Tiina Tuule kaebus Elva Vallavalitsuse 22. oktoobri 2019. a korralduse nr 2-3/748 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Tiina Tuul, lepinguline esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein Vastustaja – Elva vald, seaduslik esindaja Toomas Järveoja Kolmas isik – Tartumaa Tervisekeskus OÜ, seaduslik esindaja Peeter Laasik
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tiina Tuule kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 3. augustil 2020. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Elva Vallavalitsus otsustas 22. oktoobri 2019. a korraldusega nr 2-3/748 kehtestada Elva linnas Supelranna tn 17 ja Supelranna tn 19//21//23 kruntide ning Supelranna tänava maa-ala detailplaneeringu ning määrata detailplaneeringu elluviimiseks vajalikud kõrvaltingimused (dtl 29-35).
2.Tartu Halduskohtusse saabus 20. novembril 2019 Tiina Tuule kaebus Elva Vallavalitsuse
22.oktoobri 2019. a korralduse nr 2-3/748 „Elva linnas Supelranna tn 17 ja Supelranna tn 19//21//23 kruntide ning Supelranna tänava maa-ala detailplaneeringu kehtestamine“ tühistamiseks (dtl 37-42).
3.Tartu Halduskohus võttis 6. detsembri 2019. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Elva valla, kaasas kolmanda isikuna menetlusse Tartumaa Tervisekeskus OÜ, kohustas vastustajat kaebusele vastama ja andis kolmandale isikule võimaluse kaebusele vastuse esitamiseks (dtl 44-45).
4.Tartumaa Tervisekeskus OÜ esitas vastuse kaebusele 8. jaanuaril 2020 (dtl 59-61).
5.Elva vald esitas vastuse kaebusele 9. jaanuaril 2020 (dtl 63-72).
6.Tartu Halduskohus otsustas 14. aprilli 2020. a määrusega asja läbi vaadata kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide ning vastuväidete esitamiseks (dtl 301-302).
7.Elva vald esitas 17. aprillil 2020 selgituse kohtuasjas esitatud materjali kohta (dtl 304). Vastustaja selgitas, et seletuskirja lõpliku versiooni juurde kuuluvad vastustaja vastuse lisas 21 olevad joonised.
8.Kaebaja esitas 29. mail 2020 täiendavad seisukohad, menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid (dtl 306-313, 322-327).
9.Elva vald esitas 11. juunil 2020 vastuväited kaebaja 29. mai 2020. a seisukohale (dtl 329332).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
10.Kaebaja on taotlenud Elva Vallavalitsuse 22. oktoobri 2019. a korralduse nr 2-3/748 tühistamist, väites järgmist:
10.1.Vaidlusaluse toiminguga otsustas Elva Vallavalitsus jätta lahendamata avaliku kasutusega tänavate seisundinõuded, jalgsi liikuva vallaelaniku, puudega või vähesest liikuvusest tulenevalt abivahendit kasutava jalgsi liikuva eaka juurdepääsu võimalused rajatava Tervisekeskuse juurde, kuhu on kavas rajada perearstide töökabinetid vastavalt tervisekeskuse ruumidele esitatavate nõuete juhendile.
10.2.Kehtestatud detailplaneeringu järgi on ette nähtud planeeringualale kaks juurdepääsuteed avalikult kasutatavale teele ja sellega on arvestatud planeeringuala liikluskorralduse ja parkimislahenduse koostamisel. Üks juurdepääsutee on ette nähtud Supelranna tänava ja teine Ujula tänava kaudu. Käsitlemata on mõlema juurdepääsutänavate olukord tervikuna, lahendatud on ainult tänava osa tervisekeskuse hoone ees. Vajalik on käsitleda nende juurdepääsutänavate väljaehitamise võimalusi ja kui 2(13)
3-19-2172
tänavate väljaehitamine on võimalik, tuleb tagada tänavatel ohutu liiklemine tervisekeskuse juurde, sh jalgsi liiklemisel, lähtudes kehtivast standardist EVS 843:2016 Linnatänavad. Vastasel juhul, ohutute juurdepääsuteedeta pole võimalik liigelda rajatud tervisekeskusse perearstide vastuvõtule (piiratud liikumisega patsiendid, invaliidid, puuetega abivajajad).
10.3.Maapinna reljeefist tulenev kõrguste vahe tänava tasapinna ja hoone rajamiskõrguse vahel raskendab oluliselt hoonet teenindava transpordi ja hakkepuidul köetavat katlamaja teenindava transpordi, prügiveo jt veoste juurdepääsu hoovialale järsust teelõigust Supelranna tänavalt. Kehtestatud planeeringulahenduses teenindava transpordi liikluse suunamine Ujula tänavale, läbi väikeelamute maa-ala, mööda lasteaia parkimisalast on liiklusohtlik, eriti lasteaia läheduses, sest Ujula tänaval puuduvad kõnniteed ja piisav tänavavalgustus ning teekate on amortiseerunud. Kehtestatud detailplaneeringuga kaasnev liikluskoormuse kasv Ujula tänaval tekitab liiklusohtliku olukorra, põhjustab täiendavalt müra ja vibratsiooni ning kahjustab seeläbi Ujula tänavaga piirnevate kinnisasjaomanike elamistingimusi.
10.4.Pole kaalutletud lahendusi, mis võimaldaksid paremini arvestada piirkonnas väljakujunenud hoonestusega, standardile vastavate juurdepääsutänavate olemasoluga või nende võimaliku ehitamisega, perspektiiviga parkimiskohtade rajamist. Pole kaalutletud võimalust projekteerida tervisekeskus sissepääsuga, mis välistaks maapinna reljeefist tulenevaid takistusi liikumisel hoonesse, välistaks sissepääsu raskendavad trepistikud ja kaldtee, nende rajamiseks väärtusliku kõrghaljastuse likvideerimise. Pole kaalutletud detailplaneeringu lahenduse võimalust, kus puuduks jalgsi liikumist ja tänaval liiklemist raskendav asjaolu rajatava tervisekeskuse juures – maapinna reljeef ca 3m tänava tasapinna ja hoone sissepääsude esise tasapinna vahel.
10.5.Pole kaalutletud tervisekeskuse kui sellise otstarbekust. Planeeringumenetluse käigus pole selgunud, kes on need perearstid, kes asuvad tervisekeskusesse tööle ja kas nad on üldse seotud Elva valla inimeste teenindamisega.
10.6.Kehtestatud detailplaneering toob kaasa pinnase reostuse planeeringualal ja naaberkruntidel, mille tulemusena hävinevad suured pargipuud, sh kaitsealuses Elva-Peedu parkmetsas.
10.7.Kehtestatud detailplaneeringu sademetevee kanalisatsiooni lahenduses pole selgitatud, miks jõuti järeldusele, et imbfiltratsioonisüsteemi rajamine planeeringualale on ainuvõimalik lahendus ja kas imbfiltratsioonisüsteemi abil saab sademete veest ja kogutud lume sulamisveest puhastada kloriidid. Planeeringualal katustelt ja katenditega pindadelt kokku kogutud suure koguse puhastamata sademete vee ja lume sulamisvee immutamine maapinda ühes ettenähtud kohas imbfiltratsiooni abil, toob kaasa selles kohas ülemäärase kloriidisisalduse pinnases ja nende võimaliku sattumise põhjavette. Üldiselt haljasaladele immutatud sademete ja kloriidisegune lume sulamise vesi toob kaasa reostunud pinnases suurte puude hävimise. Pinnases oleva vee ülemäärane kloriidisisaldus takistab vee liikumist kasvavas puus ja see kuivab.
10.8.Hulgaliselt puude kuivamist Supelranna tänava ääres, parkimisalaga piirneval haljasalal ja kinnistutel Supelranna 15, Supelranna 19/21/23 ning kaitsealuses Elva-Peedu parkmetsas saab hinnata juba praegu, olukorras, kus puudub sademetevee kanalisatsioon ja reostunud vesi valgub isevoolselt maapinna reljeefi kõrgemalt osalt allapoole.
10.9.Kui kehtestatud detailplaneeringuga kavandatav ellu viidaks, siis esineks sellel suur negatiivne keskkonnamõju nii Elva-Peedu metsapargi kaitseala loodusväärtuste säilimisele kui ka väljaspool kaitseala naaberkruntidel väärtusliku kõrghaljastuse säilimisele. Elva vald ei ole detailplaneeringut kehtestades andnud hinnangut, kui palju väärtuslikke parkmetsa puid Supelranna tänava ääres ja parkimisala servades haljasalal hävib sademetevee kanalisatsiooni puudumise tõttu ning määranud, kes tekkiva keskkonnakahju tasub. Selletõttu on detailplaneeringu kehtestamine õigusvastane.
3(13)
3-19-2172
10.10.Kaebaja isiklikke õigusi rikub asjaolu, et detailplaneeringu menetlemisel pole omavalitsuse poolt peetud piisavalt oluliseks linna looduslikku omapära, mis oli Elva kui ajaloolise puhkelinna kõige olulisem tekkepõhjus ning seega detailplaneeringu kehtestamisega kahjustatakse Elva linna ajaloolist miljööväärtust ja looduskeskkonda, sh linnale iseloomuliku kõrghaljastust.
10.11.Kubatuurilt mittesobiva arhitektuurilise mahu lisamisel ajalooliselt väljakujunenud keskkonda, mis toob kaasa olulise parkimis- ja liiklustiheduse Supelranna tänaval ja endise linna polikliinikuhoone ümber, rikub jäädavalt olemasoleva substantsi, kusjuures tervisekeskuse tarbeks ehitatava juurdeehituse ja sinna pääsemiseks rajatavate trepistike (21 astet) ja kaldtee rajamiseks tuleb likvideerida vähemalt 18 puud, s.t tiheda kõrghaljastuse likvideerimist hoone vahetus ümbruses.
10.12.Supelranna tn T1 kinnistul parkimisala laiendamiseks Supelranna tn 15 kinnisasja poolsel nõlvusel tuleb ca 250 m2 suurusel kõrghaljastusega alal likvideerida suured puud ja looduslik pinnas tuleb asendada täitepinnasega. Supelranna tn T1 kinnisasja maapind asub Supelranna tn 15 kinnisasja maapinnast ligikaudu 2 meetrit kõrgemal. Kusjuures maapind langeb Supelranna tn T1 kinnisasjal asuva haljasala ulatuses kaldaga Supelranna tn 15 kinnisasja poole kuni Supelranna tn 15 kinnisasjal asuva elamuni. Detailplaneeringu kohaselt on parkla ette nähtud tasapinnalisena. See tähendab, et Supelranna tn T1 kinnisasjal asuva haljasalast enam kui 10 meetrit kavatsetakse täita vähemalt samale kõrgusele Supelranna tn T1 kinnisasja kõrgusega. Supelranna tn T1 kinnisasja ja Supelranna tn 15 kinnisasja kahe meetrine kõrguste vahe jaguneb seega väiksema maa-ala peale ja muutub seetõttu oluliselt järsemaks. Arvestades haljasala pindala vähenemist ja Supelranna tn T1 ja Supelranna tn 15 kinnisasjade kõrguste jagunemise muutust, toob planeering kaasa sademevee valgumise suurenemise Supelranna tn 15 kinnisasjale ja maapinna ära uhtmise ohu. Sademetevee ning pinnase valgumise kaitseks kinnistule Supelranna 15, rajatakse tugimüür, millega ei saa nõustuda.
10.13.Kehtestatud detailplaneeringu planeeringuala hõlmab kinnistut Supelranna tn 17. Pindalalt väikest, elamumaa sihtotstarbega kinnistut 644 m2, mis asub haiglahoone läheduses hooviala keskel. Kehtestatud planeeringulahenduse järgselt ümbritsetakse kinnistu kolmest küljes parkimiskohtadega, neljas külg piirneb prügikonteinerite asukohaga. Kinnistul Supelranna tn 17 asub ajalooline, ühekorruseline puitkonstruktsiooniga väike elamu ja puidust abihoone. Kinnistu tasapind on jäänud ca 60 cm allapoole haiglahoone kinnistu hoovipoolsest tasapinnast. Hoone soklile toetuvad puitkonstruktsioonid on kohati maapinnaga samal tasemel ja elamu puitkonstruktsiooni ohustab maapinnast imbuv kapilaarniiskus. Kinnistu Supelranna tn 17 olemasolevat maapinna taset pole võimalik tõsta. Lisanduvast liiklusest, parkimisest ja vallitatud lume sulamisveest tekkiva reostuse leevendamiseks on planeeringulahenduses ette nähtud ainult puhverhaljastuse rajamine kinnistu ühel küljel, mis ei ole piisav lahendus naaberkinnistute tasapinnaliste erinevuste korral tekkivatest kahjudest.
10.14.Planeeringust ega selle menetlemise protsessist ei nähtu, et oleks välja selgitatud Supelranna tn 15 ja Supelranna tn 17 kinnisasjade omanike õigusi vähem kahjustavate parkimiskohtade rajamise võimalikkus, nt piki Supelranna tänavat. Planeeringust ega selle menetlemise protsessist ei nähtu, et Supelranna tn 15 ja Supelranna tn 17 kinnisasjade piiridele parkimise ette nägemise vajadus kaalub üles sellest Supelranna tn 15 ja Supelranna tn 17 kinnisasjade omanikele tulenevad olulised negatiivsed mõjud.
10.15.Parkmetsa naabruses elama asunud linnakodanikud väärtustavad suuri parkmetsa puid omal krundil, loodusliku taimekooslusega pinnast ja järvede lähedust. Looduses elamine ja looduse jälgimine väikelinna tingimustes pakub suurt esteetilist ja positiivset emotsiooni, mis kokkuvõttes mõjub hästi vaimsele ja füüsilisele tervisele. Polikliinikuhoone laiendust tervisekeskuse rajamiseks ei tohi läbi viia linna peamise eelise ehk meeldiva keskkonna
4(13)
3-19-2172
arvelt. Kehtestatud detailplaneeringuga hävitatakse suur osa Elva linna ajaloolisest miljööst ja likvideeritakse liiga palju suuri metsapargi puid.
11.Vastustaja palub vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata. Vastuses kaebusele esitas vastustaja järgmised väited.
11.1.Supelranna ja Ujula tänavate puhul on tegemist olemasolevate Elva linna tänavatega. Planeeringu ülesannete hulka ei kuulu linna teede ja tänavate seisundinõuete vastavuse lahendamine üldiselt. Olemasolevate tänavate rekonstrueerimine tervikuna ei ole vaidlusaluse planeeringu ülesanne. Planeeringu koostamise kohustus on toodud planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lg-s 1. Planeeringuga ei ole vaja lahendada kogu piirkonnas teede- ja tänavavõrgu rekonstrueerimist ning see küsimus ei ole vaidlustatava haldusakti ülesanne.
11.2.Käesoleva planeeringu ülesandeks on anda planeeritava ala teede-, liikluse- ja parkimise lahendus, mida on käsitletud planeeringu seletuskirja p-s 3.3, skeemil 2 ja joonisel nr 4 (dtl 6-24). Planeeringualal tegutseb hetkel Elva Haigla ning planeeringuga nähakse ette haiglahoone laiendamine. Seoses olemasoleva haigla tegevusega toimub juba aastaid eakate, haigete või abivahendit kasutatavate klientide liiklemine Supelranna tänaval. Olenevalt haigla tegevuse mahust on ka liikluskoormus olnud erineva intensiivsusega. Haigla juurdeehitise ehitamisega ei tekitata planeeringualale uut olukorda, liikluskoormus muutub vaid mõningal määral.
11.3.Planeeringu lahendusega parandatakse olukorda märgatavalt – planeeringualale jäävat Supelranna tänava äärset parkimist korrastatakse ning nähakse ette kergliiklustee sõidutee tervisekeskuse poolsele küljele. Kergliiklustee hõlbustab ühistranspordiga liiklejate olukorda, kuna ühistranspordi peatus asub Supelranna tänava vahetus läheduses, Tartu maanteel. Lisaks on piki laugemat nõlva ette nähtud jalgtee tervisekeskuse peasissepääsu juurde, võimaldades tänavalt juurdepääsu hoonesse nii ratastoolis liikujaile kui ka lapsevankriga, -käruga tulijaile.
11.4.Kaebaja esitas Ujula tänava liikluskorralduse ettepanekud oma arvamuses eskiisprojektile (dtl 114-118) ning seisukoha planeeringu kehtestamise kohta (dtl 158-159). Ujula tänava liikluskorraldust arutati planeeringu avalikul arutelul 30. mail 2019, kus tehti ettepanek määrata Ujula tänava poolt juurdepääs ainult teenindavale transpordile (dtl 161166). Kaebaja arvamusega arvestati ja planeeringu lahendust muudeti (dtl 168-171, p 4), arvamuse esitajale vastati ja selgitati (dtl 198-199). Vastustaja selgitas, et planeeringu lahendust on täiendatud ning Ujula tänav nähakse ette ühesuunalisena. Säilib juurdepääs Ujula tänava poolt ning väljasõit Ujula tänavale planeeringualalt keelatakse. Väljapääs transpordile toimub territooriumilt ühesuunalisena Supelranna tänava kaudu. Supelranna ja Ujula tänava ristmikule on ette nähtud vastav läbisõitu keelav liiklusmärk. Planeeringu lahenduse muudatusega piiratakse Ujula tänava liikluskoormust, mistõttu väheneb liiklusohtlike olukordade tekke võimalus. Planeeringu muudatused kajastuvad planeeringu joonisel 4 (põhijoonis) ja seletuskirja punktis 3.3. Samal teemal esitas kaebaja 17. juulil 2019 uue arvamuse (dtl 200-202, sinises kirjas tekst) ning selgitas, et planeeringu muudatused kaebajat ei rahulda. Vastustaja selgitas oma seisukohta (dtl 206). Esitatud arvamuste osas võeti seisukoht Elva Vallavalitsuse 27. augusti 2019 korraldusega nr 23/641 (dtl 231-234, p 1.4), milles selgitati, et planeeringu muudatusega antakse planeeringu alale turvalisem liikluslahendus. Ujula tänava lõik on käesoleval ajal kahesuunalise liiklusega. Muudatusega nähakse ette tänavalõigu muutmine ühesuunaliseks, keelates väljasõidu planeeringualalt Supelranna tänavale Ujula tänava suunas. Ujula tänava poolt tulles lubatakse Supelranna tänavalt juurdepääs planeeringualale vaid teenindavale transpordile. Väljapääs territooriumilt hakkab toimuma ühesuunalisena Supelranna tänava kaudu Pikk tänava suunas. Planeeringuala liikluskorraldus on antud seletuskirja p-s 3.3. 5(13)
3-19-2172
Võrreldes olemasoleva olukorraga parandatakse planeeringu alal jalakäijate liikumisvõimalusi. Jalakäijate turvalisemaks liiklemiseks (sh abivahendiga) nähakse Supelranna tänavale ette kõnnitee ja tänavavalgustuse rajamine. Piki laugemat nõlva nähakse ette jalgtee haiglahoone peasissepääsu juurde. Planeeringu seletuskirja p-s 3.3 on tingimus, et piki nõlva kulgev jalgtee tuleb rajada vastavalt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29. mai 2018. a määruses nr 28 toodud nõuetele.
11.5.Vastustaja on kaebajale selgitanud, et teenindava transpordi liikluskorraldus muudetakse ohutumaks ning planeeringu lahendusega parendatakse olemasolevat olukorda, sest juureehitise rajamisega teenindava transpordi korraldus ei muutu ning koormus ei suurene. Võrreldes olemasolevat haiglahoonet ning juurde ehitatavat tervisekeskuse osa, on näha, et tegemist on proportsionaalselt üsna väikese juurdeehitisega, mis ei too kaasa märkimisväärseid muutusi olemasolevas olukorras (dtl 4). Kuna tervisekeskus on olemasoleva hoone juurdeehitis, ei ole hoonele ette nähtud eraldi katlamaja ning ka muus osas toimub hoone teenindamine sarnaselt praegusele olukorrale. Käesoleval ajal on Elva Haiglat teenindaval transpordil (hakkepuidu vedu, prügivedu jne) võimalik liigelda Ujula tänava mõlemal suunal. Planeeringu lahendus näeb ette, et teenindav transport tohib siseneda Ujula tänavalt ning planeeringu alalt väljuda Supelranna tänava kaudu, soodustades seega Ujula tänava elanikke.
11.6.Alternatiivseid lahendusi on kaalutud juba üldplaneeringu koostamisel. Elva linna üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala (Supelranna tn 19//21//23) maakasutuse juhtotstarve ühiskondliku hoone maa-ala (tervishoiuasutuse maa). Üldplaneeringuga antud vastava territooriumi juhtotstarve määrab selle kasutamise põhisuuna. Kinnistul asub tegutsev tervishoiuasutuse hoone aastast 1976 ning planeeringuga soovitakse ehitusõigust olemasoleva tervishoiuasutuse hoone laiendamiseks, et arendada funktsionaalselt toimivat ambulatoorset ning statsionaarset avalikkusele suunatud tervishoiuteenust. Seega on asukoha valik tehtud juba üldplaneeringuga. Kaalutlus on toodud Elva Vallavalitsuse
22.oktoobri 2019. a korralduses nr 2-3/748.
11.7.Kaebaja heidab vastustajale ette, et menetluse käigus ei ole selgunud, kes on konkreetsed tööle asuvad perearstid ning Tartumaa Tervisekeskuse OÜ majandusaasta aruandest ei nähtu finantsvõimekus tasuda tagasi projektirahasid. Vastustaja selgitab, et käesolev küsimus ei kuulu kaebaja kaebeõiguse koosseisu, kuna ei puuduta kaebaja isiklikke õigusi ega liigitu populaarkaebuse alla. Tegemist ei ole planeeringuga lahendatavate küsimustega. Planeeringuga lahendatavad ülesanded on toodud PlanS § 126 lg-s 1. Vastustaja palub kohtul jätta kaebus selles küsimuses tähelepanuta. Vastustaja viitab siinkohal asjaolule, et kuigi eelpool nimetatud küsimus ei puuduta planeeringumenetlust, on ka kavandatava tervisekeskuse vajadust ja funktsioone koos huvitatud isikuga kaebajale selgitatud planeeringu menetluse käigus avalikel aruteludel (dtl 120-122, p-d 1 ja 2; dtl 161166; dtl 224-229). Hoone laienduse asukohta on selgitatud ka planeeringu seletuskirja p-s
11.8.Planeeringuga parandatakse olemasolevat olukorda, sest sadevete süsteem käesoleval ajal üldse puudub. Kaebajale on selgitatud, et planeeringu täpsusaste ei nõua täpse projektlahenduse andmist, vaid planeeringualale kavandatavate tehnovõrkude ja rajatiste asukoha ja üldiste põhimõtete määramist. Täpne planeeritava parkla sademeveelahendus, tingimused puhastamiseks ja täpsustatud vooluhulgad antakse edasiste projekteerimise etappide käigus (dtl 204-207, p 6).
11.9.Kaebaja on välja toonud, et kubatuurilt mittesobiva arhitektuurilise mahu lisamine ajalooliselt väljakujunenud keskkonda, hävitab suure osa Elva linna ajaloolisest miljööst. Vastustaja vaidleb vastu ning selgitab, et on selles küsimuses teinud kõige suurema kompromissi, loobudes tervisekeskuse neljanda korruse väljaehitamisest.
11.10.Ehitustegevusega kaasneb tõepoolest puude raie, kuid planeeringut koostades on jälgitud vastavaid norme ja proportsioone (maht välja toodud ja kaebajale selgitatud, dtl 6(13)
3-19-2172
264-266). Lisaks on kavandatud asendusistutus, mille kohta koostatakse vastav projekt. Haljastusprojekti tutvustatakse ka naaberkinnistute elanikele, sh kaebajale.
11.11.Kaebaja leiab, et sademetevee ning pinnase valgumise kaitseks kinnistule Supelranna 15, rajatakse tugimüür, millega ei saa nõustuda. Vastustaja vaidleb vastu ning märgib, et kaebaja on ise teinud ettepaneku tugimüüri ehitamiseks ning sellega nõustunud.
12.Kolmas isik palus jätta kaebus rahuldamata, esitades kaebusele järgmised vastuväited.
12.1.Kolmas isik ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kehtestatud detailplaneeringuga ei ole tagatud Elva valla üldplaneeringu elluviimine, sest planeeringuala arendamise põhisuunad on määratud juba üldplaneeringuga. Kehtestatud detailplaneering ei ole sellega vastuolus.
12.2.Tervisekeskuse rajamise otstarbekuse ja või projekti abikõlbulikkusega seonduvad küsimused on praeguse vaidluse puhul asjasse mittepuutuvad, kuivõrd ei oma puudet detailplaneeringuga ning sellega seotud menetlusega.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
13.Kaebaja on esitanud kaebuse Elva Vallavalitsuse 22. oktoobri 2019. a korralduse nr 2-3/748 tühistamiseks. Vastustaja otsustas vaidlustatud korraldusega kehtestada Elva linnas Supelranna tn 17 ja Supelranna tn 19//21//23 kruntide ning Supelranna tänava maa-ala detailplaneeringu ning määrata detailplaneeringu elluviimiseks vajalikud kõrvaltingimused.
14.Kohus, hinnanud poolte seisukohti, asjassepuutuvaid õigusnorme ja kohtupraktikat ning asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebaja tühistamisnõue on alusetu ja tema kaebus ei kuulu rahuldamisele. Sealjuures nõustub kohus põhimõtteliselt vastustaja seisukohtadega ega pea vajalikuks kõiki seisukohti üle korrata. Menetlusökonoomia seisukohalt poleks mõistlik hästi kirja pandud ja järgimist väärivat seisukohta ümber sõnastada (nt Riigikohtu 26. juuni 2018. a otsus asjas nr 3-16-579, p 16).
15.Riigikohus on korduvalt selgitanud ulatusliku kaalutlusõigusega planeerimisotsuste kohtuliku kontrolli piire, märkides, et kohus ei teosta erinevate huvide kaalumist haldusorgani eest, ei muuda planeeringulahendust haldusorgani asemel ega otsusta planeeringulahenduse otstarbekuse üle (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3; nt Riigikohtu lahendid asjades nr 3-3-1-23-16, nr 3-3-1-15-08, nr 3-3-1-8-02 jt). Planeerimismenetluses põrkuvate huvide omavaheline kaalumine on omavalitsusüksuse pädevuses ja sinna kohus kaalutlusreeglite järgimise korral ei sekku. Kohus saab kontrollida üksnes seda, kas kaalutlusõiguse alusel tehtud otsus pole ilmselgelt meelevaldne. Kaalutlusotsuste sisuline kontroll piirdub õiguse üldpõhimõtetest ja kaalutlusreeglitest kinnipidamisega (haldusmenetluse seaduse (HMS) §-d 4 ja 54). Mida laiem on haldusorganile antud kaalutlusõigus, seda raskemad ja selgemad vead peavad esinema kaalutlusvigade tuvastamiseks. Haldusakti tühistamist ei too kaasa sellised kaalutlusvead, mis kohtu hinnangul ei mõjuta lõpptulemust (Riigikohtu 15. mai 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-78-12, p 12; vrd ka Riigikohtu 11. novembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-37-15, p 20). Praeguses asjas ei nähtu kohtule, et vastustaja oleks vaidlustatud korralduse andmisel teinud kaalutlusvigu, mis tooksid kaasa haldusakti tühistamise. Kohtu hinnangul on vastustaja kaalutlused asjakohased ja kooskõlas Riigikohtu suunistega ning kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks detailplaneeringu kehtestamisel lähtunud ilmselgelt põhjendamatutest kaalutlustest. Kohus ei pea vajalikuks vastustaja kaalutlusi ükshaaval üle korrata, sest nõustub nendega, ning keskendub vaid neile kaalutlustele, millele kaebaja on osundanud.
7(13)
3-19-2172
16.Igal isikul on õigus detailplaneeringu kehtestamise otsus vaidlustada kohtus, kui ta leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui sellega on rikutud tema õigusi (PlanS § 141). Viidatud sätte kohaselt võib kaebuse esitada järelikult nii subjektiivsete õiguste kui ka avalike huvide kaitseks.
17.Kohtupraktikas on leitud, et kuna detailplaneeringu kehtestamise otsuse peale on võimalik kaebus esitada samaaegselt kahel erineval alusel, s.o subjektiivsete õiguste rikkumise tõttu ja populaarkaebusena, peavad need erinevad alused ja kaebuse osad olema piiritletud ja eristatavad. Kohtul lasub sellise kaebuse menetlemisel kohustus selgelt eristada, millises osas on kaebus esitatud subjektiivsete õiguste kaitseks ja millises osas soovitakse kaitsta avalikku huvi vastuolu tõttu seaduse või muu õigusaktiga (Riigikohtu halduskolleegiumi 24. mai 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-29-10, p-d 15 ja 16). Kui haldusakti vaidlustatakse populaarkaebusega ebapiisava põhjendamise või kaalutlusõiguse väärkasutamise motiivil, eeldab see eelkõige seda, et esineks õiguslik situatsioon, mis tingib vajaduse kaaluda erinevaid avalikke huve. Populaarkaebuse esitaja peab seejuures kaebuses osutama, milliste avalike huvide kaalumiskohustust pole haldusorgan nõuetekohaselt täitnud (Riigikohtu halduskolleegiumi
10.novembri 2009. a otsus asjas nr 3-3-1-84-08, p 15).
18.Kaebaja on kaebuses esmalt keskendunud avalike huvide kaitsele (populaarkaebus), selgitades, et 1) vaidlusaluse toiminguga otsustas vastustaja jätta lahendamata avaliku kasutusega tänavate seisundinõuded, jalgsi liikuva vallaelaniku, puudega või vähesest liikuvusest tulenevalt abivahendit kasutava jalgsi liikuva eaka juurdepääsu võimalused rajatava tervisekeskuse juurde, kuhu on kavas rajada perearstide töökabinetid vastavalt tervisekeskuse ruumidele esitatavate nõuete juhendile. 2) Detailplaneeringu kehtestamisega on vastustaja jätnud planeerimismenetluse käigus välja selgitamata alternatiivsed lahendused kaasaegse tervisekeskuse rajamiseks ja selle otstarbekust üldiselt. 3) Kehtestatud detailplaneering toob kaasa pinnase reostuse planeeringualal ja naaberkruntidel, mille tulemusena hävinevad suured pargipuud, sh kaitsealuses ElvaPeedu parkmetsas. Kaebaja on kaebuses selgelt märkinud, et tema isiklikke õigusi (subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebus) rikub asjaolu, et detailplaneeringu menetlemisel pole omavalitsuse poolt peetud piisavalt oluliseks linna looduslikku omapära, mis oli Elva kui ajaloolise puhkelinna kõige olulisem tekkepõhjus ning seega detailplaneeringu kehtestamisega kahjustatakse Elva linna ajaloolist miljööväärtust ja looduskeskkonda, sh linnale iseloomuliku kõrghaljastust.
19.Populaarkaebuse esitamisel saab kohus kaebuses esitatud nõuete ulatuses kontrollida üksnes haldusakti kooskõla seadustega, eelkõige planeerimismenetlusele kehtestatud nõuete täitmist. Populaarkaebuse eesmärgiks ei saa olla ka abstraktsete kolmandate isikute erahuvide kaitse. Populaarkaebus teenib üksnes avalike huvide kaitset. Populaarkaebuse puhul peab kaebaja välja tooma vaidlustatava haldusakti väidetava õigusvastasuse alused, osutades sealjuures õigusvastaselt kahjustatud avalikule huvile (Riigikohtu halduskolleegiumi
10.novembri 2009. a otsuses asjas nr 3-3-1-84-08, p 11). Populaarkaebuse korral on kitsendatud ka kohtu volitused kontrollida kaalutlusõiguse kasutamist ning hinnata akti motiveerituse piisavust. Küsimuse sellest, mida planeeringualale rajada, saab planeeringu kehtestamisel samuti otsustada üksnes haldusorgan. Kohus saab küll tuvastada, kas ühe või teise rajatise või hoone ehitamise kavandamine planeeringualale on õiguspärane või välistab kehtiv õigusakt sellise hoone rajamise, kuid üldjuhul ei saa kohus muuta haldusorgani asemel 8(13)
3-19-2172
planeeringulahendust, sh hinnata näiteks seda, kas planeeringualale paigutatud hoonete ja rajatiste planeeringujärgne asukohavalik on otstarbekas ja põhjendatud.
20.Kaebaja esimene populaarkaebuse väide puudutab juurdepääsuteid. Kaebaja leiab, et käsitlemata on mõlema juurdepääsutänava (Supelranna ja Ujula tänav) olukord tervikuna. Kaebaja on esitanud etteheite, mis seondub sellega, et vaidlustatud detailplaneeringu kehtestamise korraldus ei vasta standardile EVS 843:2016 Linnatänavad. Kohus selgitab, et standardi näol ei ole tegemist õigusnormiga, millest endast tuleneks isikule kohtus kaitstav õigus. Seega saaks planeeringu vastuolu standardiga olla detailplaneeringu kehtestamise korralduse tühistamise aluseks vaid juhul, kui standardivastane lahendus rikub mõnda muud kaebaja õigust.
21.Kaebaja leiab, et kehtestatud detailplaneeringuga ei ole tagatud Elva valla üldplaneeringu p-i 3.2.4 elluviimine.
22.Kuigi kohus nõustub kaebajaga selles, et PlanS § 124 lg 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine, ei ole kohtu hinnangul detailplaneering Elva linna üldplaneeringu p-ga 3.2.4 vastuolus.
23.Elva linna üldplaneeringu seletuskirja p 3.2.4 sätestab, et ühiskondliku ehitise ja selle juurdepääsude kavandamisel või rekonstrueerimisel tuleb tagada liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimalused, turvaline juurdepääs mööda jalg- ja jalgrattateid lähematelt elamualadelt, ühistranspordi peatustest ja parklatest. Vastustaja on kaebajale selgitanud, et detailplaneeringu ülesannete hulka ei kuulu linna teede ja tänavate seisundinõuete vastavuse lahendamine üldiselt ning olemasolevate tänavate rekonstrueerimine tervikuna ei ole vaidlusaluse detailplaneeringu ülesanne. Vastavalt Elva linnas Supelranna tn 17 ja Supelranna tn 19//21//23 kruntide ning Supelranna tänava maa-ala detailplaneeringu algatamise korraldusele ja selle alusel koostatud detailplaneeringu lähteseisukohtadele oli planeeringu üheks ülesandeks määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted, juurdepääsud ja parklad (dtl 10). Seejuures tuli kruntide kasutamis- ja ehitustingimuste määramisel arvestada Elva linna üldplaneeringut (seletuskirja p 3.1, 3.2.4, 3.2.12, 3.3.7, 5.1.2, 5.1.3) (dtl 10). Detailplaneeringu seletuskirjast nähtub, et oluliseks on peetud seda, et ambulatoorse teenuse kättesaadavus oleks kõigile inimestele võimalikult lihtne (dtl 15). „See tähendab ka head juurdepääsetavust, mistõttu on hoone laiendus ettenähtud just põhikorpuse osas. Pea sissepääs hoonesse Supelranna tänavalt säilib, mis tagab hea juurdepääsetavuse hoonesse nii jalgsitulijatele kui ka autoga saabujatele. Kuna ei ole mõeldav, et ambulatoorse teenuse vajajad läbiksid statsionaarse ravi osakonda, ei nähta laiendust ette Supelranna tn 19 statsionaarset ravi ostuva hoonepoolsesse ossa.“ (dtl 15).
24.Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud detailplaneeringuga nähakse ette täiendavad juurdepääsuteed, mis parendavad olemasolevat olukorda. Vastustaja on selgitanud, et detailplaneeringu alal on olemasolev haiglahoone tegutsenud 1976. aastast ning vastavad ligipääsud on juba olemas. Supelranna tn 19//21//23 kinnistu on hoonestatud haigla-, eakate päevakeskuse-, haigla katlamaja- ning majandushoonega (dtl 74). Planeeringuga parandatakse jalakäijate juurdepääsuvõimalusi olemasolevale haiglahoonele (sh kavandatava hoone laiendusele). Haiglahoonele lähim bussipeatus asub Tartu maanteel (bussipeatuse asukoht kajastatud joonisel nr 2). Tartu maantee ja Supelranna tn ristist kuni haiglahooneni rajatakse Supelranna tänavale kõnnitee ning tänavavalgustus. Piki laugemat nõlva nähakse ette jalgtee hoone sissepääsu juurde. Kuna olemasolev Ujula tänav on suhteliselt kitsas, muudetakse Ujula tänava poolt tulevate jalakäijate liikumine turvalisemaks liikluskorraldusvahendiga (selle 9(13)
3-19-2172
kirjeldus on seletuskirja p 3.3 ja skeemil 2). Lähimatelt elamualadelt on jalakäijatele tagatud juurdepääs olemasolevale haiglahoonele ja rajatavale tervisekeskusele mööda olemasolevaid Elva linna tänavaid. Lisaks on kesklinnast tulevatel jalakäijatel võimalus tulla otse läbi parkmetsa rajatud jalgteede. Kohus peab neid kaalutlusi õiguspäraseks. Konkreetsed lahendused esitatakse projekteerimise käigus ning kui tee vastab normidele, vastab ka tee pikkus normidele. Libeduse tõrje talvel jääb hoone omaniku kohustuseks.
25.Detailplaneeringuga lahendati detailplaneeringuga hõlmatud ala liikluskorraldus ja juurdepääsud. Detailplaneeringu põhijoonisel on ette nähtud kergliiklustee ala ning vajalikud ligipääsuteed hoonele. Kindlasti arvestatakse kehtestatud detailplaneeringuga juhul, kui kavandatakse lähiümbruse teedevõrgustiku korrastamist. Seega saab vastustaja selgitustest järeldada, et vaidlusaluse detailplaneeringuga ei kavandatagi liikumisvõimaluste ja juurdepääsude terviklahendust, neid küsimusi lahendatakse kõikide strateegiliste dokumentide koosmõjus. Kohus peab sellist lähenemist mõistlikuks.
26.Kaebaja leiab, et maapinna reljeefist tulenev kõrguste vahe tänava tasapinna ja hoone rajamiskõrguse vahel raskendab oluliselt teenindava transpordi ja hakkepuidul köetavat katlamaja teenindava transpordi, prügiveo jt veoste juurdepääsu hoovialale järsust teelõigust Supelranna tänavalt. Kohtu hinnangul puudutavad need kaebaja väited pigem kolmandate isikute erahuve kui avalikku huvi. Kaebaja väited teenindava transpordi keerulisest juurdepääsust haiglahoone juurde on jäänud ka üldsõnaliseks ega ole seetõttu tõsiseltvõetavad.
27.Kaebaja on seisukohal, et teenindava transpordi liikluse suunamine Ujula tänavale, läbi väikeelamute maa-ala, mööda lasteaia parkimisalast, on liiklusohtlik, sest Ujula tänaval puuduvad kõnniteed ja piisav tänavavalgustus ning teekate on amortiseerunud. Samuti põhjustab kehtestatud detailplaneeringuga kaasnev liikluskoormuse kasv täiendavat müra ja vibratsiooni ning kahjustab seeläbi Ujula tänavaga piirnevate kinnisasjaomanike elamistingimusi. Kohtul pole põhjust kahelda vastustaja selgitustes, et detailplaneeringuga kavandatud hoone laienduse tõttu ei suurene raskemate veoste liikumine Supelranna ja Ujula tänaval. Supelranna tänav on olnud liikluskorralduselt ühesuunaline. Tegemist ei ole tänavaga, mida pidevalt läbiks transiitmasinad. Kui Supelranna tänaval liiguvad raskemad veokid, siis seda vähesel määral. Kohtule jääb arusaamatuks, millistel tõenditel põhineb K. Kooskora 19. mai 2019. a arvamus, et liikluskoormus, lahenduses toodud parkimiskohtade asetus ja hulk tooks keskkonda märkimisväärse valgus- ja mürareostuse (dtl 317).
28.Kaebuse kohaselt on vastustaja jätnud planeerimismenetluse käigus välja selgitamata alternatiivsed lahendused kaasaegse tervisekeskuse rajamiseks. Pole kaalutletud ka tervisekeskuse kui sellise otstarbekust. Esmalt märgib kohus, et alternatiivseid lahendusi on kaalutud juba üldplaneeringu koostamisel. Üldplaneeringuga antud vastava territooriumi juhtotstarve määrab selle kasutamise põhisuuna. Kaebajale on tervisekeskuse asukoha valiku põhjendusi selgitatud ka planeerimismenetluse käigus, kus leiti, et haigla juures asuv perearstikeskus on oluline meditsiinilise funktsionaalsuse ja logistika mõttes, eesmärgiks on tagada elanikele parem perearstiteenus. Tervisekeskuse otstarbekust on lisaks kaalutud Elva valla strateegilistes dokumentides (Elva valla arengukava 2019-2025, eelarvestrateegia 20192022).
29.Kaebaja leiab, et planeeringu menetluse käigus pole selgunud, kes on need perearstid, kes asuvad tervisekeskusesse tööle ja kas nad on üldse seotud Elva valla inimeste teenindamisega. Kaebaja leiab ka, et Tartumaa Tervisekeskus OÜ majandusaasta aruandest ei nähtu summa tagasimaksmise finantsvõimekust juhuks, kui perearsti kohad jäävad tühjaks. Kohus nõustub vastustajaga selles, et käesolev küsimus ei kuulu kaebaja kaebeõiguse koosseisu, kuna ei 10(13)
3-19-2172
puuduta kaebaja isiklikke õigusi ega liigitu populaarkaebuse alla. Tegemist ei ole planeeringuga lahendatavate küsimustega.
30.Kaebaja on seisukohal, et kehtestatud detailplaneering toob kaasa pinnase reostuse planeeringualal ja naaberkruntidel, mille tulemusena hävinevad suured pargipuud sh kaitsealuses Elva-Peedu parkmetsas. Seejuures viitab kaebaja järgmistele probleemkohtadele: 1) sademetevee kanalisatsiooni lahenduses pole selgitatud, miks on imbfiltratsioonisüsteemi rajamine ainuvõimalik ning kas selle süsteemi abil saab sademete veest ja kogutud lume sulamisveest puhastada kloriidid; 2) hulgaliselt puude kuivamist Supelranna tänava ääres, parkimisalaga piirneval haljasalal ja kinnistutel saab hinnata juba praegu, olukorras, kus puudub sademetevee kanalisatsioon ja reostunud vesi valgub isevoolselt maapinna reljeefi kõrgemalt osalt allapoole; 3) vastustaja pole andnud hinnangut, kui palju väärtuslikke parkmetsa puid Supelranna tänava ääres ja parkimisala servades haljasalal hävib sademetevee kanalisatsiooni puudumise tõttu ja kes tekkiva keskkonnakahju tasub.
31.Elva linna üldplaneeringu kohaselt tuleb säilitada 30% olemasolevast haljastusest. Asja materjalidest nähtub, et olemasolev haljastuse osakaal kogu planeeringualal on 44,5 %. Planeeringu elluviimisel väheneb haljastuse osakaal 37 %-ni. Kohus nõustub vaidlusaluses korralduses väljatooduga, et haljastuse osakaalu vähendamine on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga. Pealegi on kavandatud rajada puhverhaljastus kavandatavate ehitiste ja elamukruntide vahele. Samuti on Supelranna tn T1 parkimiskohtade ja Supelranna tn 15 krundi vahele jäävale haljasalale planeeritud puudeistutused. Sellekohane haljastuse lahendus antakse eraldi haljastusprojektiga (dtl 30). Kusjuures haljastusprojekti koostamisel plaanitakse teha koostööd Supelranna tn 15 ja Supelranna tn 17 kinnistute omanikega (dtl 31). Lumekoristuse kohustused, kus on täpsemalt selgitatud, kuidas parklatest kogutav lumi tuleb ladustada, seatakse eraldi hoonestuse hoolduskavaga (dtl 30). Mis puudutab imbfiltratsioonisüsteemi haljasalal, siis ka selles osas antakse sademeveelahendus ja täpsustatud vooluhulgad edasise projekteerimise käigus (dtl 31). Kohtul pole põhjust kahelda vastustaja seisukohas, et planeeringuga parandatakse olemasolevat olukorda, sest sadevete süsteem puudub käesoleval ajal igasugusel kujul.
32.Ka Keskkonnaamet on Elva-Peedu metsapargi valitsejana andnud 5. märtsi 2019 kirjaga nr 6-2/19/2802-2 nõusoleku planeeringu kehtestamiseks (dtl 298). Keskkonnaamet on seisukohal, et planeeringulahendus ei kahjusta Elva-Peedu metsapargi kaitse-väärtusi. Kaebaja pole selgitanud, miks Keskkonnaameti seisukohaga ei tuleks arvestada.
33.Oma subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebuse osas toob kaebaja välja asjaolu, et detailplaneeringu kehtestamisega kahjustatakse Elva linna ajaloolist miljööväärtust ja looduskeskkonda. Samuti on kaebaja seisukohal, et arvestades haljasala pindala vähenemist ja Supelranna tn T1 ja Supelranna tn 15 kinnisasjade kõrguste jagunemise muutust, toob planeering kaasa sademevee valgumise suurenemise Supelranna tn 15 kinnisasjale ja maapinna ära uhtmise ohu. Kaebaja ei nõustu sellega, et sademetevee ning pinnase valgumise kaitseks kinnistule Supelranna 15, rajatakse tugimüür. Kaebaja leiab, et Supelranna tn T1 kinnisasjal haljasala osaline asendamine parklaga on Elva linna üldplaneeringu p-ga 3.1 vastuolus.
34.Kaebaja leiab, et detailplaneeringuga ette nähtud haiglahoone laienduse maht on piirkonna miljöösse mittesobiv. Kaebaja rõhutab, et kinnistu asub väikeste ühe- ja kahekorruseliste puitelamute piirkonnas. Samuti märgib kaebaja, et juba praegu eristub olemasolev haiglahoone ümbritsevatest hoonetest (dtl 309).
11(13)
3-19-2172
35.Pikaajalise kohtupraktika järgi ei ole ainuüksi isiku lootus olemasoleva elukeskkonna (sh vaate või miljöö) muutusteta säilimisele kohtulikult kaitstavaks subjektiivseks õiguseks (nt Riigikohtu 28. märtsi 2012. a otsus nr 3-3-1-4-12, p 12; 24. mai 2010. a otsus nr 3-3-1-29-10, p 22), mistõttu saab sellekohaste vastuväidete puhul olla üldjuhul tegemist vaid avalikest huvidest lähtuvate argumentidega.
36.Nõustuda võib iseenesest kaebaja väitega, et juba praegu, ilma uue planeeringulahenduseta, eristub haiglahoone väikestest ühe- ja kahekorruselistest puitelamutest. Asja materjalidest nähtuvalt on see nii olnud juba aastast 1976. Seega on haiglahoone asukoht olnud üle 40 aasta piirkonnas väljakujunenud arhitektuursete tingimuste ja miljöö osa. Kohus nõustub vastustajaga, et detailplaneeringuga kavandatav hoone laiendus ei muuda olulisel määral piirkonna miljööd, kuna kavandatava mahu osakaal on vähene.
37.Ehitistregistri andmetel moodustab olemasoleva hoone maht 15 665 m3. Detailplaneeringuga kavandati algselt hoone laiendamist ca 4148 m3. Selles küsimuses on vastustaja teinud aga kõige suurema kompromissi, loobudes tervisekeskuse neljanda korruse rajamisest, vähendades veelgi kavandatava hooneosa mahtu, mis moodustab nüüd ca 2974 m3. Nagu nähtub Elva Vallavalitsuse 28. augusti 2018. a detailplaneeringu algatamise korraldusest nr 2-3/964, kavandati esialgu laiendatava hoone ehitusaluseks pinnaks ca 277 m2, hoone korruste arvuks 4 ja kõrguseks ca 14,8 m (dtl 74-75). Detailplaneeringu seletuskirjas on p-s 3.1. (dtl 286) selgitatud, et olemasolevaid hoone kõrgusi ei muudeta. Säilib olemasolev 4. korrus (suurusega 118 m2) kõrgusega 14,23 m, mis asetseb hoone fassaadist tagasiastena hoovi poole. Lubatud juurdeehitus on lubatud 3-korruselisena järgides olemasolevat 3-korruselise hooneosa kõrgust 12,02 m. Maapealse hoonestusala piiritlemisel on lähtutud kavandatava tervisekeskuse ruumivajaduse spetsiifikast. Detailplaneeringu seletuskirja p-s 3.2, kus on sätestatud arhitektuurinõuded ehitistele, on selgesõnaliselt märgitud, et oluline on, et projekteeritav hooneosa harmoneeruks olemasoleva hoonekompleksiga (dtl 287). Seega nähtub asja materjalidest, et kaebaja väide haiglahoone laienduse mahu piirkonna miljöösse mittesobivuse kohta on jäänud paljasõnaliseks. Vastustaja on muutnud esialgset plaani ehitada hoone laiendus
4.korruselisena. Seega on kaebaja seisukohtadega arvestatud. Ka on arvestatud tervisekeskuse ruumivajaduse spetsiifikaga.
38.Vastustaja on kohtule esitanud piirkonna kõrghaljastuse ilmestamiseks maa-ameti ortofoto (dtl 334). Kohus nõustub vastustajaga, et haljastuse vähendamine (mida on ette nähtud asendada sobivamas asukohas) ei kahjusta kaebaja elukeskkonda ja miljööd. Samuti ei saa nõustuda kaebaja paljasõnalise väitega, et kehtestatud detailplaneeringuga hävitatakse suur osa Elva linna ajaloolisest miljööst ja likvideeritakse liiga palju suuri metsapargi puid.
39.Kaebaja märgib, et parklate ehitamine Supelranna 15 tänava äärde mõjutab negatiivselt tema õigusi ja huve. Kaebaja leiab, et vastustaja vastusest ja korraldusest ei nähtu, et vastustaja oleks kaalunud parkimiskohtade rajamata jätmist kaebaja elamu lähedusse ning otsinud parkimise korraldamisele alternatiivseid lahendusi.
40.Vastustaja on möönnud, et ta ei ole saanud kahjuks kalkuleerida asjaolu üldse mitte parkimist Supelranna T1 alal ette näha, kuivõrd nõuetele vastav parkimiskohtade arv tuleb tervisekeskuse hoone ehitamisel ette näha. Kohus nõustub vastustajaga, et viimane on aktiivselt otsinud parkimise korraldamisele alternatiivseid lahendusi, et mõjutusi kaebaja krundile leevendada. Planeeritud 11 parkimiskoha asemel on kavandatud 5 parkimiskohta, kusjuures on muudetud parkimise suunda (elamuga paralleelselt), et valgusreostuse mõjud oleks minimaalsed. Vastustaja on kaebajale selgitanud, et planeeritaval alal palju asfaltpinda ning parkimine toimub nii piki Supelranna 17 krundi piire, kui ka piki Supelranna tn 15 haiglapoolset 12(13)
3-19-2172
krundi piiri. Planeerimislahendusega korrastatakse parkimist, lähtudes juba väljakujunenud parkimisest.
41.Kaebajal ei ole subjektiivset õigus sellele, et vaidlusaluses piirkonnas elaks teatud kindel arv inimesi või et transpordikoormus oleks teatud tasemega. Riigikohus on selgitanud, et isik ei saa linnas elades eeldada, et linnakeskkond püsib ajas ja ruumis muutumatuna (Riigikohtu halduskolleegiumi 14. mai 2002. a otsus asjas nr 3-3-1-25-02, p 21; 24. mai 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-29-10, p 20).
42.Kaebaja on seisukohal, et kapillaarniiskusel ja vibratsioonil on kahjulik mõju kaebaja kinnistule. Kohus nõustub vastustajaga, et eelkõige peab kaebaja ise tegelema talle kuuluva hoone säilitamise ja hoidmisega, milleks on muuhulgas maapinnast tuleneva niiskuse vältimine vundamendi hüdroisolatsiooni rajamise teel. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei suurenda Supelranna tn 15 kinnistu kapillaarniiskust, kuna detailplaneeringu alal nähakse ette sademevee suunatud liikumine, et vältida sademevee valgumist Supelranna 15 kinnistule. Selleks nähakse detailplaneeringus ette sademeveesüsteemi ja tugimüüri rajamine. Kaebaja on ise teinud ettepanku tugimüüri ehitamiseks (dtl 262, 264). Sellest tulenevalt jääb kohtule kaebaja seisukoht tugimüüri õigusvastasuse kohta arusaamatuks.
43.Vaidlustatud korraldusest nähtub, et naaberkinnistute omanikele tutvustatakse rajatava tugimüüri tööjooniseid; tugimüüri ehitamise kulud jäävad Tartumaa Tervisekeskus OÜ kanda (dtl 31). Asjaolude kaalumise tulemusena otsustas Elva Vallavalitsus 8. oktoobri 2019. a korraldusega nr 2-3/716, et enne kehtestamise üle otsustamist muudetakse ja täpsustatakse detailplaneeringut nii, et seletuskirjas antakse tugimüüri rajamiseks täpsustatud tingimused (dtl 33). Otsustati, et rajatav tugimüür peab olema vett ja pinnast pidav (nt betoon või õlitatud puit) ning antud miljöösse arhitektuuriliselt sobiv.
44.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata kaebaja kaebuse Elva Vallavalitsuse
22.oktoobri 2019. a korralduse nr 2-3/748 tühistamiseks.
45.Praegusel juhul ei saa asuda ka sellisele seisukohale, et detailplaneeringu kehtestamisele eelnenud menetlus oleks olnud kuidagi formaalne või ebapiisav. Asja materjalidest nähtub, et detailplaneeringut on menetletud väga põhjalikult. Detailplaneering koostati koostöös Tartumaa Tervisekeskus OÜ, Elva Vallavalitsuse ja Skepast&Puhkim OÜ esindajatega. Detailplaneering on olnud avalikustatud, avalik väljapanek toimus 10. kuni 23. mai 2019, väljapaneku käigus on esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid ning avalikud arutelud on 30. mail ja 1. augustil 2019 samuti toimunud. Väljapanekute ja arutelude tulemusel on korrigeeritud ja muudetud detailplaneeringu lahendust, tulles vastu esitatud arvamustele. Avaliku arutelu käigus ei jõutud küll kõikides küsimustes üksmeelele, kuid see ei tähenda seda, et detailplaneeringu kehtestamist ei võiks piisavalt kaalutletud otsustuseks pidada.
46.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja poolt tasutud riigilõiv ja õigusabikulud summas 1599 eurot jääb tema enda kanda. Teised menetlusosalised ei ole kohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitanud, seetõttu jäävad võimalikud menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.