X.X. kaebus Hiiumaa Vallavalitsuse 08.01.2020 korralduse nr 31 tühistamiseks ja kohustamiseks vaadata 09.12.2019 taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja: X.X. Vastustaja: Hiiumaa vald, volitatud esindaja Kairi Arunurm
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 16.07.2020 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
X.X. esitas Hiiumaa Vallavalitsusele 09.12.2019 taotluse vabastada ta korraldatud jäätmeveoga liitumisest XXXXX külas XXXXXXXXX kinnistul (registriosa nr XXXXXX; pindala 12,25 ha; sihtotstarve 100% maatulundusmaa) perioodil 01.01.2020–31.12.2020. Taotluse kohaselt taotleja ei kasuta kinnistut ning viibib seal asuvas suvilas harva ja üksnes suvekuudel, eelkõige juulis. Selle käigus ei teki taotlejal jäätmeid, mida oleks vaja korraldatud jäätmeveo käigus ära vedada.
2.Hiiumaa Vallavalitsus jättis 08.01.2020 korraldusega nr 31 jäätmeseaduse (JäätS) § 69 lg 4 ja Hiiumaa Vallavolikogu 18.10.2018 määruse nr 37 „Hiiumaa jäätmehoolduseeskiri“ § 17 lg 1, § 20 lg 1 ning § 22 lg-te 3 ja 4 alusel X.X. taotluse rahuldamata. Korralduse põhjenduste kohaselt võib JäätS § 69 lg 4 kohaselt kohaliku omavalitsuse üksus vabastada jäätmevaldaja
tema taotluse alusel erandkorras teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest, kui ta on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. Taotlusest nähtuvalt kasutatakse kinnistut suvekuudel. Perioodiliselt kasutatava kinnistu puhul saab jäätmevedu korraldada lisaks jäätmeveolepingus mainitule ka ühismahuti kasutamisega, hajaasustuse alal ettemakstud jäätmekotiga või siis muutes Eesti Keskkonnateenused AS-ga sõlmitud lepingu väljaveo graafikut vastavalt jäätmete tekkimise perioodile.
3.Hiiumaa Vallavalitsus jättis 04.03.2020 korraldusega nr 151 rahuldamata X.X. 07.02.2020 vaide Hiiumaa Vallavalitsuse 08.01.2020 korralduse nr 31 kehtetuks tunnistamiseks ja vallavalitsuse kohustamiseks vaadata tema 09.12.2019 taotlus uuesti läbi.
4.X.X. esitas Tallinna Halduskohtule 31.03.2020 kaebuse Hiiumaa Vallavalitsuse 08.01.2020 korralduse nr 31 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata tema taotlus uuesti läbi. Koos kaebusega oli esitatud ka esialgse õiguskaitse taotlus.
5.Tallinna Halduskohus võttis 07.04.2020 määrusega kaebuse menetlusse (resolutsiooni p 1) ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3). Tallinna Ringkonnakohus jättis 04.05.2020 määrusega X.X. määruskaebuse rahuldamata ning halduskohtu 07.04.2020 määruse resolutsiooni punkti 3 muutmata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja palub tühistada Hiiumaa Vallavalitsuse 08.01.2020 korralduse nr 31 ja kohustada vastustajat vaadata tema taotlus uuesti läbi. Kaebaja palub mõista vastustajalt välja menetluskulud. Kaebuse põhjendused (täiendavad seisukohad 08.06.2020) on kokkuvõtvalt alljärgnevad: 1) Korraldus on kaalutlusvigadega ja ebapiisavalt motiveeritud. Vaideotsuse kohaselt puudub vastustajal kaalutlusõigus, millega ei saa nõustuda. Jäätmeveost vabastamine on kahtlemata vastustaja kaalutlusotsus ja kaebajat on seni igal aastal korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastatud. Kaebaja suvilaga seotud asjaolud ei ole muutunud ning tegu on harva kasutatava suvilaga, kus ei teki äraveoks piisavas koguses segaolmejäätmeid. Seetõttu pidi vastustaja esitama kaebajale negatiivse otsuse tegemisel konkreetsed kaalutlused. Samuti on rikutud uurimispõhimõtet. Vastamata on kaebaja põhiargumendile, et tal ei teki suvilat kasutades korraldatud äravedu vajavat prügi. Valdavalt tekib pakendeid, mille kaebaja sorteerib ning viib avalikesse mahutitesse või tagastab pandipakendina. Üksikud järele jäävad jäätmed ei saa mõistlikult olla aluseks jäätmeveolepingu sõlmimiseks. Sellega kaasneks kaebaja jaoks ainuvõimaliku lahendusena 150 liitrit mahutava prügikoti tellimine. Proportsionaalseks ei saa pidada, kui nt liitri prügi järele sõidab suur ja raske prügiveok, lõhkudes kohalikke teid ning levitades heitgaase, müra, haisu, tolmu jne. Lisaks peaks kaebaja maksma väikese koguse prügi äraveo eest ebaproportsionaalselt suure rahasumma. Samuti kipuvad metsloomad ja linnud tee äärde äravedu ootama jäetud prügikotte katki rebima ja nende sisu laiali tassima. Konteineri ostmine või üürimine oleks hinna tõttu veelgi ebaproportsionaalsem. Koos naabriga ühismahuti kasutamine ei ole samuti õiglane ega proportsionaalne, sest esiteks ei tea kaebaja naabri kontaktandmeid ega seda, kas ta on jäätmeveoga liitunud, ning teiseks ei pruugi naaber ühiskasutusega nõustuda või taganeb hiljem nõusolekust. Eeltoodud lahendus ei muudaks ka tõsiasja, et kaebajal jäätmeid tegelikkuses ei teki. 2) Kui kaebajal ei õnnestu saada jäätmeveost vabastust, siis oleks tal ilmselt mõistlik prügi sorteerimisest üldse loobuda, et jäätmemahuti enam-vähem täituks ja äravedu ei kujuneks sisuliselt tühisõiduks. Selline lahendus oleks aga vähem keskkonnahoidlik ja koormavam ka jäätmekäitlejale. Põhjendamatu on ka vaideotsuses märgitu, et kaebaja ei saa jäätmete käitlemiseks kasutada Heltermaa sadamas asuvat avalikku segajäätmete konteinerit, kuna see 2(7)
on väidetavalt eraomandis (kuulub AS-le Saarte Liinid). Siiani ei ole väidetav eraomanik teinud vähimatki takistust konteineri kasutamisele ja paljud praamireisijad viskavad oma väikese prügikoguse just sinna. Kuna süsteem toimib, siis ei saa vastustaja tugineda oma kaalutlustes vastupidisele. 3) Vaidlustatud korraldusest tulenevalt peaks kaebaja sõlmima jäätmeveolepingu Eesti Keskkonnateenused AS-ga, kuid vastustaja ja vedaja vahel sõlmitud piiritlemata arvu juhtumeid reguleerivat halduslepingut ei ole Riigi Teatajas avaldatud, mistõttu see ei kehti (vt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 101 lg 4). Kaebaja soovib enne jäätmeveolepingu sõlmimist teada, kes ja mille alusel temale koormavat lepingut peale surub ning kas on olemas mingeid kaebajat soodustavaid lisatingimusi. 4) Kaebaja on vaidlustatud korraldusega pandud äärmiselt ebamõistlikku ja ebaõiglasesse olukorda, kus ta peab sõlmima lepingu teenuse osutamiseks, mida ta absoluutselt ei vaja. Korralduse eesmärk vältida kaebaja prügi sattumine loodusesse, on täidetud kaebaja enda tegevusega. Kui seaduse eesmärk ongi inimese tegelikest vajadustest ja käitumisest sõltumata talle nn prügimaksu peale suruda, siis tuleks kontrollida sellise regulatsiooni põhiseaduspärasust. 5) Kaebaja suhtles AS-ga Eesti Keskkonnateenused, kes oli nõus sellega, et pakendeid tavaprügi hulka visata ei ole mõttekas ja nende äraveoks pakuti eraldi prügikotti (tasuline teenus, kuid küllaltki mõistliku hinnaga). Kuna kaebaja saab pakendite äraandmisega ise hakkama, siis sellist teenust ta ei vaja. Sõltumata pakendite äraveost peaks kaebaja aga ikkagi tellima lisaks 150 liitrit mahutava koti (maksumusega 60 senti), mille äravedu maksab 8,03 eurot. Nii läheks üliväikese olmejäätmekoguse äraviimine maksma 8,63 eurot, mis ei ole proportsionaalne hind. Muid lahendusi ei pakutud. Kaebajal ei jää seega üle muud mõistlikku valikut, kui hakata pakendeid segaolmejäätmete kotti panema, sest tühja koti äraveo eest 8,63 eurot maksta oleks liiga ülekohtune.
7.Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ja palub selle jätta rahuldamata. Menetluskulud palub vastustaja jätta kaebaja kanda. 1) Korralduses on arusaadavalt välja toodud õiguslikud alused ja põhimotiivid, miks kaebaja taotlust ei rahuldatud. Kuna kaebaja taotlusest tulenevalt kasutab ta kinnistut suvekuudel ning kaebaja soovis vabastust terveks 2020. aastaks, siis puudus vastustajal kaalutlusõigus, kas kinnistut teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastada või mitte. Kohalikul omavalitsusel on vaid kinnistu mittekasutuse tõendatuse korral õigus isik teatud perioodiks liitumiskohustusest vabastada. Kaebaja ei vasta tingimustele, mis võimaldaksid tema suhtes kohaldada JäätS § 69 lg-s 4 ettenähtud erandit. 2) Menetluspraktika Hiiumaa valla osavaldades ja eelmistes Hiiumaa valdades on olnud korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamisel erinev. Vastustaja on alates sellest aastast menetluspraktikat lähtuvalt avalikust huvist ja kohtupraktikast ühtlustanud/parendanud ja võtnud aluseks põhimõtte, et korraldatud jäätmeveost vabastamine on võimalik vaid erandkorras. Kaebajale varasematel aastatel tehtud positiivne otsus ei saa tekitada õiguspärast ootust, et ta saab jäätmeveoga liitumisest vabastamise ka edaspidi. Vastustajal ei ole alust jätkata õigusvastast halduspraktikat. 3) Suvilas alaliselt mitte elamine ning suvila kasutamisel tekkinud jäätmete vähesus ja nende käitlemine oma alalises elukohas ei ole aluseks korraldatud jäätmeveoga mitteliitumiseks. Kaebaja on ise vaides kinnitanud, et tal tekivad segaolmejäätmed, mille ta viib kas Heltermaa sadamas asuvasse avalikku konteinerisse või põhielukohta Tallinnasse, kus ta on korraldatud jäätmeveoga liitunud. Jäätmekäitlust erandina ise korraldades peab jäätmevaldaja saavutama 3(7)
samasuguse tulemuse kui korraldatud jäätmeveoga ning järgima samu nõudeid, mis on kehtestatud veopiirkonnas konkursi alusel jäätmeveo ainu- või eriõigust omavale ettevõtjale, et selle üle oleks võimalik teostada kontrolli. Viies segaolmejäätmed Heltermaa sadamasse või põhielukohta, kaebaja samasugust tulemust ei saavuta. Korraldatud jäätmeveost vabastamise aluseks ei saa olla asjaolu, et isikul on võimalik oma suvilas tekkivaid segaolmejäätmeid tasu maksmata kuskile mujale viia. Vastustaja on vaideotsuses selgitanud, et kui kaebajal tekib suveperioodil suvilas vähe jäätmeid, saab ta kasutada erinevaid variante kulude kokkuhoiuks. 4) Hiiumaa korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessioonilepingu puhul ei ole tegu piiritlemata ehk abstraktse arvu juhtumitega. Haldusleping reguleerib eeskätt jäätmevedaja ja omavalitsuse vahelisi õigusi ja kohustusi ning selle lepingu alusel ei teki võlaõiguslikku suhet jäätmevaldajaga. Nimetatud halduslepingu puhul on tegemist dokumendiga, millele tuleb tagada juurdepääs dokumendiregistri kaudu, mida on täidetud. Korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks korraldatakse hange vastavalt jäätmeseadusele ja riigihangete seadusele. Hiiumaa Vallavalitsuse ja Eesti Keskkonnateenused AS vahel sõlmiti riigihanke tulemusena Hiiumaa korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessioonileping, mis on avalikustatud dokumendiregistris Amphora.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
9.Vaidlus on selles, kas Hiiumaa Vallavalitsus jättis õiguspäraselt kaebaja vabastamata korraldatud jäätmeveost viimasele Hiiumaa valla territooriumil kuuluval kinnistul, kus asub kaebaja suvila. Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas asjas 04.05.2020 tehtud määruses analüüsinud sisuliselt kõiki kaebuses esitatud väiteid ning leidnud, et need ei anna alust vaidlustatud korralduse tühistamiseks. Kaebaja ei ole täiendavalt esitanud uusi väiteid, mis annaks alust asuda teistsugusele seisukohale.
10.JäätS § 69 lg 1 kohaselt loetakse jäätmevaldaja liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. JäätS § 69 lg 2 kohaselt on jäätmevaldaja sama seaduse 4. peatüki „Kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmehooldus“ tähenduses ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. JäätS § 135 lg 3 kohaselt loetakse jäätmevaldajaks sama seaduse §-de 66–69 tähenduses ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanik või valdaja. JäätS § 28 lg 1 järgi on jäätmevaldaja kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Seega toimub korraldatud jäätmeveoga liitumine kõigile jäätmevaldajatele automaatselt seaduse alusel ning isikul puudub valik, kas korraldatud jäätmeveoga liituda või mitte. Korraldatud jäätmeveo eesmärk on hõlmata võimalikult palju olmejäätmeid tekitavaid jäätmevaldajaid korraldatud jäätmeveo süsteemiga (JäätS § 69 lg-d 1 ja 2). Jäätmeseaduse eesmärgiks oli teha korraldatud jäätmeveoga liitumine kohustuslikuks tiheasustusaladel otse seadusest tulenevalt. Ka suvila (nagu ka elu- ja äriruumi) omanik loetakse automaatselt liitunuks korraldatud jäätmeveoga suvila (või elu- või äriruumi) asukohajärgses kohalikus omavalitsuses ning seda sõltumata sellest, kus on omaniku tegelik elukoht või registrijärgne aadress. Vastupidisel juhul ei oleks saavutatav seaduse eesmärk (vt Riigikohtu 16.01.2018 otsus asjas nr 3-16-313, p 11).
11.Hiiumaa jäätmehoolduseeskirja § 17 lg 1 kohaselt on Hiiumaa vald üks jäätmeveo piirkond, kus korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik ja jäätmevaldajad on kohustatud andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle. Eeskirja § 17 lg-st 2 nähtuvalt on korraldatud jäätmeveoga hõlmatud muu hulgas kodumajapidamistes tekkinud segaolmejäätmed, paberi- ja
4(7)
kartongijäätmed, biolagunevad köögijäätmed, biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed, samuti pakendijäätmed. Vaidlust ei ole, et kaebaja on jäätmevaldajaks JäätS § 69 tähenduses, kes tuleb JäätS § 69 lg 1 ja Hiiumaa jäätmehoolduseeskirja § 19 lg 1 kohaselt lugeda Hiiumaa vallas korraldatud jäätmeveoga automaatselt liitunuks (vrd Riigikohtu 16.01.2018 otsus nr 3-16-313, p 11).
12.Liitumiskohustusest on võimalik jäätmevaldaja tema taotluse alusel erandkorras vabastada, mida on kaebajale Hiiumaa vallas varasematel aastatel ka võimaldatud ning mida kaebaja soovis oma 09.12.2019 taotluse alusel saavutada ka 2020. aastaks. Jäätmevaldaja vabastamine korraldatud jäätmekäitlusega liitumisest on erandlik ja saab põhineda seadusest tuleneval alusel (vt Riigikohtu 16.01.2018 otsus nr 3-16-313, p 14; 25.09.2013 otsus nr 3-2-1-80-13, p 51). JäätS § 69 lg 4 sätestab, et kui kohaliku omavalitsuse üksus on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, võib ta jäätmevaldaja erandkorras vabastada tema taotluse alusel teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest. Samasugust põhimõtet on korratud Hiiumaa jäätmehoolduseeskirja § 21 lg-s 1. Seega on kohalikul omavalitsusel suvitamiseks kasutatava kinnistu puhul selle kasutamise puudumise tuvastamisel õigus isik teatud perioodiks liitumiskohustusest vabastada. Käesoleval juhul on kaebaja nii vaide- kui ka kohtumenetluses tunnistanud, et ta kasutab kinnistut elamiseks suvekuudel (st suvilana) ning selle käigus tekivad tal korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed. Kehtiva õiguse kohaselt jäätmete kogus tähtsust ei oma. Tähtsust omab see, kas kaebaja teatud perioodil aastast XXXXXXXXX kinnistut JäätS § 69 lg 4 tähenduses kasutab (vrd Tartu Ringkonnakohtu 21.11.2019 otsus nr 3-17-2712, p 17). Ka Tallinna Ringkonnakohus on oma 04.05.2020 määruses selgitanud, et asjaolu, et kaebajal tekib äravedamist vajavaid jäätmeid väga vähesel määral ja ta korraldab nende äravedamise ise, ei anna alates 19.07.2010 kehtiva JäätS § 69 lg 4 ega Hiiumaa jäätmehoolduseeskirja § 21 lg 1 järgi alust vabastada teda korraldatud jäätmeveoga liitumisest (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 14.12.2011 määrus nr 3-11-2516, p-d 8 ja 10; Riigikogu XI koosseisu 700 SE seletuskiri, lk 24-25). Seejuures ei saa kaebaja kirjeldatud viisil jäätmete paigutamist Heltermaa sadamas või tema elukohas Tallinnas asuvatesse prügikonteineritesse käsitada jäätmekäitluse kaebaja enda poolt korraldamisena (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.03.2011 otsus nr 3-09-2645, p 17; 11.07.2008 otsus nr 3-06-2463, p-d 9-10). Jäätmekäitluse põhimõtetega ei ole kooskõlas jäätmete transportimine nende üleandmiseks teise jäätmekäitluspiirkonda või kinnisasjal tekkivatest jäätmetest vabanemine nende jätmisega avalikesse või teiste isikute eraomandis olevatesse prügikonteineritesse. Jäätmeseadus lähtub eeldusest, et jäätmed antakse jäätmekäitluseks üle nende tekkimise kohas (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 28.08.2014 otsus nr 3-13-62, p 11).
13.HMS § 56 lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Kohus leiab, et vaidlustatud korralduses ja täiendavalt vaideotsuses on vastustaja arusaadavalt põhjendanud, miks kaebaja suhtes ei ole võimalik JäätS § 69 lg-s 4 sätestatud erandit kohaldada. Kuigi korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamine on kohaliku omavalitsuse üksuse kaalutlusotsus, siis JäätS § 69 lg 4 ja Hiiumaa jäätmehoolduseeskirja § 21 lg 1 kohaselt on taotlust menetleva haldusorgani kaalutlusõigus oluliselt piiratud. Kui kaebaja taotluses märgitud asjaolud ei saa õigusaktide järgi tingida tema taotletud ulatusega erandi tegemist, siis ei ole haldusorganil võimalik sellele vaatamata kaaluda taotluse rahuldamise võimalust. Käesoleval juhul tingis kaebaja taotluse rahuldamata jätmise asjaolu, et kaebaja kasutab kinnistut suvekuudel, mistõttu ei ole kaebajat võimalik JäätS § 69 lg 4 alusel vabastada korraldatud jäätmeveoga liitumisest taotletud perioodiks (s.o kogu 2020. aastaks). Kaebaja ei ole väitnud, et vastustaja oleks lähtunud ebaõigetest asjaoludest. Kinnistul elamise või kinnistu kasutamise puhul on seadusandja eeldanud vähemasti teatud määral olmejäätmete tekkimist. Kui suures mahus konkreetsel isikul 5(7)
äravedu vajavaid jäätmeid tekib, ei ole korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemise puhul oluline, vaid sellega seonduvad küsimused on lahendatavad jäätmeveolepingu sõlmimisel, st mahutite konkreetsed suurused ja nende tühjendamise sagedus (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 04.05.2020 määrus käesolevas asjas, p 11). Eeltoodut arvestades ei ole alust vastustajale ette heita ka uurimispõhimõtte rikkumist. Kuna kaebaja oli oma avalduses selgelt välja toonud asjaolu, mis ei võimaldanud tema taotlust rahuldada, puudus kohaliku omavalitsuse üksusel täiendav vajadus asjaolude väljaselgitamiseks või mingite tõendite hankimiseks.
14.Arvestades aga, et varasematel aastatel on kaebaja Hiiumaa vallas saanud vabastuse korraldatud jäätmeveoga liitumisest, oleks vastustaja kohtu hinnangul pidanud täiendavalt põhjendama, miks ta on oma senist praktikat muutnud. Siiski ei tingi see vaidlustatud korralduse tühistamist (vt HMS § 58; riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1). Isikul ei saa olla õigustatud ootust, et haldusorgan jätkaks varasemat ebaõiget halduspraktikat, ning keegi ei saa nõuda ebaõige halduspraktika jätkamist või laiendamist enda suhtes ka toetudes võrdse kohtlemise põhimõttele (nt Riigikohtu 27.11.2006 otsus nr 3-3-1-59-06, p 12; 06.12.2004 otsus nr 3-3-1-53-04, p 13).
15.Kaebaja väited sisuliselt nn tühisõitu tegeva prügiveoki poolt keskkonna veelgi suuremast kahjustamisest või metsloomade ja lindude poolt prügikottide rikkumisest ei ole asjakohased, kuna need puudutavad prügiveokorralduse süsteemi otstarbekust, mille üle on seadusandja otsustanud vastavat regulatsiooni kehtestades. Küll mitte arvestades iga üksiku jäätmevaldaja spetsiifiliste probleemidega, vaid süsteemi tervikliku toimimise ja eesmärkidega, mida see peab tagama. Metsloomade ja lindude tegevuse vastu on võimalik leida muid lahendusi, kui prügiveokorralduse süsteemi (ja selleks seaduse) muutmine. Väikese prügikoguse äravedamise tasu suurus ei ole käesoleva vaidluse objektiks. Samas, kaebaja ei ole väitnud, et ta peaks jäätmete äraveo eest maksma rohkem kui teised Hiiumaa jäätmeveopiirkonna jäätmevaldajad (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 04.05.2020 määrus, p 11). Korralduse õiguspärasust ei mõjuta see, kas ja kuidas plaanib kaebaja edaspidi suvila kasutamisel tekkivat prügi sorteerida. Seadus ei näe ette alust kaebaja vabastamiseks korraldatud jäätmeveost põhjusel, et vastasel korral hakkab kaebaja tõenäoliselt pakendeid segaolmejäätmete kotti panema. Jäätmeveo teenustasu suuruse vaidlus saab tõusetuda kontsessioonilepingust või jäätmevaldaja poolt vedajaga sõlmitud lepingust ega tähenda seda, et kaevatava otsuse aluseks olev regulatsioon oleks põhiseadusega vastuolus. Kaebaja ei ole toonud argumente, millise PS normi või põhimõttega vastuolu esineb ning milles see väljendub.
16.Tallinna Ringkonnakohus on oma 04.05.2020 määruses viidetega asjakohasele kohtupraktikale selgitanud, et korraldatud jäätmekäitluse süsteem kehtib juba pikka aega ning kõigi jäätmevaldajate sellega kohustuslikuks liitumiseks koos väga piiratud võimalustega erandi tegemiseks esinevad kaalukad avalikud huvid (vt Riigikohtu 16.01.2018 otsus nr 3-16-313, p 11; 25.09.2013 otsus nr 3-2-1-80-13, p 60; Tartu Ringkonnakohtu 06.02.2015 otsus nr 3-12-2614, p 15; Tallinna Ringkonnakohtu 11.07.2008 otsus nr 3-06-2463, p 12).
17.Alusetu on ka kaebaja seisukoht, et tal pole võimalik vaidlustatud korraldust täita ja sõlmida Hiiumaa vallas korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise ainuõigust omava Eesti Keskkonnateenused AS-ga jäätmeveolepingut, sest Hiiumaa valla ja jäätmevedaja vahelist kontsessioonilepingut ei ole HMS § 101 lg 4 nõuete kohaselt avaldatud ning järelikult see ei kehti. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 04.05.2010 määruses, et riigihanke nr 210698 tulemusel 21.10.2019 sõlmitud Hiiumaa korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessioonileping nr 14-2/137 on leitav valla dokumendiregistrist (http://atp.amphora.ee/hiiumaavv/index.aspx?itm=171127). Teenuste kontsessiooni andmisel ei ole tegemist piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks sõlmitud halduslepinguga, mille jõustumise suhtes kohalduks HMS § 101 lg 4. Tegemist on Hiiumaa valla ja jäätmevedaja vahelist õigussuhet reguleeriva lepinguga ning kuigi see mõjutab mh seda, millist tasu saab Eesti Keskkonnateenused AS nõuda jäätmevaldajatele pakutavate 6(7)
teenuste eest, ei järeldu sellest, et leping reguleeriks piiritlemata arvu juhtumeid (vrd Riigikohtu 12.12.2017 otsus nr 3-11-1355, p-d 17–18; 03.09.2015 otsus nr 3-3-1-43-15, p-d 24–26; 22.11.2010 otsus nr 3-4-1-6-10, p-d 54–56; 29.01.2009 otsus nr 3-3-1-78-08, p 13).
18.Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et Hiiumaa Vallavalitsuse 08.01.2020 korraldus nr 31 on õiguspärane ja puudub alus selle tühistamiseks. Kuna tühistamisnõue jääb rahuldamata, siis puudub alus ka kohustamisnõude rahuldamiseks.
19.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.