keskkonnakaitselisest ja teeplaneerimise seisukohast. Masti asukohavalikuga ei rikutud kehtivat õigust ning sellega ei kaasnenud kaebajate omandipõhiõiguse riivet. Vaidlustatud korraldused ja ehitusluba on õiguspärased.
18.Valitseb kaalukas avalik huvi tagada uue üleriigilise tähtsusega teelõigul mobiilside, mobiilse andmeside ja hädaabiteenistuste kättesaadavus. Samuti on avalikuks huviks, et antud piirkonnas paranevad kohalike elanike sidevõimalused ja sidekvaliteet. Märgitud avalikku huvi mobiilsidemast oma praeguses asukohas täidabki. Mast ei ole olemuslikult ebaesteetiline ning põhimõtteliselt on väär tehnorajatiste rajamise õiguspärasust hinnata esteetilistes kategooriates. Kaebajate kinnistu paikneb 4-realise Tallinn-Tartu-VõruLuhamaa teetrassi ääres ning on ilmselge, et teetrassilt kanduv müra, saaste jms häirida võivad mõjutused on suuremad, kui masti puhul.
19.Vastustaja ei saanud haldusmenetluses asuda kolmanda isiku eest valima masti konkreetset asukohta kinnistul. Asja materjalidest nähtuvalt teostati asukohavalik väga mitmete organisatsioonide koostöös arvestades spetsiifilisi asjaolusid. Vastustaja ei tuvastanud asukohavalikuga õigussätete rikkumist. Kaebajad ei esitanud oma paljasõnalise väite kinnituseks tõendeid, millele toetudes tuleks eelistada masti teist asukohta kinnistul. Kaebajad ei oleks saanud eelnevas haldusmenetluses sekkuda masti asukoha küsimusse põhjusel, et valikuga ei rikutud kehtivat materiaalõigust. Seetõttu puudub kaebajatel võimalus mõjutada masti asukoha küsimust ka halduskohtumenetluse käigus.
20.Kaebuses ei ole selgesõnaliselt märgitud kaebajate omandiõiguse rikkumist. Kaebajate väitel vähendas masti püstitamine naaberkinnistule nende kinnistu väärtust. Väärtuse vähenemise väide on paljasõnaline ja tõendamata. Nimetatud asjaolu ei muutuks oluliseks ka usaldusväärsete tõendite korral. Iga omanik peab kandma ise vara väärtuse vähenemise riski objektiivse ja seadusliku olukorra puhul. Kaebajate väidetav omandiõiguse rikkumine ei anna seaduslikku alust sekkuda või takistada kolmanda isiku õiguspärast tegevust
5(15)
3-19-2393 kinnistul. Kaebajate poolt masti asukoha muutmissoovi võiks tõlgendada riigi omandiõiguse riivena.
21.Riigikohtu lahendi nr 3-14-52416 punktide 14, 24, 27 koostoimes sõltub haldusakti tühistamine sellest, kas ärakuulamata jätmine võis mõjutada haldusakti andmist (HMS § 58). 22. Haldusmenetluse uuendamise käigus on selgunud, et menetlusnõuete väidetav rikkumine (kaalutlusviga kaasamise küsimuses) ei viinud sisuliselt õigusvastase otsuseni (HMS § 58). Haldusmenetluse uuendamise käigust nähtuvalt oleks vastustaja saanud kaebajate kohesel kaasamisel teada nende paljasõnalised väited. Seega ei oleks kaebajate kaasamine mõjutanud korralduse nr 512 väljaandmist. Vastustaja kaasas kaebajad ja kolmanda isiku uuendatud haldusmenetlusse. Kahjuks ei kasutanud kaebajad neile antud võimalust uuendatud haldusmenetluses täiendavate väidete või tõendite esitamiseks.
23.Haldusmenetluse uuendamine oli õiguspärane ja lubatav (vt Riigikohtu lahendid nr 3-3180-10, p 21; nr 3-16-781/50, p 17.1; nr 3-3-1-36-04, p 13). Puudub võimalus sisult seadusliku haldusakti tühistamiseks, olenemata seaduslikkuse põhjenduseks asjaolude esitamisest või esitamata jätmisest. Seaduseelnõu SE 496 seletuskirjas (lk 18) märgitakse seoses HKMS § 108 lg-ga 61, et üksnes HMS § 58 olukord ei anna alust menetluskulude jagamisel erandi tegemiseks. Kohtumenetlust ei oleks saanud antud asjas vältida, seda on kohtupraktikas arvestatud HKMS § 108 lg 61 rakendamisel (lahend nr 3-18-135, p 17.1 ja lahend nr 3-17-452, p 16).
24.Kaebajate eesmärgiks oli kohtukulude väljamõistmine. Vastustaja mulje kohaselt pidasid kaebajad juba kaebuse esitamisel silmas vastustaja „karistamist“ võimalikult suurte kohtukuludega. Kaebajad ignoreerisid HKMS § 108 lg 61 sõnastust. Kaebajad tegid viite kohtu seisukohale, mille kohaselt võib märgitud normist lähtuda ka antud asjas, kuna korralduses puuduvad kaalutlused seoses kaebajate subjektiivsete õigustega. Vastustaja ei nõustu kohtu arvamusega. Subjektiivsete õiguste küsimus ei ole olnud antud menetluses HKMS § 108 lg 61 koosseisuliseks asjaoluks, millest sõltuks korralduse (mitte)tühistamine. Masti kui seadusliku ehitise talumiskohustus tuleneb Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-64-02 punktist 16 ning see ei sõltu antud asjas subjektiivsete õigustega seotud põhjendustest. Vastasel juhul peaks kohus esile tooma subjektiivse õigusega seotud konkreetse asjaolu, mis määraks korralduse (mitte)tühistamise. Ilmselgelt ei oleks selleks kaalukeeleks kaebaja paljasõnaline väide masti võimalikust asukohast kinnistu teises otsas. Kohus on eelnevalt pidanud subjektiivsete õiguste võimaliku rikkumise küsimust silmas kaasamise kohustuslikkuse põhjendamisel.
25.Kaebajad tõlgendasid Maanteeameti seisukohta omakasuliselt. Maanteeameti pädevuse piires võiks masti püstitada mistahes kohta maantee ääres, kui järgitud on Maanteeameti kirjas toodud õigusnorme. Asjas olevate tõendite kohaselt oli masti asukoht ainuvõimalik tehnilistest, keskkonnakaitselisest ja teeplaneerimise seisukohast.
26.Tegelikult ei soovinudki kaebajad haldusmenetlusse kaasamist. Vastustajale jääb arusaamatuks, kuidas vastustaja 18.02.2020 korraldus rikkus kaebajate huve. Haldusmenetlus uuendati eesmärgiga kaasata kaebajad menetlusse, et saada teada nende vastuväited masti püstitamisele. Keeldumine uuendamismenetluses osalemisest näitab, et kaebajate peamine etteheide vastustajale mittekaasamise küsimuses oli otsitud.
6(15)
3-19-2393
27.Kaebajad püüavad jätkuvalt vältida HMS § 58 rakendamist. Antud asja ei ole kaebajad väitnud, et mittekaasamine mõjutas otsustamist. Vastustaja palub kohtul välja selgitada, kas asjas oli materiaalõiguslik asjaolu, mille teadasaamine kaebajate kohesel kaasamisel oleks mõjutanud otsustamist.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD
28.Kolmas isik palub jätta kaebus rahuldamata.
29.Vajadus nn Kukepala raadiosidemasti järele tekkis põhjusel, et riigi poolt asuti rajama Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa uut 4-realist üleriikliku tähtsusega maanteetrassi, mis muude kommunikatsioonide kõrval tuleb katta ka kvaliteetse sidega. Selles osas valitseb ülekaalukas avalik huvi. Kuna uus maanteetrass läbib väheasustatud ja metsaseid piirkondi, oli kavandatud maanteetrassil olemasolev sidekvaliteet kõigi 3 Eestis tegutseva mobiilsideoperaatori puhul maanteetrassi teenindamiseks ebapiisav. Kvaliteetse side tagamiseks trassil oli vaja rajada piki maanteetrassi kokku minimaalselt 3 uut mobiilsidemasti, millest iga operaator pidi rajama ühe ning võimaldama teistel mobiilsideoperaatoritel masti ühiskasutust masti mobiilside võrguseadmete paigaldamise näol.
30.Iga konkreetse mobiilsideoperaatori puhul algas masti asukoha planeerimine mobiilsideoperaatori võrguplaneerijate tööst, kes leidsid arvutimodulatsioonide abil vastavas leviga katmist vajavas piirkonnas optimaalseima geograafilise asukoha (arvestades antud piirkonda ümbritsevate, olemasolevate mastide ja tugijaamade leviulatust ja –tugevust, levisuundasid, signaali levi soodustavaid ja takistavaid tegureid jne), eesmärgiga et paigaldatav mast sobituks eelkõige operaatori enda mobiilsidevõrgu arhitektuuri ning paigaldatava masti abil saaks maksimaalselt kvaliteetse side. Vastavast geograafilisest punktist väljapoole liikudes masti efektiivsus väheneb ja teatud distantsi pärast tekiks olukord, kus ühe masti asemel tuleks vastavas piirkonnas levi parandamiseks paigaldada kaks masti. Antud juhul tuli arvestada ka, et masti asukoht sobiks teiste mobiilsideoperaatorite võrgu arhitektuuri selliselt, et uus maanteetrass saaks täies ulatuses kvaliteetse sidega kaetud. Võrguplaneerijate töö tulem masti asukoha planeerimisel võeti omakorda sisendiks edasisse kooskõlastamisprotsessi erinevate isikute ja institutsioonidega. Kuivõrd masti püstitamise vajadus tulenes uue üleriikliku tähtsusega maanteetrassi ehitusest, mida koordineerib Maanteeamet, siis tuli lisaks teiste mobiilsidevõrgu operaatorite (Telia Eesti AS ja Tele2 Eesti AS) nõuetele arvestada eelkõige Maanteeameti nõuete ja seatavate tingimustega (nt masti kaugus maanteetrassi telgjoonest, juurdepääsuteed jms), aga samuti Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM), Terviseameti, maaomaniku Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK), masti elektrienergiaga varustaja Elektrilevi AS, Eesti Lairiba Arengu Sihtasutuse (edaspidi ELASA) kui üleriigilise optikavõrgu rajaja jms isikute ning institutsioonide nõuetega.
31.Kooskõlastamiste käigus selgus, et mobiilsidevõrgu operaatorite poolt algselt maanteetrassi katmiseks väljapakutud 3 masti asukohta ei sobinud. Eesti sideettevõtjate katusorganisatsiooni Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (kuhu kuulub ka kolmas isik) 30.05.2018 kirjas nr 5.1-1/74 MKM-le pakuti lisaks muudele antud trassilõiguga seotud teemadele välja 3 mobiilsidemasti osas võimalikud mastide asukohtade koordinaadid uue maanteetrassi mobiilsideleviga katmiseks. MKM 05.07.2018 vastuskirjas nr 1.15572018/5960 märgiti, et pakutud algsed asukohad ei sobi ja juhiti 7(15)
3-19-2393 tähelepanu vajadusele arvestada raadiomastide asukoha valikul maanteetrassile projekteeritud ökoduktidega ning paluti sobivate mobiilsidemastide asukohtade, sobivate juurdepääsude jms leidmisel pöörduda Maanteeameti poole. Seega oli maanteetrassi sidega katmiseks vaja mastide planeeritud asukohtasid muuta. Seetõttu ei olnud nn Kukepala masti praeguse asukoha näol tegemist Elisa Eesti AS-i esmase ja eelistatuima valikuga. Mobiilsidevõrgu rajamise praktikas võib kooskõlastamise protsessis selguda, et mastile on mitmeid võimalikke asukohti. Antud juhul aga Kukepala raadiosidemastile rohkem täiendavaid alternatiivseid asukohti ei leitud. Seetõttu esitas kolmas isik vastustajale koos ehitusloa taotlusega üksnes praeguse Kukepala masti geograafilised koordinaadid ning Kose vald saatis kolmandale isikule teadaolevalt selle asukohainfo omakorda kooskõlastamiseks Maanteeametile.
32.Kukepala mast on trassil Tallinna poolt vaadates kolmas ehk viimane. Seetõttu peab selle leviala ulatuma kuni järgmiste, Tartu suunas jäävate olemasolevate mastide levialadeni. Näitlikustamaks asjaolu, et masti asukohavalikul ei olnud lisaks Kukepala masti praegusele asukohale rohkem alternatiive, on piirkonna kaardile (03.07.2020 menetlusdokumendi lisa 2) märgitud punase sõõriga planeeritava ökodukti mõjuala, kuhu masti rajada ei ole lubatud. Kuna mast peab pakkuma sidet eelkõige piki maanteetrassi, ei või masti asukohta planeerida maanteetrassist kaugemale. Seega oli masti asukohta võimalik liigutada vaid piki teed paralleelselt sellega. Masti ei olnud võimalik panna teisele poole ökodukti ehk teisele poole ökodukti piirangutsooni Tartu suunas, kuna siis oleks tekkinud enne järgmist Tartu poole jäävat masti teetrassil (Silmsi mast; 30.07.2020 menetlusdokumendi lisa 1) leviauk. Seega oli masti võimalik liigutada vaid piki trassi Tallinna suunas nii minimaalselt kui võimalik. Masti liigutamisel piki teetrassi Tallinna poole oli seda võimalik planeerida vaid Tallinna poolt vaadates vasakut kätt jäävale teepoolele (kus Kukepala mast ka praegu paikneb), sest paremal pool teed puudub võimalus masti elektriga varustamiseks. Vasakul pool teed on 30.07.2020 menetlusdokumendi lisa 2 kaardil näha elektriliiniga ühendamise võimalus – elektriliini tähistab kaardil lillat värvi joon ja kirje „33983 ÕL mast 1“. Seda elektriliini kasutataksegi Kukepala masti ühendamiseks. Samuti oli keskkonnakaitselisest aspektist oluline, et mastialusel krundil ei oleks vaja puid maha võtta, et masti paigaldamiseks oleks maaomaniku nõusolek. Kukepala masti puhul olid kõik vajalikud tingimused täidetud ning alternatiivsed mastikohad puudusid. Kukepala masti praeguses asukohas tuli mast projekteerida täpselt kinnistul olemasolevale lagendikule, ülejäänud kinnistul kasvab kõrge mets ja masti kinnistul sinna planeerimine ei olnud võimalik juba pelgalt keskkonnakaitselisest aspektist lähtuvalt. Kinnistu Tartu poolses osas on ka pinnareljeef sobimatu, kuna seal maapind tõuseb ja tekib kõrguste vahe, mast aga vajab tasast aluspinda. Lisaks oleks olnud kaugemal juurdepääs teele ja elektriliitumine, samuti oleks masti projekteerimine keset metsa halvendanud leviulatust. Kukepala masti alune kinnistu on ka sedavõrd väike, et juba masti mahutamine kinnistu piiridesse oli keeruline (vt 06.01.2020 menetlusdokumendi lisa 1).
33.Tartu poolt vaadates teest paremat kätt jääv Kõrve kinnistu masti asukohaks ei sobinud, kuna pärast uue maanteetrassi rajamist puudub sellele juurdepääsutee, kinnistul on kõrghaljastus, elektriühendus jääks kaugele ja see maatükk on ka maantee piirangutsoonis. Järgmine kinnistu ongi Kukepala masti praegune asukoht. Veel edasi on järgmised teega piirnevad kinnistud taas maanteepiirangutsoonis ja piirangutsoonist üle jäävale alale mast ei mahuks. Sealt edasi jääks aga mast juba Tartu suuna katmiseks ja levialaga järgmise mastini ulatumiseks liiga kaugele (vt 03.07.2020 menetlusdokumendile lisatud leviala planeerimiskaardid; lisad 3 ja 4). Viidatud leviala planeerimiskaardid näitavad piirkonnas kolmanda isiku võrgu ennustuslikku leviolukorda koos Kukepala mastiga ja ilma selleta.
8(15)
3-19-2393 Kuivõrd aga leviala simulatsioonitarkvara lähtub piirkonna aluskaardil veel metsast, mitte puhtaks tehtud teetrassist, siis on neil kaartidel siniste joontega markeeritud eelduslikud levisuunad ja leviulatused.
34.Naaberkrundil hoone kasutamine suvilana ei tähenda, et kõikjal ümbruskonnas peaksid raadiosidemastid ja sidelevi puuduma. Arusaamatud on kaebajate väited, et mobiilsidemast neid häirib, kuivõrd kaebajate suvituskoht paikneb ehitatava 4-realise Tallinn-Tartu-VõruLuhamaa teetrassi ääres. On ilmselge, et teetrassilt kanduv müra, saaste jms häirida võivad mõjutused on suuremad, kui raadiosidemasti puhul.
35.Kaebuse kohaselt omandasid kaebajad neile kuuluva kinnistu 29.03.2018. Seega pidid kaebajad olema teadlikud, et nende soetatav kinnistu saab asuma uue 4-realise TallinnTartuVõru-Luhamaa teetrassi ääres, kui ka arvestama teetrassi sidega kindlustamiseks vajaminevate trassiäärsete raadiosidemastidega. Riigi põhimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa KoseMäo uue teelõigu kavandamise protsess on kestnud viimased 20 aastat ja olnud selle aja jooksul pidevalt avalikkuse ning meedia tähelepanu all.
36.Raadiosidemast ei ole olemuslikult ebaesteetiline ning põhimõtteliselt on väär siderajatiste nagu ka muude tehnorajatiste rajamise õiguspärasust hinnata esteetilistes kategooriates. Eksitav ja väär on kaebajate väide, et on üldteada asjaolu, et enamikele inimestele on vastumeelne soetada eluruume kõrgepingeliinide ja mobiilsidemastide vahetusse lähedusse, kuivõrd nendest lähtuva kiirgusfooni mõju inimese tervisele ei ole lõplikult tuvastatud. Raadiosidemast ei tekita kiirgusmõju, vaid on üksnes metallist kandekonstruktsioon. Mobiilsidesignaali väljastavad raadiomasti paigaldatavad antennid. Kolmanda isiku poolt paigaldatavad tugijaamad vastavad tervisekaitsenõuetele (vt 31.01.2020 menetlusdokumendi lisa 1).
37.Kaebajate viide, nagu oleks käesoleval juhul tegemist Riigikohtu 11.10.2019 lahendiga nr 3-15-2232 analoogse olukorraga, ei ole asjakohane. Käesoleval juhul on tegemist avalikku üleriigilist maanteetrassi teenindava raadiosidemastiga, mobiilsidemasti ei rajata elamu vahetusse lähedusse, vaid ca 100 meetri kaugusele kaebajate kinnistu piirist, suvitushoonest veelgi kaugemale ning kaebajate hoonetest eraldab seda mets. Kaebajad kasutavad kinnistut suvituskohana. Seetõttu ei pidanud haldusorgan sedastama elamu omaniku või valdaja põhiõiguste riive võimalikkust ning vastavad isikud ehitusloa menetlusse kaasama.
38.Kolmas isik tellis 17.12.2019 Terviseametilt raadiosageduste kasutamise tingimuste tervisekaitsealase uuringu seoses kolmanda isiku raadiosidemasti kavandatud püstitamisega Kose vallas asuvale kinnistule (katastritunnusega 36302:002:0497). Uuringutulemused koos Terviseameti poolsete kooskõlastustega saadeti Terviseameti poolt kolmandale isikule 07.01.2020 (vt 31.01.2020 menetlusdokumendi lisa 1).
39.Oletuslikud ja tõendamata on kaebajate väited nagu kaasneks tõmmitsatega kõrgrajatiste puhul juba suhteliselt mõõduka tuulega häiriv ning kestev mürafoon, mis tekib tõmmitsate trossidele tuulega kaasnevast vibratsioonist. Kolmanda isiku raadiosidemasti tootja on Aerial Oyj ning Aerial Oyj toodetud mastid on testitud ja sertifitseeritud Inspecta Sertifiointi Oy poolt (standard EN 1090 – 1:2009+A1:2011). Nimetatud raadiosidemast on projekteeritud taluma Eestis eksisteerivate ilmastikuoludest suuremaid koormusi ning peale paigaldamist teostab kolmas isik regulaarselt hoolduskontrolli.
40.Kaebajate esitatud kaebuse muudatus on alusetu ja põhjendamatu ning ka muudetud kujul kaebuse menetlemisel tuleks see jätta rahuldamata. 9(15)
3-19-2393
KOHTU PÕHJENDUSED
41.Kohus, hinnanud asjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
42.HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus asja materjalide juurde kaebuse lisad nr 1-6 (väljatrükk kinnistusraamatu andmetest (lisa 1); kirjavahetus Elisa Eesti AS-ga (lisa 2); kirjavahetus Kose vallaga ja sellele lisatud asendiplaan (lisa 3); projekteerimistingimused nr 1911802/04291 (lisa 4); ehitusluba nr 1912771/24526 (lisa 5) ja Maa-ameti kaardiserveri väljatrükk (lisa 6)); kaebajate 07.02.2020 menetlusdokumendi lisa 1 (Kose Vallavalitsuse 22.01.2020 teade nr 7-2.8/166); kaebajate 18.03.2020 menetlusdokumendi lisa 1 (Kose Vallavalitsuse 18.02.2020 korraldus nr 86); kaebajate 13.05.2020 menetlusdokumendi lisa 1 (kaebajate 18.03.2020 kiri ning selle lisadena edastatud eksperthinnang ning kuludokument) ja kaebajate 03.07.2020 menetlusdokumendi lisad (OÜ LAHE Kinnisvara Hindamine arve nr 10267; maksekorraldus nr 155; advokaadibüroo Vilippus Polman Partnerid arved nr 191219, 230120, 170320, 10720, 18.01.2020 maksekorraldus ning 03.07.2020 kassa sissetuleku order nr 77).
43.HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus asja materjalide juurde vastustaja 06.01.2020 menetlusdokumendi lisad nr 1-4 (ehitusloa taotlus (lisa 1); ehitusprojekt (lisa 2); vallavalitsuse korraldus nr 512 (lisa 3) ja volikiri (lisa 4)); 03.03.2020 menetlusdokumendi lisa 1 (Kose Vallavalitsuse 18.02.2020 korraldus nr 86) ja 13.05.2020 menetlusdokumendi lisad nr 1-3 (teade haldusmenetluse uuendamisest (lisa 1); kaebajate 07.02.2020 seisukoht (lisa 2) ning kolmanda isiku 31.01.2020 seisukoht (lisa 3)).
44.HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus asja materjalide juurde kolmanda isiku 06.01.2020 menetlusdokumendi lisad nr 1-4 (raadiosidemasti planeeritud asukoht (lisa 1); AS Empower akt (lisa 2); AS Empower garantiikiri (lisa 3) ja volikiri (lisa 4)); 31.01.2020 menetlusdokumendi lisa 1 (Elisa 31.01.2020 kiri Kose Vallavalitsusele); 10.06.2020 menetlusdokumendi lisad nr 1-2 (ITL kiri (lisa nr 1) ja MKM vastuskiri (lisa 2)) ning 03.07.2020 menetlusdokumendi lisad nr 1-4 (mastide kaart (lisa 1), piirangute kaart (lisa 2), leviala mastiga (lisa 3) ja leviala mastita (lisa 4)).
45.Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas Kose Vallavalitsuse 04.09.2019 korraldus nr 512 ja selle alusel 05.09.2019 väljastatud ehitusluba on õiguspärased, kuivõrd ehitusloa menetlusse on jäetud kaebajad, kui naaberkinnistu omanikud kaasamata ning nende huvidega arvestamata. Samuti on menetlusosaliste vahel vaidluse all, kas haldusmenetluse uuendamine oli lubatav ning 04.09.2019 korralduse nr 512 kehtetuks tunnistamata jätmine Kose Vallavalitsuse 18.02.2020 korraldusega nr 86 on õiguspärane.
46.Esmalt hindab kohus Kose Vallavalitsuse 04.09.2019 korralduse nr 512 ja selle alusel 05.09.2019 väljastatud ehitusloa õiguspärasust (I), seejärel käsitleb haldusmenetluse uuendamise lubatavust ning annab hinnangu Kose Vallavalitsuse 18.02.2020 korraldusele nr 86 (II) ning viimaks lahendab kaebuse ja jagab menetluskulud (III). I
47.Kose Vallavalitsuse 04.09.2019 korraldus nr 512 ning selle alusel väljastatud ehitusluba nr
10(15)
3-19-2393 1912271/24526 moodustavad ühtse terviku, mistõttu ei ole tegemist kahe eraldiseisva haldusaktiga.
48.Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54). Haldusmenetlusse tuleb kaasata isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt võib puudutada (HMS § 11 lg 1 p 3). Riigikohus on selgitanud, et haldusmenetlusse tuleb kaasata iga isik, kelle puhul on haldusülesannete hoolsal täitmisel võimalik ette näha, et tulevane haldusakt võib piirata tema õigusi; kaasamiseks ei pea isiku õiguste riive olema tõendatud – piisab mõistlikust kahtlusest (Riigikohtu halduskolleegiumi 08.10.2002 määrus nr 3-3-1-56-02, p 9; 11.10.2016 otsus nr 3-3-1-15-16, p 20 ning 20.02.2019 otsus nr 3-14-52416/72, p 13).
49.Kaebuse kohaselt rikub vaidlustatud ehitusluba kaebajate omandiõigust, kuivõrd mobiilsidemasti ehitamine kaebajate naaberkinnistule vähendab kaebajate kinnistu väärtust. Samuti on kaebajad seisukohal, et mobiilsidemasti tõmmitsate trosside vibratsiooniga kaasneb kestev mürafoon ning raadiosidemasti ehitamine kaebajate kinnistu naaberkinnistule on esteetiliselt ebasobiv. Seega on kaebuse kohaselt rikutud kaebajate omandiõigust (põhiseaduse § 32) ning õigust heaoluvajadustele vastavale keskkonnale (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 23 lg 1).
50.Seoses kaebajate väitega, et planeeritava mobiilsidemastiga kaasneb müra, märgib kohus järgmist. Vaidlust ei ole selles, et kaebajate kinnistu asub Tallinn-Tartu maantee ääres. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et kaebajate kinnistul olevatest hoonetest ca 103 m kaugusele planeeritav mobiilsidemast põhjustaks müranorme ületavat müra või seda sellisel määral, mis tingiks kaebajate õigusi riivava keskkonnahäiringu. Lisaks nõustub kohus kolmanda isikuga, et kaebajate kinnistu paikneb ehitatava 4-realise Tallinn-TartuVõru-Luhamaa teetrassi ääres ning on ilmselge, et teetrassilt kanduv müra, saaste jms häirida võivad mõjutused on suuremad, kui raadiosidemasti puhul. Ühtlasi on kolmas isik esitanud Terviseameti kooskõlastuse, et vaidlusalune mobiilsidemast vastab tervisekaitsenõuetele (vt kolmanda isiku 31.01.2020 menetlusdokumendi lisa 1).
51.Küll aga leiab kohus, et vastustaja oleks pidanud kaasama kaebajad ehitusloamenetlusse, kuivõrd pidi ette nägema, et kavandatav ehitusluba võib riivata kaebajate omandiõigust.
52.Asja materjalist nähtuvalt asub kaebajate kinnistu hajaasustuste piirkonnas (kaebuse lisa 6; dtl 28). Vaidlusaluse ehitusloaga on lubatud ehitada mobiilsidemast lähiaadressile Paunküla metskond 320 (katastritunnus 36302:002:0497), Nõmmeri küla, Kose vald, Harjumaa. Seejuures nähtub kohtule esitatud raadiosidemasti planeeritud asukoha kaardilt (kolmanda isiku 06.01.2020 menetlusdokumendi lisa 1), et planeeritud mobiilsidemast jääks kaebajate kinnistust kagu suunal. Samuti nähtub kaardilt, et kaebajate kinnistul asub Paunküla kinnistuga külgnevas ääres (kagu suunal) mets. Kolmas isik on selgitanud, et mobiilsidemast peab ulatuma üle puulatvade, et oleks tagatud mobiilside levi (kolmanda isiku 06.01.2020 menetlusdokument, p 9). Seega ei ole vaidlust osas, et kaebajate kinnistult on vaidlusalune mobiilsidemast nähtav. Seetõttu oleks vastustaja pidanud ette nägema, et tulevane haldusakt (ehitusluba) võib piirata kaebajate omandiõigust, kuivõrd visuaalne muutus kaebajate kinnistu naaberkinnistul võib mõjutada kaebajate kinnistu väärtust. Nii on ka Riigikohus selgitanud, et kinnisasja väärtust võib vähendada nii visuaalne muutus keskkonnas kui ka potentsiaalsete ostjate vastumeelsus mobiilsidemasti vahetusse lähedusse elamu soetamise vastu, isegi kui hirm kiirguse ees ei ole põhjendatud (Riigikohtu halduskolleegiumi 11.10.2019 otsus nr 3-15-2232, p 8.3). Lisaks on 11(15)
3-19-2393 käesoleval juhul kaebajad tõendanud, et vaidlusalune ehitusluba piiras nende omandiõigust. Vastavalt kohtule 13.05.2020 esitatud Lahe Kinnisvara Hindamine OÜ kutselise nooremhindaja Kadri Pohlaku ja kutselise hindaja Virgo Laansoo 12.03.2020 koostatud kinnisvara eksperthinnangule nr 0223-20 on kaebajate kinnistu väärtus langenud 1800 eurot naaberkinnistule mobiilsidemasti rajamisest tingituna (dtl 291).
53.Vaidlust ei ole selles, et kaebajaid haldusmenetlusse ei kaasatud ega võimaldatud neil oma seisukohtade esitamist (HMS § 40 lg 1). Seetõttu on tegemist formaalselt õigusvastase haldusaktiga.
54.Kohus nõustub kaebajatega, et ehitusluba on diskretsiooniotsus, milles tuleb ära näidata ka otsuse tegemisel arvesse võetud kaalutlused. Käesoleval juhul puuduvad vaidlustatud ehitusloas põhjendused osas, kas ja kui siis, millistel kaalutlustel langetati mobiilsidemasti asukohavalik RMK-le kuuluva Paunküla metskonna 320 kinnistu kasuks; samuti ei nähtu kaalutlusi seoses kõigi osapoolte huvide optimaalse arvestamisega. Seega on vaidlustatud ehitusluba põhjendamispuudustega ning ka seetõttu formaalselt õigusvastane (HMS § 56 lõiked 1-3). 55. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostades arvestada olulisi asjaolusid ja kaaluda põhjendatud huve. Halduse õigusakt peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes (HMS § 3 lg 2).
56.Kolmas isik on selgitanud, et Kukepala masti asukoht oli ainuvõimalik valik ning alternatiivid puudusid. Kolmanda isiku poolt 31.01.2020 vastustajale haldusmenetluse uuendamise menetluses esitatud seisukohast ja selle lisadest nähtub, et kõnesoleva mobiilsidemasti asukoha valikul arvestati mh asjaoluga, et see ei läheks konflikti riigi põhimaanteele nr 2 (Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa) planeeritud trassi ehitusprojekti järgsete ulukirajatistega (ökoduktidega). Nimelt pöördus Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit 30.05.2018 kirjaga nr 5.1-1/74 Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) poole pakkudes lisaks muudele antud trassilõiguga seotud teemadele välja 3 mobiilsidemasti võimalikku asukohta (koordinaadid) uue maanteetrassi mobiilsideleviga katmiseks (kolmanda isiku 31.01.2020 menetlusdokumendi lisa 2). MKM teatas 05.07.2018 vastuskirjas nr 1.15-572018/5960, et raadiosidemastide asukoha valikul on vajadus arvestada maanteetrassile projekteeritud ökoduktidega; väljapakutud Kukepala punkt asub ca 115 m Nõmmeri ökoduktist, kuid ulukiökoloogide seisukoha järgi peaks loomaläbipääsude ja mobiilsidemastide vahe olema vähemalt 500 m (kolmanda isiku 31.01.2020 menetlusdokumendi lisa 3). Elisa Eesti AS väitel tingis nimetatud asjaolu Kukepala masti asukoha ümberplaneerimise piki trassi Tallinna suunas, et tagada raadiomasti paiknemine vähemalt 500 m kaugusel lähimast loomaläbipääsust (Nõmmeri ökoduktist).
57.Lisaks on kolmas isik 03.07.2020 menetlusdokumendis selgitanud, et Kukepala mast on trassil Tallinna poolt vaadates kolmas ehk viimane. Seetõttu peab selle leviala ulatuma kuni järgmiste, Tartu suunas jäävate olemasolevate mastide levialadeni. Näitlikustamaks asjaolu, et masti asukohavalikul ei olnud lisaks Kukepala masti praegusele asukohale rohkem alternatiive, on piirkonna kaardile (03.07.2020 menetlusdokumendi lisa 2) märgitud punase sõõriga planeeritava ökodukti mõjuala, kuhu masti rajada ei ole lubatud. Kuna mast peab pakkuma sidet eelkõige piki maanteetrassi, ei või masti asukohta planeerida maanteetrassist kaugemale. Seega oli masti asukohta võimalik liigutada vaid piki teed paralleelselt sellega. Masti ei olnud võimalik panna teisele poole ökodukti ehk teisele poole ökodukti piirangutsooni Tartu suunas, kuna siis oleks tekkinud enne järgmist Tartu poole jäävat masti teetrassil (Silmsi mast; 30.07.2020 menetlusdokumendi lisa 1) leviauk. Seega oli masti võimalik liigutada vaid piki trassi Tallinna suunas nii minimaalselt kui võimalik. Masti liigutamisel piki teetrassi Tallinna poole oli seda võimalik planeerida vaid Tallinna poolt vaadates vasakut kätt jäävale teepoolele 12(15)
3-19-2393 (kus Kukepala mast ka praegu paikneb), sest paremal pool teed puudub võimalus masti elektriga varustamiseks. Vasakul pool teed on 30.07.2020 menetlusdokumendi lisa 2 kaardil näha elektriliiniga ühendamise võimalus – elektriliini tähistab kaardil lillat värvi joon ja kirje „33983 ÕL mast 1“. Seda elektriliini kasutataksegi Kukepala masti ühendamiseks. Samuti oli keskkonnakaitselisest aspektist oluline, et mastialusel krundil ei oleks vaja puid maha võtta, et masti paigaldamiseks oleks maaomaniku nõusolek. Kolmas isik lisab, et ka Paunküla metskonna 320 kinnistu pinnareljeef välistab masti liigutamise Tartu poole suunas, kuivõrd maapind seal tõuseb ja tekib kõrguste vahe, mast aga vajab tasast aluspinda. Ühtlasi on kolmas isik esitanud argumendid, miks ei olnud võimalik Kukepala masti rajada mõnele muule kinnistule (nagu nt Kõrve kinnistu, mis jääb Paunküla metskonna 320 kinnistust rajatava maantee poole).
58.Vastustaja on kohtumenetluses nõustunud kolmanda isikuga, et tegemist oli ainuvõimaliku asukohaga vaidlusaluse ehitusloa alusel rajatavale mobiilsidemastile.
59.Eelnevat kokkuvõttes on kohtu hinnangul kolmas isik veenvalt selgitanud ja tõendanud, miks pole Kukepala masti võimalik mujale rajada. Arvesse on võetud nii ökoduktide piiranguala (kolmanda isiku 31.01.2020 menetlusdokumendi lisa 3 ja 03.07.2020 menetlusdokumendi lisa 2), teiste mobiilsideoperaatorite mastide asukohti ning levialasid (kolmanda isiku 31.01.2020 menetlusdokumendi lisa 1); asjaolu, et kinnistul puid maha ei võetaks; maanteetrassi piiranguvööndit; asjaolu, et mast peab pakkuma sidet eelkõige piki maanteetrassi; masti elektriga varustamise võimalikkust (st elektriliinide asukohad) (kolmanda isiku 31.01.2020 menetlusdokumendi lisa 3) ning juurdepääsuteede olemasolu. Kuivõrd vaidlusaluse ehitusloa alusel rajatud mobiilsidemast on püstitatud eesmärgiga tagada mobiilside levi loodava maanteetrassi Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tarbeks, siis on tegemist avalikes huvides rajatava mastiga. Seetõttu ei näe kohus alust kahelda kolmanda isiku väidete usaldusväärsuses, mis puudutab rajatava masti võimalikku asukohta.
60.Kaebajad on õigesti leidnud, et Maanteeamet on oma vastuses 08.06.2020 kohtunõudele märkinud, et Maanteeametil puudub alus väita, et Kukepala raadiosidemasti asukohale ei oleks olnud alternatiive ning tegemist oli ainuvõimaliku asukohaga. Samas nõustub kohus siinkohal vastustajaga, et eeltoodu ei tähenda, et ilmtingimata esines mastile alternatiivseid asukohti. Maanteeameti vastuses on mh märgitud, et juhul, kui planeeritav tehnovõrk või –rajatis ei takista planeeritavate või perspektiivsete tee või teega seotud päraldiste rajamist ja/või hooldamist, puudub Maanteeametil alus planeeritava tehnovõrgu või –rajatise ja selle asukoha osas piiranguid seada. Nagu eelnevast nähtub on kolmas isik masti asukohavalikul võtnud arvesse lisaks maantee piiranguvööndile ka muid olulisi asjaolusid, mis said määravaks asukoha valikul (nt teiste mobiilsidemastide asukohad ja mobiilside levialad, elektriliinid, pinnareljeef, maaomaniku nõusolek, ökoduktide piirangutsoon).
61.Riigikohus on märkinud, et ehitusloa vaidlustamisel halduskohtus sõltub kaebuse rahuldamine asjaolust, kas ärakuulamisõiguse rikkumine võis mõjutada ehitusloa andmist (HMS § 58; Riigikohtu halduskolleegiumi 20.02.2019 otsus nr 3-14-52416, p 14).
62.Ülaltoodust lähtuvalt nõustub kohus vastustaja ja kolmanda isikuga, et kaebajate kaasamata jätmine ei saanud mõjutada ehitusluba sisuliselt, mistõttu ärakuulamisõiguse tagamata jätmine ei viinud materiaalõiguslikult õigusvastase otsuseni. Seetõttu leiab kohus, et HMS § 58 alusel ei kuulu Kose Vallavalitsuse 04.09.2019 korraldus nr 512 tühistamisele.
13(15)
3-19-2393
II
63.Kaebajad on vaidlustanud ka Kose Vallavalitsuse 18.02.2020 korralduse nr 86, millega tunnistati Kose Vallavalitsuse 04.09.2019 korraldus nr 512 ning selle alusel antud ehitusluba nr 1912271/24526 õiguspäraseks. Haldusmenetluse uuendamise tulemusel antav haldusakt, millega jäetakse esialgne haldusakt kehtetuks tunnistamata puudutab kaebajate subjektiivseid õigusi ning kaebajatele on õigus seda vaidlustada.
64.Kohus nõustub vastustajaga, et haldusmenetluse uuendamine oli lubatav. Riigikohus on selgitanud, et ka siis, kui menetluse uuendamine ei ole õigusnormist tulenevalt kohustuslik, ei ole uuendamine välistatud, kuid uuendamine ei tohi toimuda kergekäeliselt (Riigikohtu halduskolleegiumi 21.02.2011 otsus nr 3-3-1-80-10, p 21). Haldusorgani õigusele uuendada haldusmenetlus enda initsiatiivil, on Riigikohus viidanud ka oma lahendis nr 3-16-781 (p 17.1).
65.Vaidlusaluses haldusaktis on esitatud kaalutlused ja põhjendused, miks haldusorgani hinnangul on tõendatud masti ainus sobiv asukoht nii tehnilisest, keskkonnakaitselisest kui ka teeplaneerimise seisukohast. Kuigi vaidlusaluses korralduses on mööndud 04.09.2019 korralduse nr 512 formaalset õigusvastasust, siiski on tunnistatud nimetatud korraldus õiguspäraseks. Kohtu hinnangul tuleb seda mõista viisil, et haldusorgan on tunnistanud 04.09.2019 korralduse materiaalselt õiguspäraseks.
66.Haldusmenetluse uuendamine ei tähenda tingimata, et vastav haldusakt tuleb tühistada või muuta; uuendatud menetluses vaadatakse haldusakti tühistamise taotlus läbi vastavalt HMS
4.peatüki 3. ja 4. jaos sätestatule (Riigikohtu halduskolleegiumi 21.02.2011 otsus nr 3-3-1-8010, p 21). Kohtu hinnangul on Kose Vallavalitsuse 18.02.2020 korraldus nr 86 õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. III
67.Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus kaebuse rahuldamata.
68.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 61 võib vastustaja kanda jätta tühistamiskaebuse esitamisega seotud kaebaja menetluskulud juhul, kui kohus jätab oluliste põhjendamispuudustega haldusakti tühistamata eelkõige kohtumenetluses esitatud põhjenduste tõttu, millest kohtu hinnangul haldusorgan juhindus haldusakti andmisel. Käesoleval juhul puudub vaidlus osas, et vaidlustatud 04.09.2019 korraldus nr 512 on oluliste põhjendamispuudustega haldusakt. Samas on vastustaja esitanud kohtumenetluses põhjendused mobiilsidemasti asukohavaliku küsimuses, millest kohtu hinnangul haldusorgan juhindus vaidlusalust ehitusluba väljastades. Seetõttu ei ole välistatud, et kui haldusorgan oleks haldusmenetluse korrektselt läbi viinud ning 04.09.2019 korraldust nr 512 nõuetekohaselt põhjendanud, olnuks võimalik kohtumenetlust vältida. Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus kaebajate menetluskulud vastustajalt kaebajate kasuks välja.
69.HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud on väljamõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus (HKMS § 109 lg 11 ja § 103 lg 1 p 1). Kulude kandmise kohustuse tekkimist tõendab vastav arve.
70.Kaebajad on taotlenud vastustajalt välja mõista menetluskulud kokku 2959,20 eurot, millest õigusabikulud on 2419,20 eurot (sh käibemaks), riigilõiv 60 eurot ja kohtule esitatud ekspertiisiaktiga seotud kulu 480 eurot. Kaebajad on esitanud kohtule õigusabiteenuse 14(15)
3-19-2393 osutamist tõendavad advokaadibüroo Vilippus Polman Partnerid arved nr 191219, 230120, 170320 ja 10720 kogusummas 2419,20 eurot (sh käibemaks). Lisaks on kaebajad esitanud OÜ LAHE Kinnisvara Hindamine arve nr 10267 summas 480 eurot ning selle tasumist tõendava maksekorralduse. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb menetluskulu välja mõista koos arvel märgitud käibemaksuga (Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-54-12, p 22). Esitatud õigusabi arvete spetsifikatsioonist nähtub, et kaebajate õigusabikulud seonduvad käesoleva haldusasjaga. Kohtu hinnangul ei saa pidada õigusabikulu ega kulu kinnisasja ekspertiisile ülemääraseks või ebamõistlikuks. Riigilõivu on kaebajad tasunud 60 eurot ning seda saab teiselt poolelt kaebajate kasuks välja mõista (HKMS § 101 lõiked 1 ja 2 ning § 108 lg 1). Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus vastustajalt kaebajate kasuks solidaarselt välja menetluskulud 2959,20 eurot (sh riigilõiv 60 eurot, kulu õigusabile 2419,20 eurot ning dokumentaalse tõendi saamise kulud 480 eurot).
71.Vastustaja ja kolmanda isiku võimalikud menetluskulud jäävad nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Maria Brenner
15(15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.