XX ja YY kaebus Rae Vallavalitsuse 4. veebruari 2020. a korralduse nr 175 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad XX ja YY, esindaja vandeadvokaat Kristo Kallas Vastustaja Rae vald, esindaja Maiga Liiv Kolmas isik Viljandi Real Estate OÜ
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 09.04.2020 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX ja YY määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta XX ja YY määruskaebused Tallinna Halduskohtu 9. aprilli 2020. a määruse peale haldusasjas nr 3-20-685 menetlusse.
2.Jätta XX ja YY määruskaebused rahuldamata. Jätta haldusasjas nr 3-20-685 tehtud Tallinna Halduskohtu 9. aprilli 2020. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata, muutes määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) 121 lg 4).
1.Rae Vallavalitsus algatas 4. veebruari 2015. a korralduse nr 175 p-ga 1 Kurna küla Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu Harjumaal Rae valla Kurna külas ligikaudu 21 ha suuruse ala (edaspidi Põlluvälja kinnistu) planeerimiseks. Vald jättis Põlluvälja kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamise algatamata, kuna detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma olulist keskkonnamõju (p 2). Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on jagada Põlluvälja kinnistu ärimaa, üldkasutatava maa ja transpordimaa sihtotstarbega kruntideks ning määrata ehitusõigus ja
3-20-685 hoonestustingimused äri-, kaubandus- ja laopindade rajamiseks, lahendada juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Tegevus vastab üldplaneeringule, mille kohaselt on planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks määratud ärimaa. Planeeringuga kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid pole ette näha. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi (nt vee-, pinnase- või õhusaastatust, jäätmeteket, müra, vibratsiooni või valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostust). Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Seega ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse (PlanS) § 126 lg 1 p-de 8 ja 12 alusel ning detailplaneeringu koostamise käigus.
2.XX ja YY esitasid Rae vallale 4. veebruari 2020. a korralduse peale vaide, mille Rae vald jättis 17. märtsi 2020. a korraldusega nr 408 rahuldamata.
3.XX ja YY esitasid 16. aprillil 2020 halduskohtule kaebuse, milles taotlesid Rae valla 4. veebruari 2020. a korralduse tühistamist ning esialgse õiguskaitse korras algatatud detailplaneeringu menetluse peatamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) XX on Harjumaal Kiili vallas Vaela külas Kuuse tee 9-9 korteriomandi omanik (katastritunnus 30401:001:1196). YY on Kiili vallas Kangru külas Tammemasti tee 9 kinnistu omanik (katastritunnus 30401:001:0131). Kaebajad elavad kavandatud tegevuse mõjusfääris ja kavandatav tegevus kahjustab nende subjektiivseid õigusi (nt liikluskoormusest kaasnev negatiivne mõju) ja avalikke huve; 2) Põlluvälja kinnistu läheduses asuvad elamumaad. Üldplaneeringu kohaselt kavandati Kurna küla piirkonda ärimaa, et teenindada kohalikku kogukonda. Detailplaneeringu alusel ehitatav kauplus teenindaks aga kogu Eestit ning sellel puudub seos üldplaneeringus märgitud puhkeotstarbelise ärimaaga. Puhkeotstarbe liitmine kaubanduskeskusele oleks näilik; 3) IKEA kontseptsioonile vastav kauplus on olulise ruumilise mõjuga objekt, mille asukohta pole hoolikalt valitud ega põhjendatud; 4) detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine on vaidlustatav; 5) esineb oht põhjavee varudele ja kvaliteedile. Detailplaneeringuga kaasneks oluline negatiivne liiklusmõju (õhusaaste, müra, vibratsioon); 6) esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral viidaks planeeringumenetlus lõpuni. Samuti kaasneks asjatu halduskoormus.
4.Vastustaja taotles vastuses esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist. Tegemist on menetlustoiminguga ja sellel puudub negatiivne mõju. Detailplaneeringut ei pruugita sellisel kujul kehtestada. Kaebajate menetluslikke õigusi pole rikutud.
5.Kolmas isik taotles vastuses esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist. Kaebus on perspektiivitu. Detailplaneeringu algatamine on kooskõlas üldplaneeringuga. Samas piirkonnas teisel pool teed asub MAXIMA logistikakeskus, mistõttu on ilmne, et kavandatav äritegevus vastab üldplaneeringus märgitule. Detailplaneeringuga ei kavandata kaubanduskeskust brutopinnaga üle 20 000 m2. IKEA kauplus on ühe brändi kauplus ja see ei too kaasa sarnaseid mõjusid kui suured kaubanduskeskused. Tegemist pole olulise ruumilise mõjuga ehitisega. Mõju keskkonnale ja liiklusele hinnatakse detailplaneeringu menetluse käigus. Piirkonda juba mõjutab Tallinna ringtee (I klass) ja Kurna-Tuhala riigimaanteede ning Kurna eritasandilise liiklussõlme liikluskoormused. Detailplaneeringu menetlus ei riiva kellegi õigusi. 2(5)
3-20-685 Detailplaneering ei oma kaebajate õigustega puutumust. XX korter asub ligikaudu kilomeetri kaugusel, sealjuures teisel pool Tallinna ringteed. YY kinnistu asub Põlluvälja kinnistuga küll samal pool Tallinna ringteed, kuid 2,8 kilomeetri kaugusel. Kaebajatel on võimalik oma seisukohti esitada detailplaneeringu menetluses. Esialgse õiguskaitse kohaldamine riivaks ebaproportsionaalselt kolmanda isiku huve.
6.Tallinna Halduskohus jättis 12. mai 2020 määrusega kaebuse läbi vaatamata (resolutsiooni p 1) ning esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Samuti mõistis kohus kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud 1050 eurot (resolutsiooni p 3) kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) tegemist on populaarkaebusega. Vaidlustatud tegevus on menetlustoiming, mida on lubatud vaidlustada, kui täidetud on HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud eeldused; 2) ilmset menetlusviga ei esine, kuna vald ei pidanud algatama üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut ega eriplaneeringut; 3) kavandatav tegevus on üldplaneeringuga kooskõlas. Üldplaneeringu järgi ei ole tegemist katastriüksusega, mille maakasutuse juhtfunktsiooniks on puhkeotstarbeline ärimaa; 4) eriplaneeringu algatamise kohustust puudus. Algatatud detailplaneeringuga ei kavandata üle 20 000 m2 brutopinnaga kaubanduskeskust. Kavandatav IKEA kauplus pole käsitatav kaubanduskeskusena Vabariigi Valitsuse 1. oktoobri 2015. a määruse nr 102 nr „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ (määrus nr 102) p 12 mõttes. Detailplaneeringuga kavandatakse kauplust, mida hakkavad külastama ainult selle konkreetse kaupluse kliendid, mitte isikud, kes soovivad osta kaupu erinevatest poodidest ja kasutada erinevaid kaubanduskeskustes tavaliselt pakutavaid täiendavaid teenuseid (toitlustus, meelelahutus, iluteenused jne). Detailplaneeringuga kavandatakse üksnes üht, põhiliselt kodusisustuse laia sortimenti pakkuvat kauplust ja selle ruumiline mõju ümbritsevale, s.h mõju liikluskoormusele ja –korraldusele, on erinev sama suurusega kaubanduskeskusest; 5) kuna detailplaneeringuga ei kavandata olulise ruumilise mõjuga ehitist, ei ole käesoleval juhul keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine mitte seadusest tulenev kohustus, vaid see on kaalutlusotsus. Kaebajatel on võimalik vastavat asjaolu vaidlustada üksnes koos detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamisega; 6) kaebus tuleb jätta läbi vaatamata HKMS § 121 lg 2 p 1 ja § 151 lg 2 p 1 alusel; 7) kaebeõiguse korral puuduks kaebajatel õiguskaitse vajadus. Planeeringu menetlusega edasi liikumine ega ka planeeringu kehtestamine ei too kaasa selliseid pöördumatuid tagajärgi, millisel juhul ei oleks võimalik kohtuotsust täita või see muutuks oluliselt raskemaks. Kaebajatel ei ole subjektiivset õigust takistada detailplaneeringu menetlust seetõttu, et selle võimalik vaidlustamine toob neile kaasa täiendavaid kulusid. Kaebuse rahuldamise eduväljavaated ei ole suured. Kaebajad pole selgitanud avalike huvide pöördumatu kahjustamise ohtu. Tegemist oleks kolmanda isiku õiguste ebaproportsionaalse riivega; 8) kaebajatelt tuleb solidaarselt kolmanda isiku kasuks välja mõista menetluskulud 1050 eurot.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Kaebajad taotlevad määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist osas, millega jäeti kaebus läbi vaatamata. Kui ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja kaebus vaadatakse sisuliselt läbi, tuleb tühistada halduskohtu määrus osas, millega kohustati kaebajaid tasuma menetluskulusid 1050 eurot. Kaebajad esitasid kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebajad ei esitanud üksnes populaarkaebust. Nad kaitsevad ka enda subjektiivseid õigusi. Alust on arvata, et IKEA kauplust hakkab külastama üle miljoni inimese aastas. See tähendaks umbes 2700 külastust päevas. Seeläbi suureneb autoliiklus ja sellega kaasneb suurem müra ja õhusaaste; 3(5)
3-20-685 2) kavandatava planeeringuga lubataks kinnistule rajada IKEA kaubanduskeskus, mis on suurem kui 25 000 m2. Tegemist on olulise ruumilise mõjuga; 3) vald jättis õigusvastaselt keskkonnamõju strateegilise mõju hindamata; 4) halduskohus sisustas kaubanduskeskuse mõistet valesti. Kaubanduskeskus ei tähenda üksnes neid keskusi, kus asuvad mitme erineva kaubamärgiga kauplused. Ka IKEA kauplustes müüakse erinevaid tooteid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1 ja § 207 lg 1). Määruskaebustest nähtub kaebajate tahe vaidlustada halduskohtu määrust üksnes osas, millega kaebajate kaebus jäeti läbi vaatamata ning menetluskulud nende kanda. Määruskaebuses pole vaidlustatud halduskohtu määrust osas, millega halduskohus jättis kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus ei pea määruskaebuse lahendamisel menetluslikult otstarbekaks küsida vastustajalt ja kolmandalt isikult täiendavaid seisukohti, kuna nad on sisuliselt saanud oma seisukoha avaldada. Ringkonnakohus arvestab esitatud seisukohtadega.
9.Detailplaneeringu algatamine ei ole haldusakt, vaid menetlustoiming, mille vaidlustamine pole reeglina lubatav. Tegemist on planeerimismenetluse esimese etapiga ning selles staadiumis pole võimalik otsustada, kas ja kui jah, millisel kujul detailplaneering kehtestatakse. Haldusmenetluse alustamise kui menetlustoimingu vaidlustamist oleks põhjust aktsepteerida üksnes siis, kui esineb põhjendatud kahtlus, et rikutud on selget keelunormi või menetluse alustamise eesmärk ei saa olla õiguspärane (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 23. aprilli 2008. a määrus asjas nr 3-3-1-12-08, p 15; 28. veebruari 2007. a otsus asjas nr 3-3-1-8606, p 25). Praegusel juhul sellist olukorda ei esine. Ka võimalike menetlusnormide rikkumise vaidlustamiseks tuleb üldjuhul ära oodata menetluse lõpptulemus, kuna kohtul pole tavaliselt võimalik ennetavalt hinnata seda, kas võimalikud menetlusvead võivad mõjutada asja otsustamist. Detailplaneeringu menetluses keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsustuse kui menetlustoimingu vaidlustamise võimalikkus sõltub kohtupraktika järgi sellest, kas nimetatud menetlustoiming on kohustuslik või mitte (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 17. novembri 2011. a määrus asjas nr 3-3-1-64-11, p 11).
10.PlanS § 141 kohaselt võib populaarkaebusega vaidlustada üksnes detailplaneeringu kehtestamise otsust. Seadus ei võimalda populaarkaebusega vaidlustada detailplaneeringu algatamist kui menetlustoimingut (selle kohta vt analoogia korras Riigikohtu halduskolleegiumi 28. mai 2020. a määrus asjas nr 3-19-1627, p 11). Kaebajad saavad seega detailplaneeringu algatamist kui menetlustoimingut vaidlustada üksnes enda õiguste kaitseks. HKMS § 45 lg 3 kohaselt on isikul õigus menetlustoimingut ilma detailplaneeringu kehtestamiseta vaidlustada, kui see rikub isiku mittemenetluslikke õigusi, sõltumata detailplaneeringu kehtestamisest, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva detailplaneeringu kehtestamise.
11.Kaebajad käsitavad enda õiguste negatiivse mõjutusena seda, et nad elavad kavandatud tegevuse mõjussfääris ning seal võib suureneda liikluskoormus, müra, saastatus. Kuigi kaebajad väidavad, et nad on kaebuse esitanud enda õiguste kaitseks, ei võimalda kaebuses esitatud asjaolud kaebaja õiguste riivet järeldada. Detailplaneeringu algatamine ei too kaasa suuremat liikluskoormust, müra ega saastatust. Muu hulgas neid konkreetseid küsimusi hakataksegi planeeringumenetluses lahendama ning kaebajatel on õigus esitada enda ettepanekuid.
4(5)
3-20-685 Kaebuses esitatud asjaoludest ja kolmanda isiku seisukohast järeldub, et detailplaneering on algatatud maa-alale, mis asub YY kinnistust linnulennult umbes 2,8 km kaugusel ning XX kinnistust linnulennult umbes kilomeetri kaugusel (käesolev määrus p 3 alap 1 ja p 5). Maaameti kaardirakendusest nähtub, et YY ja Põlluvälja kinnistud ei piirne üksteisega ning nende vahel on kümneid kinnistuid (metsad, elamud, põllumaad, avalikult kasutatavad teed). Maaameti kaardirakendusest nähtub, et XX ja Põlluvälja kinnistud ei piirne üksteisega ning nende vahel on mitmeid, sh hoonestatud kinnistuid. Põlluvälja kinnistu asub seejuures XX kinnistust teisel pool Tallinna ringteed. Ringkonnakohtule on kaebuses esitatud andmete alusel üheselt ilmne, et kaebajate väidetud negatiivsed mõjud ei saa kaebajate suhtes olla sellise intensiivsusega, et jaatada kavandatava detailplaneeringu algatamisest YY ja XX õiguste riivet. Riive eraelule, omandile, tervisele ei saa põhineda hüpoteetilisel mõjussfääri kontseptsioonil. Seetõttu ei tulnud kaebajaid kaasata ka detailplaneeringu menetlusse. Eelnevast tulenevalt ei saa detailplaneeringu algatamine riivata ka kaebajate mittemenetluslikke õigusi ega tingida ka algatatud kujul sellise detailplaneeringu kehtestamist, mis võiks nende õigusi rikkuda ning mida oleks ennetavalt enne detailplaneeringu kehtestamist tarvis kohtulikult kaitsta. Kuna ringkonnakohtu hinnangul on ilmne, et riive kaebajate õigustele puudub, ei ole kaebajatel õigust HKMS § 45 lg 3 alusel vaidlustada detailplaneeringu algatamist kui menetlustoimingut enne lõpliku haldusakti andmist ehk detailplaneeringu kehtestamist. Kaebajatele on tagatud tõhus võimalus oma õigusi kaitsta ka detailplaneeringu kehtestamise otsust vaidlustades, selle raames saab muu hulgas hinnata seda, kas keskkonna strateegilise hindamise küsimus on õigesti lahendatud.
12.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebajate määruskaebuse rahuldamata ning halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.