Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver Kask
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.06.2020, Tallinn
Haldusasja number
3-19-1338
Haldusasi
OÜ ATKO Liinid kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 14.06.2019 kontrollkaartide tühistamiseks või õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ ATKO Liinid, esindaja advokaat Aldo Vassar Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad Margit Maidla ja Toomas Korenev
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 21.02.2020 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ ATKO Liinid apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 08.06.2020
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ ATKO Liinid apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.02.2020 otsus haldusasjas nr 3-19-1338 muutmata.
Jätta apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.07.2020. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lääne prefektuur koostas 14.06.2019 kontrollkaardi OÜ ATKO Liinid (kaebaja) bussi (registreerimismärgiga 591BFR) kohta. Puudustena märgiti, et parema poole küljeluuk ei lukustu, tagumine ülemine parem ääretuli on valget värvi, numbrituli ja tagurdustuli ei põle, mootoris on õlileke ning tulekustuti kontroll on aegunud.
2.PPA Lääne prefektuur suunas 14.06.2019 kontrollkaardiga kaebaja bussi (registreerimismärgiga 852MHB) erakorralisele ülevaatusele. Puudustena märgiti, et tulekustuti on kontrollimata ning vasakpoolse roolivarda loks (roolihoovastiku seisund, vasakpoolne sisemine rooliliigend) on ülemäära kulunud.
3.PPA Lääne prefektuur määras 14.06.2019 kontrollkaardiga kaebaja bussile (registreerimismärgiga 860MNA) sõidukeelu. Puudusena märgiti, et tagumise telje vasakpoolse sisemise rehvi parempoolse külje koord on nähtav või katki.
4.PPA Lääne prefektuur suunas 14.06.2019 kontrollkaardiga kaebaja bussi (registreerimismärgiga 985MHT) erakorralisele ülevaatusele. Puudustena märgiti, et parema poole ääretule laternal ei tööta üle 50% valgusallikatest, numbritule valgusallikas on defektne ning ABS blokeerumatu pidurisüsteemi juhtmestik on kahjustatud esimesel ja teisel teljel.
5.OÜ ATKO Liinid esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 14.06.2019 kontrollkaartide tühistamiseks või alternatiivselt nende õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja bussidel ei esine etteheidetavaid rikkumisi. Haldusaktid ei ole selged ja üheselt mõistetavad, neist ei nähtu faktilised ja õiguslikud asjaolud ega kaalutlused. Bussi registreerimismärgiga 591BFR kontrollkaardil ei ole resolutsiooni. Uurimiskohustus ja tõendamiskoormus on haldusorganil. Kaebajal ei ole võimalik negatiivset asjaolu tõendada. Vastustaja esitatud fotodelt ei ole näha etteheidetud puudusi ja ei ole tuvastatav, et need fotod oleks tehtud kaebaja bussidest. Haldusaktidel on vaatamata nende kehtivuse lõppemisele (erakorralisele ülevaatusele suunatud bussid on läbinud ülevaatuse) kaebajale negatiivne mõju.
6.Politsei- ja Piirivalveamet palus jätta kaebus rahuldamata. Liiklusseaduse (LS) § 193 lg 1 järgi teostavad liiklusjärelevalvet politseiametnikud, kellel on LS § 1962 lg 1 p 8 järgi õigus kontrollida sõidukite vastavust LS-s sätestatud tehnonõuetele ning suunata sõiduk erakorralisse tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Vastustaja on majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.12.2011 määruse nr 114 „Politseiametniku poolt liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimise ulatus ja kord“ (määrus nr 114) § 3 lg 3 järgi pädev kontrollimisel avastatud rikete või puuduste korral koostama kontrollkaardi. Kontrollkaardi täitmisel puudub vastustajal kaalutlusõigus. Määruse nr 114 lisa 3 määratleb täpselt, millised puudused on olulised ja millised ohtlikud. Politseinik fikseerib vaid rikete või puuduste olemasolu. Määruse nr 114 § 5 lg 2 järgi suunatakse olulise rikke või puuduse tuvastamisel sõiduk erakorralisele ülevaatusele ja ohtliku rikke puhul kohaldatakse sõidukeeldu. Seega puudub politseinikul kaalutlusõigus. Kontrollkaardid vastavad vorminõuetele (määruse nr 114 lisad 1 ja 2). Kontrollitud bussid ei vastanud tehnoseisundi nõuetele. Määruse nr 114 järgi tuleb tehnoseisundi kontrolli käigus avastatud rikkumised või puudused fikseerida kontrollkaardil. Lisaks on avastatud rikked või puudused jäädvustatud fotodel. Asjaolu, et kõik bussid läbisid pärast kontrolli erakorralise ülevaatuse, ei tähenda, et kontrollimise hetkel bussidel rikkeid või puudusi ei esinenud, vaid et need likvideeriti. Kaebaja ei pea tõendama negatiivset asjaolu, vaid seda, et bussid vastasid kontrollimise hetkel tehnonõuetele.
2(7)
3-19-1338 Viide politseiniku käekirjale ei ole piisav, et nimetada haldusakti ebaselgeks. Ei ole usutav, et kontrollkaardid ei olnud kaebajale arusaadavad, sest kolmele bussile tehti ettekirjutus erakorralisele ülevaatusele saatmise kohta ja praeguseks on bussid erakorralise ülevaatuse läbinud. Bussi (registreerimismärgiga 591BFR) kohta käsitsi täidetud kontrollkaardil puudub märge bussi erakorralisele ülevaatusele suunamise kohta, kuid bussijuhile jagati selgitusi kohapeal.
7.Tallinna Halduskohus tuvastas 21.02.2020 otsusega bussi registreerimismärgiga 591BFR kohta 14.06.2019 koostatud kontrollkaardi tühisuse ning ülejäänud osas jättis kaebuse rahuldamata. Kohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 328,75 eurot. 1) Määruse nr 114 § 5 lg 2 järgi suunatakse mootorsõiduk erakorralisele ülevaatusele olulise rikke või puuduse korral, sõidukeeldu rakendatakse ohtliku rikke või puuduse korral. Määruse nr 114 § 4 järgi jagunevad avastatud puudused ja rikked 3 kategooriasse: 1) väheoluline rike või puudus – rike või puudus, mis ei ole oluline ega ohtlik ja mille esinemisel loetakse mootorsõiduk või selle haagis tehnonõuetele vastavaks; 2) oluline rike või puudus – rike või puudus, mille esinemine eeldab tehnonõuetele vastavuse kontrolli; 3) ohtlik rike või puudus – rike või puudus, mis on otseselt ja vahetult liiklusohtlik või mõjutab keskkonda. 2) Vastustaja on vormistanud puuduse või rikke tuvastamisel kontrollkaardid, samuti teinud fotod. Kontrollkaardid, v.a bussi registreerimismärgiga 591BFR kohta koostatud kontrollkaart, on piisavalt selged ning neist nähtuvad faktilised ja õiguslikud asjaolud. Kontrollkaartidel on välja toodud, millised rikked/puudused on bussidel tuvastatud ja milline ettekirjutus tehtud. Kontrollkaardi koostanud politseiametniku käekiri on piisavalt arusaadav. Kaebaja ei ole pöördunud vastustaja poole täiendavate selgituste saamiseks. Vaidlusalused bussid on läbinud erakorralise tehnoülevaatuse. Seega on kaebaja etteheidetud puudustest aru saanud ja need kõrvaldanud. Kontrollkaartidel on bussijuhtide allkirjad ja ükski neist ei ole tuvastatud puudustele vastu vaielnud. Bussijuht on kaebaja töötajana tema esindaja ja see, kas bussijuht süveneb kontrollkaarti või allkirjastab selle ilma läbi lugemata, on kaebaja ja bussijuhi vaheline usaldusküsimus. 3) Põhjendatud ei ole kaebaja etteheide, et kontrollkaardid ei sisalda kaalutlusi. Liiklusjärelevalve käigus koostatavale kontrollaktile kehtivad tavapärasest haldusaktist erinevad nõuded. Määruse nr 114 § 3 lg 3 järgi tuleb rikke või puuduse tuvastamise korral koostada kontrollkaart ja § 5 lg 2 näeb ette, millise rikke või puuduse korral millist tagajärge kohaldada. Samuti võimaldab määruse nr 114 § 5 lg 1 anda võimaluse puudus või rike kohapeal kõrvaldada. Seega on seadusandja juba ette ära kaalunud, milliste rikete/puuduste korral tuleb milliseid meetmeid rakendada, et liiklusohtu vältida. Kontrollkaardi vorm ei näe ette pikemate põhjenduste või kaalutluste esitamise võimalust. Arvestades kontrolli läbiviimise kiirust, ei saagi kontrollijalt eeldada kontrolli käigus põhjaliku haldusakti koostamist. Vajadusel saab haldusakti täiendavalt põhjendada isiku taotluse alusel või kohtumenetluses. 4) Vastustaja on esitanud bussidel tuvastatud puuduste/rikete kohta tehtud fotod. Fotod on nimetatud bussi registreerimisnumbri järgi, seega on arusaadav, millised fotod milliste busside kohta käivad. Kuna fotode tegemise ja kontrollkaardi koostamise ajad on lähestikku ja ajalises järgnevuses, siis saab esitatud fotosid siduda konkreetse kontrolli läbiviimisega. Samuti on mitmetelt fotodelt näha kaebaja busside registreerimisnumbrid. Puudub põhjus kahelda, et fotod on tehtud kaebaja busside kohta. LS ega määrus nr 114 ei kohusta vastustajat mootorsõiduki kontrollimisel jäädvustama tuvastatud puudusi fotol või muul salvestisel. Määruse nr 114 § 3 lg 3 kohustab rikke või puuduse tuvastamisel koostama kontrollkaardi, mis iseenesest tõendab rikke/puuduse olemasolu. Määruse nr 114 § 3 lg 12 reguleerib olukorda, kus puudused on fikseeritud salvestisel, kuid ei kohusta salvestist tegema. Seega piisab bussidel 3(7)
3-19-1338 tuvastatud puuduste tõendamiseks kontrollkaartide olemasolust. Vastustaja esitatud fotod on täiendavateks tõenditeks. 5) Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, kinnitamaks oma väidet, et tema bussid vastasid nõuetele, kuigi kohus juhtis sellele kaebaja tähelepanu. Kaebaja oleks saanud nt ise teha vaidlusaluste busside kohta fotod, mis näitavad, et kontrollaktis väidetud puudusi ei esine, või lasta kontrollida busse tehnoülevaatusel ja esitada tõendina tehnoülevaatuse akti busside vastavuse kohta tehnonõuetele. Samuti olnuks asjakohaseks tõendiks kontrolli juures viibinud bussijuhi vastuväide kontrollkaardile. Üheltki kontrollkaardilt ei nähtu bussijuhi vastuväidet tuvastatud puuduste kohta, kuigi bussijuht on kontrollaktid allkirjastanud. Seega on kaebaja väited busside korrasoleku kohta paljasõnalised ja ebausutavad. 6) 14.06.2019 kontrollkaardiga (elektroonilisel väljatrükil nr th-2019-02101/1) suunati kaebaja buss (registreerimismärgiga 852MHB) erakorralisele ülevaatusele. Puudustena toodi välja, et tulekustuti on kontrollimata ja vasakpoolse roolivarda loks (roolihoovastiku seisund, vasakpoolne sisemine rooliliigend) on ülemäära kulunud. Bussi kohta on esitatud 3 fotot ja bussi detailandmete väljatrükk. Detailandmete kohaselt on vaidlusalune buss 5200 kg täismassiga ja 15 istekohaga M3 buss. Määruse nr 114 lisa 3 „Mootorsõiduki ja selle haagise kontrollitavate detailide loetelu, kontrollimise metoodika ning kontrollimisel avastatud rikete ja puuduste loetelu“ p 7.2 alapunkti 2 järgi on puudus või rike oluline, kui tulekustuti puudub, ei vasta nõuetele või on kohustuslikus korras kontrollimata, kui see on nõutav ühissõidukis (nt takso, liinibuss, reisibuss jne). Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ (määrus nr 42) lisa 1 „Nõuded alates
1.jaanuarist 1997. a liiklusregistrisse kantud või kantavale sõidukile, välja arvatud 30-aastased ja vanemad sõidukid“ koodi 108 „Tulekustuti“ p 2 järgi peab üle 3,5 t täismassiga M1 kategooria, koos juhiga mitte üle 17 istekoha M2 ja M3 kategooria ning N2 ja N3 kategooria sõidukis olema üks vähemalt 2 kg tulekustutusaine massiga tulekustuti. Siseministri 30.08.2010 määruse nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“ (määrus nr 39) § 10 lg 1 järgi kontrollitakse tulekustutit tootja poolt ette nähtud sagedusega või kui vaatluse tulemused seda nõuavad. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui tootja ei ole tulekustuti kontrolli sagedust ette näinud, siis kontrollitakse tulekustutit: 1) üks kord aastas, kui kustutit hoitakse kohas, kus talle mõjuvad niiskus, vibratsioon või temperatuurikõikumised; 2) üks kord kahe aasta jooksul, kui kustutit hoitakse kuivas ja ühtlase temperatuuriga kohas. Buss on kohaks, kus tulekustutit võivad mõjutada nii vibratsioon, niiskus kui ka temperatuurikõikumised, seega tulnuks kontrolli läbi viia vähemalt üks kord aastas (määruse nr 39 § 10 lg 2 p 1). Vastustaja esitatud fotodelt vaidlusaluse bussi kohta nähtub, et bussis oleva tulekustuti järgmise kontrolli ajaks on märgitud mai 2019. Kuna vastustaja viis bussi kontrolli läbi juunis 2019, oli selleks ajaks tulekustuti kontrollimise aeg möödunud ja tulekustuti ei vastanud määruse nr 114 lisa 3 p 7.2 alapunktis 2 toodud nõudele, st oli kohustuslikus korras kontrollimata. Tegemist on olulise puudusega määruse nr 114 § 4 p 2 tähenduses. Tulekustuti olemasolu nõue bussis peab tagama reisijate ja ka teiste liikluses osalejate ohutuse. Kontrollimata tulekustuti ei taga ohutust, sest puudub kindlus, et see vajaduse korral töötab ja võimaldab tuld kustutada või selle puhkemist vältida. Seega suunati vaidlusalune buss õiguspäraselt erakorralisele ülevaatusele (määruse nr 114 § 5 lg 2 p 1). Põhimõtteliselt oli tegemist puudusega, mida saanuks kohapeal kõrvaldada, kui kaebaja oleks lasknud tuua bussi uue tulekustuti (määruse nr 114 § 5 lg 1). Bussi suunamine ülevaatusele näitab, et puudust ei kõrvaldatud kohapeal.
4(7)
3-19-1338 Kuna ainuüksi kontrollimata tulekustutist piisas bussi erakorralisele ülevaatusele saatmiseks, siis puudub vajadus kontrollida bussile tehtud etteheidet roolivarda loksu osas. 7) 14.06.2019 kontrollkaardiga (elektroonilisel väljatrükil nr th-2019-02102/1) määrati kaebaja bussile (registreerimismärgiga 860MNA) sõidukeeld. Puudusena märgiti, et tagumise telje vasakpoolse sisemise rehvi parempoolse külje koord on nähtav või katki. Bussi kohta on esitatud 4 fotot ja bussi detailandmete väljatrükk. Määruse nr 42 lisa 1 koodi 502 „Rehvi tehnoseisund“ p 1 järgi ei tohi rehvil esineda sisemisi ega välimisi koordi läbivaid vigastusi või turvise eraldumist koordist. Määruse nr 114 lisa 3 p 5.2.3 alapunkti 6 järgi on ohtlikuks puuduseks või rikkeks see, kui koord on nähtav või katki. Vastustaja esitatud fotolt 860MNA (4) nähtub, et bussi rehv on sedavõrd kulunud, et koord on nähtav. Tegemist on ohtliku puudusega, sest rehvi lagunemine mõjutab sõiduki juhitavust ja võib põhjustada liiklusohtliku olukorra. Sellise puuduse tuvastamisel on sõidukeelu kohaldamine liiklusohutuse tagamise eesmärgil õiguspärane. 8) 14.06.2019 kontrollkaardiga (elektroonilisel väljatrükil nr th-2019-02100/1) suunati kaebaja buss (registreerimismärgiga 985MHT) erakorralisele ülevaatusele. Puudustena märgiti, et parema poole ääretule laternal ei tööta üle 50% valgusallikatest, numbritule valgusallikas on defektne ning ABS blokeerumatu pidurisüsteemi juhtmestik on kahjustatud esimesel ja teisel teljel. Bussi kohta on esitatud 10 fotot ja bussi detailandmete väljatrükk. Määruse nr 114 lisa 3 p 4.2.1 alapunkti 2 järgi on oluliseks puuduseks või rikkeks, kui eesmistest, tagumistest või külgmistest ääretulelaternatest üle 50% valgusallikatest ei tööta. Vastustaja esitatud fotodelt 985MHT (4) ja 985MHT (5) on näha, et kolmest ääretulelaternast põleb vaid üks (tagumine) ja teised ei põle. Laternate olemasolu sõidukil on vajalik liiklusohutuse tagamiseks. Kustunud laternate korral ei ole võimalik pimedas aru saada, milliste mõõtmetega sõidukiga on tegu. See võib tuua kaasa teiste juhtide poolt tehtavad valed hinnangud ja põhjustada liiklusohu. Kuna ainuüksi sellest puudusest piisas bussi erakorralisele ülevaatusele saatmiseks, siis pole vaja kontrollida bussile tehtud teisi etteheiteid. 9) 14.06.2019 kontrollkaardil (elektroonilisel väljatrükil nr th-2019-02099/1) toodi kaebaja bussil (registreerimismärgiga 591BFR) välja erinevad puudused. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 5 järgi on haldusakt tühine, kui sellest ei selgu õigused ja kohustused. Kuigi kontrollkaart kirjeldab bussil tuvastatud puudusi või rikkeid, ei ole sellega pandud kaebajale ühtegi kohustust – bussi ei suunatud erakorralisele ülevaatusele ja sellele ei kehtestatud sõidukeeldu. Tõendatud ei ole, et kaebaja bussijuhile selgitati haldusakti nõuet suuliselt. Kohustusi panemata ei ole tegemist haldusaktiga HMS § 51 lg 1 tähenduses, st haldusakt on sellisel juhul algusest peale tühine. HKMS § 41 lg 4 järgi võib halduskohus haldusakti tühisuse teha kindlaks ka tühistamiskaebuse alusel. Selles osas tuleb kaebus rahuldada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
8.OÜ ATKO Liinid esitas apellatsioonkaebuse, milles palus Tallinna Halduskohtu otsus tühistada osas, milles kaebus jäi rahuldamata, ning uue otsusega kaebus tervikuna rahuldada. PPA pidi tõendama koormavate haldusaktide andmise alust, kuid ei ole seda teinud. Politseiametnikel on LS ja korrakaitseseaduse (KorS) alusel laialdased volitused liiklusjärelevalve käigus tõendite kogumiseks. Tõendeid kogutakse eesmärgil, et vaidluse korral saaks PPA oma väiteid või tuvastatud rikkumisi tõendada. Kvaliteetne tõendite kogumine on uurimispõhimõtte rakendamise vältimatu eeldus. Seega jääb arusaamatuks halduskohtu väide, et PPA võis piirduda kontrollakti vormistamisega. Kontrollakt on haldusakt, mis sisaldab haldusorgani väiteid, mitte tõend. Haldusakti põhjendamise kohustus on 5(7)
3-19-1338 haldusorganil, mitte kaebajal. Seega ei pidanud kaebaja tõendama, et bussidel ei esinenud kontrollkaartidel märgitud puudusi. Kuna PPA ei ole tõendanud, et kontrollaktidel olid PPA väidetud puudused, tuleb need vastavalt tühistada või tunnistada õigusvastaseks.
9.Politsei- ja Piirivalveamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate seisukohtade juurde ja nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Halduskohus leidis õigesti, et 14.06.2019 kontrollkaardid, millega PPA suunas kaebaja bussid registreerimismärkidega 852MHB ja 985MHT erakorralisele ülevaatusele ning kohaldas bussile registreerimismärgiga 860MNA sõidukeeldu, on õiguspärased.
11.Haldusmenetluses kehtiva uurimispõhimõtte kohaselt peab haldusorgan omal algatusel välja selgitama asjas tähtsust omavad asjaolud, sh koguma nende kohta tõendeid eesmärgiga teha õiguspärane otsus (HMS § 6). Koormava haldusakti andmisel peab reeglina haldusorgan kohtus tõendama, et haldusakti andmiseks vajalikud faktilised eeldused on täidetud (HKMS § 59 lg 1, vt ka Riigikohtu 11.02.2015 otsus nr 3-3-1-62-14, p 16 ja seal viidatud lahendid). Uurimiskohustuse ulatus ja haldusorganilt nõutava piisava tõendatuse määr sõltub aga konkreetse juhtumi asjaoludest (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.04.2018 otsus nr 3-17-960, p 12).
12.Praeguse juhtumi eripära on see, et liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimise ulatus ja kord, sh kontrollitavate detailide loetelu, kontrollimise metoodika ning kontrolli tulemuste vormistamine, on üksikasjalikult reguleeritud määruses nr 114 (vt eeskätt §-d 3–5 ning määruse lisad). Kui kontrollimise käigus avastatakse rike või puudus, vormistatakse määruse nr 114 lisade 1 ja 2 kohased kontrollkaardid, arvestades lisas 3 toodud metoodikat. Lisa 1 kohasele kontrollkaardile märgitakse ka liiklusjärelevalve teostaja kontrolli tulemustel põhinev otsus. Määruses nr 114 on ära määratletud iga konkreetse rikke või puuduse raskusaste – väheoluline, oluline või ohtlik –, samuti see, millise raskusastmega rikke või puuduse arvestamisel on politseiametnikul õigus suunata sõiduk erakorralisele ülevaatusele või kohaldada sõidukeeldu tingimusel, et riket või puudust ei kõrvaldata kohapeal.
13.Ringkonnakohus leiab, et määruse nr 114 regulatsiooni arvestades saab liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimist pidada menetlustoiminguks ning lisa 1 kohase kontrollkaardi lahtreid 1–10 koos lisas 2 märgitud kontrollitavate detailide loeteluga kõnealuse toimingu protokolliks (KorS § 12 lg 1 ja HMS § 18 lg 1 p 4). Sõiduki tehnonõuetele esmane vastavus tuvastatakse kohapealse vaatluse kui menetlustoimingu teel ning see protokollitakse ja fikseeritakse kontrollkaardil. Selline protokoll on tõend HMS § 38 mõistes. Lisa 1 kontrollkaardi lahtrites 11–16 vormistatakse aga avastatud rikke või puuduse täpsem kirjeldus ning sellel põhinev liiklusjärelevalve teostaja ettekirjutus, milleks võib olla mh sõidukeelu kohaldamine või sõiduki suunamine erakorralisele ülevaatusele, sõltuvalt rikke või puuduse raskusastmest. Nimetatud osa kontrollkaardist on käsitatav haldusaktina, sest sellega kehtestatakse kontrollitava sõidukiga seoses siduvaid kohustusi ja piiranguid (vt LS §-d 73 ja 731).
14.Vastustaja teostas 14.06.2019 kaebaja busside ülevaatuse ja vormistas ülevaatuste käigus avastatud rikete ja puuduste kohta määruse nr 114 nõuetele vastavad kontrollkaardid. Bussijuhid andsid kontrollkaartidele allkirjad ega esitanud ülevaatuse tulemuste kohta mingeid vastuväiteid või kommentaare (vt dtl 12, 14, 16, 81–88, 179–181). Bussijuhi ametit pidava isiku puhul tuleb ringkonnakohtu hinnangul eeldada, et tal on piisavad teadmised, et saada aru tema juhitava sõiduki tehnonõuete kontrolli olemusest ja esitada vajadusel kontrolli läbiviimise või tulemuste kohta vastuväiteid (vt LS § 72; majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.06.2011 6(7)
3-19-1338 nr 58 „Mootorsõidukijuhi teadmiste, oskuste ja käitumise liiklusalased kvalifikatsiooninõuded“ § 2 p 7, § 5, § 10 p 1). Toimikust ei nähtu ja ka kaebaja ei väida, et kõneluste busside juhtidel oleks keelatud viibida ülevaatuse juures või et PPA ei võimaldanud neil selle käigu või tulemuste kohta arvamust avaldada. Risk, et kaebaja töötajad ei vallanud piisavalt eesti keelt või ei tundnud ülevaatuse käigu vastu huvi, tuleb jätta kaebaja, mitte liiklusjärelevalve teostaja kanda, sest oma töötajate valimine ja juhendamine on otseselt kaebaja mõjusfääris. Seega tuleb järeldada, et bussijuhid, kes tegutsesid kaebaja nimel, olid 14.06.2019 kontrollkaartidele märgitud rikete ja puudustega nõus.
15.Määrus nr 114 ei kohusta PPA-d liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele vastavust vaatluse teel kontrollides tegema lisaks fotosid või salvestisi või koguma muid tõendeid peale määruse lisade kohaste kontrollkaartide vormistamise. Määruse nr 114 § 3 lg-st 12 tuleneb vaid, et kui täiendavaid tõendeid on kogutud, tuleb need lisada liiklusjärelevalve infosüsteemi. Ringkonnakohus leiab, et vaidluste vältimiseks on PPA-l siiski mõistlik võimaluse korral fotosid või salvestisi teha ning praeguses asjas on PPA seda ka teinud (fotod dtl 44–50, 55–60, 64–72, 74–80). Halduskohus on piisavalt ja asjakohaselt põhjendanud, et täiendavad tõendid kinnitavad vaidlustatud kontrollkaartidel tehtud järeldusi bussidel avastatud rikete või puuduste kohta. HKMS § 201 lg 4 alusel nõustub ringkonnakohus selles osas halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Kaebaja busside ülevaatamise käigus vormistatud ja bussijuhtide allkirjastatud kontrollkaartide sisu arvestades puudub mõistlik alus arvata, et PPA on esitanud kohtule täiendavad tõendid mingite muude sõidukite kohta. Halduskohus selgitas õigesti ka seda, et kaebajal oleks põhimõtteliselt olnud võimalik esitada omapoolseid tõendeid selle kohta, et kontrolli teostamise ajal ei olnud bussidel kontrollkaartidele märgitud puudusi. Kaebaja ei ole esitanud omalt poolt ühtki tõendit ega selle võimatust usutavalt põhjendanud.
16.Eelnevat arvestades loeb ringkonnakohus vaidlusalustel kontrollkaartidel märgitud puudused ja rikked tõendatuks. Puudub vaidlus, et ühtki riket või puudust ei kõrvaldatud kohapeal. Seda, et määruse nr 114 järgi võib kõnealuste rikete või puuduste tuvastamisel suunata sõiduki vastavalt erakorralisele ülevaatusele või kohaldada sõidukeeldu, ei ole apellatsioonkaebuses kahtluse alla seatud, mistõttu ei pea ringkonnakohus selles osas halduskohtu otsuse põhjenduste kordamist vajalikuks.
17.Eelnevat arvestades jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel kummagi menetlusosalise enda kanda.
18.Halduskohus tuvastas bussi registreerimismärgiga 591BFR kohta 14.09.2019 koostatud kontrollkaardi tühisuse põhjusel, et sellega ei pandud kaebajale ühtki kohustust ega keeldu. Halduskohtu otsus on kõnealuses osas jõustunud, kuid ringkonnakohus märgib obiter dictum korras, et kui dokumendiga ei panda isikule ühtegi kohustust või anta ühtegi õigust, siis ei ole tegemist haldusaktiga HMS § 51 lg 1 tähenduses. Dokument, mis pole haldusakt (vaid nt menetlustoimingu protokoll), ei saa olla tühine HMS või HKMS tähenduses.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.