XXi kaebus tühistada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 02.10.2019 ja 14.11.2019 otsused ning kohustada Tallinna linna 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates uuesti läbi vaatama Suur-Ameerika 18a, Tallinn kinnisasjale projekteerimistingimuste andmise taotlus või alternatiivselt tuvastada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 02.10.2019 ja 14.11.2019 otsuste kui toimingute õigusvastasus ning kohustada Tallinna linna 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates uuesti läbi vaatama Suur-Ameerika 18a, Tallinn kinnisasjale projekteerimistingimuste andmise taotlus.
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
Tagastada XXi kaebus.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.18.12.2019 esitas XX Tallinna Halduskohtule kaebuse tühistada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 02.10.2019 ja 14.11.2019 otsused ning kohustada Tallinna linna 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates uuesti läbi vaatama Suur-Ameerika 18a, Tallinn kinnisasjale projekteerimistingimuste andmise taotlus või alternatiivselt tuvastada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 02.10.2019 ja 14.11.2019 otsuste kui toimingute õigusvastasus ning kohustada Tallinna linna 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates uuesti läbi vaatama Suur-Ameerika 18a, Tallinn kinnisasjale projekteerimistingimuste andmise taotlus. Kaebuselt on tasutud riigilõiv summas 15 eurot.
1.1.1.Kaebaja märgib esmalt, et tema kui Suur-Ameerika 18a, Tallinn asuva kinnisasja omanik esitas 31.12.2013 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile projekteerimistingimuste taotluse nr PT 193670 Suur-Ameerika tn 18a hoonele ühe korruse pealeehitamiseks, Suur-Ameerika tn
18a krundile kinnistuga külgneva jätkuvalt riigi omandis oleva maa juurdeliitmiseks ning katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks 100% sotsiaalmaaks. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 02.06.2014 kirjas nr 4-1/13/82 esitati kaebajale nõuanded projekteerimistingimuste eelnõu ja eskiisi avalikustamise korraldamiseks vajaliku eskiislahenduse koostamiseks Suur-Ameerika tn 18 kinnistul asuva hoone laiendamiseks (vt tl 11-12). Tallinna Linnavalitsuse 14.02.2018 korralduse nr 217-k alusel liideti Suur-Ameerika 18a ja 18b katastriüksused ning moodustatava katastriüksuseks aadressiks määrati Suur-Ameerika 18a (vt tl 13). Kaebaja esitas 15.01.2019 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile Suur-Ameerika 18a hoone laiendamise eskiisprojekti (tl 14-52). Tallinna Linnaplaneerimise Amet koostas 14.11.2019 protokollilise otsuse, mis tugines Tallinna Linnaplaneerimise Ameti projektide läbivaatamise komisjoni 02.10.2019 otsusele nr 107-2 ja milles leiti, et „Esitatud lahendus ühe betoonist täiskorruse pealeehitamine) ei ole arhitektuurselt vastuvõetav lahendus. Arvestades seni esitatud lahendusi on võimalik kaaluda hoone laiendamise võimalust üksnes põhja suunas või osalise pealeehitise kavandamist hoone põhjapoolsele osale.“ (otsus) (vt tl 53-56).
1.1.2.Kaebaja hinnangul on otsuse näol tegemist haldusaktiga, millega on keeldutud projekteerimistingimuste andmisest. Alternatiivselt leiab kaebaja, et otsuse näol võib olla tegemist ka lisatingimuste andmisega ehitusprojekti koostamiseks, millisel juhul oleks samuti tegemist haldusaktiga. Küll aga on kaebaja hinnangul mõlemal juhul otsus õigusvastane. Juhul kui halduskohus peaks asja lahendamisel leidma, et otsuse näol ei ole tegemist haldusakti, vaid toiminguga, palub kaebaja alternatiivnõudena tuvastada selle õigusvastasus ja kohustada vastustajat projekteerimistingimuste väljastamise taotlus uuesti läbi vaadata. Täpsemalt põhjendab kaebaja kaebust järgmiselt. Projekteerimistingimuste väljastamisele kohaldub alates 01.07.2015 kehtiv ehitusseadustik. Kaebaja esitas vastustajale taotluse projekteerimistingimuste väljastamiseks 31.12.2013, millisel ajal reguleeris projekteerimistingimuste andmist ehitusseadus, mis kehtis kuni 30.06.2015. Alates 01.07.2015 reguleerib projekteerimistingimuste andmist ehitusseadustik (EhS). Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus ei näe ette erisusi enne 01.07.2015 esitatud projekteerimistingimuste taotluse lahendamiseks. Eeltoodust tuleb järeldada, et kaebaja esitatud projekteerimistingimuste väljastamise taotluse lahendamisele kohaldub alates 01.07.2015 kehtiv EhS. Kaebaja on esitanud 31.12.2013 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile projekteerimistingimuste taotluse Suur-Ameerika tn 18a hoonele ühe korruse pealeehitamiseks. Kaebaja oli selle kohta koostanud eskiisprojekti ja esitanud vastustajale. Ülaltoodust tulenevalt võib järeldada, et vastustaja menetles kaebaja taotlust Suur-Ameerika tn 18a hoone laiendamiseks EhS § 26 lg 2 p 2 alusel. Otsuses ei ole otseselt sätestatud, et tegemist on projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumise otsusega EhS § 32 järgi. Samas on resolutsioonis leitud, et kaebaja esitatud lahendus (ühe betoonist täiskorruse pealehitamine) ei ole arhitektuurselt vastuvõetav lahendus. Sellest võib järeldada, et vastustaja on keeldunud projekteerimistingimuste väljastamisest kaebaja poolt taotletud viisil põhjusel, et see ei ole vastustaja hinnangul arhitektuurselt vastuvõetav. Ühtlasi ei ole otsuses märgitud selle andmise õiguslikku alust, mistõttu ei vasta otsus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 2 nõuetele.
Otsusega keelduti projekteerimistingimuste väljastamisest, ilma et selleks esineks õiguslik alus.
1.1.3.Alternatiivselt leiab kaebaja, et otsusega on kehtestatud ehitusprojektile õigusvastaselt lisatingimused Alates 01.07.2015 kehtiv EhS ei reguleeri enam lisatingimuste andmist. Samuti on alates 01.07.2015 tunnistatud Tallinna linna ehitusmääruse § 30 kehtetuks. EhS-i eelnõu nr 555 SE seletuskirjas lk-l 52, 4. lõigus on selgitatud, et EhS § 27 lg 1 asendab varasemalt kehtinud ehitusseaduse § 19 lg 1 p-d 1, mis reguleeris lisatingimuste andmist. Sellest järeldub, et alates EhS-i kehtima hakkamisest ei saa kohalik omavalitsus lisatingimusi eraldi kehtestada, vaid need tuleb kehtestada projekteerimistingimustega. Samuti on seletuskirjas selgitatud, et kuna projekteerimistingimused on ehitusloa eelhaldusaktiks, siis on üksikisiku või ettevõtja seisukohast oluline, et selliste lisatingimuste andmine või nõudmine ei oleks liiga koormav ja põhjendamatu. Küll aga on oluline, et varasemalt kehtinud ehitusseaduse § 19 lg 1 p 1 ning alates 01.07.2019 EhS § 27 lg 1 kuuluvad kohaldamisele detailplaneeringu kohustuse korral. Seevastu käesoleval juhul on tegemist projekteerimistingimuste andmisega detailplaneeringu kohustuse puudumisel, mida reguleerib EhS § 26. Selle lõige 4, punkt 6 sätestab, et projekteerimistingimustega määratakse asjakohasel juhul hoone arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused. See tähendab, et ka detailplaneeringu kohustuse puudumise korral ei saa arhitektuurseid tingimusi määrata projekteerimistingimuste väljastamisele eelnevas menetlusetapis, vaid need tuleb määrata projekteerimistingimustes, s.o. projekteerimistingimuste andmisega. Seevastu vastustaja on otsusega juba enne projekteerimistingimuste väljastamist kehtestanud lisatingimised, mis ei ole alates 01.07.2015 kehtima hakanud EhS-i järgi lubatav. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja otsusega kehtestanud lisatingimused, mille kehtestamine ei ole kooskõlas eelnevalt viidatud EhS-i sätetega. Jäädes eeltoodu juurde, et vastustajal puudus õigus arhitektuursete lisatingimuste kehtestamiseks, on need kaebaja hinnangul ka sisuliselt õigusvastased, kuna nendega piiratakse ebaproportsionaalselt kaebaja õigust hoone laiendamiseks.
1.1.4.Alternatiivne nõue tuvastamis- ja kohustamiskaebuse puhul Juhul kui halduskohus peaks asja lahendamisel leidma, et otsus on toiming, palub kaebaja HKMS § 37 lg 2 p-de 2 ja 6 alusel tuvastada selle õigusvastasus ning kohustada vastustajat uuesti läbi vaatama tema taotlus projekteerimistingimuste väljastamiseks. Kaebaja leiab, et kui otsuse näol on tegemist toiminguga, siis saab seda käsitleda Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kui pädeva asutuse eitavat kooskõlastust projekteerimistingimuste taotlusele, millega on siduvalt otsustatud, et kaebaja taotletud viisil projekteerimistingimusi tulevikus ei väljastada. Seetõttu kaebajal sellise toimingu suhtes kaebeõigus. Tegemist on analoogselt olukorraga, kus pädev asutus on keeldunud või viivitanud planeeringu kooskõlastamisest, mis on kohtupraktika kohaselt halduskohtus vaidlustatav (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 21.09.2011 otsus haldusasjas nr 3-3-1-5-11, punkt 18; Tallinna Ringkonnakohtu 23.08.2018 otsus asjas nr 3-16910; Tartu Halduskohtu 29.11.2018 otsus asjas nr 3-18-1567). Juhul kui halduskohus peaks leidma, et kohustamiskaebuse läbivaatamiseks ei ole tuvastamiskaebuse eraldi läbivaatamine vajalik, on kaebaja nõus menetlema alternatiivnõuet vaid kohustamiskaebusena. Küll aga on sisuliselt põhjendused on samad, mis tühistamiskaebuse puhul, mistõttu ei pea kaebaja vajalikuks neid üle korrata.
2.Vastuseks kohtunõudele, milles kohus palus Tallinna linnal selgitada faktilisi asjaolusid ning esitada lühike seisukoht kaebuse menetlusse võtmise küsimuse lahendamiseks teatas linn järgmist.
2.1.Kõigepealt selgitab vastustaja, et kaebaja on kahetsusväärselt mitmed asjaolud ja mõisted segi ajanud. Kaebaja poolt kaebuse lisana 5 esitatud 14.11.2019 toimunud kohtumise protokoll pealkirjaga „Suur-Ameerika tn 18a hoone laiendamise eskiis tpr nr EP199620“ ei ole haldusakt. Kohtumisest, mida protokolliti, võtsid lisaks Tallinna Linnaplaneerimise Ametile osa Suur Ameerika tn 18a omanik XX ja XXi arhitekt Oliver Soomets. Arutuse all oli kaebaja arhitekti poolt esitatud eskiisprojekt, mitte projekteerimistingimused. Kohtumise näol oli tegemist tavapärase ärakuulamise protseduuriga, kus ühtlasi ühtlustati seisukohti, milline võiks kavandatav ehitis olla – see kõik kajastub protokollis. Sellistel kohtumistel ei tehta haldusotsuseid, vaid lihtsalt kuulatakse teine pool ära ja antakse omapoolsed selgitused. Kohtumisel jõudis hoone arhitekt Oliver Soomets ka ise järeldusele, et eskiisprojektis esitatud laienduse lahendus ei ole linnaruumi sobilik.
2.2.Vastustaja selgitab, et eskiisi ehitusseadustik (ega ka planeerimisseadus) ei reguleeri. Eskiisprojekti esitamist käsitleb vaid Tallinna linna ehitusmäärus, mille § 33 lg 1 kohaselt on ehitise eskiis kavandite ja neid selgitavate dokumentide kogum, mille eesmärk on anda planeeringutega ja ümbritseva ruumiga võimalikult hästi seostatud, eri huve tasakaalustatult arvestav terviklik ruumiline lahendus. Ehitusmääruse § 33 lg 3 kohaselt esitab Tallinna Linnaplaneerimise Amet eskiisi koostamise nõude projekteerimistingimustega või arhitektuurehituslike tingimustega. Sageli aga esitatakse eskiisprojekt enne seadusekohase ehitusprojekti esitamist ka isikute enda initsiatiivil, et saada teada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kui pädeva asutuse seisukoht kavandatava ehitise sobivusest, vältimaks asjatuid kulutusi ehitusprojektile, kui kavandatav ehitis osutub linnaruumi sobimatuks.
2.3.Mis puudutab kaebaja poolt varasemalt esitatud projekteerimistingimuste taotlust, siis taotleti projekteerimistingimusi hoone rekonstrueerimiseks ja laienduseks kuni 33%. Kaebuse lisana 2 esitatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 02.06.2014 kiri nr 4-1/13/82 kujutab endast tagasisidet laiendamise taotlusele koos selgituste ja soovitustega projekteerimistingimuste taotluse ja eskiislahenduse koostamiseks. Pärast seda esitas kaebaja (kaebaja arhitekt) projekteerimistingimuste taotluse uuesti alles 05.12.2018 (taotlus lisatud – tl 72 ja selle pöördel, taotlus nähtav ka ehitisregistris). Vahepeal oli seadusandlus muutunud – alates 1. juulist 2015 kehtivad ehitusseadustik ja uus planeerimisseadus. Uuest ehitusseadustikust ja planeerimisseadusest tulenevalt ei väljastata projekteerimistingimusi hoone laiendamiseks alla 33% ehk juhul, kui isik soovib laiendada oma hoonet alla 33%, puudub tal vajadus projekteerimistingimusteks. Kuigi projekteerimistingimuste taotluses on märgitud, et hoonet soovitakse laiendada üle 33%, siis soovitud ehitusõigust analüüsides selgus, et laiendamise kavatsus jääb alla 33%. Seega tagastas Tallinna Linnaplaneerimise Amet 07.12.2018 projekteerimistingimuste taotluse. EhS § 29 lg 1 kohaselt toimub projekteerimistingimuste menetlus ehitisregistris, mistõttu ei ole vastustajal võimalik haldustoimikut esitada. Vastustaja esitab ehitisregistri ekraanitõmmise, millelt nähtub projekteerimistingimuste taotluse tagastamine (tl 73) ja lisaks kaks ehitisregistri ekraanitõmmist, millelt nähtuvad projekteerimistingimuste taotluse tagastamise põhjendused ja juhised, mida ehitusõiguse saamiseks edasi tegema peab (tl 74-75). Seega vastuseks kohtunõudele saab vastustaja kinnitada, et projekteerimistingimuste taotlus on läbivaatamatult tagastatud, sest soovitud ehitusõiguse jaoks ei ole projekteerimistingimusi kehtiva seaduse kohaselt vaja.
2.4.Vastustaja esitab projektide läbivaatamise komisjoni koosoleku protokolli 02.10.2019 nr 107-2 (tl 76-77). Protokollist nähtuvalt on arutuse all 15.01.2019 esitatud Suur-Ameerika tn 18a eskiisprojekt (mitte projekteerimistingimused). Projektide läbivaatamise komisjon on vastustaja sisemise töökorralduse vorm. Protokollis kajastub komisjoni seisukoht eskiisprojekti kohta: „Esitatud lahendus (ühe betoonist täiskorruse pealeehitamine) ei ole arhitektuurselt vastuvõetav lahendus. Arvestades seni esitatud lahendusi on võimalik kaaluda hoone
laiendamise võimalust üksnes põhja suunas või osalise pealeehituse kavandamist hoone põhjapoolsele osale.“ Kuivõrd eskiisprojekti menetlust ehitusseadustik ette ei näe, toimub eskiisprojektide menetlus Tallinna planeeringute registris (erinevalt projekteerimistingimustest ja ehitusprojektidest, mille menetlus toimub riiklikus ehitisregistris). Praegu on kaebaja esitatud eskiisprojekt tagastatud märkuste sisseviimiseks, sealjuures on märkuste aluseks muuhulgas projektide läbivaatamise komisjoni 02.10.2019 seisukoht. Vastustaja esitab planeeringute registri ekraanitõmmise, millelt on näha, et Suur-Ameerika tn 18a hoone renoveerimise ja pealisehituse eskiis on menetluses (tl 78) ja et materjalid on 09.10.2019 taotlejale tagastatud – vastustaja esitab ühtlasi ka märkuste lehe, millega koos materjalid 09.10.2019 tagastati (tl 79-80). Märkuste lehel on öeldud järgmist: „Ehitusprojekt vaadati läbi projektide komisjonis 02.10.2019, kus otsustati: „Esitatud lahendus (ühe betoonist täiskorruse pealeehitamine) ei ole arhitektuurselt vastuvõetav lahendus. Arvestades seni esitatud lahendusi on võimalik kaaluda hoone laiendamise võimalust üksnes põhja suunas või osalise pealeehituse kavandamist hoone põhjapoolsele osale. Konsultatsiooni saamiseks palun pöörduda piirkonna arhitekt Signe Peipmani poole.“ Seega on tegemist poolelioleva menetlusega.
2.5.Vastustaja hinnangul on kaebaja kaebuse esitanud ekslikult – kaebaja ei vaja soovitud ehitusõiguse jaoks projekteerimistingimusi. Praegu on pooleli eskiisprojekti menetlus, kusjuures tegemist on ehitusloa ja ehitusprojekti eelse menetlusega. Lisaks – kaebaja on kaebuse esitanud ka kaebetähtaega ületades, arvestades, et ta sai vastustaja projektide läbivaatamise komisjoni 02.10.2019 seisukohast teada juba 09.10.2019, kaebus on aga esitatud 18.12.2019.
2.6.Tallinna Linnaplaneerimise Amet esitab ehitusosakonna menetleja Natalja Tepljakova 09.10.2019 e-kirja XXile ja tema arhitektile Oliver Soometsale, millega tagastati eskiisprojekt märkuste lahendamiseks (tl 83-84p). E-kirjale on lisatud Tallinna planeeringute registri märkuste leht, kus on tehtud viide projektide läbivaatamise komisjoni 02.10.2019 protokollile, mille kohaselt otsustati: „Esitatud lahendus (ühe betoonist täiskorruse pealeehitamine) ei ole arhitektuurselt vastuvõetav lahendus. Arvestades seni esitatud lahendusi on võimalik kaaluda hoone laiendamise võimalust üksnes põhja suunas või osalise pealeehituse kavandamist hoone põhjapoolsele osale.“ Lisatud e-kiri tõendab täiendavalt, et lisaks sellele, et kaebus on esitatud ekslikult, on kaebus esitatud ka kaebetähtaega ületades.
3.16.01.2020 määrusega kohustas kohus pooli tulema kohtusse kompromissläbirääkimistele ilma kaebust menetlusse võtmata. Pooled pidasid läbirääkimisi peale kohtumist iseseisvalt. 02.06.2020 teatas kaebuse esitaja esindaja, et kahjuks ei ole pooled kompromissini jõudnud ning kaebaja palub asja menetlusega jätkata.
KOHTU SEISUKOHT
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebus tuleb kohtu hinnangul HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada, kuna kaebajal puudub kaebeõigus.
5.Kohtule nähtuvad poolte poolt esitatud dokumentidest järgmised faktilised asjaolud:
5.1.XX, kes on Suur-Ameerika 18a, Tallinn asuva kinnisasja omanik esitas 31.12.2013 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile projekteerimistingimuste taotluse nr PT 193670 SuurAmeerika tn 18a hoonele ühe korruse pealeehitamiseks, Suur-Ameerika tn 18a krundile kinnistuga külgneva jätkuvalt riigi omandis oleva maa juurdeliitmiseks ning katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks 100% sotsiaalmaaks. Kuigi kohtule ei ole vastavat taotlust kumbki
pool esitanud, siis kuivõrd vastustaja ei vaidle antud asjaolule vastu, loeb kohus vastava väite tõendatuks.
5.2.Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 02.06.2014 kirjas nr 4-1/13/82 esitati kaebajale nõuanded projekteerimistingimuste eelnõu ja eskiisi avalikustamise korraldamiseks vajaliku eskiislahenduse koostamiseks Suur-Ameerika tn 18 kinnistul asuva hoone laiendamiseks (tl 1112). Ehk teisisõnu andis Tallinna linn kaebuse esitajale võimaluse kõrvaldada taotluses esinevad puudused jättes samas puuduste kõrvaldamise tähtaja määramata. Kohtule ei nähtu esitatud dokumentidest, et XX oleks vastavalt TLPA 02.06.2014 kirjas antud juhistele taotluses esitatud puudused kõrvaldanud ning esitanud parandatud eskiisi SuurAmeerika tn 18 kinnistul asuva hoone laiendamiseks, et vastustaja saaks koostada projekteerimistingimuste eelnõu ja jätkata menetlust. Kohus leiab, et sellest tulenevalt lõppes XXi 31.12.2013 projekteerimistingimuste taotluse sisuline menetlus. (Vastavas kirjas viidati mh asjaolule, et eelnevalt on vajalik ala suhtes kehtiva detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine – vastav otsus tehti Tallinna Linnavolikogu poolt 12.06.2014 otsusega nr 105. Ehk siis peale otsuse nr 105 tegemist oleks kaebuse esitajal tulnud mõistliku aja jooksul eskiisis esinevad puudused kõrvaldada selleks, et linn jätkaks menetlusega.)
5.3.Tallinna Linnavalitsuse 14.02.2018 korralduse nr 217-k alusel liideti Suur-Ameerika 18a ja 18b katastriüksused ning moodustatava katastriüksuseks aadressiks määrati SuurAmeerika 18a (tl 13).
5.4.05.12.2018 esitas Oliver Soomets (kes on Suur-Ameerika tn 18 kinnistul asuva hoone laiendamise projekti autor/arhitekt ja millise töö tellijaks on XX) projekteerimistingimuste taotluse detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel nr 1811002/12448 aadressile Suur-Ameerika tn 18a Tallinn projekteerimistingimuste väljastamiseks (tl 72). Nimetatud taotlus tagastati läbi vaatamata Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 07.12.2018. Kohus leiab, et eeltoodu näitab, et nii kaebaja kui vastustaja olid ühesel arusaamisel, et XXi 31.12.2013 esitatud projekteerimistingimuste taotluse menetlust enam ei jätku. Vastasel korral ei oleks 05.12.2018 esitatud uut projekteerimistingimuste taotlust Suur-Ameerika tn 18a Tallinn asuva hoone laiendamiseks, vaid oleks taotletud varasema taotluse menetluse jätkamist. 05.12.2018 esitatud taotlus tagastati läbi vaatamatult ning vastavat otsust ei ole kaebuse esitaja kohtule esitatud andmete kohaselt ka vaidlustanud. Järelikult ei ole hetkel Suur-Ameerika tn 18a Tallinn asuva hoone suhtes pooleli projekteerimistingimuste taotluse menetlust ning sellest tulenevalt ei ole ka tehtud projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumise otsust nagu leiab ekslikult kaebaja.
5.5.Kaebaja esitas 15.01.2019 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile Suur-Ameerika 18a hoone renoveerimise ja pealehituse eskiisprojekti (eskiis) koos haljastusprojektiga (vt tl 14-40 ja 4152). Nimetatud eskiisilt endalt nähtub, et projekti staadiumiks on eskiis. Eeltoodut kinnitab täiendavalt ka vastustaja poolt kohtule esitatud Tallinna planeeringute registri väljavõte (tl 78), millelt nähtub, et linna menetluses on üksnes eskiisprojekt, mitte projekteerimistingimuste taotlus. Nimelt peab kehtiva ehitusseadustiku järgi olema projekteerimistingimuste taotlus esitatud läbi ehitusregistri või kui taotlus on esitatud pädevale asutusele, tuleb see asutuse poolt kanda ehitusregistrisse. Kohus leiab, et ka varasemad pooleliolevad menetlused tuli kanda ehitusregistrisse – vt ehitusseadustiku § 29 lg 1. Ehitusregistrist ei nähtu, et Suur-Ameerika tn 18a suhtes oleks pooleli projekteerimistingimuste taotluse menetlust. Küll aga nähtub kohtule esitatud dokumentidest, et kaebaja on esitanud eskiisprojekti taotluse vastustajale ja see on kantud ka selliselt Tallinna planeeringute registrisse. Vastav menetlus on alustatud 15.01.2019 reg.nr EP199620 (vt tl 78).
02.10.2019 projektide läbivaatamise komisjoni koosoleku protokolliga Suur-Ameerika tn 18a laiendamise eskiis läbivaatamise kohta ja 14.11.2019 TLPA protokolliga SuurAmeerika tn 18a laiendamise eskiis tpr nr EP199620 otsustati „Esitatud lahendus (ühe betoonist täiskorruse pealeehitamine) ei ole arhitektuurselt vastuvõetav lahendus. Arvestades seni esitatud lahendusi on võimalik kaaluda hoone laiendamise võimalust üksnes põhja suunas või osalise pealeehitise kavandamist hoone põhjapoolsele osale.“ (tl 76-77 ja 53-56). 09.10.2019 on kaebuse esitajale edastatud vastustaja poolt märkused eskiisprojekti kohta (vt tl 79-80 ja 83-84p). E-kirjas märgib vastustaja, et eskiis ei ole kooskõlastatud. Edastatud on menetlusleht märkustega lahendamiseks. Eskiisi uuesti esitamisel tuleb lisada kaaskiri selgitustega, kuidas on märkustega arvestatud ning lisada info kui on tehtud ka muid muudatusi.
6.Arvestades eeltoodud faktilisi asjaolusid leiab kohus, et Tallinna linna menetluses on XXi poolt 15.01.2019 esitatud eskiisprojekt Suur-Ameerika tn 18a hoone renoveerimiseks ja pealeehituseks. Vastavat menetlust viiakse läbi Tallinna Linnavolikogu 06.09.2012 määruse nr 21 „Tallinna linna ehitusmäärus“ § 33 lg 1 alusel. Nimetatud paragrahv sätestab, et ehitise eskiis on kavandite ja neid selgitavate dokumentide kogum, mille eesmärk on anda planeeringutega ja ümbritseva ruumiga võimalikult hästi seostatud, eri huve tasakaalustatult arvestav terviklik ruumiline lahendus. Kohus märgib, et sisuliselt on tegemist on nii projekteerimistingimuste kui ka ehitusloa ja ehitusprojekti eelse menetlusega, millise läbiviimise kohustust ehitusseadusest ei tulene. Ehitusseadus sellist menetlust ka ei reguleeri. Nimetatud menetluses annab haldusorgan enne põhimenetlust, so siis enne projekteerimistingimuste menetlust või ehitusloa taotluse menetlust, sisuliselt eelneva kooskõlastuse koostatavale eskiisprojektile või keeldub selle andmisest. Eeltoodut kinnitab ka Tallinna linna ehitusmääruse § 33 lg 3, mis sätestab, et amet esitab eskiisi koostamise nõude projekteerimistingimustega või arhitektuur-ehituslike tingimustega. Käesoleval juhul sellist nõuet vastustaja poolt esitatud ei ole, vaid kaebaja on ise väljaspool vastavaid menetlusi esitanud eskiisprojekti taotluse soovides saada sellele kooskõlastust. Kohus leiab, et tegemist on väljaspool ehitusseadustikus sätestatud menetlusi läbi viidava haldusmenetlusega, mille tulemiks on toimingu sooritamine või sellest keeldumine (HMS § 106 lg 1). Tegemist ei ole haldusaktiga HMS § 51 lg 1 mõistes, kuivõrd see ei ole suunatud isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Käesoleval juhul ei ole vastav menetlus seejuures lõppenud, vaid on alles pooleli. Kaebuse esitajale on antud võimalus eskiisprojekti muutmiseks koos vastavate juhistega ning mille täitmisel on vastustaja valmis eskiisprojekti kooskõlastama ehk toimingu sooritama. Sellest tulenevalt on kohtukaebus esitatud igal juhul ennatlikult, kuivõrd 02.10.2019 projektide läbivaatamise komisjoni koosoleku protokolliga Suur-Ameerika tn 18a laiendamise eskiis läbivaatamise kohta ja 14.11.2019 TLPA protokolliga Suur-Ameerika tn 18a laiendamise eskiis tpr nr EP199620 kohta ei ole rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi. Tegemist on menetlustoimingutega Tallinna linna ehitusmääruse § 33 lg 1 alusel läbiviidavas menetluses. Menetlustoimingu vaidlustamine ei ole HKMS § 45 lg 3 kohaselt lubatav. Nimelt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Käesoleval juhul see nii ei ole. Kaebuse esitajal on võimalik eskiisi sisse viia vajalikud muudatused ja esitada parandatud eskiis uuesti kooskõlastamiseks. Kui kaebaja linna poolt antud suunistega ei nõustu, siis tuleb tal sellest vastustajat teavitada ning taotleda lõpliku toimingu tegemist (sealjuures on kaebajal otstarbekas koheselt märkida, et taotleb toimingu põhjendamist lähtudes HMS § 108 lg 1 juhul kui linn kooskõlastusest keeldub.) Samas on kohus seisukohal, et ka sellise toimingu vaidlustamine
(juhul kui linn peaks kooskõlastuse andmisest keelduma) ei ole otstarbekas, kuivõrd selline väljaspool ehitusloa või projekteerimistingimuste taotluse menetlust antav kooskõlastus ei oma õiguslikku mõju ega saa kaasa tuua automaatselt ehitusloa või projekteerimistingimuste andmisest keeldumist. Keelduva otsuse tegemiseks peab esinema seaduses sätestatud õiguslik alus. Samuti ei nõustu kohus kaebajaga selles, et vastustaja 02.10.2019 ja 14.11.2019 otsustega on kehtestatud lisatingimused ehitusprojektile. Nimelt nagu ka kaebaja ise märgib, siis kehtiv ehitusseadus ega ka Tallinna linna ehitusmäärus ei võimalda väljaspool projekteerimistingimuste menetlust või ehitusloa menetlust sätestada arhitektuurilisi, ehituslikke või kujunduslikke tingimusi/kõrvaltingimusi ehitusprojektile. Järelikult ei saa olla vaidlustatud otsuste näol tegemist ka haldusaktidega, millega oleks kindlaks määratud lisatingimused ehitusprojektile. Järelikult ei saa vastavad otsused rikkuda ka kaebaja subjektiivseid õigusi.
7.Kohus leiab, et kõige otstarbekam on kaebajal esitada ehitusloa taotlus (projekteerimistingimuste taotlust ei ole vaja esitada, kuivõrd planeeritava juurdeprojekteeritava osa maht jääb alla 33% - vt tl 18p eskiisi p 2.8). Tegemist on ehitise laiendamisega kuni 33% ehitusaluse pinnaga üle 60 m2, mis on ehitusloa kohustuslik tegevus vastavalt EhS § 38 lg 2 ja ehitusseaduse Lisale 1. Kaebaja poolt ehitusloa taotluse esitamisel tuleb vastustajal läbi viia ehitusloa taotluse menetlus vastavalt ehitusseadusele ja otsustada ehitusloa andmine või sellest keeldumine 30 päeva jooksul arvates taotluse esitamisest (vt ka EhS § 38-45). Juhul kui vastustaja peaks ehitusloa väljastamisest keelduma, siis tuleb tal selle kohta koostada põhjendatud haldusakt, mida on võimalik kaebajal halduskohtus tühistamisnõudega vaidlustada. Seejuures rõhutab kohus, et vastustaja ei saa keelduda ehitusloa menetluse algatamisest põhjusel, et kooskõlastust ei ole hangitud või saadud enne põhimenetluse läbiviimise taotluse esitamist või põhjusel, et kaebaja ei ole järginud eskiisprojekti kooskõlastamise menetluses antud soovitusi ehitusprojektile. Taotleja poolt kooskõlastuse hankimine enne põhimenetluse algatamist, on ainult üks vastustaja enda poolt ettenähtud võimalusi, mis ei asenda põhimenetlust. Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et tegemist oleks Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-5-11 p 18 kirjeldatud olukorraga, mis võimaldaks vaidlustada menetlustoimingut, kuivõrd antud juhul on kaebaja küsinud kooskõlastust väljaspool põhimenetlust ning see ei saa automaatselt kaasa tuua ehitusloa väljastamisest keeldumist. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kaebus on kohtule esitatud ennatlikult ning tuleb kaebeõiguse puudumise tõttu selle esitajale tagastada. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.