XX ja YY kaebus Rae Vallavalitsuse 04.02.2020 korralduse nr 175 „Kurna küla Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ tühistamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitaja 1: YY Kaebuse esitaja 2: XX Kaebajate esindaja: vandeadvokaat Kristo Kallas Vastustaja: Rae vald Kolmas isik: Viljandi Real Estate OÜ Kolmanda isiku esindajad: vandeadvokaadid Martin Triipan ja Kaisa Laidvee
Menetlustoiming
Kaebuse läbi vaatamata jätmine ja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
04.02.2020 korraldusega nr 175 algatas Rae Vallavalitsus Kurna külas Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise ning jättis keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata (korraldus nr 175) (kaebuse lisa 3). 09.03.2020 esitasid YY ja XX vastustajale vaide korralduse nr 175 kehtetuks tunnistamiseks. 17.03.2020 korraldusega nr 408 (kaebuse lisa 4) jättis vastustaja vaide rahuldamata.
2.16.04.2020 esitasid kaebajad Tallinna Halduskohtule kaebuse Rae Vallavalitsuse 04.02.2020 korralduse nr 175 „Kurna küla Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ tühistamise nõudes. Ühes kaebusega esitasid kaebajad kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles paluvad peatada Rae Vallavalitsuse 04.02.2020 korraldusega nr 175 algatatud detailplaneeringu menetluse.
3.Kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse põhjendused on kokkuvõtvalt alljärgnevad.
3.1.Planeeringuga kavandatav on vastuolus üldplaneeringuga ning seda ei ole võimalik menetleda tavapärase detailplaneeringuna. Rae valla üldplaneeringu kohaselt saab Põlluvälja kinnistule kavandada puhkeotstarbelist ärimaa juhtotstarbega tegevust. Algatatud detailplaneeringuga kavandatakse aga muud kui puhkeotstarbelist tegevust. Seega ei vasta kavandatu üldplaneeringule. Soovides realiseerida lahendust, mis ei vasta üldplaneeringule, tuleb üldplaneeringut muuta. Üldplaneeringut on võimalik muuta kas uue üldplaneeringuga (PlanS § 93 lg 1 ja 2) või üldplaneeringu lahendust muutva detailplaneeringuga. Seega oleks pidanud Rae Vallavolikogu algatama detailplaneeringu üldplaneeringut muutva planeeringuna, millele on kohustuslik läbi viia ka keskkonnamõju strateegiline hindamine (PlanS § 77 lg 1, KeHJS § 33 lg 1 p 2). Kuna aga vaidlustatud korraldus nr 175 on vastu võetud vallavalitsuse poolt, on tegemist selleks pädevust mitteomava organi vastuvõetud haldusaktiga, mistõttu on korraldus nr 175 HMS § 63 lg 2 p 3 järgi tühine.
3.2.Kavandatav hoone on olulise ruumilise mõjuga objekt, mille asukohavalik on tegemata. Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määruse nr 102 nr „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ p 12 kohaselt on kaubanduskeskus brutopinnaga üle 20 000 m2 olulise mõjuga ehitis, mille kavandamine on PlanS § 75 lg 1 p 4 kohaselt üldplaneeringu ülesanne. Kuna Rae valla üldplaneeringus ei ole kavandatava IKEA kaubanduskeskuse (või muu analoogse kaubanduskeskuse) kui olulise ruumilise mõjuga objekti asukohta määratud, võiks kõne alla tulla ka asukohavalik kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga, ent sellegi menetluse algatamine, samuti keskkonnamõjude strateegilise mõjude hindamise algatamine, on volikogu ainupädevuses (PlanS § 96 lg 1). Kusjuures keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamine on kohustuslik (KeHJS § 33 lg 1 p 2, PlanS § 77 lg 1, PlanS § 95 lg 5).
3.3.Keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmine on väär ka muudel alustel. - Oht põhjavee varudele ja kvaliteedile - Detailplaneeringuga kavandatu elluviimisega kaasneb kindlasti oluline negatiivne mõju liiklusele ja sellega seonduvale.
3.4.Juhul, kui kohus peaks kaebuse rahuldama, ei oleks kaebajate eesmärgi realiseerimine esialgset õiguskaitset kohaldamata võimalik. Kohtumenetlus on teatavasti üsna ajamahukas, mistõttu on tõenäoline, et Rae vald jõuab korraldusega nr 175 algatatud detailplaneeringu menetlusega lõpuni veel enne, kui jõustub lõplik lahend selles kohtuvaidluses. Lisaks tooks detailplaneeringu menetluse jätkumine kaasa asjatu halduskoormuse nii Rae vallale, teistele kaasatud ja kaasatavetele riigiasutustele ning puudutatud ja huvitatud isikutele. Ka kaebajad peaksid alustatud detailplaneeringu menetlust pidevalt jälgima ning läbi töötama suures koguses materjale, kaasama nii õigusnõustajaid kui muid eksperte, millega kaasneb nii aja- kui rahakulu. Kõike seda oleks võimalik vältida, kui kohus peataks esialgse õiguskaitse korras detailplaneeringu menetluse kuni selles kohtuasjas lõpliku lahendi selgumiseni. Eriti tuleb siin arvestada asjaolu, et keskkonnamõjude hindamise algatamata jätmine ning vale planeeringumenetluse liigi valik on ilmselge ning seetõttu ei saa ka detailplaneeringu menetluse lõpptulemina detailplaneeringu kehtestamise haldusakt olla õiguspärane ning see tuleks igal juhul tühistada. Keskkonnamõjude strateegilise hindamise läbiviimata jätmine tekitaks olukorra, kus detailplaneeringuga kavandatud tegevuse elluviimisega kaasnevaid mõjusid on ilmselgelt ebapiisavalt hinnatud, mistõttu ei ole võimalik veenduda planeeringulahenduse ohutuses keskkonnale nii kitsamas kui laiemas mõttes. HKMS § 249 lg-st 2 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel muu hulgas avalikku huvi. Antud juhul ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine avalike huvidega vastuolus, vaid vastupidi. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine võiks avalikke huve korvamatult kahjustada, arvestades planeeringuga kavandatava tegevuse ulatust, mõjusid ja pikaajalisust ning isegi pöördumatust.
4.Vastustaja palub jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata alljärgnevatel põhjustel.
4.1.Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud korralduse näol on tegemist menetlustoiminguga, millega algatati detailplaneeringu koostamine, ja sellel puudub negatiivne või positiivne mõju kaebajatele ja avalikkusele. Detailplaneeringu koostamise algatamine ei tähenda seda, et detailplaneering algatatud kujul tingimata kehtestatakse. HKMS § 45 lõike 3 kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Kuivõrd vaidlustatud korraldus on menetlustoiming, millega algatati nn avaliku kokkuleppe protsess, mille raames alles selgub lõplik planeeringulahendus, leiab vastustaja, et see ei ole
haldusaktist eraldiseisvalt vaidlustatav, kuna see ei tingi vältimatult kaebajate õigusi rikkuva detailplaneeringu kehtestamist. Vastustaja leiab, et vaidlustatud korralduse kui menetlustoimingu vaidlustamine ei ole lubatud ka seetõttu, et kaebajate haldusaktist sõltumatuid mittemenetluslikke õigusi ei ole rikutud. Kaebuses selliste õiguste rikkumist välja toodud ei ole. Kõigest eeltoodust tulenevalt on vastustaja seisukohal, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud ning palub kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätta.
5.Kolmas isik palub jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata alljärgnevatel põhjustel.
5.1.Esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduseks on, et kaebaja õiguste kaitse osutub oluliselt raskendatuks või võimatuks või on kaebuse eesmärgi saavutamine oluliselt raskendatud või võimatu. Käesolevas asjas viidatud riske ei esine ning esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole seetõttu ka põhjendatud.
5.2.Kaebus on perspektiivitu. Detailplaneering on kooskõlas üldplaneeringuga. Üldplaneering näeb Põlluvälja kinnistu ette olemasoleva ärimaana. Detailplaneering näeb samuti Põlluvälja kinnistule ette ärimaa sihtotstarbele vastava tegevuse. Seega on planeeringuga kavandatud otstarve sellele alale sobilik ja üldplaneeringuga kooskõlas. Arvestades, et teisel pool ringteed asub MAXIMA logistikakeskus, on ilmne, et vastustaja ongi üldplaneeringus kavandatud kõnealuse piirkonna äritegevuseks. Üldplaneeringu seletuskirja pinnalt ei saa teha ka teistsugust järeldust, kuna seal on rõhutatud, et üldplaneeringuga olemasolevad ärimaad säilivad ja ehitustegevus toimub detailplaneeringute alusel. Seletuskiri viitab küll, et Kurna külasse on kavandatud ärimaa juhtotstarbega maa, eesmärgiga arendada puhkeotstarbelist äritegevust. Ärimaa üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste juures on aga välja toodud konkreetsed katastriüksused, mille puhul nähakse ette puhkeotstarbelise äritegevuse arendamine. Sealhulgas on seal nimekirjas (seletuskiri lk 32) välja toodud Kurna külas asuvad kinnistud, mille puhul on eesmärgiks just puhkeotstarbelise äritegevuse arendamine. Põlluvälja maaüksus (65301:001:3134) nende hulka ei kuulu. Seega ei ole detailplaneeringu algatamine vastuolus üldplaneeringuga. Detailplaneeringuga ei kavandata „kaubanduskeskuse“ rajamist. Kaebajate hinnangul planeeritakse detailplaneeringuga üle 20 000 m2 brutopinnaga kaubanduskeskust, mille kavandamine on üldplaneeringu ülesanne. Kolmas isik on seisukohal, et IKEA kaupluse kavandamine kõnealusele ärimaa juhtfunktsiooniga alale vastab üldplaneeringule. Korraldusest nr 175 tuleb selgelt välja, et detailplaneeringuga ei planeerita „kaubanduskeskust“ brutopinnaga üle 20 000 m2. Korralduses nr 175 tuuakse välja, et määratakse ehitusõigus ja hoonestustingimused äri-, kaubandus- ja laopindade rajamiseks. Lisaks väärib rõhutamist, et kolmanda isiku hinnangul on vastustaja vaideotsuses õigesti välja toonud, et kaubanduskeskus oma olemuselt on kaupluste ja teenindusasutuste kompleks (keskus), kuhu on koondatud erinevat tüüpi kauplused, toitlustuskohad, meelelahutus- ja teeninduspunktid jms. Detailplaneeringuga aga kavandatakse äri-, kaubandus- ja laopindu, pidades küll peamiselt silmas IKEA kauplust, mida hakkavad külastama ainult selle kaupluse kliendid, mitte isikud või isikute grupid (pered), kes soovivad osta erinevaid kaupu (nt
toidukaubad, riidekaubad, raamatud, spordikaubad, elektroonika) erinevatest poodidest ja kasutada erinevaid teenuseid (nt kino, lastepark, pangateenused, toitlustus vms). Detailplaneeringuga kavandatakse üksnes ühte konkreetset kauplust peamiselt seetõttu, et selle ruumiline mõju ümbritsevale, s.h kliendisegment, mõju liikluskoormusele ja -korraldusele, on erinev tüüpilise kaubanduskeskuse omast. Vastustaja on hoone sobitumist juba ka esmaselt kaalunud (vt ka KSH eelhinnang, kaebuse lisa 3), kõnealuseid küsimusi saab vastustaja täiendavalt analüüsida planeeringumenetluse raames. Kolmas isik on seisukohal, et IKEA kaupluse kui ühe kaubamärgi tooteid ja sellega piiratud sortimenti müüva kaupluse olemus ja mõju on põhimõtteliselt väga erinevad tüüpilise kaubanduskeskuse mõjudest. IKEA kauplus on kitsalt ühe brändi kauplus ega too seetõttu kaasa sedavõrd laiaulatuslikke mõjusid, nagu üks suur kaubanduskeskus seda teeks. Näiteks mõjutavad kaubanduskeskused ka üksteist. IKEA kontseptsiooni puhul on oluline, et seda ei ehitata näiteks kesklinna, erinevalt kaubanduskeskusest, mis paikneb just võimalikult keskses asukohas ja toob seetõttu kaasa oluliselt suuremad mõjud tiheasustusse. Ühe kaupluse linnaruumiline mõju on oluliselt erinev kaubanduskeskuse omast. Vastavad kaalutlused on vastustaja juba esitanud ning saab kaasnevate mõjude küsimust täiendavalt käsitleda detailplaneeringu edasise menetluse käigus. Pole mingit alust väita, et vastustaja oleks juba algatamise faasis teinud ilmseid kaalutlusvigu. Õige on vastustaja poolt vaideotsuses esile toodu, et kuivõrd kavandatava kaupluse näol ei ole tegemist olulise ruumilise mõjuga ehitisega, ei pea selle asukoht olema eraldi määratud Rae valla üldplaneeringus. Samas kavandatakse kauplust üldplaneeringus määratud ärimaa alale. Samuti puudub vajadus koostada Rae valla eriplaneering, mille raames tuleks kaaluda erinevaid võimalikke asukohti selgitamaks välja kaupluse rajamiseks sobivaim. IKEA kaupluse asukoht on kooskõlas olemasoleva üldplaneeringu lahendusega ning puudub igasugune vajadus rakendada planeerimiseks kohaliku omavalitsuse eriplaneeringut, sh asukohavaliku etappi. Ühe, olgugi suurema, kaupluse mõjud ei ole sedavõrd suured ja võrreldavad tüüpiliste objektidega, mis on toodud olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekirjas. Hoone mahu osas soovib kolmas isik juhtida tähelepanu sellele, et detailplaneeringu eskiisil (kaebuse lisa 5) välja toodud hoone suurus (25 000 m2) hõlmab nii korralduses nr 175 märgitud äri-, kaubandus- kui laopindasid. IKEA kaupluse kontseptsioonile vastavalt paikneb IKEA kauplus ühes hoones laopinnaga. Seega on IKEA kontseptsioonist lähtuvalt ka hoone tervikmahus oluline osa ette nähtud müüdava või tellitava kauba ladustamiseks. Oluline on siinkohal tähele panna ka, et IKEA kaupluses müüdavad tooted (mööbel, kodusisustus) on olemuselt suuremõõtmelised, mis tingib vajaduse ka suurema ja avarama laopinna järele. Tegemist on kaubanduskeskusest olemuslikult väga erineva lahendusega, mistõttu ei ole ka näiteks külastajate arv puhtalt laoruume sisaldava hoone pindalaühiku pinnalt võrreldav. See, millises ulatuses on täpselt tegemist kaupluse pinnaga ning mis ulatuses laopinnaga, on võimalik lahendada edasise menetluse käigus (lõplikult ehitusloaga) ega peagi olema teada ja fikseeritud juba detailplaneeringu algatamise faasis. Mõju põhjavee varudele ja kvaliteedile on võimalik hinnata detailplaneeringu menetluse käigus. Kaebajate poolt esile toodud võimalik mõju põhjavee varudele ja kvaliteedile ei ole asjaoluks, mis peaks tingima keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise. Sellisel seisukohal on olnud ka Keskkonnaamet kui pädev asutus, kes ei ole näinud vajadust keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimiseks (28.04.2020 vastuse lisa 1).
Kolmanda isiku hinnangul on vastustaja vaideotsuses õigesti välja toonud, et KSH eelhinnangu peatükis 5 on asjakohaselt välja toodud nii detailplaneeringu koostamise, projekteerimise kui ka ehitustegevuse käigus vajalikud keskkonnakaitselised tegevused, s.h nt meetmete ette nägemine põhjavee kaitseks; sademeveest vabanemise lahendamine looduslähedasel viisil ja võimalike keskkonnamõjude väljaselgitamine. Kõik asjakohased mõjud ongi võimalik välja selgitada detailplaneeringu menetluses ning mõjude esinemisel näha vajadusel ette meetmed nende vähendamiseks või ärahoidmiseks. Kaebajad ei ole esile toonud asjaolusid, mis tingiksid vajaduse keskkonnamõjude strateegilise hindamise läbiviimiseks. Mõju liiklusele ja sellega seonduvale on samuti võimalik hinnata detailplaneeringu menetluse käigus. Kaebajad on leidnud, et kavandatul on negatiivne mõju läheduses asuvatele elanikele tulenevalt liikluskoormuse kasvust ja sellega seotud õhusaaste, müra ja vibratsiooni taseme tõusust. Kaebajad ei põhjenda aga kuidagi, miks on liiklusega seoses vajalik keskkonnamõjude strateegiline hindamine. KSH eelhinnangus tuuakse välja, et detailplaneering võib avaldada mõju naaberkinnistute detailplaneeringutele seoses teede asukoha valiku, liikluskoormuse kasvu ning liiklusest tulenevate müra- ja valgushäiringutega. Samas on piirkond juba mõjutatud Tallinna ringtee (I klass) ja Kurna-Tuhala kui riigimaanteede ja Kurna eritasandilise liiklussõlme liikluskoormuse ja äritegevusega kaasnevast visuaalsest mõjust, valgusreostusest, saasteainetest ja mürast. Tallinna ringtee näol on tegemist 2+2 sõiduradadega ühe suurima liikluskoormusega maanteega Eestis ja seda arvestavalt on see ka välja ehitatud, sh eritasandilised ristmikud. Kogu Tallinna ja lähiümbruse, sh sadamate teenindamiseks mõeldud maantee läbilaskevõime juures on ühe kaupluse mõju täiesti marginaalne. Detailplaneeringu elluviimine ei suurenda mõjusid määral, mida saab planeeritava ala paiknemist arvestades pidada oluliseks. Kolmanda isiku hinnangul on liiklusega seotud mõjusid võimalik asjakohaselt hinnata detailplaneeringu menetluse käigus. Sellel eesmärgil on KSH eelhinnangus ja lähteseisukohtades ka välja toodud täiendavate uuringute (sh nt mürauuring, liiklusuuring) tegemise vajadus. Kokkuvõtlikult on kolmas isik seisukohal, et esitatud kaebus on ennatlik ja perspektiivitu. Ühelt poolt toimub detailplaneeringu menetlus kooskõlas valla üldplaneeringuga ja vastavalt seadusele. Teisalt, igal juhul ei ole praeguses faasis võimalik ennetavalt öelda, et mingi detailplaneeringu lahendus saab ilmselgelt olema õigusvastane. Detailplaneeringu menetlust alles hakatakse läbi viima. Planeeringuga ette nähtavad lahendused töötatakse välja ning need võivad menetluse käigus täpsustuda ja muutuda. Kõiki kaebajate poolt esile toodud võimalikke mõjusid on võimalik hinnata detailplaneeringu menetluses. Detailplaneeringu menetluse läbiviimine kui selline ei muuda, tekita ega piira kellegi õigusi ega huve. Vastupidi, nõuetekohase detailplaneeringu menetluse läbiviimine tagab, et kõikide puudutatud isikute huvid on asjakohaselt arvesse võetud, mõjud hinnatud ja jõutud huvide tasakaalustamise tulemusena õiguspärase ja mõistliku lahenduseni. Kolmas isik on kokkuvõtlikult seisukohal, et kaebus on ennatlik, ilma eduväljavaadeteta ning sellise kaebuse pinnalt esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks põhjendamatu. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused ei ole täidetud.
5.3.Kolmas isik leiab, et kaebajatel puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Esiteks on kolmas isik seisukohal, et käesoleval juhul puudub oht kaebaja õiguste kahjustamisele täielikult, mistõttu esialgse õiguskaitse kohaldamine sel eesmärgil ei ole vajalik ega põhjendatud. Kaebajate elukohad asuvad Põlluvälja kinnistust sedavõrd kaugel, et mõjud neile on välistatud. a) YY korter asub ligikaudu kilomeetri kaugusel, sealjuures teisel pool Tallinna ringteed (28.04.2020 vastuse lisa 2). See tähendab, et igasugused mõjud kaebajale ilmselgelt puuduvad. Kaebaja subjektiivseid õigusi ei saa detailplaneering kuidagi puudutada.
b) Teise kaebaja, XX kinnistu asub Põlluvälja kinnistuga küll samal pool Tallinna ringteed, kuid 2,8 kilomeetri kaugusel (28.04.2020 vastuse lisa 3). Planeeringul ei saa kaebajate kinnistute kaugusest tulenevalt olla neile mitte mingisuguseid mõjusid ja neil puudub selle alaga igasugune puutumus. Sellest tulenevalt ei saa detailplaneeringu menetlus ja võimalik kaupluse rajamine kuidagi riivata kaebajate subjektiivseid õigusi ning neil puudub sellele tuginev kaebuse esitamise õigus ja seeläbi ka esialgse õiguskaitse vajadus subjektiivsete õiguste kaitseks. Esialgset õiguskaitset saaks sellel alusel kohaldada vaid juhul, kui kaebaja õiguste hilisem kaitse oleks raskendatud või võimatu. Kuivõrd detailplaneering ei oma mingisugust puutumust kaebajate elukohtadega, ei esine ka nende subjektiivsete õiguste rikkumist ning esialgse õiguskaitse kohaldamist õigustavat ohtu kaebajate õigustele ei ole. Arvestades ühelt poolt kaebajate subjektiivsete õiguste riivete puudumist, kuid teiselt poolt esialgse õiguskaitsega kaasnevaid mõjusid kolmandale isikule ja ka avalikule huvile, oleks planeerimismenetluse peatamine antud juhul ilmselgelt ebaproportsionaalne meede. Teiseks ei esine ka ohtu, et kaebuse eesmärgi saavutamine osutuks oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kaebajate poolt esile toodud avalikku huvi puudutavad argumendid ei tingi samuti esialgse õiguskaitse kohaldamist vajadust. Kaebajatel on võimalik oma seisukohti esitada planeeringumenetluse käigus.
5.4.Lisaks eeltoodule kahjustaks esialgse õiguskaitse kohaldamine kolmanda isiku huve. Antud juhul tuleb arvesse võtta kolmanda isiku huve ja detailplaneeringu menetluse pidurdamisest talle tekkida võivat kahju. Asjaolu, et kaebajatel on võimalik kohtusse pöörduda ja omapoolsed argumendid esitada, ei tähenda ühtlasi vajadust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks olukorras, kus tegelik ja tõsine oht kaebajate õiguste kahjustamiseks puudub ning kaebajate argumendid ei ole tegelikult seotud nende subjektiivsete õigustega. Samuti ei ole põhjendatud esialgse õiguskaitse kohaldamine avaliku huvi kaitseks, kuna detailplaneeringu menetluse läbiviimine ei saa avalikku huvi kuidagi kahjustada. Vastustaja on kaebajate osasid argumente juba kaalunud ning kaalub menetluse käigus kindlasti ka planeeringu mõjudega seotud väiteid. Detailplaneeringu menetluse läbiviimine ei riku ka kuidagi kaebajate ega kellegi teise õigusi. Samas detailplaneeringu menetluse ennatlik peatamine venitaks menetlust ebamõistlikult. Kolmas isik soovib avada Eestis esimese IKEA kontseptsiooni järgi tegutseva kaupluse. Esialgse õiguskaitse tagajärjel veniks kogu planeerimisprotsess ja sellele järgnev kaupluse rajamine lükkuks ebamõistlikult edasi, mis takistaks kaupluse avamist. Selline protsessi venimine kahjustab selgelt kolmanda isiku õigusi, kelle huvi on kauplus nõuetekohase detailplaneeringu menetluse ja vajalike lubade väljastamise järgselt mõistliku aja jooksul avada. Äriplaaniliselt on konkreetses kohas kaupluse rajamise arendustöö projekt elujõuline ja kolmandale isikule huvipakkuv juhul, kui IKEA kauplus on võimalik avada mõistliku aja jooksul. Juhul, kui planeeringumenetlus peatada, lükkub kogu menetlus edasi kogu kohtumenetluse perioodiks ehk potentsiaalselt mitmeks aastaks. Arvestades, et aega võtavad nii planeerimise, projekteerimise, ehitusloa taotlemise kui ka ehitusfaas, lükkaks menetluse peatamine IKEA kaupluse rajamise Eestis edasi ebamäärasesse tulevikku. Sellisel juhul ei ole enam võimalik mõistliku aja jooksul IKEA kauplust rajada ja kolmanda isiku äriplaan ei toimi. Samas, kui planeeringumenetlust mitte peatada, on võimalik planeeringumenetluse menetlustoiminguid edasi teha ning vastustajal on võimalik detailplaneering kaebuse alusetuks osutumisel kehtestada lühema aja jooksul.
Kolmas isik juhib tähelepanu, et esialgne õiguskaitse ja planeeringu kehtestamise edasilükkumine riivab ka avalikku huvi. Kolmas isik ostis Põlluvälja kinnistu vastustajalt eeldusel, et sinna on mõistliku aja jooksul võimalik kauplus rajada. Ühelt poolt on vastustaja kõnealuse Põlluvälja kinnistu kolmandale isikule müümisel arvestanud oma vara müügist saadava tuluga (vt kaebuse lisa 6). Kuid lisaks on vastustaja siiani olnud oma planeeringudiskretsiooni teostamisel seisukohal, et IKEA kaupluse rajamine Rae valda on valla avalikes huvides. Kolmas isik plaanib teha kaupluse rajamiseks suuremahulise investeeringu, muu hulgas ehitada välja detailplaneeringus nõutava avaliku infrastruktuuri. Rahvusvahelisest praktikast on teada, et IKEA kauplused tekitavad riigile ka arvestatavaid maksutulusid käibemaksu, töötajatelt makstavate maksude ning ehitusega seotud maksude näol. IKEA kaupadel on oma kliendisegment ning Eestist pärit kliendid külastavad praegu IKEA kauplusi Riias ja Helsinki ümbruses. Sealsetelt ostudelt makstav käibemaks jääb praegu nende riikide maksutuluks. Eestis IKEA kaupluse avamisel jääksid vastava kliendisegmendi IKEA kaupade ostudelt arvestatavad maksud Läti või Soome asemel Eestisse, toetades sellega riigi maksutulusid. Kolmas isik on seisukohal, et kaebajate poolt esile toodud argumendid ei kaalu kuidagi üles kolmanda isiku huvi õiguspärasele detailplaneeringu menetlusele ja kaupluse rajamise võimalikkuse väljaselgitamisele mõistliku aja jooksul. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel oleks kolmandale isikule kaasnevad negatiivsed tagajärjed kaalukamad, kui perspektiivitu kaebuse alusel õigusrahu tagamine kohtumenetluse ajaks. Menetluse peatamine riivab ka avalikku huvi selgitada välja IKEA kaupluse rajamise võimalikkus ja võimalusel rajada Eestisse IKEA kauplus mõistliku aja jooksul.
KOHTU SEISUKOHT
6.Käesoleval juhul on kaebajad esitanud kohtule kaebuse Rae Vallavalitsuse 04.02.2020 korralduse nr 175 „Kurna küla Põlluvälja kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ tühistamiseks koos taotlusega peatada esialgse õiguskaitse korras nimetatud korralduse kehtivus. Korralduse kohaselt on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks Põlluvälja kinnistust jagada välja ärimaa, üldkasutatava maa ja transpordimaa sihtotstarbega krundid ning määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused äri-, kaubandus- ja laopindade rajamiseks, lahendada juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Planeeringuala suurus on ligikaudu 21 ha. Detailplaneeringu eskiisjooniselt nähtub, et hoone ehitusaluseks pinnaks on vähemalt 25 000 m2. Korralduses on märgitud, et detailplaneeringu kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Seega keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vastustaja arvates vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktide 8 ja 12 ning käesoleva korralduse lisa 1 peatükis 5 toodud nõuete kohaselt detailplaneeringu koostamise käigus.
Kaebajad leiavad kaebuses kõigepealt, et detailplaneeringu algatamise otsus on vastuolus üldplaneeringuga, millest tulenevalt oleks tulnud algatada üldplaneeringut muutev detailplaneering. Lisaks on kaebajate arvates kavandatava hoone (üle 20000 m2 pinnaga kaubanduskeskuse) puhul tegemist olulise ruumilise mõjuga objektiga, mis peab olema määratud kas üldplaneeringuga või eriplaneeringuga ning sellisel juhul on kohustuslik KSH läbi viimine. KSH algatamata jätmine on väär ka muudel alustel. Vastustaja leiab, et kaebajatel puudub kaebeõigus, kuivõrd tegemist on menetlustoiminguga, mis ei ole eraldiseisvalt kohtus vaidlustatav ning palub juba üksnes sel põhjusel jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätta. Kolmas isik vaidleb esialgse õiguskaitse kohaldamisele vastu leides, et algatatud detailplaneering on kooskõlas üldplaneeringuga, kaebus on perspektiivitu, kaebajatel puudub esialgse õiguskaitse vajadus ning esialgse õiguskaitse kohaldamine on vastuolus nii avalike huvide kui kolmanda isiku õigustega. Kaebajate subjektiivseid õiguseid ei ole riivatud.
7.Kohus peatub esmalt kaebeõiguse küsimusel.
7.1.Kaebajad on esitanud kaebuse populaarkaebusena ning vaidlustanud detailplaneeringu algatamise otsust ja KSH algatamata jätmise otsust, mis on käsitletavad menetlustoiminguna ja sellisena ei ole üldjuhul vaidlustatavad. HKMS § 45 lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.
7.2.Kohus leiab, et detailplaneeringu algatamise otsuse (menetlustoimingu) vaidlustamise võimalikkus sõltub sellest, kas tegemist on sedavõrd olulise menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane või kui menetlustoiming rikub õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest (Riigikohtu halduskolleegiumi 18.02.2002 otsus 3-3-1-8-02; 13.10.2005 otsus nr 3-3-1-44-05). Kohus on seisukohal, et sellise ilmselge menetlusveaga oleks käesoleval juhul tegemist siis, kui kaebajatel oleks õigus selles, et vastustaja oleks pidanud algatama kas üldplaneeringut muutva detailplaneeringu või eriplaneeringu, millest viimase algatamise otsuse peab langetama kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega mitte kohaliku omavalitsuse täitevorgan (valla- või linnavalitsus) (vrdl PlanS §-d 96 lg 1 ja 128 lg 1). Õige ei ole kaebajate seisukoht, et üldplaneeringut muutev detailplaneering peab olema algatatud volikogu otsusega. Küll aga tuleb vastavalt PlanS-le selline planeering kehtestada volikogu otsusega (vt PlanS § 139 lg 1 koosmõjus § 130 lg 2 p 2.)
7.3.Kohus ei jaga kaebajate seisukohta ka selles, et planeeringuga kavandatav on vastuolus üldplaneeringuga ning seda ei ole võimalik menetleda tavapärase detailplaneeringuna. Nimelt on kaebajad ekslikult asunud seisukohale, et Rae valla üldplaneeringu kohaselt saab Põlluvälja kinnistule kavandada üksnes puhkeotstarbelist ärimaa juhtotstarbega tegevust. Kohus leiab, et vastustaja on oma vaideotsuses õigesti välja toonud, et Rae valla üldplaneeringus (vt https://www.rae.ee/rae-valla-uldplaneering ) tehakse vahet olemasolevatel ja kavandatavatel ärimaadel, mis üldplaneeringu maakasutuse kaardil on tähistatud vastavalt
punase täisvärvi (tähis B) ja punase viirutusega (tähis Bp). Rae valla üldplaneeringu järgi on detailplaneeringuala maakasutuse juhtotstarbeks määratud olemasolev ärimaa (vt üldplaneeringu maakasutuse kaart), mille all mõistetakse olemasolevaid kaubandus-, teenindus, toitlustus ja majutushoonete ning büroo- ja kontorihoonete maid, kuhu nimetatud hooned on juba rajatud või kuhu on võimalik neid kavandada. Rae valla üldplaneeringuga on Kurna külasse lisaks olemasolevatele ärimaadele ette nähtud perspektiivne ärimaa juhtotstarbega maaala, eesmärgiga arendada puhkeotstarbelist äritegevust. Siinkohal on märgitud ka konkreetsed katastriüksused (katastritunnustega 65301:001:1619, 65301:001:1623, 65301:001:1622, 65301:001:1638, 65301:001:0002, 65301:001:2807, 65302:001:0009, 65301:013:0456, 65301:013:0328, 65301:013:0323 ja 65303:003:0294), millel nähakse ette just puhkeotstarbelise äritegevuse arendamine (vt üldplaneeringu seletuskirja lk 31-32). Põlluvälja katastriüksus (katastritunnus 65301:001:3134) nimetatud katastriüksuste hulka ei kuulu. Samuti ei kuulu viidatud loetelusse katastriüksused, mille jagamise tulemusel Põlluvälja katastriüksus on tekkinud. Seega on detailplaneeringuga kavandatav igati kooskõlas Rae valla üldplaneeringus ettenähtud maakasutuse otstarbe ja eesmärkidega ja puudub nõue, et äritegevus sellel maatükil toimuks ainult puhkeotstarvet silmas pidades. Eeltoodust tulenevalt on ebaõige kaebajate väide, et planeeringuga kavandatav on vastuolus üldplaneeringuga ning algatada oleks tulnud üldplaneeringut muutev detailplaneering.
7.4.Seoses eriplaneeringu menetluse läbiviimise kohustusega märgib kohus järgmist:
7.4.1.Õige on kaebajate väide, et Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määruse nr 102 nr „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ p 12 kohaselt on kaubanduskeskus brutopinnaga üle 20 000 m2 olulise mõjuga ehitis, mille kavandamine on PlanS § 75 lg 1 p 4 kohaselt üldplaneeringu ülesanne või PlanS § 95 lg 1 kohaselt eriplaneeringu ülesanne juhul, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht ei ole üldplaneeringus määratud. Õige on ka see, et nii vastava üldplaneeringu kui ka eriplaneeringu koostamisel on keskkonnamõju strateegiline hindamine kohustuslik. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul on aga kohalikul omavalitsusel kohustus kaaluda, kas keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine on vajalik või mitte. Kohus märgib selguse huvides, et juhul kui tegemist on olukorraga, kus tuleb koostada eriplaneering, ei ole põhjendatud koostada üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut nagu leiavad kaebajad, vaid valida tulebki vastav menetlusliik ehk eriplaneering.
7.4.2.Käesoleval juhul on kohus erinevalt kaebajatest seisukohal, et tegemist ei ole olukorraga, kus vastustaja peab läbi viima eriplaneeringu menetluse. Nimelt leiab kohus, nõustudes sealjuures vastustaja poolt vaideotsuses ning kolmanda isiku poolt esialgse õiguskaitse taotlusele esitatud vastuses välja toodud seisukohtadega, et algatatud detailplaneeringuga ei kavandata üle 20 000 m2 brutopinnaga kaubanduskeskuse rajamist. Korralduses nr 175 tuuakse välja, et määratakse ehitusõigus ja hoonestustingimused äri-, kaubandus- ja laopindade rajamiseks. Kohus leiab, et vastustaja on vaideotsuses õigesti leidnud, et detailplaneeringuga ei kavandata määruse nr 102 punktis 12 nimetatud olulise ruumilise mõjuga ehitist. Detailplaneeringuga kavandatakse muu hulgas üks ärimaa krunt kaupluse rajamiseks. Kohus on seisukohal, et kavandatav IKEA kauplus ei ole käsitletav kaubanduskeskusena määruse nr 102 punkti 12 mõistes. Kaubanduskeskus on oma olemuselt kaupluste ja teenindusasutuste kompleks, kuhu on koondatud erinevat tüüpi kauplused, toitlustuskohad, meelelahutus- ja teeninduspunktid jms. Detailplaneeringuga kavandatakse kauplust, mida hakkavad külastama ainult selle konkreetse kaupluse kliendid, mitte isikud, kes
soovivad osta kaupu erinevatest poodidest ja kasutada erinevaid kaubanduskeskustes tavaliselt pakutavaid täiendavaid teenuseid (toitlustus, meelelahutus, iluteenused jne.) Detailplaneeringuga kavandatakse üksnes üht, põhiliselt kodusisustuse laia sortimenti pakkuvat kauplust ja selle ruumiline mõju ümbritsevale, s.h mõju liikluskoormusele ja -korraldusele, on erinev sama suurusega kaubanduskeskuse omast. Kohus märgib, et mõiste kaubanduskeskus üldkasutatav tähendus on hoone või hooned, kus on koos mitu (kolm ja enam) kauplust või teenindusettevõtet, kuhu saab siseneda ühise sissepääsu ja üldkasutatava ruumi kaudu. Ühte kauplust ja selle teenindamiseks mõeldud ladu ja äripinda ei tule seega käsitleda mitte kui kaubanduskeskust, vaid kui kauplust, kuna selle ruumiline mõju ümbritsevale on erinev tüüpilise kaubanduskeskuse omast. Õige on ka kolmanda isiku poolt välja toodu, et vastustaja on hoone sobitumist juba ka esmaselt kaalunud (vt ka KSH eelhinnang, kaebuse lisa 3) ning kõnealuseid küsimusi saab vastustaja täiendavalt analüüsida detailplaneeringu menetluse raames. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kuivõrd kavandatava kaupluse näol ei ole vähemalt tänast teadmist arvestades tegemist olulise ruumilise mõjuga ehitisega Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määruse nr 102 p 12 mõttes , ei pea selle asukoht olema määratud Rae valla üldplaneeringus. Samuti puudub vajadus koostada Rae valla eriplaneeringut.
7.5.Riigikohus on 17. november 2011 lahendis nr 3-3-1-64-11 selgitanud, et: „Keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) on kohustuslik kui see põhineb vahetult seadusel ega jäta haldusorganile kaalutlusruumi KSH planeerimismenetluses läbi viimise otsustamiseks. Kui sellist kohustust on eiratud, siis saab juba menetluse käigus järeldada, et planeering tuleks kehtestamise ja vaidlustamise korral tühistada. Sellisel juhul on lubatav KSH algatamata jätmise vaidlustamine. Kui KSH läbiviimise kohustus ei põhine vahetult seadusel ning haldusorganil on kaalutlusruumi seoses kohustusega KSH läbi viia, siis ei saa KSH algatamata jätmist käsitada ilmse menetlusveana ning kaebus selle menetlustoimingu vaidlustamiseks ei ole lubatav. Haldusorgani otsust KSH vajalikkuse üle saab vaidlustada koos planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamisega. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrus nr 224 kehtestab loetelu valdkondadest, kuhu kuuluvate tegevuste kavandamisel tuleb haldusorganil anda eelhinnang tegevuse keskkonnamõju olulisusele. Haldusorgan saab hinnata keskkonnamõju olulisust, kuid ei saa kaaluda KSH vajalikkust. Haldusorgan lähtub hinnangu andmisel KeHJS § 6 lg-s 3 nimetatud kriteeriumitest. Sellisel juhul ei ole lubatav kaebus KSH algatamata jätmise vaidlustamiseks. Kui detailplaneeringuga kavatsetakse muuta üldplaneeringut, siis annab haldusorgan KSH vajalikkusele hinnangu KeHJS § 33 lg-tes 3-5 sätestatud kriteeriumite ja lg-s 6 nimetatud asutuste arvamuste põhjal ning lisab asjakohase põhjenduse. Ka sellisel juhul ei ole kaebus KSH algatamata jätmise vaidlustamiseks lubatav.“ Kuigi viidatud Riigikohtu lahend on tehtud 2011 aastal, on selles selgitatud põhimõtted KSH algatamata jätmise otsuse vaidlustamise osas jätkuvalt kohaldatavad. Seega sõltub käesoleval juhul kaebajate kaebeõigus sellest, kas KSH läbiviimise kohustus antud juhul põhineb vahetult seadusel, millisel juhul on kaebajatel kaebeõigus KSH algatamata jätmise otsusele, või on KSH läbiviimine kaalutlusotsus ja kaebeõigus puudub.
Kohus jõudis eelpool järeldusele, et vaidlustatud korraldusega nr 175 algatatud detailplaneeringuga ei kavandata määruse nr 102 punktis 12 nimetatud olulise ruumilise mõjuga ehitist, millisel juhul tuleks läbi viia eriplaneeringu menetlus ja KSH läbiviimine oleks seadusest tulenev kohustus. Järelikult ei ole käesoleval juhul KSH läbiviimine mitte seadusest tulenev kohustus, vaid KSH läbiviimine on kaalutlusotsus. Sellest tulenevalt ei ole Rae Vallavalitsuse 04.02.2020 korralduse nr 175 vaidlustamine osas, millega otsustati keskkonnamõju strateegilise hindamine algatamata jätta (korralduse nr 175 p 2), vaidlustatav ning kaebus on esitatud ennatlikult. Kaebajatel on võimalik vastavat asjaolu vaidlustada üksnes koos detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamisega.
7.6.HKMS § 151 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Lähtudes ülal toodud seisukohtadest leiab kohus, et kaebajate kaebus tuleb viidatud sätete alusel jätta läbi vaatamata kaebeõiguse puudumise tõttu. Kaebajatel puudub kaebeõigus vaidlustamaks menetlustoimingut, milleks on detailplaneeringu menetluse algatamine ja KSH algatamata jätmine enne lõpliku haldusakti andmist, kuivõrd see ei riku kuidagi kaebajate mittemenetluslikke õigusi. Samuti ei ole tegemist olukorraga, kus menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebajate õigusi rikkuva või õigusvastase haldusakti andmise. Kaebajatel on võimalik oma õigusi kaitsta ja seisukohti esitada planeeringumenetluse käigus.
8.Kuna kohtu eelnev otsustus kaebuse tagastamise kohta on vaidlustatav kõrgema astme kohtus, siis esitab kohus vastavalt välja kujunenud kohtupraktikale oma seisukohad ka kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse suhtes.
8.1.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebuse esitaja põhjendatud taotluse alusel või oma algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 1 teisest lausest tulenevalt võib esialgset õiguskaitset kohaldada ka juhul, kui kaebus ei ole esitatud subjektiivsete õiguste kaitseks ja kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega võib osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse ettenähtavaid tagajärgi.
8.2.Kohus on seisukohal, et isegi juhul kui kaebajatel oleks kaebeõigus (millise seisukohaga kohus ei nõustu), puudub kaebajatel esialgse õiguskaitse vajadus. Planeeringu menetlusega edasi liikumine ega ka planeeringu kehtestamine ei too kaasa selliseid pöördumatuid tagajärgi, millisel juhul ei oleks võimalik kohtuotsust täita või see muutuks oluliselt raskendatuks. Planeeringu kehtestamisel tuleks kaebajatel küll kohtumenetluse kestmise korral sel ajal muuta kaebuse nõuet, kuid see ei tingi esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust. Asjaolu, et planeeringu menetlusega jätkamine kohtumenetluse ajal tooks kaasa halduskoormuse nii Rae vallale, teistele kaasatud ja kaasatavetele riigiasutustele ning puudutatud ja huvitatud isikutele ei ole selliseks asjaoluks, mis põhjustaks esialgse õiguskaitse
kohaldamist. Ka see, et kaebajad peaksid alustatud detailplaneeringu menetlust pidevalt jälgima ning läbi töötama suures koguses materjale, kaasama nii õigusnõustajaid kui muid eksperte, millega kaasneb nii aja- kui rahakulu, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks. Esialgselt õiguskaitset on võimalik kohaldada üksnes siis, kui selle kohaldamata jätmisel oleks raskendatud või võimatu kohtuotsuse täitmine. Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei ole ja juba üksnes seetõttu on esialgse õiguskaitse taotlus põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kaebajatel ei ole subjektiivset õigust takistada detailplaneeringu menetlust seetõttu, et selle võimalik vaidlustamine toob neile kaasa täiendavaid kulusid.
8.3.Kohus leiab, et ka kaebuse eduväljavaated on äärmiselt kasinad. Kohus käsitles ülapool kaebeõiguse analüüsimisel kaebajate peamist kaebuse väidet, et valitud on vale planeeringu menetluse liik ning leidis, et kaebajate seisukoht on ekslik. Kohus ei pea vajalikuks vastavaid seisukohti korrata. Kohus märgib üksnes täiendavalt, et nõustub kolmanda isiku seisukohtadega kaebuse väheste eduväljavaadete osas, mis kolmas isik esitas vastuseks kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele.
8.4.Kohus jagab kolmanda isiku seisukohta ka selles, et kaebajad ei ole selgitanud, milles seisneb nende poolt nimetatud avalike huvide korvamatu kahjustamise oht. Antud juhul on alles algatatud detailplaneeringu menetlus. Detailplaneeringu menetluse läbiviimine iseenesest ei saa kuidagi avalikke huve kahjustada, veelgi vähem pöördumatult ja korvamatult. Õige on kolmanda isiku poolt märgitu, et detailplaneeringu menetluse läbiviimine ei anna ka kellelegi ehitusõigust ega tekita muid sarnaseid õigusi. Ainuüksi detailplaneeringu menetluse läbiviimine ei muuda kaebuse eesmärgi saavutamist võimatuks, millest tulenevalt on esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendamatu ka kaebajate poolt viidatud avalike huvide kaitseks. Kohus märgib, et detailplaneeringu menetluse käigus võib näiteks kohalik omavalitsus ise jõuda muuhulgas järeldusele, et valitud on vale planeeringuliik ja algatada õiget liiki menetluse, sest lõppastmes vastutab just kohalik omavalitsus planeeringu õiguspärasuse eest. Samuti oleks kolmanda isiku suhtes ebaproportsionaalne esialgse õiguskaitse korras peatada detailplaneeringu menetlus olukorras, kus kohus leiab, et kaebajatel puudub kaebeõigus, kaebeõiguse olemasolu korral puudub aga esialgse õiguskaitse vajadus ning kaebuse eduväljavaated on olematud.
9.Kõike eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kaebajate esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUD
10.Vastavalt HKMS § 108 lg 4 kannab kaebaja menetluskulud kaebuse tagastamise, läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral. Käesolevas asjas jätab kohus kaebuse läbi vaatamata. Kohus andis enne vastava otsuse tegemist menetlusosalistele võimaluse esitada menetluskulude hüvitamise taotlused. Vastustaja ei soovinud oma vastuses kohtunõudele menetluskulude hüvitamist. Kolmas isik esitas kohtule taotluse hüvitada esialgse õiguskaitse taotlusele vastamisega seotud menetluskulud summas 3321,60 eurot. Kaebajad vaidlesid oma 11.05.2020 vastuväites kolmanda isiku menetluskuludele vastu leides, et esiteks on kolmanda isiku advokaadikulude tunnihind põhjendamatult kõrge. Teiseks leidsid kaebajad, et ka kõik näidatud kulud ei ole põhjendatud. Kaebajad paluvad kohtul juhul, kui menetluskulud neilt välja mõistetakse kolmanda isiku kasuks välja mõista ainult põhjendatud menetluskulud.
11.Vastavalt HKMS § 109 lg 6 mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus on seisukohal, et arvestades esialgse õiguskaitse taotlust ja sellele antud vastuseid on kolmanda isiku poolt esitatud taotlus menetluskulude hüvitamiseks 3321,60 euro ulatuses selgelt ülepaisutatud ja selles kajastatud kulutused ei olnud tarvilikud esialgse õiguskaitse taotlusele vastamiseks.
12.Kohus märgib, et kogu kaebuse ja esialgse õiguskaitse sisuline osa taandus kahele küsimusele – kõigepealt küsimusele, kas üldplaneeringu kohaselt on tegemist alaga, kuhu tohib ehitada ainult turismiotstarbelisi ehitisi ehk sisuliselt ühe faktilise asjaolu kontrollimisele. Teiseks vaidlusküsimuseks oli küsimus, kuidas tõlgendada Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määruse nr 102 nr „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ p 12 nimetatud kaubanduskeskuse mõistet. Kohus on seisukohal, et neile küsimustele vastuse leidmiseks ja esialgse õiguskaitse määrusele vastuse koostamiseks ei ole kuidagi põhjendatud kolme vandeadvokaadi kaasamine ja 14 tunnine tööaeg. Arvestades, et tegemist on sisulises osas ka ainult 5 leheküljelise vastusega, leiab kohus, et arvestades asja keerukuse astet (suhteliselt lihtne planeeringuvaidlus, mis suures osas laheneb eelpoolkirjeldatud kahele põhiküsimusele vastates (mis ei nõua vastuse leidmiseks eriti keerulist õiguslikku analüüsi) on põhjendatud tööaeg 7 tundi. Kohus nõustub ka kaebajate seisukohaga, et käesoleval juhul on menetluskulude aluseks olev advokaadi tunnitasu määr arvestades asja sisu ja keerukust põhjendamatult kõrge ületades seni Riigikohtu poolt mõistlikuks peetud määra ca 150 eurot (sisaldub käibemaks) olulisel määral. Kohus peab käesoleval juhul õigustatuks määrata menetluskulud lähtudes Riigikohtu poolt väljatoodud advokaaditasu mõistlikku määra (150 eurot koos käibemaksuga) (vt. näiteks Riigikohtu seisukoht asjas nr 3-2-1-115-14) ja mõistab kolmandale isikule kaebajatelt solidaarselt välja menetluskulud summas 1050 eurot. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.