lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-627/33

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 29.05.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-20-627/33
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
29.05.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1261
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

KOH TU MÄÄ RUS

Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi

Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tanel Saar, Maili Lokk 29.05.2020, Tartu 3-20-627 Vladimir Fartõgini esialgse õiguskaitse taotlus seoses Tartu Vanglas alates 16.03.2020 eriolukorra tõttu kohaldatavate piirangutega Tartu Vangla määruskaebus Tartu Halduskohtu 28.04.2020. a määruse resolutsiooni p 1 peale Taotleja – Vladimir Fartõgin Määruskaebuse esitaja – Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Tartu Vangla määruskaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 28.04.2020. a määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1.Tartu Vangla direktor otsustas 18.03.2020. a käskkirjaga nr 1-1/54 COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse pandeemilise leviku ja Vabariigi Valitsuse kehtestatud eriolukorraga seoses piirata kinnipeetavate vanglasisest ja -välist liikumis- ja suhtlemisvabadust, ära jätta kehakultuuriga tegelemise ja peatada kaupluse tegevuse. Piiranguid kohaldati tagasiulatuvalt alates 16.03.2020. Käskkirja põhjenduste kohaselt peab vanglateenistus riiklikus eriolukorras võtma kasutusele võimalikult tõhusad meetmed, mis aitavad kaitsta vanglas viibivate isikute tervist ja elu. Käskkiri nägi ette, et see kehtib kuni vajaduse ära langemiseni ning vangla hindab käskkirjaga kehtestatud abinõude jätkuva kohaldamise vajadust vähemalt iga kahe nädala tagant. Tartu Vangla direktor otsustas 31.03.2020. a käskkirjaga nr 1-1/57 jätkata 18.03.2020. a käskkirjaga nr 1-1/54 kehtestatud julgeolekuabinõude täitmist ja meetmete rakendamist.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tartu Vangla kinnipeetav Vladimir Fartõgin esitas 31.03.2020 Justiitsministeeriumile Tartu Vangla kaudu vaide Tartu Vangla direktori 18.03.2020. a käskkirja nr 1-1/54 ja 02.04.2020 vaide Tartu Vangla direktori 31.03.2020. a käskkirja nr 1-1/57 osaliselt kehtetuks tunnistamiseks.
3.V. Fartõgin esitas 06.04.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla direktori 18.03.2020. a käskkirja nr 1-1/54 ja 31.03.2020. a käskkirja nr 1-1/57 tühistamiseks osas, millega piirati kaebaja õigust jalutada, tegeleda värskes õhus erinevate tegevustega, tellida poest kaupu, saada kaupu isiklikuks tarbimiseks kätte ja helistada sugulasele. Lisaks palus kaebaja hüvitada talle tekitatud mittevaralise kahju. Kaebaja esitas koos kaebusega esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud käskkirjade kehtivuse peatamiseks ning vangla kohustamiseks lõpetada kaebuses kirjeldatud piirangud.
4.Tartu Halduskohus tagastas 13.04.2020. a määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole kinni pidanud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 5 ja lg-s 8 sätestatud kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
5.Tartu Halduskohus rahuldas 28.04.2020. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt ning kohustas Tartu Vanglat võimaldama alates 30.04.2020 taotlejale VangS § 55 lg-s 2 ette nähtud jalutuskäike värskes õhus vähemalt üks tund päevas.
6.Tartu Vangla esitas 13.05.2020 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse. Vangla vaidlustas halduskohtu 28.04.2020. a määruse osas, milles halduskohus rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse (resolutsiooni p 1) ning palub selles osas määruse tühistada. Halduskohtu määrus ei vasta HMKS § 249 lg-tes 1 ja 3 sätestatud tingimusetele. Määruses puuduvad sisulised põhjendused selle kohta, et taotlejal on esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus ning kohaldamata jätmisel saabuvad korvamatud tagajärjed või piirangutest tekkivad kannatused ületavad mõistlikkuse piiri. Taotleja ei toonud välja ühtegi objektiivset asjaolu, millest nähtuks, et jalutamise võimaluse puudumine on tema vaimsele ja füüsilisele tervisele negatiivset mõju avaldanud või on seda kohe avaldamas ning halduskohus ei pidanud selle asjaolu väljaselgitamist vajalikuks. Kuna vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudus, tulnuks taotlus jätta ka selles osas rahuldamata. Enne esialgse õiguskaitse kohaldamist ei pidanud halduskohus vajalikuks Tartu Vanglalt arvamust küsida, kuigi oleks seda tehes saanud teada, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudub vajadus ka seetõttu, et vangla otsustas jalutuskäigule saatmise piirangu juba lõpetada. Määruses puuduvad selgitused, miks ei ole taotluse lahendamisel arvesse võetud avalikku huvi. Piirangud on seatud olukorras, kus tuli kaaluda, millised abinõud tagavad vangla tingimusi arvestades kõige paremini kõigi vanglas viibivate isikute elu ja tervise kaitse. Ka kohtupraktikas on kinnitatud, et praegusel juhul on ülekaalukas avalik huvi selle vastu, et viiruse levikut igati takistada ja inimeste massilist haigestumist vältida.
7.Taotleja leiab määruskaebuse kohta esitatud vastuses, et määruskaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Tartu Vangla haldusaktid, millega keelati jalutuskäigud värskes õhus minimaalselt üks tund päevas alates 18.03.2020 kuni 28.04.2020, ei ole kooskõlas kehtiva õigusega. Jalutuskäigu võimaldamise piirangud ei ole piisaval määral põhjendatud ja rikuvad taotleja õigusi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Vangla määruskaebus tuleb tagastada. Halduskohtu vaidlustatud määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse tuleb aga asjaolude muutumise tõttu tühistada.
9.Tartu Halduskohus kohaldas 28.04.2020. a määrusega esialgset õiguskaitset ning kohustas Tartu Vanglat võimaldama alates 30.04.2020 taotlejale VangS § 55 lg-s 2 ette nähtud jalutuskäike värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Tartu Vangla esitas ringkonnakohtule

täiendava tõendina Tartu Vangla direktori 27.04.2020. a käskkirja nr 1-1/65, millega lõpetati jalutuskäikudele saatmise piirangud alates 29.04.2020, välja arvatud karantiinis või isolatsioonis olevatele vangidele. Seega andis Tartu Vangla päev enne halduskohtu vaidlustatud määruse tegemist välja käskkirja, millega lõpetati jalutuskäikudele saatmise piirangud alates 29.04.2020. Halduskohus tegi viidatud käskkirja kohta teavet omamata 28.04.2020 määruse, millega nägi ette esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise kohustuse alates 30.04.2020, s.o vangla 27.04.2020. a käskkirjas märgitud piirangute lõppemisele järgnevast päevast. Eeltoodust tuleneb, et halduskohtu määratud esialgse õiguskaitse kohaldamise kohustuse tekkimise päevaks oli V. Fartõgini esialgse õiguskaitse vajadus jalutuskäikudele saatmise piirangute lõpetamise tulemusena tegelikult juba ära langenud.

10.HKMS § 203 lg 2 järgi kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui HKMS 19. peatükist ei tulene teisiti. HKMS § 187 lg 3 p 6 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebus, kui apellandil ei ole apellatsioonkaebuse esitamise õigust või kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada tema õigusi või kohustusi. Eeltoodust tuleneb, et kui määruskaebuse lahendamisel tehtav kohtulahend ei saa muutunud asjaolude tõttu menetlusosalise õigusi või kohustusi enam mõjutada, siis puudub vajadus määruskaebuse sisuliseks läbivaatamiseks ja selle võib HKMS § 187 lg 3 p 6 alusel tagastada.
11.Praegusel juhul on tegemist sellise olukorraga. Pärast jalutuskäikudele saatmise piirangu lõpetamist Tartu Vangla 27.04.2020. a käskkirjaga nr 1-1/65 ei reguleeri varasemad käskkirjad enam vangla tegevust taotleja jalutuskäikudele lubamisel. Sellest tulenevalt on lõppenud ka määruskaebusega vaidlustatud halduskohtu määruse ja selle määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu mõju. Seega ei tooks määruskaebuse rahuldamine kaasa vangla vabanemist kinnipeetava jalutuskäikudele saatmise kohustusest. Tagasiulatuv hinnang sellele, kuidas halduskohus lahendas esialgse õiguskaitse taotluse, ei puuduta määruskaebuse esitaja kohustusi. Kuivõrd muutunud asjaolude tõttu ei saa ringkonnakohtu lahend määruskaebuse esitaja õigusi ja kohustusi mõjutada, siis on sellega täidetud HKMS § 187 lg 3 p-s 6 nimetatud tingimus ning määruskaebus tuleb tagastada.
12.Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise eesmärk on tagada kaebaja õiguste kaitse põhiasja lahendamise ajaks. Erandina on lubatud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ka vaidemenetluse ajal, s.o enne halduskohtusse kaebuse esitamist (HKMS § 249 lg 2). HKMS § 249 lg 4 kohaselt kehtib vaidemenetluse käigus tehtud esialgse õiguskaitse määrus kuni vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata ning kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni, kui vaide esemes olevas nõudes esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus. Praegusel juhul on esialgse õiguskaitse taotlus esitatud vaidemenetluse ajal, mis tähendab, et seaduse kohaselt kehtib halduskohtu kohaldatud esialgne õiguskaitse halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni või kaebuse esitamise korral lõpplahendi jõustumiseni.
13.Vahetult enne halduskohtu vaidlustatud määruse tegemist muutunud asjaolusid arvestades ei ole esialgse õiguskaitse kehtima jäämine praegusel juhul enam millegagi põhjendatud ja see tuleb tühistada. HKMS § 253 lg 1 järgi võib kohus menetlusosalise taotluse alusel või omal algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta. HKMS § 253 lg 3 näeb ette, et kohus tühistab esialgse õiguskaitse kohtuotsusega, kui kaebus jääb rahuldamata, ja määrusega, kui kaebus või vaie tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab esialgse õiguskaitse ka siis, kui esialgse

õiguskaitse kohaldamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsuse või menetlust lõpetava määrusega.

14.Kuna ringkonnakohus tagastab määruskaebuse ning tegemist on menetlust lõpetava määrusega, siis tühistab ringkonnakohus praeguses asjas muutunud ajaolusid arvestades halduskohtu poolt 28.04.2020. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium