Vladimir Fartõgini kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus seoses Tartu Vanglas alates 16.03.2020 eriolukorra tõttu kohaldatavate piirangutega
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 13.04.2020. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Vladimir Fartõgini määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Määruskaebuse esitaja Vladimir Fartõgin
RESOLUTSIOON
1.Tagastada määruskaebus Tartu Halduskohtu 13.04.2020. a määruse resolutsiooni p 1 peale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 2 alusel.
2.Tagastada määruskaebus Tartu Halduskohtu 13.04.2020. a määruse resolutsiooni p 4 peale HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav.
1.Tartu Vangla direktor otsustas 18.03.2020. a käskkirjaga nr 1-1/54: 1) piirata kinnipeetava vanglasisest ja -välist liikumis- ja suhtlemisvabadust järgmiselt: lukustada kõik kinnise vangla eluosakonnad; lõpetada kõik kinnipeetavate saatmised, sh saatmised jalutuskäigule, ja osakonna sisesed saatmised, mis ei ole hädavajalikud vangla igapäevaseks toimimiseks või vältimatu tervishoiuteenuse osutamiseks; peatada Tartu Vangla direktori 11.02.2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ kinnitatud päevakavajärgsed tegevused; peatada avavanglaosakonna poolt vangistusseaduse (VangS) § 22 alusel antud load liikuda väljaspool vangla territooriumi; helistamine võimaldatakse vastavalt taotlustele ning üksuse poolt teada antavale töökorraldusele; 2) ära jätta kehakultuuriga tegelemine, mis seisneb spordisaali ja spordiväljakute, sh osakonnas paikneva trenažööri kasutamises, kuna sinna saatmisel ei ole tagatud kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine ega välistatud võimalik nakkusoht;
3) peatada kaupluse tegevus, tagada kinnipeetava taotluse alusel hädavajalikud hügieeni- ja kirjatarbed ning võimaldada kõneaja laadimine telefonikaardile taotluse alusel kinnipeetava isiklike vahendite arvelt; 4) punktides 1-3 sätestatud julgeolekuabinõusid kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 16.03.2020; 5) käskkirja kehtivuse ajal jätta kambrite raadio, elekter ja kaabeltelevisioon sisselülitatuks ööpäevaringselt ning tagada vangidele lisatoitlustamine iga päev; 6) käskkiri kehtib kuni vajaduse ära langemiseni ning vangla hindab käskkirjaga kehtestatud abinõude jätkuva kohaldamise vajadust vähemalt iga kahe nädala tagant.
2.Tartu Vangla direktor otsustas 31.03.2020. a käskkirjaga nr 1-1/57 jätkata 18.03.2020. a käskkirja nr 1-1/54 p-des 1-3 kehtestatud julgeolekuabinõude täitmist ja meetmete rakendamist kuni vajaduse ära langemiseni ning viimati nimetatud käskkirja p-s 5 kehtestatud leevendusmeetmete täitmist. Käskkiri kehtib kuni vajaduse ära langemiseni ning vangla hindab kehtestatud abinõude jätkuva kohaldamise vajadust vähemalt iga kahe nädala tagant.
3.Määruskaebuse esitaja esitas 31.03.2020 Justiitsministeeriumile Tartu Vangla kaudu vaide Tartu Vangla direktori 18.03.2020. a käskkirja nr 1-1/54 ja 02.04.2020 vaide Tartu Vangla direktori 31.03.2020. a käskkirja nr 1-1/57 osaliselt kehtetuks tunnistamiseks.
4.Määruskaebuse esitaja esitas 06.04.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla direktori 18.03.2020. a käskkirja nr 1-1/54 ja 31.03.2020. a käskkirja nr 1-1/57 tühistamiseks osas, millega piirati määruskaebuse esitaja õigust jalutada, tegeleda värskes õhus erinevate tegevustega, tellida poest kaupu, saada kaupu isiklikuks tarbimiseks kätte ja helistada sugulasele. Lisaks palus määruskaebuse esitaja hüvitada talle tekitatud mittevaraline kahju. Koos kaebusega esitas määruskaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud käskkirjade kehtivuse peatamiseks ning vangla kohustamiseks lõpetada kaebuses kirjeldatud piirangud ning riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse.
5.Tartu Halduskohus tagastas 13.04.2020. a määrusega määruskaebuse esitaja kaebuse (resolutsiooni p 1) ja jättis läbi vaatamata taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks (resolutsiooni p 2). Lisaks jättis halduskohus rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks (resolutsiooni p 4), jättis esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning andis määruskaebuse esitajale riigilõivu tasumiseks summas 15 eurot tähtaja 5 päeva kohtumääruse resolutsiooni p 4 jõustumisest arvates (resolutsiooni p 5). a) Halduskohus tagastas tühistamisnõuded ja hüvitamisnõude halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna määruskaebuse esitaja ei ole kinni pidanud vastavalt VangS § 11 lg-s 5 ja lg-s 8 sätestatud kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Määruskaebuse esitaja oli õigesti esitanud vaided Tartu Vangla 18.03.2020. a käskkirja nr 1-1/54 ja 31.03.2020. a käskkirja nr 1-1/57 peale Justiitsministeeriumile Tartu Vangla kaudu, kuid halduskohtu määruse tegemise aja seisuga ei olnud vangla vaideid Justiitsministeeriumile lahendamiseks veel edastanud ning Justiitsministeerium ei olnud määruskaebuse esitaja vaideid lahendanud. Samuti ei olnud möödunud vaiete lahendamise tähtaeg (VangS § 11 lg 7). Halduskohtu määruse tegemise aja seisuga ei olnud määruskaebuse esitaja esitanud vanglale kaebuse asjaoludega seonduvat kahju hüvitamise taotlust. Seega ei olnud määruskaebuse esitaja tühistamisnõuete ega hüvitamisnõude osas läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust ning kaebus oli esitatud ennatlikult. b) Halduskohus jättis määruskaebuse esitaja taotluse esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata, sest HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei ole määruskaebuse esitajale menetlusabi andmine lubatud, kuna menetluskulud (riigilõiv esialgse
õiguskaitse taotluselt 15 eurot) ei ületa määruskaebuse esitaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Määruskaebuse esitaja esitas 26.04.2020 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 13.04.2020 määruse peale. Määruskaebuse esitaja leiab, et kaebuse tagastamiseks puudus alus. Tartu Vangla edastas 13.04.2020 määruskaebuse esitaja vaided Justiitsministeeriumile, millega viidi lõpule kohustuslik kohtueelne menetlus tühistamisnõuete osas. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude aluseks olid määruskaebuse esitaja hingelised ja füüsilised kannatused, mis tekkisid sellest, et määruskaebuse esitajalt võeti ära õigus jalutada, tegeleda erinevate tegevustega värskes õhus. Määruskaebuse esitaja märkis, et kohtupraktikas on kinnipeetava õigust jalutuskäigule värskes õhus nimetatud inimväärikust tagavaks vangistuse tingimuseks. Ebaseaduslik oli jätta rahuldamata määruskaebuse esitaja taotlus esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks, sest see takistab esialgse õiguskaitse taotluse kiiremat lahendamist. Määruskaebuse esitaja palus läbi vaadata menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel halduskohtusse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.HKMS § 2 lg 4 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kõigepealt selgitab ringkonnakohus, et määruskaebemenetluse raames puudub ringkonnakohtul kaebuse menetlusse võtmisel riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse lahendamise pädevus. HKMS § 120 järgi teeb toiminguid kaebuse menetlusse võtmisel kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, seega halduskohus. Ringkonnakohus leiab HKMS § 2 lg-le 4 tuginedes, et määruskaebuse esitaja taotleb: - halduskohtu 13.04.2020. a. määruse resolutsiooni p 1 tühistamist, millega halduskohus tagastas määruskaebuse esitaja kaebuse; - halduskohtu 13.04.2020. a määruse resolutsiooni p 4 tühistamist, millega halduskohus jättis rahuldamata märuskaebuse esitaja taotluse esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
8.HKMS § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
9.Määruskaebus halduskohtu 13.04.2020. a määruse resolutsiooni p 1 peale, kuulub tagastamisele HKMS § 207 lg 2 alusel. HKMS § 207 lg 2 alusel võib ringkonnakohus määruskaebuse lisaks HKMS § 187 lg-s 3 sätestatule määrusega tagastada juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. Halduskohus tagastas 13.04.2020. a määruse resolutsiooni p 1 kohaselt määruskaebuse esitaja kaebuse Tartu Vangla 18.03.2020. a käskkirja nr 1-1/54 ja 31.03.2020. a käskkirja nr 1-1/57 tühistamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks. Halduskohus märkis tagastamise põhjenduses, et nimetatud nõuete osas ei olnud kinni peetud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et 13.04.2020. a määruse resolutsiooni punktiga 1 tagastatud nõuded olid esitatud ennatlikult, kuna määruskaebuse esitaja ei ole enne kaebuse esitamist läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust.
10.Määruskaebuse esitaja selgitab määruskaebuses, et kohustuslik kohtueelne menetlus tühistamisnõuetes viidi lõpule 13.04.2020, mil Tartu Vangla edastas määruskaebuse esitaja vaided Tartu Vangla direktori 18.03.2020. a käskkirja nr 1-1/54 ja 31-03.2020. a käskkirja nr 1-1/57 tühistamiseks Justiitsministeeriumile. Määruskaebuse esitaja arusaama kohaselt lõppes VangS § 11 lg 8 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 84 lg-st 1 tulenev 10-päevane vaide läbivaatamise tähtaeg 23.04.2020 ning kuna Justiitsministeerium vaide läbivaatamise tähtaega HMS § 84 lg 2 alusel ei pikendanud, siis tuleks lugeda kohustuslik kohtueelne menetlus tühistamisnõude osas läbituks. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuse esitaja arusaam on ekslik ning selgitab järgmist. Kinnipeetava tühistamisnõuete lahendamiseks on kohustuslik vaidemenetlus ette nähtud VangS § 11 lg-s 5, mille kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kuna vaidlusalused käskkirjad on vangla direktori haldusaktid, peab vaided VangS § 11 lg-st 41 tulenevalt läbi vaatama Justiitsministeerium. Määruskaebuse esitaja esitas vaided õigesti Justiitsministeeriumile Tartu Vangla kaudu. Vaiete lahendamise tähtaeg on sätestatud VangS § 11 lg-s 7, mille kohaselt vaie lahendatakse 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. Asjakohane ei ole viide HMS § 84 lg-le 1, kuna käesoleval juhul on määruskaebuse esitaja kinnipeetav ning seetõttu kuulub kohaldamisele VangS § 11 lg 7. Halduskohus tegi vaidlustatud määruse 13.04.2020 ning sama kuupäeva seisuga ei olnud Justiitsministeeriumile vaideid veel edastatud, seega ei olnud vaide lahendamiseks antud 30 päevane tähtaeg veel alanud. Kuivõrd määruskaebuse esitaja esitas kaebuse tühistamisnõuetes enne kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist, tagastas halduskohus kaebuse õigesti.
11.Määruskaebuse esitaja märgib määruskaebuses, et mittevaralise kahju hüvitamise nõude aluseks olid määruskaebuse esitaja hingelised ja füüsilised kannatused, mis tekkisid sellest, et määruskaebuse esitajalt võeti ära õigus jalutada, tegeleda erinevate tegevustega värskes õhus. Ringkonnakohus märgib, et need väited ei muuda asjaolu, et läbimata on kahju hüvitamise nõude lahendamiseks VangS § 11 lg-s 8 sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus, kuna määruskaebuse esitaja ei ole esitanud vanglale kaebuse asjaoludega seonduvat kahju hüvitamise taotlust.
12.Arvestades asjaolu, et määruskaebuse esitaja ei ole vaidlusaluste nõuete osas läbinud kohustuslikku kohtueelset vaidemenetlust, on määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselgelt vähene. Eelnevast tulenevalt kuulub määruskaebus halduskohtu 13.04.2020. a määruse resolutsiooni p 1 peale tagastamisele HKMS § 207 lg 2 alusel. Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
13.Halduskohus jättis määruse resolutsiooni p 4 kohaselt määruskaebuse esitaja taotluse esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata, sest esialgse õiguskaitse taotluselt tasumisele kuuluv riigilõiv 15 eurot ei ületa kaebaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 13.04.2020. a määruse resolutsiooni p 4 peale tuleb tagastada HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.