1.Rahuldada OÜ ATKO Liinid kaebus osaliselt. Tunnistada Politsei- ja Piirivalveameti 14.09.2019 kontrollkaart, mis on koostatud registrinumbrit 591BFR kandva bussi kohta, tühiseks. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.
2.Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt OÜ ATKO Liinid kasuks välja menetluskulu 328 (kolmsada kakskümmend kaheksa) eurot 75 senti. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 23.03.2020 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA; vastustaja) Lääne prefektuur koostas 14.06.2019 kontrollkaardi OÜ ATKO Liinid (kaebaja) bussi (registrinumber 591BFR) kohta. Puudustena märgiti, et parema poole küljeluuk ei lukustu; tagumine ülemine parem ääretuli on valget värvi (mittekohane); numbrituli ei põle; tagurdustuli ei põle; mootorist õlileke; tulekustuti kontroll aegunud.
3-19-1338
2.PPA Lääne prefektuur suunas 14.06.2019 kontrollkaardiga kaebaja bussi (registrinumber 852MHB) erakorralisele ülevaatusele. Puudustena märgiti, et tulekustuti kontrollimata; vasakpoolse roolivarda loks (roolihoovastiku seisund, vasakpoolne sisemine rooliliigend ülemäära kulunud).
3.PPA Lääne prefektuur määras 14.06.2019 kontrollkaardiga kaebaja bussile (registrinumber 860MNA) sõidukeelu. Puudusena märgiti, et tagumise telje vasakpoolse sisemise rehvi parempoolse külje koord on nähtav või katki.
4.PPA Lääne prefektuur suunas 14.06.2019 kontrollkaardiga kaebaja bussi (registrinumber 985MHT) erakorralisele ülevaatusele. Puudustena märgiti, et parema poole ääretule laternal üle 50% valgusallikatest ei tööta; numbritule valgusallikas on defektne; ABS blokeerumatu pidurisüsteemi juhtmestik on kahjustatud esimesel ja teisel teljel.
5.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 14.06.2019 kontrollkaartide tühistamiseks või õigusvastasuse tuvastamiseks. Põhjendused:
5.1.Vastustaja järeldused on ekslikud. Kaebaja bussidel ei esine etteheidetavaid rikkumisi. Haldusaktid ei ole selged ja üheselt mõistetavad, neist ei nähtu faktilised ja õiguslikud asjaolud ega kaalutlused. Bussi (registrinumber 591BFR) kontrollkaardil ei ole resolutsiooni. Seega on haldusaktid õigusvastased ja tühised. Uurimiskohustus ja tõendamiskoormus on haldusorganil. Kaebajal ei ole võimalik negatiivset asjaolu tõendada. Vastustaja esitatud fotodelt ei ole näha etteheidetud puudusi ja ei ole tuvastatav, et need fotod oleks tehtud kaebaja bussidest.
5.2.Haldusaktidel on nende kehtivuse lõppemisele (erakorralisele ülevaatusele suunatud bussid on läbinud ülevaatuse) vaatamata kaebajale negatiivne mõju. Kaebaja on sõlminud Saare maakonna bussiliiniveo avaliku teenindamise lepingu, mis annab Saare Maavalitsusele õiguse nõuda vedajalt leppetrahvi, kui teenuse osutamiseks kasutatavad bussid ei vasta nõuetele. Samuti on Saare Maavalitsusel õigus leping lõpetada. Lisaks võib autokaubaveo komisjon teha Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Maanteeametile või autoveoseaduse § 47 lg-s 1 või ühistranspordiseaduse § 42 lg-s 2 nimetatud mittetulundusühingule ettepanekuid erinevate meetmete rakendamiseks (nt vedajale ettekirjutuse või hoiatuse tegemiseks, vedaja tegevusloa kehtivuse peatamiseks või kehtetuks tunnistamiseks).
Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
6.1.Vaidlustatud kontrollkaardid on õiguspärased. Liiklusseaduse (LS) § 193 lg 1 järgi teostavad liiklusjärelevalvet politseiametnikud, kel on LS § 1962 lg 1 p 8 järgi õigus kontrollida sõidukite vastavust LS §-des 87 ja 87 sätestatud nõuetele ja tehnonõuetele ning suunata sõiduk erakorralisse tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Vastustaja on majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.12.2011 määruse nr 114 „Politseiametniku poolt liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrollimise ulatus ja kord“ (määrus nr 114) § 3 lg 3 järgi pädev kontrollimisel avastatud rikete või puuduste korral koostama kontrollkaardi. Kontrollkaardi täitmisel puudub vastustajal kaalutlusõigus. Määruse nr 114 lisa 3 määratleb täpselt, millised puudused on olulised ja millised ohtlikud. Politseinik fikseerib vaid rikete või puuduste olemasolu. Määruse nr 114 § 5 lg 2 järgi suunatakse olulise rikke või puuduse tuvastamisel sõiduk erakorralisele ülevaatusele ja ohtliku rikke puhul kohaldatakse sõidukeeldu. Seega ei otsusta politseinik ettekirjutust tehes oma äranägemise järgi.
6.2.Kontrollitud bussidel esinesid tehnoseisundile mittevastavused ja need on tõendatud. Määruse nr 114 järgi tuleb tehnoseisundi kontrolli käigus avastatud rikkumised või puudused fikseerida kontrollkaardil. Lisaks on avastatud rikked või puudused jäädvustatud fotodel. Asjaolu, et kõik bussid läbisid pärast kontrolli erakorralise ülevaatuse, ei tähenda, et
2(7)
3-19-1338
kontrollimise hetkel bussidel rikkeid või puudusi ei esinenud, vaid et need likvideeriti. Kaebaja ei pea tõendama negatiivset asjaolu, vaid seda, et bussid vastasid kontrollimise hetkel tehnonõuetele.
6.3.Viide politseiniku käekirjale ei ole piisav, et nimetada haldusakti ebaselgeks. Vastustaja möönab, et bussi (registrinumber 591BFR) kohta käsitsi täidetud kontrollkaardil puudub märge bussi erakorralisele ülevaatusele suunamise kohta, kuid bussijuhile jagati selgitusi kohapeal. Samuti ei ole usutav, et kontrollkaardid ei olnud kaebajale arusaadavad, sest 3 bussile tehti ettekirjutus erakorralisele ülevaatusele saatmise kohta ja praeguseks on bussid erakorralise ülevaatuse läbinud.
6.4.Kontrollkaardid vastavad vorminõuetele (määruse nr 114 lisad 1 ja 2).
6.5.Lepingulisest suhtest tulenevad negatiivsed tagajärjed kaebaja majandustegevusele ei saa olla kontrollkaartide tühistamise või õigusvastasuse tuvastamise aluseks. Kaebaja vastutab oma busside tehnoseisundi nõuetelevastavuse eest.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Vaidlusaluste kontrollkaartidega suunati kaebaja bussid erakorralisele ülevaatusele või määrati neile sõidukeeld. Määruse nr 114 § 5 lg 2 järgi suunatakse mootorsõiduk erakorralisele ülevaatusele olulise rikke või puuduse korral, sõidukeeldu rakendatakse ohtliku rikke või puuduse korral. Määruse nr 114 § 4 järgi jagunevad avastatud puudused ja rikked 3 kategooriasse: 1) väheoluline rike või puudus – rike või puudus, mis ei ole oluline ega ohtlik ja mille esinemisel loetakse mootorsõiduk või selle haagis tehnonõuetele vastavaks; 2) oluline rike või puudus – rike või puudus, mille esinemine eeldab tehnonõuetele vastavuse kontrolli; 3) ohtlik rike või puudus – rike või puudus, mis on otseselt ja vahetult liiklusohtlik või mõjutab keskkonda.
8.Vastustaja on vormistanud puuduse või rikke tuvastamisel kontrollkaardid, samuti teinud tuvastatud puuduste/rikete kohta fotod. Ebaõige on kaebaja väide, et kontrollkaardid ei ole selged ega üheselt mõistetavad või et neist ei nähtu faktilised ega õiguslikud asjaolud. Kohtu hinnangul kontrollkaartidel (v.a bussil registrinumbriga 591BFR) selliseid puudusi ei esine. Kõigis neis on välja toodud, millised rikked/puudused on bussidel tuvastatud ja milline ettekirjutus tehtud. Ka kontrollkaardi koostanud politseiametniku käekiri on piisavalt arusaadav. Vastustaja kinnitusel ei ole kaebaja pöördunud vastustaja poole täiendavate selgituste saamiseks. Kõik vaidlusalused bussid on läbinud erakorralise tehnoülevaatuse. Seega on kaebaja talle etteheidetud puudustest aru saanud ja need kõrvaldanud.
9.Kontrollkaartidel on bussijuhtide allkirjad ja ükski neist ei ole tuvastatud puudustele vastu vaielnud. Asjakohane ei ole kaebaja etteheide, et bussijuhte ei huvita tuvastatud puudused ja võib-olla ei valdagi nad eesti keelt, milles kontrollkaart on koostatud. Bussijuht on kaebaja töötajana tema esindaja ja see, kas bussijuht süveneb kontrollkaarti või allkirjastab selle ilma läbi lugemata, on kaebaja ja bussijuhi vaheline usaldusküsimus.
10.Põhjendatud ei ole kaebaja etteheide, et kontrollkaardid ei sisalda kaalutlusi. Kuna tegemist on liiklusjärelevalve käigus koostatava kontrollaktiga, kehtivad selle suhtes tavapärasest haldusaktist erinevad nõuded, mis on sätestatud määruses nr 114. Määruse nr 114 § 3 lg 3 järgi tuleb rikke või puuduse tuvastamise korral koostada kontrollkaart ja § 5 lg 2 näeb ette, millise rikke või puuduse korral millist tagajärge kohaldada. Samuti võimaldab määruse nr 114 § 5 lg 1 anda võimaluse puudus või rike kohapeal kõrvaldada. Seega on seadusandja juba ette ära kaalunud, milliste rikete/puuduste korral tuleb milliseid meetmeid rakendada, et liiklusohtu
3(7)
3-19-1338
vältida. Kontrollkaardi vorm ei näe ette pikemate põhjenduste või kaalutluste esitamise võimalust. Arvestades kontrolli läbiviimise kiirust, ei saagi kontrollijalt eeldada kontrolli käigus põhjaliku haldusakti koostamist. Vajadusel saab haldusakti täiendavalt põhjendada isiku taotluse peale või kohtumenetluses.
11.Vastustaja on esitanud bussidel tuvastatud puuduste/rikete kohta tehtud fotod. Fotod on nimetatud bussi registreerimisnumbri järgi, seega on arusaadav, millised fotod milliste busside kohta käivad. Kuna fotode tegemise ja kontrollkaardi koostamise ajad on lähestikku ja ajalises järgnevuses, siis saab esitatud fotosid siduda konkreetse kontrolli läbiviimisega. Samuti on mitmetelt fotodelt näha kaebaja busside registreerimisnumbrid. Kohtul puudub tõsiselt võetav põhjus kahelda, et fotod on tehtud kaebaja busside kohta. Kaebaja vastupidised seisukohad on otsitud, tõendamata ja põhjendamata.
12.LS ega määrus nr 114 ei kohusta vastustajat mootorsõiduki kontrollimisel jäädvustama tuvastatud puudusi fotol või muul salvestisel. Määruse nr 114 § 3 lg 3 kohustab rikke või puuduse tuvastamisel koostama kontrollkaardi, mis iseenesest tõendab rikke/puuduse olemasolu. Määruse nr 114 § 3 lg 12 reguleerib olukorda, kus puudused on fikseeritud salvestisel, kuid ei kohusta salvestist tegema. Seega piisab bussidel tuvastatud puuduste tõendamiseks kontrollkaartide olemasolust. Vastustaja esitatud fotod on täiendavateks tõenditeks.
13.HKMS § 59 lg 1 järgi peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit oma väidete kinnituseks, et tema bussid vastasid nõuetele. Kaebaja saanuks ise teha vaidlusaluste busside kohta fotod, mis näidanuks, et puuduseid ei esine. Kaebaja saanuks lasta bussi kontrollida tehnoülevaatusel ja esitada tõendina tehnoülevaatuse akti bussi vastavuse kohta tehnonõuetele. Samuti olnuks asjakohaseks tõendiks kontrolli juures viibinud bussijuhi vastuväide kontrollkaardile. Kuigi kohus juhtis kaebaja tähelepanu tõendite esitamise vajadusele, ei ole kaebaja esitanud omalt poolt ühtegi tõendit. Samuti ei nähtu üheltki kontrollkaardilt bussijuhi vastuväidet tuvastatud puuduste kohta. Seega on kaebaja väited busside korrasoleku kohta paljasõnalised ja ebausutavad.
14.14.06.2019 kontrollkaardiga (elektroonilisel väljatrükil nr th-2019-02101/1) suunati kaebaja buss (registrinumber 852MHB) erakorralisele ülevaatusele. Puudustena toodi välja, et tulekustuti on kontrollimata ja vasakpoolse roolivarda loks (roolihoovastiku seisund, vasakpoolne sisemine rooliliigend) on ülemäära kulunud. Bussi kohta on esitatud 3 fotot ja bussi detailandmete väljatrükk. Detailandmete kohaselt on vaidlusalune buss 5200 kg täismassiga ja 15 istekohaga M3 buss. Määruse nr 114 lisa 3 „Mootorsõiduki ja selle haagise kontrollitavate detailide loetelu, kontrollimise metoodika ning kontrollimisel avastatud rikete ja puuduste loetelu“ p 7.2 alapunkti 2 järgi on puudus või rike oluline, kui tulekustuti puudub, ei vasta nõuetele või on kohustuslikus korras kontrollimata, kui see on nõutav ühissõidukis (nt takso, liinibuss, reisibuss jne). Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ (määrus nr 42) lisa 1 „Nõuded alates
1.jaanuarist 1997. a liiklusregistrisse kantud või kantavale sõidukile, välja arvatud 30-aastased ja vanemad sõidukid“ koodi 108 „Tulekustuti“ p 2 järgi peab üle 3,5 t täismassiga M1 kategooria, koos juhiga mitte üle 17 istekoha M2 ja M3 kategooria ning N2 ja N3 kategooria sõidukis olema üks vähemalt 2 kg tulekustutusaine massiga tulekustuti. Siseministri 30.08.2010 määruse nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“ (määrus nr 39) § 10 lg 1 järgi 4(7)
3-19-1338
kontrollitakse tulekustutit tootja poolt ette nähtud sagedusega või kui vaatluse tulemused seda nõuavad. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui tootja ei ole tulekustuti kontrolli sagedust ette näinud, siis kontrollitakse tulekustutit: 1) üks kord aastas, kui kustutit hoitakse kohas, kus talle mõjuvad niiskus, vibratsioon või temperatuurikõikumised; 2) üks kord kahe aasta jooksul, kui kustutit hoitakse kuivas ja ühtlase temperatuuriga kohas. Buss on kohaks, kus tulekustutit võivad mõjutada nii vibratsioon, niiskus kui ka temperatuurikõikumised, seega tulnuks kontrolli läbi viia vähemalt üks kord aastas (määruse nr 39 § 10 lg 2 p 1). Vastustaja esitatud fotodelt vaidlusaluse bussi kohta nähtub, et bussis oleva tulekustuti järgmise kontrolli ajaks on märgitud mai 2019. Kuna vastustaja viis bussi kontrolli läbi juunis 2019, oli selleks ajaks tulekustuti kontrollimise aeg möödunud ja tulekustuti ei vastanud määruse nr 114 lisa 3 p 7.2 alapunktis 2 toodud nõudele, st oli kohustuslikus korras kontrollimata. Tegemist on olulise puudusega määruse nr 114 § 4 p 2 tähenduses. Tulekustuti olemasolu nõue bussis peab tagama reisijate ja ka teiste liikluses osalejate ohutuse. Kontrollimata tulekustuti ei taga ohutust, sest puudub kindlus, et see vajaduse korral töötab ja võimaldab tuld kustutada või selle puhkemist vältida. Seega suunati vaidlusalune buss õiguspäraselt erakorralisele ülevaatusele (määruse nr 114 § 5 lg 2 p 1). Põhimõtteliselt oli tegemist puudusega, mida saanuks kohapeal kõrvaldada, kui kaebaja oleks lasknud tuua bussi uue tulekustuti (määruse nr 114 § 5 lg 1). Bussi suunamine ülevaatusele näitab, et puudust ei kõrvaldatud kohapeal. Kuna ainuüksi kontrollimata tulekustutist piisas bussi erakorralisele ülevaatusele saatmiseks, siis puudub vajadus kontrollida bussile tehtud etteheidet roolivarda loksu osas. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis vastustaja tuvastatud asjaolu ja esitatud tõendi ümber lükkaks. Kaebaja ei ole põhjendanud, et vastustajal oleks mingi erapoolik huvi kaebaja majandustegevuse takistamise vastu. Nii kaebaja kui vastustaja esitatud kontrollkaardi eksemplaril on bussijuhi allkiri ja puuduvad bussijuhi vastuväited. Seega on vaidlusalune kontrollkaart õiguspärane ja kaebus jääb selles osas rahuldamata.
15.14.06.2019 kontrollkaardiga (elektroonilisel väljatrükil nr th-2019-02102/1) määrati kaebaja bussile (registrinumber 860MNA) sõidukeeld. Puudusena märgiti, et tagumise telje vasakpoolse sisemise rehvi parempoolse külje koord on nähtav või katki. Bussi kohta on esitatud 4 fotot ja bussi detailandmete väljatrükk. Määruse nr 42 lisa 1 koodi 502 „Rehvi tehnoseisund“ p 1 järgi ei tohi rehvil esineda sisemisi ega välimisi koordi läbivaid vigastusi või turvise eraldumist koordist. Määruse nr 114 lisa 3 p 5.2.3 alapunkti 6 järgi on ohtlikuks puuduseks või rikkeks see, kui koord on nähtav või katki. Vastustaja esitatud fotolt 860MNA (4) nähtub, et bussi rehv on sedavõrd kulunud, et koord on nähtav. Tegemist on ohtliku puudusega, sest rehvi lagunemine mõjutab sõiduki juhitavust ja võib põhjustada liiklusohtliku olukorra. Sellise puuduse tuvastamisel on sõidukeelu kohaldamine liiklusohutuse tagamise eesmärgil õiguspärane. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis vastustaja tuvastatud asjaolu ja esitatud tõendid ümber lükkaks. Nii kaebaja kui vastustaja esitatud kontrollkaardi eksemplaril on bussijuhi allkiri ja puuduvad bussijuhi vastuväited. Seega on vaidlusalune kontrollkaart õiguspärane ja kaebus jääb selles osas rahuldamata.
16.14.06.2019 kontrollkaardiga (elektroonilisel väljatrükil nr th-2019-02100/1) suunati kaebaja buss (registrinumber 985MHT) erakorralisele ülevaatusele. Puudustena märgiti, et parema poole ääretule laternal üle 50% valgusallikatest ei tööta, numbritule valgusallikas on defektne ning ABS blokeerumatu pidurisüsteemi juhtmestik on kahjustatud esimesel ja teisel teljel. Bussi kohta on esitatud 10 fotot ja bussi detailandmete väljatrükk. 5(7)
3-19-1338
Määruse nr 114 lisa 3 p 4.2.1 alapunkti 2 järgi on oluliseks puuduseks või rikkeks, kui eesmistest, tagumistest või külgmistest ääretulelaternatest üle 50% valgusallikatest ei tööta. Vastustaja esitatud fotodelt 985MHT (4) ja 985MHT (5) on näha, et kolmest ääretulelaternast põleb vaid üks (tagumine) ja teised ei põle. Laternate olemasolu sõidukil on vajalik liiklusohutuse tagamiseks. Kustunud laternate korral ei ole võimalik pimedas aru saada, millise ja milliste mõõtmetega sõidukiga on tegu. See võib tuua kaasa teiste juhtide poolt tehtavad valed hinnangud ja põhjustada liiklusohu. Kuna ainuüksi sellest puudusest piisas bussi erakorralisele ülevaatusele saatmiseks, siis pole vaja kontrollida bussile tehtud teisi etteheiteid. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis vastustaja tuvastatud asjaolu ja esitatud tõendit ümber lükkaks. Nii kaebaja kui vastustaja esitatud kontrollkaardi eksemplaril on bussijuhi allkiri ja puuduvad bussijuhi vastuväited. Seega on vaidlusalune kontrollkaart õiguspärane ja kaebus jääb selles osas rahuldamata.
17.14.06.2019 kontrollkaardil (elektroonilisel väljatrükil nr th-2019-02099/1) toodi kaebaja bussil (registrinumber 591BFR) esinevate puudustena välja, et parema poole küljeluuk ei lukustu, tagumine ülemine parem ääretuli on valget värvi (mittekohane), numbrituli ei põle, tagurdustuli ei põle, mootorist õlileke, tulekustuti kontroll aegunud. Bussi kohta on esitatud 12 fotot ja bussi detailandmete väljatrükk. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 5 järgi on haldusakt tühine, kui sellest ei selgu õigused ja kohustused. Kuigi viidatud kontrollkaart kirjeldab bussil tuvastatud puudusi või rikkeid, ei ole selle kontrollkaardiga pandud kaebajale ühtegi kohustust – bussi ei suunatud erakorralisele ülevaatusele ja sellele ei kehtestatud sõidukeeldu. Tõendatud ei ole, et kaebaja bussijuhile selgitati haldusakti nõuet suuliselt. Ilma kohustusi peale panemata ei ole tegemist haldusaktiga HMS § 51 lg 1 tähenduses, st haldusakt on sellisel juhul algusest peale tühine. Vastustaja poolt esitatud trükitud kontrollkaardil on kohustusi panev osa täidetud – buss suunati erakorralisele ülevaatusele, kuid tegemist on paberil koostatud kontrollkaardi andmete tagantjärgi kandmisega liiklusjärelevalve infosüsteemi (määruse nr 114 § 3 lg 6). Kuna kaebajale anti üle paberil koostatud kontrollkaart, mitte selle elektrooniline vorm, siis omab tähtsust just paberil täidetud vorm, sest kaebaja pidi aru saama talle peale pandud kohustustest talle üle antud kontrollkaardilt. Kuna ei ole tõendatud, et kaebajale edastati ka elektrooniline kontrollkaart, siis see ei hakanud kehtima ega saanud olla kaebajale täitmiseks kohustuslik (HMS § 61 lg 1). HKMS § 41 lg 4 järgi võib halduskohus haldusakti tühisuse teha kindlaks ka tühistamiskaebuse alusel. Kuigi kaebaja on esitanud tühistamise ja alternatiivse õigusvastasuse tuvastamise nõude, tuvastab kohus tühistamiskaebuse lahendamise käigus vaidlusaluse kontrollkaardi tühisuse. Kaebus kuulub selles osas rahuldamisele.
18.Eeltoodud põhjendustel tuvastab kohus 14.06.2019 kontrollkaardi, mis on koostatud registrinumbrit 591BFR kandva bussi kohta, tühisuse. Muus osas jääb kaebus rahuldamata.
19.Menetluskulud tuleb jagada vastavalt kaebuse rahuldamise proportsioonile (HKMS § 108 lg 2). Kohus rahuldas kaebuse 25% ulatuses (ühe kontrollkaardi osas neljast). Kaebaja taotleb menetluskulude väljamõistmist kokku summas 2026,99 eurot, sh riigilõiv 15 eurot. Kuludokumentidena on esitatud Advokaadibüroo LINDEBERG OÜ 27.06.2019 arve nr 190461 summas 153,30 eurot, 31.07.2019 arve nr 190544 summas 1397,10 eurot, 30.08.2019 arve nr 190621 summas 525 eurot, 30.09.2019 arve nr 190703 summas 344,40 eurot, 29.11.2019 arve nr 190916 summas 257,50 eurot ja 09.12.2019 arve nr 190920 summas 140,80 eurot. Arved sisaldavad käibemaksu.
6(7)
3-19-1338
Kohus mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja riigilõivu 3,75 eurot. Kohtu hinnangul on taotlevad õigusabikulud põhjendamatult suured, arvestades kaebaja panust asja lahendamisse. Kaebaja dokumendid sisaldavad suuremas osas vaid teoreetilisi väiteid ning seaduste ja kohtulahendite refereeringuid. Kuigi kaebaja on esitanud asjas mitmeid avaldusi, kordavad need sisuliselt üksteist. Kaebaja ei ole esitanud asjas mingeid tõendeid. Seega peab kohus põhjendatud kuluks 1300 eurot (HKMS § 109 lg 6). Kohus mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja 325 eurot. Muus osas jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega esitanud kuludokumente, seetõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.