Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised Asja läbivaatamise vorm
3-19-1262 05.06.2020 Reelika Kitsing Dmitri Tsajuni kaebus Viru Vangla 16.05.2019 käskkirja nr 6-4/125-1 punktide 4 ja 5 tühistamiseks Kaebaja – Dmitri Tsajun Vastustaja – Viru Vangla Kirjalik menetlus
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.07.2020 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181). Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
3-19-1262 paigutati D. Tsajun ümber P-hoonesse. Intsidendi kohta on koostatud 16.05.2019 ettekanne nr 6-20/2260-1 (tl 35).
3-19-1262 nõustu, tuleb tal sellest kohut viivitamata teavitada. Kaebuse kohaselt ei ole kaebaja käskkirjaga nr 6-4/125-1 nõus ega tea, miks teda ametniku ähvardamises ja kambri lõhkumises süüdistatakse. Kuigi käskkirja kohaselt keelati kaebajale isiklike esemete kasutamine, on temalt ära võetud habemenoad ja nõud, mis kuuluvad vanglale.
3-19-1262 Kinnipeetavate suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise alused on sätestatud VangS § 69 lg-s 1. Sellest sättest tulenevalt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub VangS või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. VangS § 69 lg 2 järgi on täiendavate julgeolekuabinõudena lubatud rakendada kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist ning ohjeldusmeetmete kasutamist. Ohjeldusmeetmena on muu hulgas käsitatav käeraudade kasutamine (VangS § 701 lg 1 p 1).
3-19-1262 viima. Samuti olid vanglal piisavad alused kahtlustamaks, et kaebaja oli ähvardusele eelnevalt käitunud kambris agressiivselt ja lõhkunud tema kasutuses olnud küünarvarrekarguga vangla vara. Sellises olukorras oli teiste isikute ja vangla julgeoleku huvides kaebaja suhtes ohjeldusmeetmetena käeraudade kohaldamine põhjendatud. Asjaolude pinnalt ei saa pidada põhjendamatuks ka vangla hinnangut, et kaebaja võis jätkata kambrisisustuse lõhkumist ning selle vältimiseks oli asjakohane võtta kaebaja kambrist ära kõik isiklikud esemed, millega on võimalik vangla vara kahjustada.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.