Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse teatavakstegemine Haldusasja number
Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 28. juuli 2020, Tallinn 3-20-606
Haldusasi
X kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti
22.novembri 2019 otsuse tühistamiseks ning Tallinna linna kohustamiseks 19. septembril 2019 esitatud ehitusprojekti ja ehitusteatise uuesti läbi vaatamiseks.
Menetlusosalised
Kaebaja: X Esindaja: v.adv Kaarel Berg Vastutaja: Tallinna linn Esindaja: Eva Vanamb
RESOLUTSIOON
1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord: Menetlusosalistel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 27. augustil 2020 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HkMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HkMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HkMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HkMS § 116 lg 6).
1.X (edaspidi „kaebaja“) omandis on 723/2578 suurune mõtteline osa Tallinnas XXXXXXX tee XXa asuvast kinnistust, millest kaebaja kasutab kaasomanike vahelise kokkuleppe alusel üht konkreetset osa, mis külgneb samuti kaebaja omandis oleva XXXXXXX tee XXb kinnistuga. Kaebaja püstitas tema kasutuses olevale XXXXXXX tee XXa kinnistu osale piirdeaia. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi „TLPA“) nõudis kaebajalt 29. märtsi 2018 e-kirjas selgitusi nimetatud piirdeaia kohta. Kaebaja vastas sellele 5. aprillil 2018. Seejärel esitas TLPA 12. aprilli 2018 e-kirjas kaebajale nõude esitada piirdeaia projektdokumentatsioon, mille kaebaja esitas 26. aprilli 2018 e-kirjaga. Järgnevalt edastas TLPA 11. jaanuaril 2019 kaebajale ettekirjutuse eelnõu, mis kajastas kohustust piirdeaed likvideerida. Vastuseks kaebaja poolt sellele eelnõule -1-
21.jaanuaril 2019 esitatud vastuväidetele teatas TLPA 2019. aasta augustikuu kirjades, et kaalub kaebaja argumente, ent kaebajal tuleb ehitusteatis ja ehitusprojekt esitada ehitisregistri kaudu, mida kaebaja tegi 19. septembril 2019. Seepeale tegi TLPA 22. novembril 2019 otsuse (edaspidi „vaidlustatud otsus“), millega keeldus XXXXXXX tee XXa piirdeaia püstitamise projekti kooskõlastamisest. Otsuse põhjenduse kohaselt on sellise piirdeaia rajamine vastuolus kehtiva detailplaneeringuga1.
KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
2.X esitas 3. aprillil 2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes vaidlustatud otsuse tühistamist ning Tallinna linna kohustamist 19. septembril 2019 esitatud projekti ja ehitusteatise uueks läbi vaatamiseks.
3.Kaebaja leiab, et vastustaja on rikkunud hea halduse põhimõtet, viivitades tegutsemisega korduvalt ja jättes kaebajale mulje, et piirdeaed on seaduslik. Kaebaja selgitab, et kõigepealt ei esitanud vastustaja ühtki vastuväidet ega teinud mõistliku aja jooksul ühtki toimingut pärast seda, kui kaebaja oli 26. aprillil 2018 TLPA-le piirdeaia projektdokumentatsiooni esitanud, ent siis edastas vastustaja enam kui 8 kuud hiljem kohustava ettekirjutuse eelnõu, millele kohta kaebajapoolsete vastuväidete esitamisele järgnes vastustaja tegevusetus, mis päädis pool aastat hiljem ehitusprojekti ja ehitusteatise esitamise nõudega. Samuti märgib kaebaja, et pärast seda, kui ta oli 19. septembril 2018 ehitusteatise esitanud, ei teatanud vastustaja ehitusseadustiku (edaspidi „EhS“) § 36 lõikes 2 sätestatud 10-päevase tähtaja jooksul, et andmed vajaksid täiendavat kontrolli, küll aga tegi enam kui kaks kuud hiljem vaidlustatud otsuse.
4.Kaebaja on seisukohal, et ehitusseadustiku (edaspidi „EhS“) § 44 p 1 alusel oleks vastustaja võinud ehitusprojekti kooskõlastamisest ja ehitusteatise ehitisregistrisse kandmisest keelduda vaid juhul kui ta oleks EhS § 36 lõikes 2 sätestatud 10-päevase tähtaja jooksul teavitanud kaebajat andmete täiendava kontrolli vajadusest, mida vastustaja aga ei teinud. Kaebaja leiab, et 10 päeva möödumisel ehitusteatise esitamisest võis ta teha järelduse, et ehitusteatis on aktsepteeritud ja ehitamine lubatud.
5.Kaebaja leiab, et vastustaja on põhjendamatult arvesse võtmata jätnud piirdeaia rajamise põhjused ning selle ajutise iseloomu. Kaebaja selgitab ühelt poolt, et püstitas piirdeaia selleks, et kaitsta XXXXXXX tee XXa kinnisasjal olevat haljastust ja takistada kinnistu prügistamist kõrvaliste isikute poolt. Kaebaja juhib tähelepanu, et 19. aprilli 2017 teatises nõudis Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet kaebajalt meetmete võtmist kinnistu reostamise ja risustamise vältimiseks ning muud meetmed peale aia püstitamise ei oleks olnud tõhusad. Teisalt märgib kaebaja, et ka piirdeaia projektdokumentatsioonis on märgitud, et tegemist on ajutise aiaga, mis kõrvaldatakse pärast seda, kui kinnistul olevad taimed on kasvanud suuremaks ja tugevamaks, et õigusvastaselt kinnistut läbivad isikud neid kahjustada ei saaks.
6.Kaebaja meelest ei ole piirdeaia rajamine detailplaneeringuga vastuolus, sest detailplaneeringu üks eesmärke oli tagada inimeste vaba liikumine rannal ja pääs ranna-alale, milleks on XXXXXXX tee XXa kinnistu koormatud Tallinna linna kasuks ka isikliku kasutusõigusega ning vaidlusalune piirdeaed ei takista juurdepääsu üle XXXXXXX tee XXa ja XXb kinnisasjade kulgevale avalikuks kasutamiseks määratud jalgrajale. Kaebaja osutab ka sellele, et juba 2017.
1 Tallinna Linnavalitsuse 17. juuni 2009 korraldusega nr 1073-k kehtestatud XXXXXXX tee XXb
kinnistu ja lähiala detailplaneering. -2-
aasta juunis on TLPA põhimõtteliselt nõustunud kõnealuse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisega XXXXXXX tee XXa osas.
7.Kaebaja hinnangul ei välista piirdeaia rajamist ka Haabersti üldplaneeringust 2 ega looduskaitseseaduse § 38 lõikest 3 tulenevad ehituspiirangud ning piirdeaia rajamine on kooskõlas 14. märtsil 2008 sõlmitud isikliku kasutusõiguse lepingu ja selle eesmärkidega. Kaebaja selgitab, et isegi kui detailplaneeringu järgi oleks piirdeaia rajamine keelatud, ei saaks mitte keegi XXXXXXX tee XXa kinnisasja ilma selle omanike nõusolekuta kasutada, sealhulgas sellel kõndida, kuna detailplaneering ei saa panna kinnisasja omanikule kohustust lubada teistel isikutel kinnisasja kasutada. Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsus on ebaproportsionaalne, kuna vastustaja on ilmselgelt väära hinnangu andnud sellise meetme sobivusele, sest otsuse ainsaks eesmärgiks saaks olla tagada juurdepääs avalikuks kasutamiseks mõeldud alale ja kallasrajale, ent need on ka piirdeaia olemasolul tagatud.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
8.Tallinna linn palub X kaebuse rahuldamata jätta, kuna vaidlusaluse piirdeaia näol on tegemist ebaseadusliku ehitisega, mille püstitamine on selges vastuolus detailplaneeringuga, mille seletuskirja ja põhijoonise kohaselt on XXXXXXX tee XXa kinnistu maatulundusmaa sihtotstarbega krunt, kuhu ehitusõigust ei määratud, krundile jääb osaliselt avalikult kasutatav 4 meetri laiune jalgtee ning detailplaneeringu kohaselt ei või XXXXXXX tee XXa kinnistut piiretega piirata. Vastustaja leiab, et piirdeaia rajamine ei ole ka üldplaneeringuga kooskõlas, kuna see on rajatud Kakumäe avaliku supelranna ja rannapargi maa-alale ning takistab alale juurdepääsu, samuti asub piirdeaed üldplaneeringuga kehtestatud ehituskeeluvööndis. Vastustaja rõhutab, et kuna EhS § 12 lg 2 kohaselt peab ehitis ja ehitamine olema kooskõlas detailplaneeringuga, siis peaks vastustaja ka ehitusteatise uuel läbi vaatamisel tegema samasuguse otsuse – ehitusteatist ei saaks heaks kiita, sest seda ei võimalda kehtiv detailplaneering.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
9.Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid, leian et X kaebus tuleb rahuldamata jätta. Vaidlusaluse piirdeaia rajamine XXXXXXX tee XXa kinnistule on seda kinnistut hõlmava kehtiva detailplaneeringu kohaselt sõnaselgelt välistatud ning selles olukorras ei pidanud vastustaja kaebaja huve ja argumente põhjalikumalt kaaluma ega vaidlusaluse piirdeaia rajamise keelamise proportsionaalsust hindama.
10.EhS § 12 lg 2 kohaselt peab ehitis olema kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringuga. XXXXXXX tee XXa kinnistut hõlmab XXXXXXX tee XXb kinnistu ja lähiala detailplaneering. Detailplaneeringu põhijoonise tabelist „Kruntide ehitusõigus, kitsendused ja arhitektuursed nõuded“ nähtub, et XXXXXXX tee XXa krundile ei ole antud ehitusõigust ning selle kohta on tehtud märge „piirdeaia rajamise õiguseta“. Detailplaneeringu seletuskirjas on XXXXXXX tee XXa krunt tähistatud positsioonina nr Ü2 ning nimetatud seletuskirja punktis 3.2 on märgitud, et: „moodustatavate sotsiaalmaa kruntide piiramine piiretega [on] keelatud!“. Asjaolu, et detailplaneeringu seletuskirjas nimetatakse XXXXXXX tee XXa, XXb, XXc krunte sotsiaalmaa kruntideks, kuigi tegelikult on neile omistatud maatulundusmaa sihtotstarve, ei väära tõdemust, et detailplaneeringus on sõnaselgelt
2 Tallinna Linnavolikogu 20. aprilli 2017 otsusega nr 40 kehtestatud Haabersti linnaosa
üldplaneering. -3-
sätestatud, et selle detailplaneeringu alusel moodustatud 2578 m2 suurusele XXXXXXX tee XXb krundile ei ole piirdeaia püstitamine lubatud.
11.Sisuliselt taandub pooltevaheline vaidlus küsimusele, kas või mil määral pidi vastustaja vaidlusaluse piirdeaia püstitamise kohta tagantjärgi esitatud ehitustatise registreerimisel teostama kaalutlusõigust ning hindama detailplaneeringust tuleneva piirdeaia püstitamise keelu proportsionaalsust. Leian, et olukorras, kus detailplaneeringus – mille ülesandeks on nimelt kruntide ehitusõiguse ja sellega seotud piirangute kindlaks määramine – on konkreetse kinnistu kohta sätestatud mingisugune selge ja konkreetne keeld, ei pea kohalik omavalitsus ehitamisega seotud haldusmenetlustes asuma selle keelu otstarbekust või keelust kinni pidamise vajalikkust hindama. Asjassepuutuv hinnang anti juba detailplaneeringu kehtestamisel. Detailplaneering on oma olemuselt alati teatav kompromiss kinnistuomanike ja avalike huvide vahel, ega pruugi olla igas detailis lõpuni ratsionaalne. Detailplaneeringu menetluses on tavapärane, et teatud huvitatud isikud loobuvad näiteks avalike huvide kasuks oma teatud huvide realiseerimise võimalusest selleks, et mingis muus osas kehtestataks just neile meelepärane planeeringulahendus. XXXXXXX tee XXb kinnistu ja lähiala detailplaneeringu põhisisuks oli enne selle detailplaneeringu kehtestamist kaebaja omandis olnud 11 710 m2 suuruse ehitusõiguseta sotsiaalmaa sihtotstarbega maatüki jagamine kruntideks nii, et teatud kruntidele määrati ehitusõigus ja teatud kruntidele mitte. Ehitusõigusega elamumaa kruntide suurus ja piirid on detailplaneeringus määratud just täpselt nii nagu need määratud on. Vaidlusaluse piirdeaia ehitamisega saavutab kaebaja aga detailplaneeringuga mitte kooskõlas oleva tulemuse ehk suurendab faktiliselt XXXXXXX tee XXb ehituskrunti (ehk sisuliselt oma elamu hoovi) küll samuti tema omandis oleva, ent ehitusõiguseta maatulundusmaa sihtotstarbega krundi arvelt. Detailplaneeringus ette nähtud krundijaotusest ja elamukruntidest mere poole jäävatel kruntidel piirdeaedade püstitamise keelust tuleneb minu hinnangul selgelt, et detailplaneeringu kehtestamise soovitud tulemuseks oli see, et mere poolt vaadates ei ulatuks elamute aedadega piiratud hoovid kaugemale elamukruntide piiridest. Käesolevas asjas käsitletava aia püstitamine on selle sooviga otseses vastuolus. Seejuures ei ole minu meelest oluline, miks detailplaneeringu kehtestamisel selline piirang seati või kas see oli kellegi huvide kaitseks tegelikult vajalik. Detailplaneering on, nagu öeldud, kompromiss, mille kehtestamisega nõustudes ehk seda mitte vaidlustades aktsepteeris planeeringualale jääva kinnistu omanik sellest tulenevaid piiranguid ning need piirangud kehtivad sõltumata sellest, milline hinnang oleks nende otstarbekusele võimalik anda tulevikus. Detailplaneeringust tulenevast ehitus- või maakasutusõiguse piirangust vabanemiseks on võimalik detailplaneeringut muuta või see kehtetuks tunnistada, ent mõeldav ei ole detailplaneeringus sätestatud keelu vajalikkuse või otstarbekuse hindamine mistahes muudes menetlustes. Asjaolul, et kaebaja väitel on vastustaja haldusorganid pidanud põhimõtteliselt võimalikuks XXXXXXX tee XXa osas detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist, ei ole käesoleva vaidluse seisukohast tähtsust, sest detailplaneering kehtib endiselt ning isegi kui on ringelnud mõte see kehtetuks tunnistada, pole see mõte senini realiseerunud.
12.Iseenesest on kaebajal õigus selles, et detailplaneering ei anna võõrastele õigust XXXXXXX tee XXa kinnistul kaebaja loata viibida, välja arvatud sellel osal kinnistust, mis on koormatud linnakasuks isikliku kasutusõigusega. Vastupidist ei ole tegelikult väitnud ka vastustaja. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et jalgtee, mille avaliku tasutuse tagamiseks nimetatud isiklik kasutusõigus 14. märtsil 2008 seati, on jätkuvalt avalikult kasutatav sõltumata vaidlusaluse piirdeaia püstitamisest. Nõustuda ei saa aga kaebaja seisukohaga, et detailplaneeringus sätestatud piirdeaia püstitamise keelu eesmärk piirdub rangelt selle jalgtee kasutatavusega. Tõepoolest, detailplaneeringu seletuskirja punktis 3.2. on esmalt loetletud põhimõtted, millega -4-
on planeerimislahenduses arvestatud. Üks neist põhimõtetest on sõnastatud järgmiselt: „Tagatud on inimeste vaba liikumine rannal ning antud läbipääs XXXXXXX tee piirkonna inimestele pääsuks ranna-alale. Pärast nende eesmärkide loetlemist on seletuskirjas märgitud, et „[s]elleks on moodustatavate sotsiaalmaa kruntide piiramine piiretega keelatud! Olemasolevad rajad korrigeeritakse ja jäävad jalg- ja jalgrattaliiklejatele avatuks. Kõnealuste eesmärkide valguses võinuks piirdeaedade püstitamise keelu – mis lisaks detailplaneeringu seletuskirjale kajastub üheselt mõistetavalt ka detailplaneeringu põhijoonisel – põhjendatust hinnata detailplaneeringu kehtestamise üle toimuvas vaidluses, ent seda ei saa teha hilisemates seda keeldu eirava ehitise püstitamisega seotud menetlustes. Liiati saab nõuet, et avalikult kasutatava rannaga piirnevad maatulundusmaa krundid ei tohi olla aedadega piiratud, pidada ranna-ala avaliku kasutamise eesmärki toetavaks ka juhul kui võõrad ilma sellise krundi omaniku loata sellel krundil viibida ei või. Mereranna avaliku kasutuse eesmärk on laiem kui pelgalt võimalus füüsiliselt mere äärde pääseda ja seal viibida. Selle eesmärgiga on kooskõlas ka meetmed, mis sisuliselt tagavad selle, et avalikus mererannas viibival inimesel oleks mõistlik vabaduse tunne selles tähenduses, et ta ei tajuks end olevat võõrana ja võimalik, et ebasoovitavana kellegi teise aia taga või peaaegu hoovis. Detailplaneeringu nõue, et rannalähedastele kruntidele – olenemata sellest, kelle omandis need on – ei või aedu püstitada, on üheks selliseks meetmeks. Mis puudutab veel linna kasuks seatud isikliku kasutusõiguse eesmärgi ja detailplaneeringus sätestatud keelu vahekorda, siis ei saa märkimata jätta, et nimetatud isiklik kasutusõigus oli seatud enne detailplaneeringu kehtestamist ning seega oli jalgtee avalik kasutus piisavalt tagatud juba varem. Teisisõnu ei saanud piirdeaedade püstitamise keelu sätestamine detailplaneeringus olla kantud pelgalt jalgtee avaliku kasutamise tagamise eesmärgist: sel eesmärgil polnuks detailplaneeringusse mingisuguseid liikumisõigust käsitlevaid keeldusid lisada vaja olnud.
13.Leian, et kuivõrd piirdeaia rajamine on konkreetne ehitustegevus, mille detailplaneering keelab, ei saa selle aia püstitamist põhimõtteliselt õigustada vajadusega kaitsta krundil olevat haljastust või takistada võõrastel krundi risustamist. Samuti ei saa sellise aia olemasolu õigustada selle ajutise iseloomuga. Kaebaja heidab küll vastustajale ette nende asjaoludega arvestamata jätmist, jättes aga tähelepanuta selle, et antud juhul ei pidanud vastustaja aia püstitamise keeldu proportsionaalsust hindama, vaid tegelikult pidi lähtuma kehtivas detailplaneeringus sätestatust. Kaebaja poolt püstitatud piirdeaia aktsepteerimine tähendaks seda, et linn nõustub kehtivast haldusaktist tuleneva keelu eiramisega. Detailplaneering ei reguleeri aga üksnes kaebaja või teiste planeeringualale jäävate kinnistute omanike õigusi, vaid ka nende kohustusi avalike huvide ees. Avalikuks huviks, mida kõnealune detailplaneering kaitseb, on muuhulgas see, et XXXXXXX tee XXa krundile ei ole piirdeaeda rajatud. Seega ei ole tegemist keeluga, mille järgimine või mitte järgimine mitte kellegi õigusi ega huve kahjustada ei saaks. Asjaolu, et randa avalikult kasutatavad isikud kaebaja loata sel kinnistul viibida ei või, ei tähenda, et kaebaja võiks selle takistamiseks püstitada aia, kui aia püstitamine ei ole detailplaneeringu kohaselt lubatav.
14.Käesoleval juhul on asjassepuutumatud mõlema poole väited, mis puudutavad piirdeaia kooskõla üldplaneeringuga. Esiteks ei ole vaidlustatud otsuses märgitud, et selle tegemise aluseks oleks vastuolu üldplaneeringuga ning teiseks reguleerib ehitusõigust vaidlusalusel krundil detailplaneering, mille eesmärk on üldplaneeringus sätestatud üldiste põhimõtete täpsustamine ning nende põhimõtete rakendamiseks kruntide ehitusõiguse kindlaks määramine konkreetsete elementide kaupa (ehitamise lubatavus, ehitusalune pind jms). Arutelu selle üle, et üldplaneeringuga ei ole mingisuguse ehitise olemasolu vastuolus, on ainetu olukorras, kus kõnealune vastuolu tuleneb sõnaselgelt detailplaneeringust. -5-
15.Kaebuse rahuldamiseks ei anna alust kaebe etteheited, mis puudutavad EhS § 36 lg 2 rikkumist ehk konkreetselt seda, et vastustaja ei reageerinud ehitusteatise esitamisele 10 päeva jooksul., samuti mitte hea halduse põhimõtte eiramist puudutavad väited. Esiteks on eelnimetatud sättes ette nähtud ehitusteatise esitamise kohustus enne ehitamise alustamist. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et ajaks, mil kaebaja ehitusteatise esitas, oli vaidlusalune piirdeaed juba püstitatud ning TLPA oli sellest ka teadlik. EhS § 36 lõikest 2 sätestatud 10-päevase reageerimisaja mõte on selles, et selle aja möödudes kaob seadusest tulenev ehitamisega alustamise keeld automaatselt ehk teisisõnu, ehitusteatise esitaja võib 10 päeva möödudes ehitamisega alustada. Ehitusteatisele vastamata jätmine ei ole haldusakt, mis seadustaks ehitise ning EhS § 36 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul ehitusteatisele reageerimata jätmine ei kajasta haldusorgani jaoks siduvat hinnangut, et ehitamine või ehitis on nõuetekohased ja kooskõlas muuhulgas seadusest või planeeringutest tulenevate piirangutega. Seega ei muuda asjaolu, et vastustaja EhS § 36 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul ehitusteatisele ei reageerinud, kehtivast detailplaneeringust tulenevat keeldu ega ole käsitatav haldusakti iseloomuga loana sellise aia püstitamiseks. Sel põhjusel ei ole nimetatud tähtaja mööda laskmisel käesoleva vaidluse seisukohast tähtsust, nagu ka mitte sellel, milliseid toiminguid vastustaja haldusorganid kõnealuse piirdeaia küsimuses varem teinud on. Isegi kui saaks põhjendatuks pidada kaebaja kriitikat vastustaja viivituse aadressil ning isegi kui tuleks möönda, et vastustaja viivitus võis jätta kaebajale mulje, et vaidlusaluse piirdeaiaga mingisuguseid probleeme ei ole, siis ei väära see ikkagi tõdemust, et vaidlusaluse piirdeaia püstitamine on detailplaneeringuga ja seeläbi EhS § 12 lõikega 2 vastuolus. Liiati ei ole antud juhul tegemist olukorraga, kus kaebaja oleks omapoolsed toimingud teinud tema jaoks ebaselges olukorras ning vastustaja tegevusest või tegevusetusest tulenevalt segadusse sattununa. Piirdeaia rajas kaebaja enne ehitusteatise esitamist. Seega ei ole antud vaidluses tegemist olukorraga, kus saaks kõne alla tulla teatud asjaolude hindamine kaebaja kasuks sel põhjusel, et kaebaja võis tegutseda vastustajat usaldades. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kuivõrd vastustaja ei ole nõudnud
16.enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, jäävad mõlema poole menetluskulud HkMS § 108 lõikes 1 ja § 109 lõikes 1 sätestatut silmas pidades poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik
-6-
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.