SM, AV ja MV kaebus Saue Vallavalitsuse 14.02.2018 korralduse nr 211 ja 03.04.2019 ehitusloa nr 1912271/07616 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad – SM, AV ja MV, esindaja vandeadvokaat Martin Kruus Vastustaja – Saue vald, esindaja Kristi Saar Kolmas isik – Tele 2 Eesti Aktsiaselts, esindaja Kristi Mets
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 04.06.2020 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Saue valla apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Saue valla apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 04.06.2020 otsus haldusasjas nr 3-19-2003 muutmata.
2.Mõista Saue vallalt SM, AV ja MV kasuks välja apellatsioonimenetluse kulud kokku 748,80 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.02.2021. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-19-2003 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Saue Vallavalitsus määras 14.02.2018 korraldusega nr 211 projekteerimistingimused Vanamõisa küla Ojametsa kinnistule mobiilside masti ehitusprojekti koostamiseks. Saue Vallavalitsus väljastas elektroonilise side rajatise (raadio, televisiooni või mobiiltelefoni saate- või ülekandemast) püstitamiseks 03.04.2019 ehitusloa nr 1912271/07616.
2.SM, AV ja MV esitasid 25.10.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Saue Vallavalitsuse 14.02.2018 korralduse nr 211 ja 03.04.2019 ehitusloa nr 1912271/07616 tühistamiseks. SM-le kuulub Vanamõisa külas asuv Tammekivi kinnistu ning sellega külgnev Tammistu kinnistu, millel asub kaebaja koduks olev kahepereelamu. AV-le ja MV-le kuulub ühisomandina Vanamõisa külas asuv Tammepuu kinnistu, millel asub pere koduks olev kahepereelamu. Peres kasvavad 4 alaealist last. Ojametsa kinnistu, millele mobiilsidemast ehitatakse, piirneb Tammekivi kinnistuga, ehitatav mast asub kinnistu piirist u 30 m kaugusel ja elamu vahetus läheduses (130 m kaugusel). Samuti asub mast Tammepuu kinnistu ja eramu vahetus läheduses (140 m kaugusel). Kaebajate kinnistutelt ja elamutest on ehitatav mobiilsidemast väga hästi näha ja visuaalselt tajutav. Vastustaja ei ole kaebajaid menetlusse kaasanud ega esitanud projekteerimistingimuste eelnõud tutvumiseks, olles sellega rikkunud ehitusseaduse (EhS) § 31 lg-t 3, lg 4 p-i 1 ja lg-t 5 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg-t 2. Projekteerimistingimustega ette nähtud 42meetrine mast asub kaebajate kinnistute ja elamute vahetus läheduses ning sellega kaasneb kaebajatele oluline negatiivne mõju. Mobiilsidemasti püstitamine naaberkinnistule või elukondlike hoonete lähedusse avaldab mõju kinnisasja väärtusele. Seejuures ei oma sisult tähendust, kas ja missugune on mastile paigutatud sideseadmete kiirgusfoon tegelikult ning milline on selle mõju inimeste tervisele. Kinnistu väärtust vähendab elanikkonna üldine veendumus, mille kohaselt on mõju negatiivne. EhS § 32 p 5 järgi keeldub pädev asutus projekteerimistingimuste andmisest, kui kavandatav ehitis võib ülemäära riivata kolmanda isiku õigusi. Mõju kaebajatele pole vastustaja hinnanud. Masti kasutusele võtmine eeldab mastile tehnika paigaldamist, mis edastavad erinevat liiki elektroonilise side signaale. Sellega kaasneb ka elektromagnetkiirgus. Kuna tehakse ettevalmistusi 5G mobiilsidevõrgu kasutusele võtmiseks, mida on veel väga vähe uuritud, siis ei saa kiirguse mõju olla täielikult välistatud. Kiirgusinfo.ee veebilehel avaldatud info kohaselt pöördusid üle 180 teadlase ja arsti 2017. a septembris Euroopa Komisjoni poole, nõudes 5G tehnoloogia paigaldamise peatamist, sest selle ohutus elusorganismidele ja keskkonnale ei ole tõestatud. Arvestades, et inimestel on põhjendatud hirm, et mobiilsidemasti tööga võib kaasneda negatiivne mõju nii täiskasvanute kui laste tervisele, siis on kaebajatel edaspidi keerulisem mobiilsidemasti juures olevat kinnistut müüa. Lähtuda tuleb ettevaatuspõhimõttest, sest pikaajalise ja püsiva fooniga kaasnev mõju inimeste tervisele ei ole lõplikult selge. 2(8)
3-19-2003 EhS § 44 p 4 kohaselt keeldub pädev asutus ehitusloa andmisest, kui ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Ehitusloa alusel vähemalt 42-meetrise mobiilsidemasti ehitamine toob kaebajatele kaasa olulise negatiivse mõju, mis on püsiva iseloomuga. Mobiilsidemast hakkab nimetatud asukohas paiknema alaliselt. Negatiivseid mõjusid pole võimalik vähendada või leevendada. Mast ei sobitu mingilgi määral looduskeskkonda, varjav taimestik masti ümber puudub, olemasolev taimestik on hõre ning madal. Oleks olnud võimalik valida kaebajaid oluliselt vähem riivavam asukoht. Kolmas isik tasub maaomanikule, kelle kinnistule sidemast püstitatakse, 36 aasta jooksul 51 000 eurot. Sellel kinnistul ei asu muid elamuid või ehitisi. Pole põhjust arvata, et kaebajate kinnistule ei avalda mast mingit varalist mõju. Kaebajatel tuleb masti hinnamõju taluda vähemalt 36 aastat, kuid ilma, et seda mingilgi moel kompenseeritaks.
3.Saue vald palus jätta kaebus rahuldamata. EhS § 31 lg 3 järgi kaasatakse piirneva kinnisasja omanikud projekteerimistingimuste väljastamise menetlusse üksnes vajadusel. Kaebajate kaasamiseks puudus vajadus, sest rajatava mobiilsidemastiga ei rikuta nende õigusi. Mobiilsidesüsteemid ei ole tervisele ohtlikud, need on ülemaailmselt aktsepteeritud ja praktiliselt kõikjal kasutuses. Antenne on kinnitatud igasuguste ehitiste külge, sh elumajad, koolimajad, haiglad jm. Tallinnas on hinnanguliselt 1000 mobiilside tugijaama. Kaebajate viited kiirgusinfo.ee veebilehele ei tõenda mobiilsidesüsteemide ohtlikkust inimeste tervisele. GSM tugijaama poolt eetrisse saadetava raadiosignaali nivoo on 400 m kaugusel nii nõrk, et selle mõju inimesele ei ole mõõdetav, rääkimata sellest, et see saaks olla kahjulik. Terviseamet viis 14.11.2019 ja 28.11.2019 läbi elektromagnetkiirguse mõõtmise Ojametsa kinnistul ja selle lähiümbruses. 14.11.2019 polnud mastile veel saatjat paigaldatud ning mõõtmistulemused olid nii sees kui väljas 0,1 V/m. 28.11.2019 olid mõõtmistulemused töötava saatjaga õues 0,5 V/m, toas 1,12 V/m. Tulemused olid väga kaugel piirnormist, mis võiks hakata mõju avaldama inimese tervisele (28 V/m). Kaebajad ei ole välja toonud asjaolusid, mis annaksid alust väita, et nende vara on kuidagi ohustatud. Kaebajate hoonetest asub mast 130–140 m kaugusel. Kui ka mast peaks pikali kukkuma, ei ulatuks see kaebajate hooneteni. Väited seoses kinnisvara väärtuse vähenemisega on pigem emotsionaalsed ega ole usutavad. Ojametsa kinnistul paikneva mobiilsidemasti näol on tegemist ühe väikseima seda sorti mastiga, mobiilsidemasti ja elamute vahel paiknevad puud ja põõsad.
4.Tele 2 Eesti Aktsiaselts palus jätta kaebus rahuldamata. Mobiilsidemast asub metsastunud alal, tegemist ei ole miljööväärtusliku alaga nagu Riigikohtu otsuses nr 3-15-2232. Terviseameti mõõtmistulemustega on tõendatud, et oht inimeste tervisele puudub.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 04.06.2020 otsusega kaebuse ning tühistas nii 14.02.2018 korralduse kui 03.04.2019 ehitusloa. Kohus mõistis menetluskuludena kaebajate kasuks vastustajalt välja 3226 eurot ja kolmandalt isikult 115,20 eurot. Menetlusse tuleb kaasata iga isik, kelle puhul on haldusülesannete hoolsal täitmisel võimalik ette näha, et haldusakt võib piirata tema õigusi. Kaasamiseks ei pea isiku õiguste riive olema tõendatud – piisab mõistlikust kahtlusest riive esinemise kohta (Riigikohtu otsused nr 3-3-13(8)
3-19-2003 15-16 ja nr 3-14-52416). Isikud tuleb kaasata loa andmise menetluses, mitte pärast loa andmist. Kaasamine võimaldab selgitada menetlusosaliste kohustusi, määrata võimalikke kõrvaltingimusi ning konflikti vältida. Ärakuulamisõiguse rikkumise korral tuleb selgitada, kas see võib mõjutada lõpptulemust (Riigikohtu lahend nr 3-18-763). Käesoleval juhul oleks tulnud kaebajad kaasata nii projekteerimistingimuste kui ka ehitusloa taotluse menetlusse, arvestades, et projekteerimistingimustega ette nähtud 42-meetrine mobiilsidemast asub kaebajate kinnistute ja elamute vahetus läheduses ning sellega võib kaasneda kaebajate õiguste riive. Riigikohus on pidanud oluliseks isikute mobiilside rajatiste planeerimise menetlusse kaasamist isegi linnatingimustes (Riigikohtu lahend nr 3-15-2232). Arvestades käesoleva vaidluse aluseks olevate faktiliste asjaoludega ning mobiilsidemasti soovitud asukohaga, pidi vastustajale olema ilmselge vajadus kaasata menetlusse nii piirinaabrid kui ka lähiümbruse elanikud. Vastustaja on õigesti välja toonud, et projekteerimistingimuste väljastamisega Ojametsa kinnistule pidi vastustaja möönma, et mast sobib väljakujunenud keskkonda, samuti seda, et projekteerimistingimuste väljastamine sellistel tingimustel on kooskõlas kehtivate õigusaktidega, isikute õigustega ja avaliku huviga ning Saue valla üldplaneeringuga. Küll on vastustaja jõudnud ekslikule järeldusele, et vastustaja ei pidanud haldusaktis ära näitama, et on kõigi vajalike asjaoludega, sh naaberkinnistu omaniku ja lähinaabrite huvide ja õigustega arvestanud. Vaidlustatud projekteerimistingimustest ega ehitusloast ei nähtu ühtegi vastavat kaalutlust. Tegemist on kaalumisveaga. Vastustaja pole esitanud tõendeid, et selline kaalumine oleks menetluses üldse läbi viidud. Seega on võimalik, et kaebajate arvamusi ära kuulates ja neid menetlusse kaasates oleks see mõjutanud lõpptulemust. Tegemist on olulise rikkumisega, mis toob iseenesest kaasa vaidlustatud haldusaktide tühistamise. HMS § 58 rakendamine ei ole võimalik. Haldusaktides pole esitatud põhjendusi, kust nähtuks kaebajate, kolmanda isiku ning avalike huvide kaalumine. Järelikult on tegemist põhjendamiskohustuse rikkumisega, mis toob samuti kaasa haldusaktide tühistamise. Kaebajate väited mobiilsidemasti ohust inimeste tervisele on põhjendamatud. See nähtub tehtud mõõtmistest. Samuti võis vastustaja eeldada, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet väljastab sagedusloa üksnes juhul, kui sellega ei ohustata inimeste tervist ja keskkonda.
6.Saue vald palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 04.06.2020 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Kohus heitis vastustajale ette kaebajate haldusmenetlusse kaasamata jätmist, kuid ei täpsustanud, milles kaebajate omandiõiguse võimalik riive täpsemalt seisneb. Halduskohus tuvastas otsuses, et mõõtmistulemused on väga kaugel piirnormist, mis võiks hakata mõju avaldama inimese tervisele, ja leidis, et kaebajate väited mobiilsidemasti ohust inimese tervisele on põhjendamatud. Kaebajate väited kinnistu väärtuse vähenemise küsimuses on kohus jätnud üldse tähelepanuta. Käesoleval juhul puuduvad mõistlikud kahtlused kaebajate õiguste riive esinemise kohta. Mobiilsidemastid on kaasajal tavapärased rajatised, mida ehitatakse rohkearvuliselt kogu maailmas.
4(8)
3-19-2003 Halduskohus leidis 04.11.2019 määruses, et ei esinenud vajadust kaasata kaebajaid ehitusloa ja projekteerimistingimuste väljastamise menetlusse, sest Ojametsa kinnistuga piirnev Tammekivi kinnistu on maatulundusmaa ja selle väärtust mobiilimasti rajamine arvatavasti oluliselt ei mõjuta. Kaebajate hoonete ja mobiilsidemasti vahekaugus ei ole vahepeal muutunud. Asjas nr 3-15-2232 pidas Riigikohus isikute kaasamist oluliseks, sest mast rajati 40 m kaugusele ning elamu puhul oli tegemist miljööväärtuslikul alal asuva kultuurimälestisest elamuga. Kohus leidis, et seetõttu võib mobiilsidemasti lähedus avaldada kinnisasja väärtusele tavapärasest suuremat mõju. Käesolevas asjas jäävad kaebajate elamud kordades kaugemale ja need ei asu miljööväärtuslikul alal. Masti ja elamute vahel paiknevad puud ning põõsad, mast ise on halli värvi, mistõttu on ka visuaalne mõju väike. Mobiilimastid ei kuulu EhS § 26 lg-s 1 nimetatud olulise avaliku huviga rajatiste hulka. Mobiilimastide projekteerimiseks ei ole seega vajalik projekteerimistingimuste väljastamine ning ehitusõiguse andmine otsustatakse ehitusloa menetluses. Vastustaja väljastas projekteerimistingimused taotleja soovil. Projekteerimistingimuste ja ehitusloa väljastamisega kinnitas vastustaja, et mast sobib väljakujunenud keskkonda ning haldusaktide väljastamine on kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Puudusid EhS §-s 44 sätestatud alused ehitusloa väljastamisest keelduda. HMS § 56 lg 4 ei kohusta haldusakti andmise faktilist alust põhjenduses näitama, kuid taotlus rahuldati ning kolmanda isiku õigusi ja vabadusi ei piirata. Ka vormi- ja menetlusnõuete esinemisel oleks halduskohus pidanud põhistama, kuidas mingid asjaolud oleksid võinud mõjutada asja otsustamist (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-53-01). Kaebajate menetlusse kaasamine poleks tinginud teistsuguste haldusaktide andmist.
7.SM, AV ja MV paluvad jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate seisukohtade juurde. Kaebajad on põhjalikult selgitanud, millised negatiivsed mõjutused ehitise püstitamisega kaasnevad. Kohus on pidanud neid selgitusi usutavaks. Kuna vastustaja tegi huvide kaalumata jätmisega kaalutlusvea ja selle kõrvaldamine ei ole kohtumenetluses võimalik, tuli kohtul vaidlustatud haldusaktid tühistada. Täpsemad huvid ja võimalikud kahjulikud mõjud tuli välja selgitada ehitusloa väljastamise menetluses. Vastustaja pole kaebajate huvisid üldse kaalunud. Mobiilsidemastist tulenev oht inimese tervisele ei ole apellatsioonmenetluses küll vaidluse all, kuid tuleb arvestada, et kiirgusfoon ei saa olla lõplikult tuvastatav, sest sidemasti pole veel ehitisena kasutusele võetud. Arusaamatu on vastustaja positsioon, et mobiilsidemastid on kaasajal tavapärased ja igapäevase elu osaks olevad rajatised. Ka siis, kui lugeda väide õigeks, ei saa see kuidagi välistada vastustaja kohustust arvestada rajatise püstitamisel naabrite huvidega. Vastustaja pidi mõistma, et 42-meetrise masti püstitamisel on mõistlik ja vajalik kuulata ära naabruses elavad isikud ja kinnistuomanikud. Apellatsioonkaebuse rahuldamist ei tingi asjaolu, et kohus on oma seisukohti esialgse õiguskaitse määruses kajastatuga võrreldes muutnud. Vastavas menetluses ei võta kohus lõplikku seisukohta vaidluse osas. Asjakohane ei ole Riigikohtu lahendi nr 3-15-2232 analüüs. Kohtupraktika kohaldamiseks ei pea asjaolud olema täpselt samad või sarnased. Halduskohus leidis õigesti, et hajaasustuse piirkonnas on elanike ootused oluliselt kõrgemad selle suhtes, et nende elamu kõrvale ei rajataks ootamatult tehnorajatisi.
5(8)
3-19-2003 Olukorras, kus mobiilsidemasti rajamiseks puudus oluline avalik huvi, tuli arvestada teiste isikute huvidega. Sidemast reostab kaebajate visuaalset keskkonda ning vähendab neile kuuluvate kinnistute väärtust. Vastumeelsust on avaldanud ka teised ümbruskonna inimesed (30.09.2019 ühispöördumine). Olulise avaliku huvi puudumise korral puudus igasugune mõistlik põhjus anda sidemasti püstitamiseks ehitusluba olukorras, kus selle suhtes esines naabritepoolne märkimisväärne vastuseis. Paljasõnaline on vastustaja väide, et põhjendamispuudustele vaatamata viidi kaalumine siiski läbi. Ehitusluba on alati diskretsiooniakt ja sellega pidi vastustaja arvestama.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Ehitusseadustik näeb projekteerimistingimuste väljastamisele ja ehitusloa andmisele ette erineva menetluskorra. Erinevates menetlustes tehtud menetlus- või vormivead võivad omada erinevat kaalu, mistõttu tuleb halduskohtu poolt tuvastatud kaalumis- ja põhjendamisnõuete rikkumist ning nende mõju haldusaktile kontrollida eraldiseisvalt.
10.Sõltumata sellest, kas EhS § 26 lg 1 alusel oli projekteerimistingimuste väljastamine mobiilsidemasti püstitamiseks üldse vajalik (kuna tegemist polnud olulise avaliku huviga rajatisega), viis vastustaja vastava menetluse siiski läbi ning pidi seetõttu järgima EhS-i nõudeid. EhS § 31 lg 3 järgi kaasab pädev asutus projekteerimistingimuste menetlusse vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku. Lisaks sätestab EhS § 31 lg 4 p 2, et vajaduse korral esitatakse projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse andmiseks isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis puudutada. Kui projekteerimistingimuste alusel kavandatav ehitis võib ülemäära riivata kolmanda isiku õigusi, keeldub pädev asutus projekteerimistingimuste andmisest (EhS § 32 p 5). EhS § 26 lg 3 p 1, lg 4 p 3 ja § 29 lg 2 p 4 järgi on projekteerimistingimuste andmise menetluses üheks oluliseks tingimuseks ka ehitise võimalik asukoht kinnisasjal.
11.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vastustajal polnud alust keelduda projekteerimistingimuste väljastamisest viitega mastist tulenevale terviseohule. Mobiilsidemastide ohtlikkust on analüüsitud erinevates kohtuasjades (vt Riigikohtu 11.10.2019 otsus nr 3-15-2232 ning Tallinna Halduskohtu 27.04.2020 otsus nr 3-20-188 ja 03.08.2020 otsus nr 3-19-2393). Järelikult lähtus vastustaja õigesti eeldusest, et mastist tulenev võimalik kiirgus ei saa kellegi õigusi rikkuda ning sel põhjusel pole piirinaabrite või muude puudutatud isikute menetlusse kaasamine vajalik.
12.Põhjendatud on kaebajate väited seoses omandiõiguse võimaliku riivega ning sellest tuleneva vastustaja kohustusega kuulata kaebajad haldusmenetluses ära ning kaaluda kaebajate ja kolmanda isiku huvisid. Riigikohus on asjas nr 3-15-2232 leidnud, et lubades mobiilsidemasti rajamist kaebajale kuulunud elamust 40 m kaugusele, pidi vastustaja sedastama omandiõiguse riive võimalikkust, sest kinnisasja väärtust võib vähendada nii visuaalne muutus keskkonnas kui ka 6(8)
3-19-2003 potentsiaalsete ostjate vastumeelsus mobiilsidemasti vahetusse lähedusse elamu soetamise vastu, isegi kui hirm kiirguse ees ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud seisukoht on asjakohane ka praeguses vaidluses. Pole määrav, et mobiilsidemast asub kaebajate elamutest 130–140 m kaugusel. Asjaolu, et asjas nr 3-15-2232 rõhutas Riigikohus veel seda, et kaebajate elamu oli kultuurimälestis ning asus miljööväärtuslikul alal, ei tähenda, et muudel juhtudel ei saa mobiilsidemast kinnisasja väärtust üldse mõjutada. Kohtule esitatud fotodelt on näha, et mast on kaebajate kinnistutelt selgelt vaadeldav, muud hoonestust kaebajate elamute ja masti vahel pole. Elamu ja masti vahele jääb küll puid, kuid masti läheduse ja kõrguse tõttu ei varja need rajatist piisavalt. Vastupidist ei tõenda vastustaja esitatud fotod, millest osa on tehtud masti juures. Asjaolu, et masti juurest on kaebajate elamuid halvasti näha, ei tähenda, et elamute juurest pole 42 meetri kõrgune mast nähtav. Kaebajate elamud asuvad piirkonnas, kus tiheasustus puudub. Lähikonnas on üksikud elamud, kuid valdavalt on tegemist transpordi-, üldkasutatava ja maatulundusmaaga. Seda arvestades on mobiilsidemast eriti pilkupüüdev ning ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et see võib omada lähikonnas asuvate kinnisasjade väärtusele isegi suuremat mõju kui sarnane mast linnakeskkonnas. Kuigi mobiilsidemastid on kaasajal tavapärased rajatised, ei tähenda see, et need ei või mõjutada naabruskonna kinnistute väärtust ning neid võib püstitada teiste isikute huvidega arvestamata.
13.Usutavaks võib pidada, et mobiilsideoperaatorid rajavad mobiilsidemastid teenuse osutamiseks kõige optimaalsematesse paikadesse. Samuti tuleb silmas pidada, et üldjuhul ei oma mobiilsideoperaatorid maad, millele masti püstitavad, vaid peavad leidma kinnisasjade omanikud, kes on nõus oma kinnistu kasutusse andmisega. Seega ei ole valik, kuhu mast püstitada, piiramatu, ning paratamatult võib masti püstitamine ja olemasolu mõjutada lähedalasuvate kinnisasjade omanikke. Põhjendatud pole eeldus, et masti tohib püstitada vaid kohta, kus sellele puudub teistele isikutele igasugune mõju. Asukohavalikul tuleb arvestada kõigi osapoolte huvidega. Vastustaja on juba algselt välistanud võimaluse, et mast võib teistele isikutele mingit mõju avaldada ning huvide kaalumist pole läbi viidud. Tegemist on olulise kaalutlusveaga, millest saab HMS § 58 alusel mööda vaadata vaid siis, kui on selge, et masti asukoht on kõiki asjaolusid arvestades optimaalne ja kaebajate õiguste riive proportsionaalne. Käesoleval juhul see nii pole. Võib eeldada, et kolmas isik valis masti asukohaks endale sobivaima. Vastustaja nõustus asukohaga teisi alternatiive kaalumata. Kolmas isik pole kohtumenetluses põhjendanud, miks tuli mast püstitada just konkreetsesse kohta. Ta on esitanud vaid dokumendid masti püstitamise kulude kohta. Vastavaid põhjendusi pole esitanud ka vastustaja. Kaardimaterjalidega tutvununa leiab ringkonnakohus, et õige on kaebajate väide, et kui nad oleksid olnud menetlusse kaasatud, ei saa välistada võimalust, et mastile oleks leitud koht, mis oleks kaebajate omandiõigust vähem riivanud. Kinnistu katastritunnusega 72701:001:1048, kuhu mast püstitati, on maatulundusmaa ning umbes 4,3 ha suur. Sellel pole peale masti muid ehitisi, üksnes puud. Kinnistu on pikliku kujuga, ühest küljest kitsenev. Mast on püstitatud just sellesse kitsenevasse ossa, mille lähedal asuvad ka kaebajate elamud. Samas on kinnistu kaks pikemat külge valdavalt ümbritsetud üldkasutatava ja maatulundusmaaga ning seal läheduses elamud puuduvad. Seega ei saa välistada, et kinnistu 4,3 hektaril oleks mastile olnud võimalik leida koht, mis on kaebajate huvidega enam kooskõlas.
7(8)
3-19-2003
14.Kuna vastustaja jättis kaebajad vääralt projekteerimistingimuste väljastamise menetlusse kaasamata, kaebajate huvidega arvestamata ning kohtumenetluse käigus on ilmnenud, et see võis mõjutada rajatise asukoha valikut, on halduskohus 14.02.2018 korralduse nr 211 õigesti tühistanud. Vastustaja oleks saanud menetlusvea kõrvaldada, kui oleks kaebajad kaasanud ehitusloa andmise menetlusse ning seal kaebajate ja kolmanda isiku huvisid kaalunud, kuid seda ei toimunud.
15.Ehitusloa andmise menetluses näevad EhS § 42 lg 6 ja lg 7 samuti ette puudutatud isikute kaasamise ning EhS § 44 p 4 järgi tuleb ehitusloa andmisest keelduda, kui ehitisega kaasneb kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Kinnisasja võimalik väärtuse vähenemine on selle omaniku jaoks ülemäära koormav, mistõttu tuleb ehitusloa andmise menetluses otsida lahendusi, kuidas sellist mõju vähendada või leevendada. Ringkonnakohus on eelnevalt seoses projekteerimistingimuste väljastamisega analüüsinud, miks oli kaebajate menetlusse kaasamine ja nende huvidega arvestamine vajalik. Samad põhjendused kehtivad ka seoses ehitusloa andmisega, mistõttu puudub vajadus neid korrata.
16.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad vastustaja ning kolmanda isiku menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja 8). Vastustajalt tuleb välja mõista kaebajate apellatsioonimenetluse kulud. Kaebajate esindajakulud on 23.11.2020 menetluskulude nimekirja ja sellele lisatud arvete kohaselt 748,80 eurot. Kulud on põhjendatud ja vajalikud (HKMS § 109 lg 6).
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.