5.Jätta Vladimir Fartõgini esialgse õiguskaitse taotlus käiguta ning anda kaebajale riigilõivu summas 15 eurot tasumiseks tähtaeg 5 päeva käesoleva kohtumääruse resolutsiooni p 4 jõustumisest arvates.
6.Kohustada kaebajat pärast riigilõivu tasumist esitama kohtule viivitamatult riigilõivu tasumist tõendav dokument või andmed riigilõivu tasumise kohta.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 119 lg 1 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla direktor otsustas 18. märtsi 2020. a käskkirjaga nr 1-1/54:
1.piirata kinnipeetava vanglasisest ja -välist liikumis- ja suhtlemisvabadust järgmiselt: lukustada kõik kinnise vangla eluosakonnad; lõpetada kõik kinnipeetavate saatmised, sh saatmised jalutuskäigule, ja osakonna sisesed saatmised, mis ei ole hädavajalikud vangla igapäevaseks toimimiseks või vältimatu tervishoiuteenuse osutamiseks; peatada Tartu Vangla direktori 11. veebruari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ kinnitatud päevakavajärgsed tegevused; peatada
3-20-627
avavanglaosakonna poolt vangistusseaduse (VangS) § 22 alusel antud load liikuda väljaspool vangla territooriumi; helistamine võimaldatakse vastavalt taotlustele ning üksuse poolt teada antavale töökorraldusele; ära jätta kehakultuuriga tegelemine, mis seisneb spordisaali ja spordiväljakute, sh osakonnas paikneva trenažööri kasutamises, kuna sinna saatmisel ei ole tagatud kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine ega välistatud võimalik nakkusoht; peatada kaupluse tegevus, tagada kinnipeetava taotluse alusel hädavajalikud hügieenija kirjatarbed ning võimaldada kõneaja laadimine telefonikaardile taotluse alusel kinnipeetava isiklike vahendite arvelt; punktides 1-3 sätestatud julgeolekuabinõusid kohaldatakse tagasiulatuvalt alates
16.märtsist 2020; käskkirja kehtivuse ajal jätta kambrite raadio, elekter ja kaabeltelevisioon sisselülitatuks ööpäevaringselt ning tagada vangidele lisatoitlustamine iga päev; käskkiri kehtib kuni vajaduse ära langemiseni ning vangla hindab käskkirjaga kehtestatud abinõude jätkuva kohaldamise vajadust vähemalt iga kahe nädala tagant.
2.Tartu Vangla direktor otsustas 31. märtsi 2020. a käskkirjaga nr 1-1/57 jätkata 18. märtsi 2020. a käskkirja nr 1-1/54 p-des 1-3 kehtestatud julgeolekuabinõude täitmist ja meetmete rakendamist kuni vajaduse ära langemiseni ning viimati nimetatud käskkirja p-s 5 kehtestatud leevendusmeetmete täitmist. Käskkiri kehtib kuni vajaduse ära langemiseni ning vangla hindab kehtestatud abinõude jätkuva kohaldamise vajadust vähemalt iga kahe nädala tagant.
3.Vladimir Fartõgin (kaebaja) esitas Justiitsministeeriumile Tartu Vangla kaudu 31. märtsil 2020 vaide Tartu Vangla direktori 18. märtsi 2020. a käskkirja nr 1-1/54 ja 2. aprillil 2020 vaide Tartu Vangla direktori 31. märtsi 2020. a käskkirja nr 1-1/57 osaliselt kehtetuks tunnistamiseks.
4.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule 6. aprillil 2020 kaebuse Tartu Vangla direktori
18.märtsi 2020. a käskkirja nr 1-1/54 ja 31. märtsi 2020. a käskkirja nr 1-1/57 tühistamiseks osas, millega on piiratud kaebaja õigust jalutada, tegeleda värskes õhus erinevate tegevustega, tellida poest kaupu, saada kaupu isiklikuks tarbimiseks kätte ja helistada sugulasele. Lisaks palub kaebaja hüvitada talle tekitatud mittevaraline kahju. Kaebusele on lisatud esialgse õiguskaitse taotlus osaliselt vaidlustatud käskkirjade kehtivuse peatamiseks ning vangla kohustamiseks lõpetada kaebuses kirjeldatud piirangud. Samuti on kaebusele lisatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus.
5.Tartu Vangla esitas kohtule 13. aprillil 2020 vastuse kohtunõudele, milles teatab, et vangla ei ole kaebaja vaideid veel Justiitsministeeriumile edastanud ning seega ei ole neid veel lahendatud. Samuti ei ole kaebaja esitanud vanglale kahju hüvitamise taotlust seoses kohaldatud piirangutega.
6.Justiitsministeerium esitas kohtule 13. aprillil 2020 vastuse kohtunõudele, milles teatab, et Justiitsministeeriumis ei ole registreeritud kaebuse asjaoludega seonduvaid kaebaja vaideid ega kahju hüvitamise taotlusi.
KOHTU SEISUKOHT
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja nõuab
3-20-627 HKMS § 37 lg 2 p-de 1 ja 4 alusel Tartu Vangla 18. märtsi 2020. a käskkirja nr 1-1/54 ja
31.märtsi 2020. a käskkirja nr 1-1/57 tühistamist ning mittevaralise kahju hüvitamist. Kuigi kaebaja märgib, et nõuab kahju hüvitamist nii Tartu Vanglalt kui ka Justiitsministeeriumilt, mõistab kohus, et nõue on esitatud Tartu Vangla vastu. Kaebaja hinnangul tekitati talle kahju piirangute kohaldamisega, kuid Justiitsministeerium ei ole kaebaja suhtes mingeid piiranguid kohaldanud. Kaebaja suhtes on alates 16. märtsist 2020 piiranguid kohaldanud Tartu Vangla ning üksnes vangla saab olla kaebajale kahju tekitanud haldusorgan. Samuti on kaebaja esitanud esialgse õiguskaitse taotluse ning riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse.
8.Kohus otsustab esmalt kaebuse tagastamise (I) ning jätab seejärel kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta (II). I
9.Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.
10.Kaebaja tühistamisnõuete lahendamiseks on kohustuslik vaidemenetlus ette nähtud VangS § 11 lg-s 5, mille kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Kuna vaidlusalused käskkirjad on vangla direktori haldusaktid, peab vaided VangS § 11 lg-st 41 tulenevalt läbi vaatama Justiitsministeerium. Kaebaja on õigesti vaided Tartu Vangla 18. märtsi 2020. a käskkirja nr 1-1/54 ja 31. märtsi 2020. a käskkirja nr 1-1/57 peale haldusmenetluse seaduse § 73 lg-st 1 juhindudes esitanud Justiitsministeeriumile Tartu Vangla kaudu, kuid vangla ei ole vaideid veel Justiitsministeeriumile lahendamiseks edastanud ning Justiitsministeerium ei ole kaebaja vaideid lahendanud. Samuti ei ole möödunud vaiete lahendamise tähtaeg (VangS § 11 lg 7). Seega ei ole kaebaja tühistamisnõude osas kohustuslikku kohtueelset menetlust veel läbinud ning kaebus on esitatud ennatlikult.
11.Kohustuslik kohtueelne menetlus hüvitamisnõude lahendamiseks on ette nähtud VangS § 11 lg-s 8, mille kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Tartu Vangla teatel ei ole kaebaja vanglale kaebuse asjaoludega seonduvat kahju hüvitamise taotlust esitanud. Seega ei ole kaebaja ka hüvitamisnõude osas kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud.
12.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Vladimir Fartõgini kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
3-20-627
13.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab taotluse läbi vaatamata. II
14.Kuigi kohus tagastab kaebuse, ei ole välistatud kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse menetlemine. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada ka vaidemenetluse ajal.
15.HKMS § 55 lg 1 kohaselt kui menetlusosalise esitatud avaldus ei vasta vormi- või sisunõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, jätab kohus avalduse käiguta ja määrab menetlusosalisele tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
16.Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Kaebaja on riigilõivu tasumisest vabastamiseks esitanud menetlusabi taotluse. Kohus võtab menetlusabi taotluse lahendamiseks haldusasja materjalide juurde HKMS § 62 lg 2 alusel väljavõtte kaebaja vanglasisesest vabakasutuskontost ajavahemiku 6. detsember 2019 kuni 5. aprill 2020 kohta.
17.HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. HKMS § 111 lg 1 sätestab, et menetlusabi antakse juhul, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed, ülalpidamiskohustuse täitmiseks ettenähtud summa, mõistlikud kulutused eluasemele, transpordile ning muud vältimatud kulutused, kusjuures muud vältimatud kulutused võib maha arvata igakuiselt kuni 75 protsendi ulatuses töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäärast.
18.Kinnipeetava maksejõulisuse hindamisel tuleb sissetulekuna arvestada laekumisi vanglasisesele isikuarvele, sh lähedaste ühekordseid kandeid kinnipeetava kontole, ning taotleja sissetulekust tuleb maha arvata rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi kinni peetavad summad, samuti elektriseadmete kasutamise kulud. Lisaks tuleb maha arvata muud igakuised vältimatud kulutused, mille suuruseks võib eeldada ca 5% töötasu alammäärast (Riigikohtu halduskolleegiumi 12. märtsi 2012. a määrus asjas nr 3-7-1-61-12; üldkogu 12. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15).
19.Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018. a määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt oli 2019. a töötasu alammäär 540 eurot ja 19. detsembri 2019. a määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on 2020. a töötasu alammäär 584 eurot ning 5% on vastavalt 27 eurot ja 29,2 eurot. Seega võib eeldada, et kaebaja vältimatud kulud olid arvestataval ajavahemikul kokku 114,6 eurot (27+29,2+29,2+29,2).
20.Kaebaja vanglasisese vabakasutuskonto väljavõttest nähtub, et kaebaja taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu (6. detsember 2019 kuni 5. aprill 2020) sissetulek oli 394,13 eurot, millest
3-20-627 kuulub mahaarvamisele 245,57 eurot (s.o kinnipidamised nõuete- ja vabanemisfondi), ja vältimatud kulud 114,6 eurot. Seega on kaebaja laekumiste ja mahaarvamiste pinnalt arvestatud kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 16,98 eurot, s.o (394,13-245,57-114,6)÷4×2. Kaebaja konto lõppjääk oli 5. aprilli 2020 seisuga 32,42 eurot. Kuna menetluskulud (esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõiv 15 eurot) ei ületa kaebaja kahekordset keskmise ühe kuu sissetulekut, ei ole kaebajale HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt menetlusabi andmine lubatud ning kohus jätab kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse rahuldamata.
21.Tuginedes eeltoodule tuleb kaebajal tasuda esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõiv summas
eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-s, nr EE571010220229377229 AS-s SEB Pank, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-s või nr EE567700771003819792 AS-s LHV Pank. Maksekorraldusele tuleb juurde märkida viitenumber 99920100003551 ning selgitusse kaebaja nimi ja haldusasja number 3-20-627. Pärast riigilõivu tasumist tuleb kohtule esitada riigilõivu tasumist tõendav dokument või andmed riigilõivu tasumise kohta, et kohus saaks laekumist kontrollida.
22.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus HKMS § 55 lg 1 alusel esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning annab kaebajale riigilõivu summas 15 eurot tasumiseks tähtaja viis päeva käesoleva kohtumääruse resolutsiooni p 4 jõustumisest arvates. Kui kaebaja jätab riigilõivu tähtajaks tasumata, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.