MTÜ Tallinna Metsaomanike Selts kaebus SA Erametsakeskus 30.09.2019 otsuse nr 5-1/19/150, 04.10.2019 otsuse nr 5-1/19/153, 04.10.2019 otsuse nr 5-1/19/152 ja nende osas tehtud 26.11.2019 vaideotsuse nr 1-8/19/4-1 tühistamiseks ning 18.10.2019 otsuse nr 5-1/19/156 õigusvastasuse tuvastamiseks.
Menetlusosalised
Kaebaja: MTÜ Tallinna Metsaomanike Selts (edaspidi TMS), seadusjärgne esindaja Aivar Pedaspuu; volitatud esindaja vandeadvokaat Meelis Pirn Vastustaja: SA Erametsakeskus, volitatud esindajad Tiina Mitt, Gunnar Reinapu
Asja läbivaatamise vorm
Kohtuistungil 29.06.2020
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 06.08.2020 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.TMS esitas 27.08.2018 ühes metsaühistu toetuse taotluse nr 5-12/18/5 ja sertifitseerimistoetuse taotluse nr 5-18/18/2. Taotluse lisas esitas ta liikmete nimekirja, kus oli 280 liiget.
1.1 Metsaühistu toetuse taotlus rahuldati osaliselt SA Erametsakeskus 18.12.2018 otsusega nr 5-1/18/233 summas 10 780 eurot ning ettemaksuna maksti kaebajale 5 390 eurot. Metsasertifitseerimise toetuse taotlus rahuldati 02.01.2019 otsusega nr 5-1/18/1 (p 1.2) summas 7 325,74 eurot ning ettemaksu tasuti kaebajale 3662,87 eurot. 1.2 Nende taotluste osas tehti 30.09.2019 otsus nr 5-1/19/150 "Tallinna Metsaomanike Selts otsuste kehtetuks tunnistamine ja ettemaksu tagasinõudmine" (edaspidi otsus nr 150). Otsuse nr 150 kohaselt tunnistati kehtetuks eelnimetatud toetuse taotluste osas vastu võetud otsused, so 18.12.2018 otsus nr 5-1/18/233 “Tallinna Metsaomanike Selts 03.09.2018 vooru metsaühistu toetuse taotluse osaline rahuldamine“ (otsuse p 1.1) ja 02.01.2019 otsuse nr 51/19/1 „03.09.2018 vooru metsa sertifitseerimise toetuse taotluste rahuldamine“ (otsuse p 1.2). Otsusega nr 150 nõuti tagasi toetuse ettemaksud kogusummas 9052,87 eurot. 1.3 TMS esitas 29.10.2019 vaide otsuse nr 150 tühistamiseks. SA Erametsakeskus 26.11.2019 vaideotsusega nr 1-8/19/4-1 jäeti vaie rahuldamata.
2.01.04.2019 esitas kaebaja ühes metsaühistu toetuse taotluse nr 5-12/19/22 ja metsasertifitseerimise toetuse taotluse nr 5-18/19/12. Taotlustele oli lisatud liikmete nimekiri, seisuga 27.08.2018, kokku 271 liiget. Hiljem kaebaja parandas, et nimekiri esitati siiski 01.04.2019 seisuga. 2.1 SA Erametsakeskus tegi metsaühistu toetuse osas 25.07.2019 otsuse nr 5-1/19/123, millega rahuldas taotluse osaliselt summas 12 066 eurot ning maksis ettemaksuna välja 6 033 eurot. SA Erametsakeskus 26.07.2019 otsusega nr 5-1/19/126 rahuldati sertifitseerimise toetuse taotlus summas 8552,49 ja maksti ettemaksuna välja 4276,25 eurot. 2.2 Nende taotluste osas tehti 04.10.2019 otsus nr 5-1/19/152 "Tallinna Metsaomanike Selts otsuste kehtetuks tunnistamine ja ettemaksu tagasinõudmine" (edaspidi otsus nr 152). Otsuse kohaselt tunnistati kehtetuks eelnevalt vastu võetud 25.07.2019 otsus nr 5-1/19/123 “Tallinna Metsaomanike Selts 01.04.2019 vooru metsaühistu toetuse taotluse osaline rahuldamine“ (otsuse p 1.1) ja 26.07.2019 otsus nr 5-1/19/126 „01.04.2019 vooru metsa sertifitseerimise toetuse taotluste rahuldamine“ (otsuse p 1.2). Otsusega nr 152 nõuti tagasi tasutud toetuste ettemaksu kogusummas 10 309,25 eurot. 2.3 TMS esitas 29.10.2019 vaide otsuse nr 152 tühistamiseks. SA Erametsakeskus 26.11.2019 vaideotsusega nr 1-8/19/4-1 jäeti vaie rahuldamata.
3.03.12.2018 esitas kaebaja erametsaomanike nõustamistoetuse taotluse nr 5-6/18/18, mille lisas esitas liikmete nimekirja, kus oli seisuga 03.12.2018 liikmeid 273. 3.1 SA Erametsakeskus rahuldas taotluse 28.03.2019 otsusega nr 5-1/19/64 summas 12 004,02 eurot ning maksis ettemaksuna välja 6002,01 eurot. 3.2 SA Erametsakeskus tegi 04.10.2019 otsuse nr 5-1/19/153 ""Tallinna Metsaomanike Selts otsuse kehtetuks tunnistamine ja ettemaksu tagasinõudmine" (edaspidi otsus nr 153). Otsuse kohaselt tunnistati kehtetuks 28.03.2019 otsus nr 5-1/19/64 “Tallinna Metsaomanike Selts 03.12.2018 vooru nõustamistoetuse taotluse rahuldamise otsus“ ja nõuti tagasi ettemaks summas 6002,01 eurot. 3.3 TMS esitas 03.11.2019 vaide otsuse nr 153 tühistamiseks. SA Erametsakeskus 26.11.2019 vaideotsusega nr 1-8/19/4-1 jäeti vaie rahuldamata.
4.TMS esitas 01.07.2019 metsauuendamise toetuse taotluse nr 5-9/19/37. Taotlusele oli lisatud liikmete nimekiri seisuga 01.07.2019, kus näidati 266 liiget.
2(10)
4.1 SA Erametsakeskus tegi 18.10.2019 otsuse nr 5-1/19/156 "Metsa uuendamise toetuse taotluse rahuldamata jätmine" (edaspidi otsus nr 156). 4.2 TMS esitas 16.11.2019 vaide otsuse nr 156 tühistamiseks. SA Erametsakeskus 26.11.2019 vaideotsusega nr 1-8/19/4-1 jäeti vaie rahuldamata.
5.TMS esitas 26.12.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles SA Erametsakeskuse 30.09.2019 otsuse nr 5-1/19/150, 04.10.2019 otsuse nr 5-1/19/153, 04.10.2019 otsuse nr 51/19/152, 18.10.2019 otsuse nr 5-1/19/156 ja 26.11.2019 vaideotsuse nr 1-8/19/4-1 tühistamist ning kohustamist uuesti läbi vaatama 01.07.2019 metsauuendamise toetuse taotlust.
6.Kohus võttis 22.01.2020 kaebuse menetlusse. 26.02.2020 esitas SA Erametsakeskus kaebusele vastuse, milles teavitas, et 2019.a taotlusvooru toetuste maksmise otsused teiste taotlejate osas on tehtud ning 13.04.2020 menetlusdokumendis kinnitas vastustaja toetuste välja maksmist teistele taotlejatele. 07.03.2020 esitas kaebaja kaebuse täienduse. 03.04.2020 määras kohus kaebajale tähtaja kaebuse nõuete täpsustamiseks. Kaebaja esitas kaebuse täpsustatud nõuetes 21.04.2020. Kohus luges 26.05.2020 määrusega menetluses olevaks järgmised nõuded: tühistada 30.09.2019 otsus nr 5-1/19/150, 04.10.2019 otsus nr 5-1/19/153, 04.10.2019 otsus nr 5-1/19/152 ning 26.11.2019 vaideotsus samas osas; tuvastada 18.10.2019 otsuse nr 5-1/19/156 (toetuse taotluse mitterahuldamine) õigusvastasus.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt alljärgnevad. 1) Kaebaja on asutatud 1998.aastal ning selle aja jooksul on kaebajal olnud viis põhikirja. Mitte ükski neist pole sätestanud nõuet, et liikmeks astuja peaks esitama originaalallkirjaga avalduse. Sellist nõuet ei tulene ka mittetulundusühingute seadusest. Alles kehtiv põhikiri sätestab kirjaliku avalduse nõude. Kaebaja märgib, et 1998. aastal oli tavaline, et liikmeks astumise avaldus saadeti faksiga ning mõistagi ei ole sellised avaldused 20 aastat hiljem säilinud. Seadus ega põhikiri nende säilitamist ka ei nõua. 2) Kaebaja esindaja on seisukohal, et praegused juhatuse liikmed ei saa vastutada selle eest, kuidas eelmised juhatuse liikmed liikmete arvestust pidasid või ei pidanud. Uus juhatus lihtsalt peab üle antud nimekirja edasi. Läbi aastate on kaebaja pidanud liikmete arvestust Exeli tabeli kujul. 3) Kaebaja leiab, et kui vastustajal oli kahtlus liikmete arvu osas, siis oleks tulnud anda kaebajale tähtaeg liikmete nimekirja esitamiseks. Ükski seadus ei sätesta, et juhatus peab olema valmis esitama liikmete avaldused igal hetkel. Vastustaja 09.09.2019 saadetud e-kirjas ei öeldud täpselt, mida kaebajalt soovitakse. 4) Vastustaja on alusetult arvanud liikmete arvestusest välja 19 inimest, kes ei osanud öelda MTÜ nime ning veel 12, kelle avaldust subjektiivse hinnangu kohaselt ei peetud vastavaks. Kui need arvestada juurde 192 nõuetekohaseks loetud avaldusele, vastab kaebaja liikmete arv nõuetele. Kaebaja esitas kohtumenetluses täiendavad tõendid 34 liikme liikmelisuse kohta. Osa liikmete avaldusi on digitaalselt allkirjastatud ja allkirjalehed on olnud endiste juhatuse liikmete arvutites ning kaustadesse on pandud üksnes avaldus digiallkirja leheta. Tänane juhatus on püüdnud dokumentatsiooni taastada (koosolekute protokollid, volitused, kirjavahetus jm) niipalju kui võimalik. Vastustaja antud aeg ei olnud selleks aga piisav. Vastustaja ei saa kedagi liikmete hulgast välja arvata pelgalt telefonikõne alusel. Seega on kaebaja seisukohal, et liikmete miinimumnõue oli taotluste esitamise ajal täidetud ning teadlikku valeandmete esitamist toimunud ei ole.
3(10)
5) Kaebaja palub kaebuse rahuldada ja vastustajalt välja mõista kaebaja menetluskulud.
8.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. 1) Kaebajal tekib õigus toetust saada vaid juhul, kui ta täidab kõiki toetuse saamiseks sätestatud nõudeid. Kaebajal lasub seetõttu kõrgendatud tõendamiskoormus ja hoolsuskohustus. Kaebajal puudub subjektiivne õigus toetust saada. 2) Antud juhul on kaebaja eiranud mittetulundusühingute seaduse ja oma põhikirja nõudeid liikmete arvestuse pidamisel, mis on kaasa toonud kontrollimata ja tõendamata andmete esitamise vastustajale mitmete aastate vältel. 3) Isegi kui kaebaja otsib kokku ja koostab tagantjärele hulgaliselt kaudseid tõendeid oma liikmete kuuluvuse kohta, ei ole kohtumenetluses neid võimalik arvestada. Kui kaebajal pole senini olnud ülevaadet oma liikmetest, siis kuidas said ja saavad liikmed üldse teada kõikidest üldkoosolekute toimumistest või rühmanõustamistest, millele vastustaja on aastaid toetusi andnud. Kui kaebaja liikmed ei oska telefoni teel oma kuuluvust ühingusse kinnitada, siis pole nad aastaid saanud kaebajalt teavitusi ürituste või toetuste taotlemise ja muude ühingu tegemiste kohta. Ehk siis kas tegemist on fiktiivse ühinguga või tegemist on ühinguga, mille enamus on „passiivsed liikmed“, mistõttu valeandmete fakti võib tõendada lisaks ka kaebaja põhikirjakohase tegevuse puudumine. 4) Isegi kui kohus tuvastab, et kaebaja tegevust taotluse esitamisel ei saa kvalifitseerida teadlike valeandmete esitamisena, siis ei ole võimalik kaebajale toetust maksta, sest see ei muuda kaebaja toetuse taotluseid nõuetele vastavaks. Kaebaja pole loonud oma tegevuses korda ega pole tõendanud kontrollimenetluse kestel, et tal on 200 liiget. Vastustaja arvates on käesolevas haldusasjas tagantjärele võimatu ühegi tõendiga tõendada, et kontrollimenetluse kestel ja haldusakti vastuvõtmise ajal oli kaebajal enam liikmeid kui 200 või ümber lükata uute tõendite esitamisega kontrollitulemust. Kaebaja ei ole siiani põhjendanud, miks ei saanud ta neid tõendeid õigel ajal esitada ja kus need tõendid enne olid. Vastustaja leiab, et kaebaja poolt esitatud tõendite puhul on tegemist kallutatud tõenditega või hilisemalt koostatud dokumentidega. Enamus tõendeid on skaneeritud ja allkirjadeta. Kaebaja põhikirjas sätestatud liikmete vastuvõtmise kirjaliku avalduse nõuet ei saa tõendada koopiate või digiallkirja lehtede väljaprintidega. Kaebaja väide, justkui vastustaja pole järjepidev koopiate või originaalallkirjadega liikmete avalduste nõudmisel on paljasõnaline ja otsitud. Vastustaja on arvestanud liikmete kirjalikke avaldusi vaid originaalallkirjadega ja digiallkirjade puhul elektroonilise kirjana ning sellele kogu aeg tuginenud. 5) Ligi 270 leheküljel kirjavahetuse/avalduste ja vastustaja poolt 23.09.2019 tehtud kontrollitulemuste lisas esitatud Exceli tabeli võrdlemisel on võimalik kohtul jõuda samadele tulemustele nagu vastustaja. Käesoleval ajal on kaebaja asunud vastustaja kontrollitulemust ümber lükkama uute tõenditega, milliseid vastustajal vaidlustatud otsuste vastuvõtmise ajal ei olnud võimalik uurida ja neile tugineda. Vastustaja palus ja selgitas igas kontrollimenetluses esitatud kirjas ja kokkusaamisel, et kas pole esitada teisi täiendavaid tõendeid, kuid kaebaja teatas, et neid pole. Seega sai vastustaja lähtuda vaid nendest kaebaja poolt esitatud tõenditest, mis kaebajal kontrollimenetluse ajal olemas olid ja mis ka vastustajale esitati. 6) Kontrollist teavitati kaebajat 09.09.2019. 11.09.2019 toimus kohapealne kontroll Mustamäe tee 4 Tallinnas. Kaebaja esitas ühistu liikmelisuse kontrolliks 2 kausta. Tuvastati osade avalduste (Halinga avaldused) puudumine, mille kaebaja lubas esitada järgmisel päeval skänneritult, kuid seda ei teinud. Vastustaja edastas kaebaja juhatuse liikmetele 17.09.2019 puuduste kõrvaldamise kirja, kus paluti selgitusi hiljemalt 20.09.2019. 17.09.2019 viis vastustaja läbi nimekirjaliste liikmete (kes olid kahe metsaühistu osas kattuvad) pistelise
4(10)
kontrolli helistamise teel. 19-st isikust 12 välistati kaebaja liikmeskonnast, kuna nad ei teadnud, millisesse ühistusse nad kuuluvad. 23.09.2019 toimus kohtumine vastustaja Rapla kontoris, kus kaebaja edastas vastustajale kausta (279 lk). Rohkem midagi ei esitatud. Nende kontrollimise tulemusel tuvastati 192 nõuetele vastavat avaldust. Kontrolli tulemuste kohta koostati 27.09.2019 aruanne, mis edastati kaebajale.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kaebaja on vaidlustanud ühe toetusest keelduva otsuse ja kolm toetuse ettemaksu tagasinõudmise otsust. Samuti toetuse ettemaksude tagasinõuete osas tehtud 26.11.2019 vaideotsuse.
10.TMS esitas 01.07.2019 metsa uuendamise toetuse taotluse nr 5-9/19/37, millele oli lisatud liikmete nimekiri seisuga 01.07.2019 ning milles näidati 266 liiget. Selles vaidlus puudub. Metsaseaduse (MetsS) § 10 lg 11 alusel antud keskkonnaministri 14.04.2014 määrus nr 10 (edaspidi määrus nr 10) sätestab, et metsa uuendamise toetust saab taotleda metsaühistu.
11.TMS esitas 27.08.2018 koos metsaühistu toetuse taotluse nr 5-12/18/5 ja metsa sertifitseerimistoetuse taotluse nr 5-18/18/2, mille lisas esitatud liikmete nimekirjas oli 280 liiget. TMS esitas 03.12.2018 erametsaomanike nõustamise toetuse taotluse nr 5-6/18/18, mille lisas oli liikmete nimekiri seisuga 03.12.2018, kus oli liikmeid 273. TMS esitas 01.04.2019 koos metsaühistu toetuse taotluse nr 5-12/19/22 ja metsa sertifitseerimise toetuse taotluse nr 5-18/19/12, millele lisatud liikmete nimekirjas oli seisuga 01.04.2019 kokku 271 liiget. Nende asjaolude üle vaidlus puudub. Samuti puudub vaidlus, et kaebajale tehti nende taotluste rahuldamise (mõni osaliselt) otsuste alusel ettemaksed. Määrus nr 10 § 8 lg 2 järgi saab erametsaomanike nõustamise toetust taotleda metsaühistu. Sama määruse § 131 lg 2 alusel saab metsaühistu taotleda ka metsa sertifitseerimise toetust ning § 12 kohaselt metsaühistu toetust.
12.Vaidlus puudub, et toetuste taotluste kohta otsuste tegemise, samuti toetuste tagasinõudmise pädevus (MetsS § 10 lg 14) on sihtasutusel Erametsakeskus.
13.Vaidlus puudub, et vastustajal on õigus esitatud andmete õigsust kontrollida ja nõuda taotlejalt taotluse kohta täiendavaid selgitusi ja lisadokumente (määrus nr 10 § 14). Seejuures ei ole keelatud taotluse muutmine kuni taotluse rahuldamise otsuse vastuvõtmiseni juhul, kui selguvad asjaolud, millest tingituna ei ole võimalik taotluses käsitletud tegevust ellu viia või kui taotluses esineb ebatäpsusi või eksimusi (määrus nr 10 § 15 lg 1), kuid metsaühistu ei tohi asendada taotluses ühte erametsaomanikku teisega (määrus nr § 15 lg 3).
14.Määrus nr 10 § 3 lg 2 p 1 (toetuse taotlemise ja saamise üldtingimused) sätestab kõigi eelnimetatud toetuste taotlemiseks nö kvalifitseerumisnõude ehk metsaühistul peab taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud kuu esimese päeva seisuga (edaspidi taotluse esitamise seis) olema vähemalt 200 liiget. Kõigi taotluste lisana tuli esitada liikmete nimekiri koos isiku- või registrikoodide ja metsamaa pindalaga (§ 3 lg 2 p 3; § 8 lg 31; § 12 lg 16 p 2). Kohtu hinnangul peab vähemalt 200 liikme nõue olema täidetud selleks, et saaks üldse toetust taotleda (väiksematele metsaühistutele toetuse taotlemist ei võimaldata) ning lisaks sellele peab mh olema taotluses toodud tegelikkusele vastav liikmete arv ja neile kuuluva metsamaa pindala, kuna makstava toetuse summa on nende andmetega seotud (nt metsaühistu toetust saab taotleda 5(10)
ühes taotlusvoorus ühe ühistu liikme kohta ning toetuse arvutamisel võetakse aluseks metsaühistu liikmete arv taotluse esitamise seisuga – määrus nr 10 § 12 lg 5, 6). Taotleja peab olema võimeline esitatavate andmete tegelikkusele vastavust taotluse esitamise aja seisuga ka haldusorganile tõendama (määrus nr 10 § 14). Seejuures annab viidatud määrus võimaluse ebatäpsuste ja eksimuste parandamiseks kuni toetuse osas otsuse tegemiseni, mis puudutab olukorda, kus toetuse määramist asutakse alles otsustama. Olukorras, kus toetuse maksmise otsus on tehtud ning toetuse saamisele vastavust asutakse kontrollima järelkontrollis, tuleb õigusaktide nõuetele vastamist (antud juhul taotlusele lisatud liikmete nimekirjas toodud isikute tegelikku liikmeks olekut) tõendada samuti taotluse esitamise aja seisuga, kuid haldusorgan ei ole järelkontrollimenetluse läbiviimisel seotud nii lühikeste menetlustähtaegadega nagu toetuse määramist otsustades. Toetuse (vähese tähtsusega riigi abi määruse nr 10 § 2 kohaselt) maksmine on seotud konkreetse abi perioodiga ja tähtaegadega. Õigus toetust taotleda ei tähenda subjektiivset õigust toetust saada. Abi taotlemisel on taotlejal hoolsuskohustus esitatavate andmete õigsuse tagamisel ning õigusaktid nõuavad esitatavate andmete õigsuse kinnitamist taotluse allkirjastaja poolt. Samuti peab taotleja kinni pidama menetlustähtaegadest. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja järginud hoolsuskohustust ning vastustaja on andnud kaebajale haldusmenetluses võimaluse toetuse taotlemisel esitatud andmete õigsust tõendada (kuni otsuse tegemiseni). Kuigi järelkontrolli (metsaühistu toetuse taotluse nr 5-12/18/5 ja metsa sertifitseerimistoetuse taotluse nr 5-18/18/2; metsaühistu toetuse taotluse nr 5-12/19/22 ja metsasertifitseerimise toetuse taotluse nr 518/19/12; erametsaomanike nõustamistoetuse taotluse nr 5-6/18/18) läbiviimisel ei olnud haldusorgan seotud käimasoleva abiperioodi taotluste läbivaatamise tähtajaga ning menetlusi oleks võinud selgemalt eristada, ei oleks kaebajale liikmete liikmelisuse tõendamiseks pikema tähtaja andmine saanud muuta haldusorgani otsuseid, kuna kaebaja ei tõendanud eelmärgitud taotlustele lisatud liikmete nimekirjades olevate isikute arvu (280 – 27.08.2018 seisuga, 27101.04.2019 seisuga, 273- 03.12.2018 seisuga) tegelikkusele vastavust ka vaidemenetluse kestel.
15.Kohtumenetluses kontrollib kohus vaidlustatud haldusaktide õiguspärasust nende andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 teine lause), seega isegi kui kaebaja poolt alles kohtumenetluses esitatud liikmete avaldused oleksid nõuetekohased (kirjalikus vormis, allkirjastatud) ja nende isikute nimed kattuksid vastustajale haldusmenetluses esitatud nimekirjades toodud isikute nimedega ja annaksid kokku taotleja poolt taotluses deklareeritud liikmete arvu (mida kaebaja isegi istungil ei kinnitanud, oletades, et praeguseks korrastatud andmetel on metsaühistul umbes 232 liiget), ei saaks kohus sellest iseenesest järeldada vaidlustatud haldusaktide õigusvastasust. Vastustajal ei olnud võimalik alles kohtumenetluses esitatud tõendeid vaidlustatud haldusaktide andmise ajal hinnata. Vastustajal täitis oma uurimiskohustust haldusmenetluses piisavalt. Võimalikku haldusmenetluse uuendamist saab kaebaja taotleda haldusorganilt, kui selleks esinevad seaduses toodud alused (HMS § 44).
16.Määruse nr 10 § 19 kohaselt teeb haldusorgan toetuse maksmisest keelduva otsuse, kui toetuse saaja ei vasta vähemalt ühele toetuse saamise kriteeriumile (§ 19 lg 2 p 1) või kui ta on esitanud teadlikult valeandmeid (§ 19 lg 2 p 2). Taotluse rahuldamata jätmise alused tulenevad metsaseadusest (§ 10 lg 91). MetsS § 19 lg 91 p 1 kohaselt taotlus jäetakse rahuldamata ja toetust ei maksta mh, kui taotleja, toetuse saaja või taotlus ei vasta vähemalt ühele toetuse saamise nõudele ning taotleja on teadlikult esitanud valeandmeid (§ 19 lg 91 p 2). Tingimused ei pea esinema üheaegselt. MetsS § 10 lg 9 kohaselt, kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetuse saaja esitas valeandmeid, ei kasutanud toetust sihipäraselt või selguvad asjaolud, mis oleks tinginud taotluse rahuldamata jätmise, nõuab Keskkonnaministeeriumiga halduslepingu sõlminud isik (toetuse andja) toetuse saajalt toetusena saadud raha tagasimaksmist. 6(10)
17.Kohus nõustub vastustajaga, et valeandmete esitamine ja teadlik valeandmete esitamine ei ole seadusandja poolt sätestatud erinevad eeldused. Mõlema puhul on tunnuseks teadlik olemine ebaõigete andmete esitamisest. Kui andmed on aastaid korrastamata ja juhatuse liikmed pole täitnud oma hoolsuskohustust, kuid sellele vaatamata kinnitatakse, et taotluses toodud andmed on õiged, on tegemist teadlikult valeandmete esitamisega. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-4-17 selgitanud teadliku valeandmete esitamisega seonduvat. Viidatud lahendis Riigikohus märkis, et sõna "teadlik" definitsiooni puhul tuleb lähtuda sõna üldkasutatavast tähendusest. Eesti keele seletava sõnaraamatu (https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=teadlik&F=M) kohaselt tähendab sõna "teadlik", et miski toimub teadvuse osavõtul, on teadvuslik või tahtlik, ettekavatsetud; eesmärgi-, sihikindel. Ka kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et sõna "teadlik" tähistab tahtlust (haldusasi nr 3-3-1-16-13, p 30). Samas lahendis rõhutatakse ka seda, et igasugused andmed, mis ei vasta tegelikkusele ei pea kaasa tooma taotluse rahuldamata jätmist, vaid tegemist peab olema andmetega, mille esitamist taotlejalt selgesõnaliselt nõutakse ning mis taotluse nõuetekohasuse kindlakstegemisel või taotluse hindamisel rolli mängivad. Kohtu arvates ei saa antud juhul olla kahtlust, et metsaühistu liikmete arv omab tähtsust nii taotluse nõuetekohasuse kindlakstegemisel (metsaühistu nn kvalifitseerumisel toetuse taotlemiseks) ning taotluse hindamisel (sisuliselt), kuivõrd liikmete arvu võetakse arvesse toetuse arvutamisel. Ka on ilmne, et kui liikmete arv ei vasta tegelikkusele ja eksisteerib üksnes nö paberil, pole toetus eesmärgipärane ning toimub riigi raha väärkasutamine. Selle ärahoidmiseks ja põhjendamatult antud riigi toetuse tagasinõudmiseks tuleb haldusorganil kontrollida andmete vastavust tegelikkusele (enne otsuse tegemist või järelkontrolli vormis). Seda ka olukorras, kus varasemal abiperioodil pole liikmete nimekirja osas märkusi tehtud või rikkumist tuvastatud. Toetuse taotlemisel on tõendamiskoormis taotlejal.
18.Puudub vaidlus, et kaebaja poolt toetuse saamiseks esitatud taotlused on allkirjastanud kaebaja juhatuse liige. Määruse nr 10 lisa 1 kehtestab taotluse vormi. Puudub vaidlus, et kaebaja esindaja on neis igakordselt oma allkirjaga kinnitanud, et: „Kinnitan oma allkirjaga, et olen teadlik keskkonnaministri 14. aprilli määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ tingimustest ning taotlusele kehtestatud nõuetest ja vastan toetuse saamise nõuetele. Kinnitan taotluses ja taotluse lisades esitatud andmete ja dokumentide õigsust ning võimaldan neid kontrollida“.
19.Kaebaja on nii oma kirjades, vaietes, kui kaebuses kohtule teatanud, et: avaldused ongi puudu, ja et „1998 aastal oli tavaline, et liikmeks astumise avaldus saadeti faksiga. Mõistagi ei ole sellised avaldused säilinud 20 aastat hiljem”. Kaebaja kehtiv põhikiri (tl 22-25, kd I) kohustab esitama ühingusse astumiseks kirjaliku avalduse. Põhikirja p 3.2 sätestab, et ühingu liikmeks astumisel tuleb esitada kirjalik avaldus. Punkt 3.3 ütleb, et ühingu liikmeks vastuvõtmine otsustatakse ühe kuu jooksul juhatuse otsusega. Punkt 3.4 näeb ette, et ühingu liikmete arvestust korraldab ühingu juhatus. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 12 kohaselt võib mittetulundusühingu liikmeks olla iga füüsiline või juriidiline isik, kes vastab mittetulundusühingu põhikirja nõuetele. Juhatus korraldab mittetulundusühingu liikmete arvestuse (MTÜS § 12 lg 2). MTÜS § 13 lg 1 alusel otsustab liikmeks vastuvõtmise juhatus, kui seda ei ole põhikirjaga antud üldkoosoleku või muu organi pädevusse. Samas sõnastuses kehtib MTÜS-s alates 06.06.1996.
7(10)
Allkirjastamine tagab avalduse kontrollitavuse. Ka juhul kui avaldus oli puudusega (allkirjastamata), pidi kaebaja esitama kontrollijale muud tõendid (nt juhatuse otsused), mis tõendavad liikmeks olekut. Ka seda pole kaebaja õigeaegselt teinud. Samuti nõustub kohus vastustajaga selles, et liikmete üle arvestuse pidamise kohustus ja selle tähtsus toetuse taotlemisel ei saanud tulla kaebajale ootamatult, kuna nõue kehtis juba alates 2009.aastast (keskkonnaministri 11.02.2009 määrus nr 11).
20.Kohus ei nõustu kaebajaga, et talle ei antud piisavalt aega liikmete arvu tõendamiseks. Esiteks, pidi kaebaja juhatuse liige, kes toetuse taotluse allkirjastas kontrollima andmete õigsust juba taotluse esitamisel ning enda juhatuse liikmeks oleku ajal ka kõigil varasematel aastatel, seda eriti olukorras, kus varasema juhatuse liikmetele tehti etteheiteid ühistu juhtimisel ja tegevuse dokumenteerimisel. Vastustaja 09.09.2019 e-kirjaga (tl 129, kd I) teavitati kaebajat kontrollist ja sellest, et soovitakse mh kontrollida 2018.a taotlusvooru taotluses esitatud dokumente. 11.09.2019 kohapealse kontrolli tulemusena tuvastati originaalallkirjadega avaldusi 134. Kaebaja juhatuse liikmed pidid aru saama hiljemalt 11.09.2019, kui loeti ja otsiti liikmete avaldusi, et need avaldused tuleb haldusorganile kontrolli läbiviimiseks esitada. Vastasel juhul tekib küsimus, miks neid siis üldse küsiti ja kokku loeti. Vastustaja tegi kaebajale 17.09.2019 puudustest teavitamise kirja (tl 134-138, kd I), kus oli välja toodud mitu nõuetekohast avaldust oli selleks hetkeks tuvastatud; mitu avaldust oli puudu või puudustega ning milliseid avaldusi kaebaja, vaatamata lubadusele 11.09.2019 menetlustoimingu ajal, polnud jätkuvalt esitanud. Samuti märgiti ära, et teise ühistuga kattuvate liikmete (ca 150) osas helistati pisteliselt 19-le metsaomanikule, kellest 12 ei osanud öelda, kas ja millisesse metsaühistusse nad kuuluvad (vt ka vastustaja vastuse lisa 1, tl 202-209, kd I, helistamise tulemused). Kaebaja vastas puudustest teavitamise kirjale 20.09.2019 (tl 147-148, kd I). Selles vastuses mööndakse, et mitmed avalduste originaalid puuduvad ning on ilmselt eelmiste juhatuse liikmete kätte jäänud; lubati liikmeks mitteolijad nimekirjast kustutada ja puuduva avaldusega liikmetelt küsida uued avaldused. Poolte 23.09.2019 kohtumise protokollist (tl 150, kd I) nähtub, et arutati ühistu liikmelisusega seonduvat (p 6) ning kaebaja esindaja möönis, et varasem arvestus liikmete osas on olnud puudulik ning esitas kontrollimiseks kaks liikmete avalduste kausta (105+174 avaldusega, kokku 279 tk, vt ka võetuse akt tl 152, kd I). Samuti, kaebaja esindaja R.Kobin viitas, et osa avaldusi on koopiad ja ühiselt mööndi, et need pole pädevad. Vastustaja koostas 27.09.2019 kontrolliaruande (tl 154-160, kd I ja selle lisaks olev liikmete nimekiri seisuga 27.08.2018, kus vastustaja on märkinud iga isiku osas tehtud järelduse, tl 161-167, kd I). Kontrolliaruandes sedastati, et nõuetele vastavaid avaldusi tuvastati 192, seega on liikmete arv alla 200 ega vasta ammugi taotlustes esitatud liikmete arvule.
21.Kohus ei korda HKMS § 165 lg 2 alusel vaideotsuses toodud põhjendusi, nõustudes nendega. Kohtule ei nähtu selliseid menetluslikke rikkumisi, mis õigustaks kaevatavate haldusaktide tühistamist. Kaebaja kohtuistungil esitatud seisukoha osas, mis puudutab pärast taotluse esitamist surnud isikute nimekirjas kajastamise etteheidet, märgib kohus, et seda on vastustaja käsitlenud vaideotsuse punktis 29. Vastustaja on sellele asjaolule viidanud seoses väitega liikmete arvestuse jätkuvast ebakorrektsusest, ega ole hiljem surnud isikuid surma tõttu välja arvanud taotluste esitamise seisuga toodud nimekirjadest.
8(10)
22.Kokkuvõtvalt ei saa kohus nõustuda kaebaja väidetega, et: metsaühistu liikmete arvu tõendamiseks ei pea kaebaja olema valmis koheselt taotluse esitamise ajal või haldusorgani antud tähtpäevaks enne otsuse tegemist; piisab üksnes liikmete nimekirja esitamisest nt Exeli tabeli kujul. Kohus ei nõustu kaebaja poolt kohtuistungil esitatud peamise väitega, et juhul, kui varasematel aastatel on toetuse taotlustele metsaühistu liikmete nimekiri lisatud (kaebaja esitas kohtuistungil näitena 2012. a erametsanduse toetuse taotlusele lisatud nimekirja), siis ei pidanud kaebaja juhatuse liige toetuse taotlust esitades andmeid uuesti üle kontrollima ning võis eeldada nende õigsust. Esiteks on see väide ekslik põhjusel, et õigusakt kohustab taotlejat kinnitama igakordselt taotlust esitades, selles ja selle lisades toodud andmete õigsust. Teiseks, sellisest eeldusest lähtumine võiks kaasa tuua toetuse määramise eesmärgipäratult. Kolmandaks, kuna haldusorgan saab toetuse määrata ja välja maksta üksnes tegelikkusele vastavate andmete alusel, paneks selline eeldus andmete õigsuse tagamise kohustuse haldusorganile toetuse taotleja asemel, mis oleks ebamõistlik halduskoormus ning seadusandja pole seda selliselt sätestanud. Seadusandja on võimaldanud järelkontrolli läbiviimise, kui peaks selguma, et deklareeritud andmed olid ebaõiged. Kohtu hinnangul on kaebaja esitanud (teadlikult) valeandmeid. Kaebaja on jätnud liikmete arvestuse ja dokumenteerimise osas hoolsuskohustuse pika aja jooksul täitmata, kuid sellele vaatamata kinnitanud sellist liikmete arvu, mis tegelikkusele ei vasta ega ole ka haldusorgani poolt antud tähtaja jooksul tõendanud deklareeritud liikmete arvu vastavust tegelikkusele. Kaebaja tegutseb oma juhatuse liikmete kaudu. Kaebaja juhatuse liige, teades, et ta pole kunagi kontrollinud kõigi liikmete ühistusse astumise avalduste ja nende kohta tehtud juhatuse otsuste olemasolu (mida esindaja kohtuistungil möönis) ning mööndes samuti, et kõik liikmed pole ka liikmemaksu tasunud ega metsaühistu korraldatud üritustel (mh toetusrahade eest) osalenud, on sellele vaatamata kinnitanud, et liikmete nimekirjas olevad isikud on kaebaja liikmed. Kaebaja juhatuse liige ei taganenud sellest ka siis, kui 11.09.2019 kontrollitoimingu käigus selgus, et nõuetekohaseid liikmeks astumise avaldusi oli sellel hetkel esitada 134. 23.09.2019 täiendava kontrollitoiminguga selgus, et selliseid avaldusi on 192 ehk alla õigusaktides nõutud alammäära. Pärast kontrollakti teatavakstegemist kaebaja midagi täiendavalt ei esitanud. Vastustaja esindajad märkisid istungil, et neile kinnitati, et rohkem midagi peale 2 esitatud kausta esitada pole. Seega polnuks täiendava tähtaja määramine (tagasinõuete tegemise menetluses) olnud eesmärgipärane. Ka kohtumenetluse ajal väidetavalt korrastatud liikmete nimekirjas ei ole kaebaja juhatuse liikme sõnul nii palju liikmeid kui vaidluse all olevates toetuse taotlustes märgiti. Kohus on seisukohal, et andmete õigsust taotluse vormil kinnitades peab allkirjastaja olema veendunud andmete õigsuses. Andmete õigsust saab tagada, kui nende üle peetakse korrektset arvestust, mis on seadusest ja põhikirjast tulenev MTÜ juhatuse kohustus. Seega oli täidetud toetuse taotluse rahuldamisest ja toetuse maksmisest keeldumise kaks alust – nii mittevastavus vähemalt ühele toetuse taotlemise nõudele kui taotleja poolt teadlik valeandmete esitamine. Isegi, kui eeldada, et kaebaja liikmete arvu hulka tulnuks arvata ka need isikud (12 tk), kes ütlesid, et on küll kusagil metsaühistus aga ei tea millises, siis ei vasta liikmete arv (192+12) ikkagi taotlustes deklareeritud numbritele (280, 273, 271, 266) ehk keeldumise alustest vähemalt üks esines vaieldamatult. Samuti oli seetõttu täidetud toetuse ettemaksu tagasinõudmise eeldus – pärast toetuse väljamaksmist valeandmete esitamise selgumine (MetsS § 10 lg 9; määrus nr 10 § 20 lg 1).
23.Tühistamisnõuete rahuldamiseks alus puudub, kuna kaevatavad haldusaktid on õiguspärased ega riku kaebaja subjektiivseid õigusi, samuti puudub sellest tulenevalt alus tühistada neid puudutavas osas vaideotsus. Tuvastamisnõude rahuldamiseks samuti alus puudub, kuna toetuse määramisest keeldumine on olnud õiguspärane. 9(10)
Kaebus jääb tervikuna rahuldamata.
24.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus tegi otsuse kaebaja kahjuks, seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude nõuet ja kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad ka vastustaja kulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.