Tiina Tuule kaebus Elva Vallavalitsuse 17. märtsi 2020. a ehitusloa nr 2012271/07211 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja Tiina Tuul, esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein Vastustaja Elva vald, esindajad Salle Ritso ja Margit Kiin Kolmas isik Tartumaa Tervisekeskus OÜ
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada haldusasja nr 3-20-686 menetlus.
2.Mõista Elva vallalt Tiina Tuule kasuks välja menetluskulu 1008 eurot.
3.Tagastada Tiina Tuulele kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 204 lg 1).
Elva Vallavalitsus kehtestas 22. oktoobri 2019. a korraldusega nr 2-3/748 Tartu maakonnas Elva linnas Supelranna tn 17 ja Supelranna tn 19//21//23 kruntide ning Supelranna tänava maaala detailplaneeringu. Detailplaneeringu eesmärgiks on Supelranna tn 19 asuva olemasoleva haiglahoone laiendamise teel tervisekeskuse rajamine, planeeringuala tehnovõrkude, haljastuse ja heakorra, liikluskorralduse ja parkimise põhimõtete määramine.
2.Tiina Tuul (kaebaja) esitas 20. novembril 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse eelnimetatud korralduse tühistamiseks (haldusasi nr 3-19-2172), kaebus on halduskohtu menetluses ning kohus on menetlusosalisi teavitanud, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 3. juulil 2020.
3.Elva Vallavalitsus väljastas 17. märtsil 2020 ehitusloa nr 2012271/07211 (ehitusluba nr 2012271/07211) Supelranna tn 19 hoone laiendamiseks.
3-20-686
4.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule 16. aprillil 2020 kaebuse ehitusloa nr 2012271/07211 tühistamiseks ning esialgse õiguskaitse taotluse eelnimetatud ehitusloa kehtivuse peatamiseks kuni asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni.
5.Tartu Halduskohus rahuldas 17. aprilli 2020. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas ehitusloa nr 2012271/07211 kehtivuse kuni 18. maini 2020. Kohus selgitas, et kui menetlusosalised määrust ei vaidlusta, rakendub esialgne õiguskaitse kuni halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg-s 4 sätestatud tähtpäevani.
6.Tartu Halduskohus võttis 22. aprilli 2020. a määrusega kaebuse menetlusse, kaasas kolmanda isikuna menetlusse Tartumaa Tervisekeskus OÜ ning andis vastustajale ja kolmandale isikule tähtaja kaebusele vastamiseks.
7.Vastustaja ja kolmas isik esitasid Tartu Ringkonnakohtule 30. aprillil 2020 määruskaebused Tartu Halduskohtu 17. aprilli 2020. a määruse tühistamiseks. Tartu Ringkonnakohus jättis 7. mai 2020. a määrusega määruskaebused rahuldamata.
8.Tartu Halduskohus tühistas 12. mai 2020. a määrusega kohtu 17. aprilli 2020. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse.
9.Vastustaja esitas kohtule 20. mail 2020 vastuse, milles teatab, et tunnistas 19. mai 2020. a otsusega nr 2012922/00134 kolmanda isiku 18. mai 2020. a taotluse alusel ehitusloa nr 2012271/07211 kehtetuks.
10.Tartu Halduskohus teavitas 21. mai 2020. a määrusega menetlusosalisi, et vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamise tõttu võib esineda alus menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ning palus kaebajal teatada, kas ta soovib üle minna tuvastamiskaebusele. Samuti andis kohus menetlusosalistele tähtaja menetlusnimekirja ja kuludokumentide esitamiseks.
11.Kaebaja esitas 27. mail 2020 vastuse, milles märgib, et ei soovi tuvastamisnõudele üle minna ja on nõus menetluse lõpetamisega. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulu 1008 eurot ja tagastada riigilõiv kaebaja arvelduskontole. Õigusabiteenuse ajakulu on selle kohtuasjaga seonduvalt 7 tundi ning tunnihinnaks 144 eurot (koos käibemaksuga). Kaebaja esitas kohtule advokaadibüroo 30. aprilli 2020. a arve nr 15919.
12.Vastustaja märgib kohtule 29. mail 2020 esitatud vastuses, et ei ole nõus tasuma kaebaja esitatud arvel märgitud detailplaneeringu vaidlust puudutava õigusabiteenuse osutamise eest (4 tundi – 576 eurot koos käibemaksuga), samuti teises haldusasjas tasutud riigilõivu 15 eurot. Muus osas vastustajal kaebaja menetluskuludele vastuväiteid ei ole.
13.Kolmas isik menetluskulude väljamõistmise taotlust kohtule ei esitanud.
KOHTU SEISUKOHT
14.HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kuna vastustaja on vaidlustatud ehitusloa kehtetuks tunnistanud, on kaebaja kaebuses soovitud eesmärgi saavutanud. Kaebaja on nõus haldusasja menetluse lõpetamisega ning ei soovi vastavalt HKMS § 152 lg-le 2 üle minna tuvastamisnõudele. Ka kohtule ei nähtu,
3-20-686 et tuvastamiskaebusele üleminek võiks kaebaja õiguste kaitseks praegu vajalik olla. Menetluse lõpetamine ei riku ka kolmanda isiku õigusi, sest vastustaja on ehitusloa kehtetuks tunnistanud tema enda taotluse alusel.
15.Eelnevat arvestades lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel käesoleva haldusasja menetluse. Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.
16.Kaebaja palub HKMS § 108 lg 6 alusel mõista vastustajalt välja ehitusloa vaidlustamisega seoses kantud õigusabikulu 1008 eurot. Lisaks palub kaebaja tagastada riigilõivu kaebaja arveldusarvele.
17.HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Vastustaja ei vaidle selle normi alusel menetluskulude väljamõistmisele vastu, kuid ei ole nõus osade kaebaja esindaja esitatud arvetel kajastatud summade väljamõistmisega. Kohus leiab, et kaebaja õigusabikulud on põhjendatud mõista vastustajalt HKMS § 108 lg 6 alusel välja, sest kuigi vaidlustatud ehitusloa kehtetuks tunnistamise tingis esmajoones kolmanda isiku vastavasisuline taotlus, ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et üheks peamiseks vaidlusküsimuseks selles asja oli kaebaja nõuetekohane kaasamine ja ärakuulamine ehitusloamenetluses, mis võis samuti haldusakti kehtetuks tunnistamist mõjutada. Kohus viitas ka 12. mai 2020. a määruses, et ärakuulamisõiguse tagamise küsimus on selles asjas oluline ning kaebus ei ole vähese perspektiiviga. Kohtu hinnangul ei saa seetõttu asuda seisukohale, et kaebaja menetluskulude väljamõistmine vastustajalt oleks HKMS § 108 lg 6 alusel lubamatu. Ka vastustaja 29. mai 2020. a. vastusest nähtub, et ta ei ole menetluskulude väljamõistmise vastu, küll peab ta lubamatuks osade arvetel kajastatud kulude väljamõistmist selle asja raames.
18.Kaebaja palub vastustajalt välja mõista 1008 eurot. Arvel nr 15919 on märgitud õigusabiteenuse ajakuluks 11 tundi ja tunnihinnaks 144 eurot (koos käibemaksuga). Samuti on arvele märgitud riigilõiv 30 eurot. Kokku tasumisele kuuluvaks summaks oli 1614 eurot. Kohtule esitatud arvel nr 15919 kajastatud õigusabiteenuse osutamise ajakulust on 4 tundi seotud detailplaneeringu õiguspärasust puudutavas kohtuasjas õigusabi osutamisega (3-192172). Kaebaja ei ole aga selles osas menetluskulude väljamõistmist vastustajalt taotlenud. Arvel nr 15919 kajastatud õigusabiteenusest palub kaebaja välja mõista üksnes 1008 eurot (7 tundi, tunnihinnaga 144 eurot koos käibemaksuga – vt kaebaja taotlus lk 2). Kui arvel nr 15919 märgitud kogusummast 1614 eurot maha arvata 30 eurot (riigilõiv) ja detailplaneeringu vaidlusega kantud menetluskulu 576 eurot (4 h x 144 eurot), siis ongi tulemuseks 1008 eurot. Seega ei ole kaebaja taotlenud menetluskulude väljamõistmist suuremas ulatuses kui vastustaja õigeks peab. Kohtu hinnangul on kaebaja õigusabikulud 1008 eurot senises kohtumenetluses tehtud menetlustoiminguid arvestades igati põhjendatud ja vajalikud. Õigusabikulu suurust ei ole alust pidada ülemääraselt suureks. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus Elva vallalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 1008 eurot. Kuna riigilõiv kuulub menetluse lõpetamise korral tagastamisele, siis ei mõisteta seda vastustajalt kaebaja kasuks välja (vt määruse p 20).
19.Kolmas isik ning vastustaja menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud ning need menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1).
3-20-686
20.Menetluse lõpetamisel HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel tagastatakse kaebajale HKMS § 104 lg 5 p-st 4 tulenevalt kaebuselt tasutud riigilõiv. Kuna kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus on sisuliselt läbi vaadatud, siis selles osas tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 21. märtsi 2011. a määrus asjas nr 3-3-1-9-11, p 10). Seega tagastab kohus Tiina Tuulele üksnes kaebuselt tasutud riigilõivu 15 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.