X.X. kaebus Sotsiaalkindlustusameti 15.05.2019 otsuse nr P26O-2019-137638 ja 17.06.2019 vaideotsuse nr 8-3/15547-2 tühistamiseks ning Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks kaebaja puude raskusastme tuvastamise taotlust uuesti läbi vaatama
Menetlusosalised
Kaebaja – X.X. Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Madis Kotsar
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X.X. kaebus.
2.Tühistada Sotsiaalkindlustusameti 15.05.2019 otsus nr P26O-2019-137638 ja 17.06.2019 vaideotsus nr 8-3/15547-2 ning kohustada Sotsiaalkindlustusametit vaatama kaebaja 02.04.2019 puude raskusastme tuvastamise taotlust uuesti läbi.
3.Tagastada kaebajale tema 21.05.2020 seisukoha lisad.
5.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.07.2020 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).
3-19-1370 Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.X.X. esitas 02.04.2019 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) ekspertiisitaotluse vanaduspensioniealisel inimesel puude raskusastme tuvastamiseks ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuse määramiseks (tl 29–30).
2.SKA jättis 15.05.2019 otsusega nr P26O-2019-137638 (tl 25–25p) X.X. puude raskusastme tuvastamata ning talle puuetega inimeste sotsiaaltoetuse määramata. Otsuse kohaselt võttis SKA otsuse tegemisel aluseks taotluses ja tervise infosüsteemis sisalduvad andmed ning SKA ekspertarsti Aune Tamme 27.04.2019 antud arvamuse (tl 53). Kogutud andmete alusel taotlejal puude raskusastet ei tuvastatud. Taotleja on põdenud südamelihaseinfarkti, millest ta on kenasti paranenud ja südame pumpfunktsioon on normis. Kilpnäärme alatalitlus, epilepsia ja podagra on raviga kompenseeritud. Terviseandmed ei kinnita igapäevategevustes kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadust.
3.X.X. esitas 27.05.2019 SKA 15.05.2019 otsusele nr P26O-2019-137638 vaide (tl 26), milles palus üle vaadata talle pandud diagnoos, kaasnevad haigused ning arvestada perearsti ja teiste spetsialistide poolt esile toodut. Samuti juhtis ta tähelepanu SKA 25.05.2016 otsusele nr 1349482 (tl 27–27p), millega tuvastati tal raske puue kestusega alates 31.05.2016 kuni 31.05.2019.
4.SKA jättis 17.06.2019 vaideotsusega nr 8-3/15547-2 (tl 4–5p) X.X. vaide rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt tugines SKA vaide lahendamisel X.X. vaidele, tervise infosüsteemi andmetele ning ekspertarst Aune Tamme arvamusele ja täiendavale selgitusele. Ekspertarsti täiendavate selgituste kohaselt ei ole alust olemasolevate terviseandmete põhjal arvamust muuta. Vaidest ei selgu, milles piirangud ja kõrvalabi vajadus seisnevad. Taotleja põeb mitut kroonilist haigust ja kasutab ravimeid. Kulu ravimitele ega kiirabi kutsumine vererõhu kõrgenemise tõttu ei ole puude määramise aluseks. Vererõhk on ravimitega kompenseeritav. Taotlejal on 2016. aastal dialteeritud südamesooni ja asetatud ravimkaetud stent, millega saavutati hea tulemus südame isheemiatõve ravis. 2019. aasta aprillis tehtud ehhokardiograafilise uuringu tulemuste järgi on südame pumpfunktsioon normaalse süstoolse ja diastoolse funktsiooniga. Taotleja haigusseisundid on raviga kompenseeritavad ning terviseandmed ei kinnita tavatingimustes igapäevategevuste tegemisel püsipiirangute esinemist. Vaide läbivaatamisel ei ole selgunud uusi õiguslikke ega faktilisi asjaolusid ning esitatud ei ole uusi tõendeid ega dokumente, mille alusel tuleks vaidlustatud otsus kehtetuks tunnistada.
5.X.X. esitas 18.07.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille lõplikes nõueteks jäid nõuded SKA 15.05.2019 otsuse ja 17.06.2019 vaideotsuse nr 8-3/15547-2 tühistamiseks ning SKA kohustamiseks tema taotlust uuesti läbi vaatama. Kaebaja palus arvestada tema 27.05.2019 vaides esitatud põhjendustega. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
3-19-1370 Kaebajal on alates 1998. aastast invaliidsus ning viimased kuus aastat oli talle määratud raske puue. Kaebajal on elu jooksul tekkinud mitmed kliinilised haigused, mida SKA ei ole arvestanud. Kaebajal puude raskusastme tuvastamisest keeldumist põhjendati sellega, et kaebajal on head analüüsid, kuid tähelepanuta jäeti see, et kaebaja sai möödunud perioodil operatsiooni ajal infarkti ning tal on epilepsia ja podagra.
6.Sotsiaalkindlustusamet palus jätta kaebuse rahuldamata. Puude raskusastme tuvastamine on dokumendipõhine ehk tugineb taotluses kirjeldatule ja aktuaalsetele (s.t mitte vanadele) terviseandmetele. Ekspertarst annab nende andmete alusel hinnangu sellele, millised funktsioonid ja millises ulatuses on taotlejal püsivalt piirangutega, ning selle alusel omakorda sellele, kas taotleja vajab eakohasest suuremat kõrvalabi hügieenitoimingutel, söömisel, riietumisel, liikumisel ja suhtlemisel. Hinnangu andmisel on määrava tähtsusega raviarstide poolt uuringute ja läbivaatuste tulemusel diagnoosiga kinnitatud haigusseisundid. Antud juhul kaasas SKA puude raskusastme tuvastamiseks SKA ekspertarsti Aune Tamme, kelle hinnangu kohaselt puudub alus kaebajal puude raskusastme tuvastamiseks, sest tema terviseseisundist tulenevalt puudub tal vajadus kõrvalabile, juhendamisele või järelevalvele. Ekspertarsti hinnangu kohaselt on kaebaja põdenud südamelihaseinfarkti, millest ta on paranenud ning tema südame pumbafunktsioon on normis. Lisaks on kaebajal diagnoositud kilpnäärme alatalitlus, epilepsia ja podagra, mis on raviga kompenseeritud. Olemasolevate terviseandmete põhjal on ekspertarsti antud arvamused õiged ning sellest tulenevalt ka otsus puude raskusastme mittetuvastamise ja puudega inimese sotsiaaltoetuse mittemääramise kohta. Terviseandmed ei kinnita kaebajal selliste piirangute olemasolu ja eakohasest suuremat kõrvalabi vajadust, mis oleks aluseks puude raskusastme tuvastamisele ja puudega inimese sotsiaaltoetuse määramisele.
KOHTU SEISUKOHT
7.Vaidlustatud SKA 15.05.2019 otsusega ei tuvastatud kaebajal puude raskusastet ning talle jäeti määramata puudega vanaduspensioniealise inimese toetus. Kaebaja nimetatud otsusega ei nõustu ning leiab, et tema tervislikku seisundit arvestades tuleb tal puude raskusaste tuvastada.
8.Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste liigid, nende saamise tingimused, suurused ning määramise ja maksmise kord on sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses (PISTS). PISTS § 2 lg 1 sätestab, et puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. Vastavalt PISTS § 2 lg 11 p-dele 1–3 eristatakse vanaduspensioniealisel inimesel lähtuvalt kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest keskmist, rasket ning sügavat puude raskusastet. Keskmise puude puhul vajab isik regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas (PISTS § 2 lg 11 p 3). Rasket ja sügavat puude raskusastet eristatakse selle järgi, kas isik vajab kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval (raske puue) või ööpäevaringselt (sügav puue). Kõrvalabi või juhendamist tuleb mõista abi osutamisena inimesele, kes ei tule iseseisvalt toime söömise, hügieenitoimingute, riietumise, liikumise või suhtlemisega. Järelevalve on aga ohutuse tagamine inimese suhtes, kes oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale (PISTS § 2 lg 2).
9.Vastavalt PISTS § 22 lg-le 1 esitatakse puude raskusastme tuvastamiseks taotlus SKA-le. Taotlusele tuleb kanda muu hulgas andmed selle kohta, milline on isiku terviseseisundist tingitud kõrvalabi ja juhendamise vajadus, mis esineb vaatamata abivahendi kasutamisele; isiku perearsti või teda põhiliselt raviva eriarsti andmed ja nende külastamise sagedus; ning nende spetsialistide andmed, kes lisaks isiku perearstile ja teda põhiliselt ravivale eriarstile saavad
3-19-1370 anda infot isiku terviseseisundist tingitud kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajaduse kohta (sotsiaalkaitseministri 12.05.2016 määruse nr 32 „Lapse ja vanaduspensioniealise inimese puude raskusastme tuvastamise taotlusele kantavate andmete loetelu“ § 2 p-d 4, 6 ja 7). PISTS § 23 lg 1 kohaselt tuvastab puude raskusastme SKA, kaasates vajaduse korral arstiõppe läbinud isikuid. PISTS § 23 lg 6 järgi võetakse puude raskusastme tuvastamisel arvesse isiku terviseseisundit (p 1); tegevusvõimet (p 2); kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadust, mis on suurem inimese eakohasest abivajadusest (p 3); kõrvalabi ja juhendamise vajadust, mis esineb inimesel tehniliste abivahendite kasutamisele vaatamata (p 4); elukeskkonda (p 5) ning rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevusi (p 6). Eeltoodud sätete koosmõjust tuleneb kokkuvõtlikult, et puue tuvastatakse vanaduspensioniealisel inimesel, kellel on tema eakaaslastega võrreldes suurem kõrvalise abi, juhendamise ja järelevalve vajadus.
10.PISTS § 23 lg 9 alusel kehtestatud sotsiaalkaitseministri 29.02.2016 määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (määrus nr 18) § 5 lg-st 1 tuleneb, et vanaduspensioniealise inimese puude raskusastme tuvastamisel võtab SKA aluseks arstiõppe läbinud isiku arvamuse ning vajaduse korral muud asjasse puutuvad andmed. SKA teeb päringu tervise infosüsteemi sinna viimase viie aasta jooksul andmeid esitanud arstide ees- ja perekonnanimede saamiseks viie päeva jooksul arvates puude raskusastme tuvastamiseks piisavate andmetega taotluse saamise päevast ning edastab andmed kõigi puude raskusastme tuvastamiseks vajalike dokumentidega arstiõppe läbinud isikule (määruse nr 18 § 3 lg 1 ja § 4 lg 1). Arstiõppe läbinud isik annab SKA-le talle edastatud andmete põhjal arvamuse puude raskusastet taotleva isiku puude raskusastme kohta, arvestades arvamuse andmisel isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi ning vajadusel täpsustades andmeid taotlusel nimetatud arstidelt ja muudelt spetsialistidelt (määruse nr 18 § 4 lg-d 2–4).
11.Puude raskusastme tuvastamata jätmise ja puudega vanaduspensioniealise inimese toetuse määramata jätmise otsus on haldusakt (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51). Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (HMS § 54). HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg 2). Haldusakti põhjendamine on vajalik selleks, et isik, kellele haldusakt on adresseeritud, mõistaks, miks ja millisel õiguslikul alusel on haldusakt antud (Riigikohtu 22.05.2000 otsus nr 3-3-1-14-00). Enne haldusakti andmist on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel (HMS § 6).
12.HKMS § 158 lg 2 teise lause kohaselt hindab kohus haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga. See tähendab, et kohus saab ka vaidlustatud SKA otsuse õiguspärasuse kontrollimisel arvestada üksnes neid kaebaja terviseandmeid, mis olid olemas SKA otsuse tegemise aja seisuga ehk 15.05.2019, mitte aga neid, mis tekkisid hiljem. Seetõttu tagastab kohus kaebajale HKMS § 62 lg 2 alusel kohtule 21.05.2020 saabunud kaebaja seisukoha lisad ehk 11.05.2020 kuupäeva kandvad kardiogrammid ning patsiendikaardi. HKMS § 62 lg 2 esimese lause kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Nimetatud dokumentaalsed tõendid kirjeldavad kaebaja tervislikku seisundit 11.05.2020 seisuga ega saa seetõttu tõendada kaebaja terviseseisundit vaidlustatud otsuse tegemise ajal. Seega ei ole nimetatud tõendid asja lahendamisel asjakohased, sest vastustaja ei saanud nendega
3-19-1370 vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse tegemise ajal arvestada. Kohus tagastab seetõttu nimetatud dokumendid ega arvesta nendega kohtulahendi tegemisel.
13.Kohus selgitab, et kohtu pädevuses ei ole hinnata seda, milline peaks olema kaebaja puude raskusaste. Halduskohus saab kaebuse läbivaatamisel hinnata üksnes seda, kas kaebaja taotluse läbivaatamisel on kinni peetud puude raskusastme tuvastamist reguleerivatest normidest ning arvestatud kõiki asjaolusid (Tartu Ringkonnakohtu 22.10.2013 otsus nr 3-12-981, p 9).
14.Puudub vaidlus, et kaebajal on SKA 25.05.2016 otsusega varasemalt tuvastatud raske puue PISTS § 2 lg 11 p 2 tähenduses kestusega alates 31.05.2016 kuni 31.05.2019 (tl 27–28). Nimetatud otsusest nähtuvalt esinesid kaebajal tüsistunud hüpertensioon varasema ajuinfarktiga ja polüartroos ning lisandunud olid sünkoobid ja epilepsia.
15.Kaebaja on esitanud 02.04.2019 SKA-le korduvekspertiisi taotluse (tl 29–30). Taotluses ei ole täidetud lahtreid kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve kohta (taotluse III osa), kuid taotleja on selgitanud enda olukorda terviseseisundi muutuste kirjeldamiseks ette nähtud lahtris (taotluse V osa „Terviseseisund ja raviarstid“). Kaebaja on viimati nimetatud taotluse osas märkinud, et tema tervislik seisund on halvenenud ning tal on probleemid vererõhuga, peavalud ja pearinglus. Samuti märkis ta, et tema liigesed ja käed valutavad, liikumine on raskendatud, ta ei saa tõsta ega kanda raskusi, tema jalad on paistes, hingamine on raskendatud ning tal on probleemid mäluga. Kaebaja sõnul vajab ta järelevalvet ning abistajat söögi valmistamisel ja pesemisel.
16.SKA on 15.05.2019 otsuses nr P26O-2019-137638 (tl 25–25p) kaebajal puude raskusastme tuvastamata jätmisel viidanud asja otsustamisel kohaldatavatele normidele (seda küll paragrahvi, mitte lõike täpsusega) ning toonud ära menetluse käigus ekspertarsti poolt antud arvamuse. Ekspertarsti väitel on kaebaja varem põdenud südamelihaseinfarkti, kuid on sellest paranenud, ning kaasnevad haigused nagu kilpnäärme alatalitlus, epilepsia ja podagra on raviga kompenseeritud. SKA otsuses märgitakse küll sarnaselt ekspertarvamuses märgitule, et kaebaja terviseandmed ei kinnita igapäevategevustes kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadust, kuid selles ei ole lähemalt käsitletud kaebaja 02.04.2019 taotluses esitatud konkreetseid väiteid liikumise raskendatuse ja abistaja vajaduse kohta. Ka ekspertarsti hinnangus ei ole neile väidetele viidatud (tl 53).
17.Kohus leiab, et olukorras, kus kaebaja oli SKA-le esitatud puude raskusastme tuvastamise taotluses väitnud tal esinevat kõrvalabi ja järelevalve vajadust ning tal oli varem tuvastatud puue, oleks SKA-l tulnud tema väiteid põhjalikumalt analüüsida ning selgitada lähemalt, miks ei ole kaebajal võimalik puuet tuvastada. Soodustava haldusakti andmisest keelduva haldusakti adressaadile peab olema arusaadav, kuidas on selles toodud järeldusteni jõutud, ning seda hoolimata sellest, et puude raskusastme tuvastamise menetluse näol on üldjuhul tegemist üksnes dokumendipõhise hindamisega (vt ka Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p 18). Seega on kohtu hinnangul SKA 15.05.2019 otsus põhjendamispuudustega.
18.Kaebaja palus SKA 15.05.2019 otsusele esitatud vaides tema tegelikku olukorda enam süveneda ning lisas vaidele SKA 25.05.2016 otsuse ja alates 21.03.2019 kehtinud saatekirja kardioloogi vastuvõtule (tl 26–28). Sama ekspertarst, kes hindas kaebaja terviseandmeid kaebaja taotluse läbivaatamisel, jäi vaidemenetluses oma arvamuse juurde ning leidis muu hulgas, et kaebaja on terviseandmete alusel liikumisel iseseisev, hoolimata tal esinevatest liigesvaludest (tl 69–70). SKA 17.06.2019 vaideotsuses (tl 4–5p) on tervikuna ära toodud sama eksperthinnang, muu hulgas ekspertarsti väide, et taotleja vaidest ei selgu, milles seisnevad piirangud ja kõrvalabi vajadus. Kaebaja ei ole vaides tõepoolest selgelt välja toonud tal esinevaid terviseseisundist tulenevaid piiranguid ja kõrvalabi vajadust. Kohtu hinnangul võib aga see vaideotsuses tehtud viide kaebaja poolsete selgituste puudumisele anda tõestust sellest,
3-19-1370 et ka kaebaja taotluse hindamisel pole piisava põhjalikkusega võetud arvesse selles esitatud väiteid kaebajal esinevatest piirangutest ning abistamise ja järelevalve vajadusest (taotluse V osa, vt ka käesoleva otsuse p 15).
19.Kohus palus esitada SKA-l kohtule teisese eksperdiarvamuse ning arvamuse koostajal võtta muu hulgas arvesse kaebaja 02.04.2019 taotluses esitatud väiteid järelevalve ja abistamise vajadusest. SKA esitas kohtule ekspertarst-metoodiku Meris Tammiku 10.02.2020 hinnangu (tl 78–79). Nimetatud eksperthinnangus leitakse, et ekspertarsti Aune Tamme arvamus tugineb kogu terviseinfos sisalduvale ja tol ajahetkel kättesaadavale informatsioonile ning on antud korrektselt. Ekspertarst lükkab ümber kaebaja taotluses esitatud väited tal kõrvalabi vajadusest ning nõustub varem arvamuse andnud eksperdiga selles, et kaebaja terviseprobleemid on SKA 15.05.2019 otsuse tegemise aja seisuga kättesaadavate terviseandmete järgi kompenseeritud. Samas viitab ekspertarst 10.02.2020 hinnangus tervise infosüsteemi 03.07.2019 lisandunud epikriisile seoses kaebaja liikumisvõimega ning leiab lähtudes sellest epikriisist, et eksperthinnangu koostamise ajal (s.o 10.02.2020) saab kaebajal esinevaid piiranguid pidada mõõdukateks ning puude liigiks keskmist muud puuet koosmõjus kombineeritud põhjuste ja funktsioonihäiretega. Nimetatud epikriisist nähtub informatsioon kaebajal esinevatest tugevatest valudest põlveliigestes ning sellest, et kaebaja kasutab käimisel keppi ja abikaasa abi (tl 80).
20.Tervise infosüsteemi andmetest, mida SKA pidi arvestama kaebaja taotluse lahendamisel (tl 56–67), ei nähtu tõepoolest seda, et kaebaja oleks kasutanud käimisel keppi või abikaasa abi. Kohus leiab aga, et olukorras, kus kaebaja oli vajadust kõrvalabi järele oma taotluses kinnitanud, tal oli eelnevalt tuvastatud raske puue muu hulgas polüartroosi tõttu ning ta põdes podagrat, tuli vastustajal vähemalt kaebaja vaide läbivaatamisel tema taotluses toodud väiteid lähemalt uurida. Kohus nõustub SKA-ga, et puude raskusastme tuvastamise menetlus on dokumendipõhine, kuid andmete täpsustamata jätmine on põhjendatud ennekõike siis, kui tervise infosüsteemis on vajalikud andmed olemas ning need ei ole vastuolus isiku taotluses esitatud andmetega. Juhul, kui selleks on vajadus, peab ekspertarst andmeid taotlusel nimetatud arstidelt ja muudelt spetsialistidelt täpsustama (määruse nr 18 § 4 lg 3). Samuti tuleb SKA-l puude raskusastme tuvastamisel lähtuda mitte ainult arstiõppe läbinud isiku arvamusest, vaid vajaduse korral ka muudest asjasse puutuvatest andmetest (määruse nr 18 § 5 lg 1). Kohtul puudub praegusel juhul veendumus, et juhul, kui vastustaja oleks lähemalt uurinud kaebaja taotluses toodud väiteid ning kogunud juba taotluse läbivaatamisel kaebaja arstidelt lisaandmeid vastuolude kõrvaldamiseks, ei oleks vastustaja jõudnud juba siis samale järeldusele, millele jõudis ekspertarst oma 10.02.2020 arvamuses (s.o et kaebajal esineb keskmine puue kombineeritud põhjuste ja funktsioonihäirete kogumi tõttu). Riigikohus on rõhutanud, et haldusorgani uurimiskohustus on suurem juhul, kui eksperdiarvamuse andja hinnangul ei vasta taotleja terviseseisund meditsiiniliste andmete alusel taotleja enda hinnatud piirangu raskusastmele (Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p 21). Seega ei ole vastustaja kohtu hinnangul praegusel juhul järginud ka kohustust koguda vajadusel täiendavaid andmeid ja uurida asjas tähtsust omavaid asjaolusid.
21.Eelneva põhjal leiab kohus, et menetlusvead kaebaja puude raskusastme määramisel on sellised, millest tulenevalt on kohtul kahtlus nii SKA 15.05.2019 otsuse kui ka 17.06.2019 vaideotsuse lõppjärelduse õigsuses. Seetõttu rahuldab kohus kaebuse ja tühistab Sotsiaalkindlustusameti 15.05.2019 otsuse nr P26O-2019-137638 ja 17.06.2019 vaideotsuse nr 8-3/15547-2 ning kohustab Sotsiaalkindlustusametit kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama.
22.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna pooled ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ja kuludokumente
3-19-1370 esitanud, jäävad nende menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1). Kaebajale on kohtumenetluses antud menetlusabi tõlgikulude kandmiseks ning need kulud jäävad riigi kanda.
23.HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas otsuses enda algatusel kaebaja nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.