Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene, Madis Ernits 28.05.2020, Tartu 3-18-1422 OÜ Tühikargaja kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 14.05.2018. a otsuse nr 12-6/18/466 osaliseks tühistamiseks ja PRIA kohustamiseks Tartu Halduskohtu 31.01.2019. a otsus OÜ Tühikargaja apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant OÜ Tühikargaja Esindaja Henno Nurmsalu Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA)
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde PRIA esitatud ilma aastaarvuta „Põllumajanduskultuuride loetelu“ (12 lk).
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31.01.2019. a otsus muutmata.
3.Jätta kaebaja apellatsiooniastme menetluskulu kaebaja enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 29.06.2020 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.2016. aasta eest maksis PRIA OÜ-le Tühikargaja pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse nr 110161101600 alusel põldude nr 401 ja 110-1 eest pindalatoetust lähtudes ravim- ja maitsetaimede ühikumääragrupist, kuna kaebaja deklareeris nimetatud põldudel kasvava kultuurina „sigur, harilik“. Maaeluministri 30.04.2015. a määruse nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus” (määrus nr 53) lisa „Ravim- ja maitsetaimede loetelu“ rea 99 kohaselt kuulus harilik sigur (Cichorium intybus) ravim- ja maitsetaimede loetelusse.
2.28.04.2017 jõustunud määruse nr 53 lisa muudatuse kohaselt harilik sigur enam ravim- ja maitsetaimede loetelusse ei kuulu.
3.OÜ Tühikargaja esitas 22.05.2017 PRIA-le pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse nr 110171111590, milles taotles mahepõllumajandusega jätkamise toetust põldudele nr 401 ja 110-1. Põldudel kasvatatava põllumajanduskultuurina deklareeris kaebaja „muu köögivili: sigur, valge ristiku allakülviga“.
4.PRIA viis 19.-21.07.2017 OÜ Tühikargaja põllumajanduslikus majapidamises läbi kohapealse kontrolli (kontrollaruanne nr 170095). Kontroll-lehel oli põllu nr 401 kohta märgitud: „Eestleitud kultuur harilik sigur valge ristiku allakülviga. Mõlemad kultuurid külvatud 10.06.2015 (kontrollitud põlluraamatust). Ristik tihe ja õitsev. Põllul ei ole karjatamise jälgi. Gps-ga mõõdetud metsatuka ja kraavi äärest, ülejäänud osas teostatud visuaalne vaatlus.“ Kontroll-lehel oli põldude nr 110-1 ja 110-2 kohta märgitud: „Eestleitud kultuur harilik sigur valge ristiku allakülviga. Mõlemad kultuurid külvatud 07.06.2016 (kontrollitud põlluraamatust). Ristik tihe ja õitsev. Põld mõõdetud kultuuri piiri mööda. Massiivipiiri muudetud põllusaare juurest. Tehtud lahustükk rohumaatükist. Põllul karjatamise jälgi ei ole. Tehtud fotod.“
5.Põllumajandusamet (PMA) viis 06.09.2017 OÜ Tühikargaja põllumajanduslikus majapidamises läbi kohapealse kontrolli (kontrolliprotokoll nr KP_1719287) ja märkis lahtrisse „Tuvastatud asjaolud“: „Ettevõttes loomad puuduvad. Kasvatatav kultuur muudetud sigurist harilikuks siguriks. Vastab nõuetele.“
6.PRIA jättis taotluse 19.02.2018. a otsusega nr 12-6/18/314 rahuldamata. Kaebaja esitas selle otsuse peale 22.03.2018 vaide. PRIA pikendas vaideotsuse tegemise tähtaega kuni 22.05.2018.
7.PRIA tunnistas 14.05.2018. a otsusega nr 12-6/18/466 kehtetuks 19.02.2018. a otsuse nr 12-6/18/314 (resolutsiooni p 1), jättis rahuldamata taotleja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse taotluse (resolutsiooni p 2), lõpetas ennetähtaegselt taotleja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse kohustuse (resolutsiooni p 3), nõudis taotlejalt tagasi alusetult saadud põllumajandusega jätkamise toetuse (Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 111 lg 1 alusel) (resolutsiooni p 4), kohustas taotlejat maksma tagasinõutav toetusraha tagasi 60 kalendripäeva jooksul alates otsuse tegemise päevast (resolutsiooni p 5), tasaarvestas tagasi maksmata toetusraha mistahes PRIA makstava toetusmaksega, millele taotlejal tekib õigus seoses PRIA-le esitatud toetustaotlustega alates 14.05.2018 otsuse tegemisest (resolutsiooni p 6), viitas seadusest tulenevale viivise tasumise kohustusele ja sundtäitmise andmise võimalusele (resolutsiooni p-d 7 ja 8). Otsuse põhjendustes märkis PRIA muuhulgas, et toetuse taotlemise, toetuse saamiseks sätestatud nõuetele vastavuse kindlaks määramise ja toetuse vähendamise alused on sätestatud lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17.12.2013. a määrusega (EL) nr 1306/2013 (määrus nr 1306/2013), komisjoni delegeeritud 11.03.2014. a määrusega (EL) nr 640/2014 (määrus nr 640/2014), komisjoni 17.07.2014. a rakendusmäärusega (EL) nr 809/2014 (rakendusmäärus nr 809/2014) ja maaeluministri 19.01.2017. a määrusega nr 8 „2017. aastal „Eesti maaelu arengukava 2007-2013“ ja „Eesti maaelu arengukava 2014-2020“ alusel antavad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika kohased maaelu arengu toetused“ ning põllumajandusministri 14.01.2015. a määrusega nr 4 „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded“. Samuti märkis PRIA, et kohustuslikud majandamisnõuded on avaldatud ELÜPS § 32 lg 2 kohaselt PRIA veebilehel.
8.Kaebaja esitas PRIA 14.05.2018. a otsuse peale vaide, mille PRIA jättis 18.06.2018. a vaideotsusega nr 12-4/18/110-1 rahuldamata. PRIA esitas vaideotsuses kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) Põldudel on tuvastatud hariliku siguri kasvatamine. Vaide esitaja ei vaidlusta PRIA poolt tuvastatud kultuuri. PRIA-l puudub alus kahelda PMA 06.09.2017 läbi viidud kontrolli tulemustes, mille käigus tuvastati hariliku siguri kasvatamine. Salatsigur ja harilik sigur on erinevad taimeliigid ning visuaalse vaatluse käigus eristatavad. Kohapealsete kontrollide käigus ei ole tuvastatud, et vaide esitaja oleks sigurit köögiviljana kasvatanud. Põllumajanduskultuuride loetelu kohaselt on harilik sigur ravim- ja maitsetaim, mitte köögivili. Köögiviljana, mille kasvatamise eest toetust makstakse, on määratletud salatsigur. 2) Toetuse arvutamine toimub rangelt põllukultuurirühmade siseselt. Kuivõrd põldude nr 401 ja 110-1 näol ei olnud tegemist toetusmääragrupi jaoks toetusõiguslike põldudega, tegi PRIA kindlaks 0 hektarit. Kuna PRIA ja PMA kohapealses kontrollis kindlaks tehtud kasvatatav põllumajanduskultuur ja kultuurigrupp erineb 2017. a pindalatoetuste taotlusel ja maksetaotlusele märgitud kultuurist ja kultuurigrupist, jättis PRIA õigustatult toetuse maksmata. 3) Taotletud ja kindlaksmääratud pinna erinevus on toetusmääragrupis suurem kui 50% kindlaksmääratud pinnast, mistõttu jättis PRIA taotluse kultuurigrupis õiguspäraselt rahuldamata vastavalt määruse nr 640/2014 art 19 lg-le 2 ja kohaldas õiguspäraselt lisakaristust vastavalt sama määruse art 19 lg-le 3. Lisakaristuse säte on imperatiivne. 4) ELÜPS § 114 lg-s 1 ette nähtud viivisemäär ei ole ebamõistlikult kõrge. PRIA-l puudub seadusest tulenev alus ja põhjus loobuda viivisenõudest või seda vähendada.
9.OÜ Tühikargaja esitas 18.07.2018 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, milles nõudis PRIA 14.05.2018. a otsuse nr 12-6/18/466 tühistamist kaebajat puudutavas osas ja PRIA kohustamist taotlus uuesti lahendada. Kaebaja põhjendas oma väiteid kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) Kaebaja arvates pidi sigur olema toetatav köögivilja, maasika ning ravim- ja maitsetaimede toetusmääragrupis. Kaebaja märkis toetuse taotlusel kasvatatava kultuuri, valides võimaliku valikuna „muu köögivili“. Sigurit valikus ei olnudki. Nimetatud valiku olemasolu näitab, et tegemist on lahtise nimekirjaga. 2) Toetusõiguslik ei ole sigur üksnes ravim- ja maitsetaimena. Köögiviljade loetelu määrusega kehtestatud ei ole. Seega tuleb lähtuda taimede üldtunnustatud omadustest. 3) Kaebaja vaidlustas kohapealse kontrolli tulemusi ja selgitas vaides korduvalt, miks määratletud kultuur on ekslikult tuvastatud hariliku sigurina. Kuna köögiviljana on toetusõiguslik igasuguse siguri kasvatamine, siis ei omanud sisulist tähendust siguri alaliigi tuvastamine. 4) PMA muutis kontrolli käigus kasvavat kultuuri põhjendamatult. Tõendamata on hariliku siguri ja siguri eristamise metoodika. PMA kontrolli läbiviija A. Kustavus väitis telefoni teel, et kasvatatava kultuuri tuvastas ta internetipäringuga, kuid ei osanud välja tuua konkreetset allikat, millele tuginedes ta sellisele järeldusele tuli. 5) Kogu perekond sigur koos kõigi (ala)liikidega on toetusõiguslik köögiviljana. Siguri perekonda kuuluvad kaks kultuurliiki: harilik sigur (Cichorium intybus) ja endiiviasigur (Cichorium endivia) ning erinevate määratluste järgi neli kuni kuus vabas looduses kasvavat liiki. Põllumajandusministri 05.05.2006. a määrusega nr 60 „Köögiviljakultuuride seemne kategooriad ning köögiviljakultuuride seemne tootmise ja turustamise nõuded“ (määrus nr 60) on kehtestatud köögiviljade loetelus sigur Cichorium intybus köögiviljana. Ka määruse nr 53 lisas sisaldus sama sigur, s.t Cichorium intybus. EL nomenklatuuris lähtutakse igasugusest sigurist kui köögiviljast. 6) PRIA ja PMA viisid ka varasematel aastatel samadel põldudel läbi viinud kontrollid ja tuvastasid kasvava kultuurina siguri. Kuna sigur on mitmeaastane taim, siis järelikult kasvas ka varasemate kontrollide ajal juba seal kultuurina.
7) PRIA väide, et köögiviljade nimekiri on tuvastatav trükise „Abiks taotlejale“ lisas, ei ole asjakohane ega saa olla aluseks taotluse rahuldamata jätmisele. Tegemist ei ole õigusaktiga. Samuti puudub määruses nr 53 igasugune viide nimetatud loetelule. Kohaldamata tuleb jätta lisakaristus, kuna köögiviljade mittekasvatamine ei ole tõendatud. 8) Viivisemäär on ebamõistlikult kõrge (0,1% päevas, ehk 36,5% aastas). 9) Kaebuse mitterahuldamise korral vähendada makstavat viivisemäära mõistlikkuse printsiibist lähtudes ning tunnistada põhiseaduse vastaseks ELÜPS § 114.
10.Vastustaja palus hiljem täiendatud vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata.
11.Halduskohus jättis 31.01.2019. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised: 1) Vaidlus oli selles, kas siguri kasvatamist tuli käsitleda köögivilja kasvatamisena määruse nr 53 mõttes. 2) Halduskohus nõustus PRIA järeldusega, et kaebaja vaidlusalustel põldudel kasvas harilik sigur ja mitte lehtsigur. Halduskohtu hinnangul ei tõendanud kaebaja, et põldudel oleks hariliku siguri asemel salatisigurit kasvatatud (HKMS § 59 lg 1). Asjaolu, et kaebaja märkis taotluses „sigur“, ei tõendanud, et ta kasvatas lehtsigurit. Toetuse maksmise kontekstis oli eeskätt kaebaja kohustus tõendada seda, mida ta põllul kasvatas. Kui põlluraamatu kanded salatisiguri kasvatamist ei tõendanud, tuli kaebajal seda tõendada teiste tõenditega. Toetust taotles kaebaja ning tema kohustus oli tõendada enda vastavust nõuetele. PRIA ei saa negatiivset asjaolu tõendada. 3) Halduskohus ei nõustunud, et ka hariliku siguri kasvatamist tuleb käsitleda köögivilja kasvatamisena. Vikipeedias märgiti hariliku siguri kohta järgmist: harilik sigur on korvõieliste sugukonda siguri perekonda kuuluv mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Ravimina kasutatakse kogu taime. Tuntakse eelkõige kui kohvi aseainena ja seedetegevuse parandajana. Eestis on harilik sigur levinud lääne- ja põhjaosa lubjarikastel aladel. Kasvab peamiselt umbrohuna kuivadel teeservadel, niitudel, elamute ümbruses ja prahipaikadel. Harilikku sigurit kasutatakse meditsiinis tänapäeval isutuse ja seedehäirete korral. Siguri juured tõstavad söögiisu, ergutavad seedimist ning soodustavad sapi teket ja nõritust. Lehtede ja juurte vesitõmmis aitab podagra, liigesereuma ja hemorroidide puhul. Eesti rahvameditsiinis juuakse siguri õitest tehtud teed lahtistava toime eesmärgil. Aasia meditsiinis teatakse siguri ürdil ja juurtel olevat diureetiline ja palavikku langetav toime. Juursiguri lihavaid, suhkrut ja insuliini sisaldavaid kibedamaitselisi juuri kasutati röstitult kohvisegudes. Noored sigurilehed sobivad tarvitamiseks ka salatina.1 Kaebaja kasutatud allikast (s.t Vikipeediast) nähtus mh ka see, et hariliku siguri näol polnud tegemist taimega, mida tänapäeval kasvatatakse tootmise eesmärgil tavapärase köögiviljana. Mõne taime käsitamist tavatähenduses köögiviljana ei tähenda alati seda, et seda taime tuleb käsitada köögiviljana ka toetuste andmise kontekstis. 4) PRIA seisukohade järgi ei toetatud määruse nr 53 alates 28.04.2017 kehtinud redaktsiooni lisa „Ravim- ja maitsetaimede loetelu“ kohaselt hariliku siguri kasvatamist. Maaeluministri 17.04.2015. a määruse nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliimaja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ (määrus nr 32) lisana 1 kinnitatud vormi kohaselt tuli pindalatoetuste taotlus ja maksetaotlus täita vastavalt vormile PT50 ning kasvatatav köögivili tuli leida põllumajanduskultuuride loetelust. Vorm PT50 ise ei sisaldanud kasvatatavate põllumajanduskultuuride loetelu, vaid seda tegi eraldi viide põllumajanduskultuuride loetelule: „Kasvatatav põllumajanduskultuur (veerus 9) – märgitakse kasvatatav põllumajanduskultuur „Abiks taotlejale“ lisas 1 toodud põllumajanduskultuuride loetelu kohaselt.“ Viimati märgitud loetelus harilikku sigurit köögiviljana ei käsitletud. Kui tegemist on siseaktiga, on mh ka sellega võimalik võrdse kohtlemise tagamiseks täpsustada õigusmõisteid, sh seda, mida käsitada köögiviljana.
https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_sigur.
5) PRIA ei eksinud köögivilja mõiste määratlemisel ka põhjusel, et PRIA hinnangul ei ole kaebaja harilikku sigurit kasvatanud kui köögivilja. Kuigi harilikku sigurit võib teatud olukordades käsitleda ka köögiviljana, ei saa sellest järeldada, et sellele tulebki toetust maksta kui köögiviljale. PRIA seisukoha kohaselt oli põlluraamatu kannete kohaselt harilik sigur 10.06.2015 külvatud põllule nr 401 ja 07.06.2016 põllule nr 110-1. 6) Ka PMA protokoll võimaldas halduskohtul järeldada, et kaebaja ei kasvatanud sigurit kui köögivilja. Hariliku siguri kasvatamine valge ristiku allakülviga ei tähendanud, et taime kasvatati kui köögivilja, mis õigustanuks sellele toetuse maksmist määruse nr 53 § 4 lg 1 p-s 3 sätestatud ühikumäärade alusel. Kaebaja ei esitanud ühtegi selgitust selle kohta, kuidas ta kasutas harilikku sigurit kui köögivilja. Usutav polnud, et sedavõrd suurel pinnal kasvatati köögivilja üksnes kasvatamise, aga mitte tootmise eesmärgil. 7) Halduskohus nõustus PRIA vaideotsuse p-s 7 toodud põhjendustega toetuse vähendamise ja sanktsiooni kohaldamise osas ega pidanud vajalikuks neid korrata (HKMS § 165 lg 2). 8) PRIA nägi vaidlustatud otsuse resolutsiooni p-s 7 ette, et kui toetuse saaja ei maksa toetust otsuse p-s 5 nimetatud tähtaja jooksul ja toetusraha ei saa otsuse p 6 kohaselt tasaarvestada, arvestatakse viivist 0,1% iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest (ELÜPS § 114 lg 1). ELÜPS § 114 lg 1 ei jäta PRIA-le kaalutlusruumi selle määramise ega suuruse osas. Viivise tasumise kohustus tuleneb seadusest. Vaidlustatud otsusega polnud viivise suurust määratud, vaid selles on märgitud seadusest tulenev kohustus. Halduskohus asus seisukohale, et kui PRIA annab täitedokumendi, milles on nõutav viivise suurus märgitud, siis selle raames saab kohus hinnata, kas seadusest tulenev viivis on liidu õigusega ja vajadusel ka põhiseadusega kooskõlas.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
12.OÜ Tühikargaja esitas 04.03.2019 halduskohtu otsuse peale hiljem täiendatud apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsuse ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. Apellatsioonkaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised: 1) Halduskohus on ebaõigesti tõlgendanud ning kohaldanud määruse nr 53 § 8 lg-eid 1, 2, 4, 5, 51, 7, 71 ja 8. „Abiks taotleja“ lisale analoogiline loetelu on kehtestatud määruse nr 53 lisana „Ravim- ja maitsetaimede loetelu“, kus määruseandja on täpselt määratlenud liigiti, millised kultuurid on toetatavad kindlas toetusmääragrupis. Köögiviljade kohta vastavat loetelu kehtestatud ei ole ja puudub igasugune põhjendus, lähtudes mh õiguspärase ootuse printsiibist, miks määrusega vastavat loetelu analoogia põhjal ei peaks kehtestama. 2) Kaebaja arvates ei ole asjakohane väide, et ka haldusorgani siseaktiga on võimalik täpsustada õigusmõisteid. Praegusel juhul piiratakse toetusõiguslikkust siseaktiga. 3) Leitavatel loetelu versioonidel puudub igasugune viide taotlusperioodile, milles esitatud taotluste täitmise juurde nimetatud lisa kuulub. Samuti on loetelust olemas mitu erinevat versiooni. Siiani puudus võimalus eristada internetiotsingus erinevate aastate põllumajanduskultuuride loetelusid. 2017. aastal ei olnud taotluse esitamiseks kohalduv loetelu vastavalt eristatud. Ainuüksi seetõttu on PRIA rikkunud hea halduse tava ja selguse ja üheseltmõistetavuse printsiipi. 4) Ka halduskohus möönis, et harilikku sigurit võib kasvatada köögiviljana (otsuse p 13). Samas leidis halduskohus toetudes kontrolliaruannetes sisalduvale, et siguri kasvatamine valge ristiku allakülviga tähendab automaatselt, et tegemist ei ole siguri köögiviljana kasvatamisega. Selline järeldus on meelevaldne. Kaebaja ei vaidlustanud kontrolliaruandes sisalduvat, kuna kontrollis leiti, et maakasutus vaidlusalustel põldudel on määruse nõuetele vastav ning tegemist oli kaebaja hinnangul tehnilise (statistilise) täpsustusega, et kasvatavataks kultuuriks märgiti siguri asemel harilik sigur. Toetust makstakse kultuuri kasvatamise eest lähtudes toetustingimuste aluseks oleva „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ (MAK 2014–2020) vastavast meetmest.
5) Määruse nr 53 seletuskirja kohaselt on toetuse eesmärk mahepõllumajandusega alustajatele või sellega jätkajatele kompenseerida tootmistegevusega kaasnevad lisakulud ja saamata jäänud tulu, mis on tingitud nende poolt vabatahtlikult võetud kohustuse täitmisest põllumajandusmaal. Toetusega kompenseeritakse osaliselt mahepõllumajandusliku tootmisega alustamise ja kohustuse täitmisega kaasnevad täiendavad kulud ja saamata jäänud tulu. Toetust antakse, kui taotleja järgib kogu kohustuseperioodi jooksul ettevõtte mahepõllumajandusmaal mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõudeid ja mahepõllumajanduslike loomade puhul mahepõllumajandusliku loomakasvatuse nõudeid. Kaebaja on täitnud kõiki mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõudeid, seega meetme eesmärke silmas pidades on igati õigustatud toetust saama. Et toetust makstakse erinevatele põllukultuuridele erinevas määras saab tulenevalt vaidlusest, kas sigur on köögivili või mitte, küsimus olla, millises määras toetust makstakse aga mitte selles, kas toetust üldse makstakse või mitte. 6) Kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas ja mis alusel järeldas halduskohus, et kaebaja kasvatas harilikku sigurit. Kaebaja on läbivalt välja toonud, et puudub metoodika siguri erinevate liikide eristamiseks. Vastavat selgitust ei ole andnud ka vastustaja. Varasematel aastatel märkis kaebaja taotlusele kultuuriks „sigur“ ning seda aktsepteerisid nii PMA kui ka PRIA. Kui puudub metoodika siguri liikide eristamiseks, siis puudub ka alus kultuuri täpsustamiseks kontrolli läbiviimisel. Samas, isegi kui selline metoodika oleks olemas, siis kuna kogu siguri perekond on köögivili, ei oma liigi või sordi täpsem määramine tähtsust. Köögivili ja seega toetusõiguslik on nii endiivia-, harilik-, salat- jne, sigur. Kaebaja hinnangul tuleb eristada kaht küsimust: (a) kas on alus lähtuda ebaselgest loetelust, millega on kehtestatud nimekiri taotlusele märgitavate kultuuridest, ja (b) kas on alust nõuda, et taotleja oleks pidanud märkima põlluraamatusse ja taotlusele täpsustatud siguri liigi, kuigi puudub metoodika nende eristamiseks. 7) Kaebaja leiab, et kui mingi nimekiri jätab loetelu lahtiseks positsiooniga „muu köögivili“, siis tuleb seda tõlgendada kui lahtist nimekirja ja kasvatatava kultuuri puudumisel loetelus tuleb see lisada selle positsiooni alla. Selles osas erineb köögiviljade nimekiri ravim- ja maitsetaimede nimekirjast, kus on tegemist lõpliku nimekirjaga. 8) Taotlejal üldjuhul puudub võimalus üldse määrata, millisesse gruppi mingi kultuur kuulub. Elektroonilisel taotlusvormil on võimalik valida ainult kasvatatav kultuur. Erandiks on olukord (nagu antud vaidluse puhul), kui kasvatatavat kultuuri ei ole põllukultuuride loetelus ja taotleja märgib selle taotlusele „muu, /grupi nimetus/“ alla. 9) Juhul, kui sigur ei kuulu köögiviljade gruppi, siis oleks see pidanud välja tulema taotluste administratiivkontrollis ja saama parandatud kui tehniline viga. Ühtlasi peaks määratletama siis antud kultuurile vastav toetatav kultuurigrupp. 10) Halduskohus jättis arvestamata kõik kaebaja viited õigusaktidele ja muudele allikatele, millest nähtuvalt on kogu perekond sigur köögivili. Sama taim võib olla toetatav erinevates kultuurigruppides. Kaebajale jääb arusaamatuks viide määruse lisale, millega kehtestatakse ravim- ja maitsetaimede loetelu, mis ei ole antud vaidluses asjakohane. Nimetatud loetelu näitab vaid ära korrektse viisi, kuidas ministri määruse lisana on võimalik kehtestada piirava iseloomuga loetelu toetatavatest kultuuridest. Köögiviljade loetelu kehtestatud ei ole, küll aga on köögiviljade loetelu kehtestatud muude põllumajandusõigust reguleerivate õigusaktidega. 11) Kaebaja viitab Euroopa Komisjoni 12.10.2017. a rakendusmääruse (EL) 2017/1925 (rakendusmäärus nr 2017/1925) lisale I, kus on grupis 7 „Köögivili ning söödavad juured ja mugulad“ CN koodiga 0705 29 00 klassifitseeritud kõik muud siguri sordid lisaks eraldi CN koodiga klassifitseeritud salatsigurile. See loetelu tõendab, et ka EL nomenklatuuris lähtutatakse igasugusest sigurist kui köögiviljast ning CN koodi määratlus on alus ka Eestis põllumajandustoodangu klassifitseerimisel. 12) ELÜPS § 14 lg 1 viitab samuti CN koodidele. Peale selle on Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) art 38 lg 3 kohaselt määratletud põllumajandustootmisena lisas 1 toodud toodetega seonduvad tegevused. Lisas 1 toodud toodete jaotis on aluseks tariifi- ja
statistikanomenklatuurile. ELTL lisale 1 viitavad ka pindalatoetuse määrused, näiteks määrus nr 32. 13) Kaebaja lähtus siguri üldtunnustatud omadustest ja määruse eesmärgist toetada maheköögiviljakasvatust. Määruse kohaselt on toetatavad kõik köögiviljad. Sigur on põllumajandusvaldkonna õigusaktide ja teaduskirjanduse kohaselt köögivili.
13.PRIA palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse vastuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised: 1) Käesoleval vaidlus puudutab küsimust, kas apellant kasvatas vaidlusalustel põldudel köögivilja (määruse nr 53 § 8 lg 1 p 1) ja on õigustatud köögivilja, maasika ning ravim- ja maitsetaimede ühikumääras (määruse nr 53 § 4 lg 1 p 3) toetust saama või mitte. Kaebaja poolt viidatud sätted ei oma mingisugust seost käesoleva vaidlusega. 2) Kaebaja on korduvalt märkinud, et 2017. aastal kasvas vaidlusalustel siguripõldudel sama kultuur, mis 2016. aastal. Selleks kultuuriks oli harilik sigur, mille kasvatamist kaebaja ka 2016. aastal PRIA-le esitatud pindalatoetuste taotluse ja maksetaotlusel deklareeris. Nii PMA kui PRIA tuvastasid kohapealses kontrollis kasvatava kultuurina hariliku siguri. Kohapealsete kontrollide tulemusi toetavad ka kaebaja põlluraamatu kanded. Seetõttu jääb arusaamatuks kaebaja etteheide kultuuri ebaõige määratlemise kohta. 3) Kaebaja soovis harilikku sigurit ühel aastal määratleda ravim- ja maitsetaimena, teisel aastal köögiviljana. Nüüd, mil hariliku siguri kasvatamise eest ravim- ja maitsetaimede ühikumääragrupis enam toetust ei maksta, tuleks kaebaja arvates kõik siguri sordid määratleda köögiviljana. 4) Pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse põldude loetelu vormil PT50A, mis on määruse nr 32 lisa 1, tuli deklareerida põldudel kasvatatavad põllumajanduskultuurid (veerg 9) 2017. aasta „Abiks taotlejale“ põllumajanduskultuuride loetelu kohaselt. Et „Abiks taotlejale“ koostatakse eraldi igaks taotlusaastaks, ongi PRIA veebilehelt leitavad erinevad „Abiks taotlejale“ versioonid ja nendes toodud põllumajanduskultuuride loetelud. Kui taotleja esitab toetustaotluse 2017. aastal, tuli aluseks võtta 2017. aastal koostatud „Abiks taotlejale“ ja selles toodud loetelu. 5) Kaebajale olid loodud kõik võimalused dokumentidega tutvumiseks, mistõttu ei saa PRIA olla vastutav kaebaja suutmatuse eest dokumentidega ja toetuse saamiseks kehtestatud nõuetega tutvumisel. 6) Põllumajanduskultuuride loetelus märgitud „muu köögivili“ tähendab mujal nimetamata, avamaal või madala katte all kasvavat köögivilja, mitte mistahes põllumajanduskultuuri. Harilik sigur valge ristiku allakülviga ei ole köögivili ega kvalifitseeru köögiviljaks ka „muu köögivilja“ mõttes. 7) Asjaolu, kas kaebaja pidas kohapealses kontrollis tuvastatud ja kontrollaruandes märgitud kultuuri (harilik sigur) tehniliseks või statistiliseks täpsustuseks, ei oma siinkohal tähtsust. Kui kaebaja leidis, et kasvatatava kultuuri osas on kontrollaruandel ebaõiged kanded, nagu kaebaja järjepidevalt väidab, oli tal kontrollitulemuste osas pretensiooni esitamise võimalus. Kontrollaruandes fikseeritud faktiliste asjaolude vaidlustamise võimalust, millele oli kontrollaruandes täpselt osundatud, tuleb kasutada, kui hilisemas vaidluses soovitakse tugineda väitele, et tegelikud asjaolud olid erinevad kontrollaruandes fikseeritust. Selline vaidlus aga puudub. 8) ELÜPS § 110 lg 1 näeb ette kohustusliku kohtueelse menetluse. PRIA-le esitatud vaides vaidlustas kaebaja asjaolu, et taotluses deklareeritud kultuur on köögivili ja seega toetusõiguslik kultuur köögivilja ühikumääragrupis (määruse nr 53 § 4 lg 1 p 3). Väidet, et kasvatatav kultuur tuleks paigutada mistahes muusse määruse nr 53 § 4 lg 1 p-des 1-7 toodud ühikumääragruppi, vaides esitatud ei ole. Kuna neid asjaolusid vaides märgitud ei ole, on nende asjaolude osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. 9) Harilik sigur valge ristiku allakülviga, mida kaebaja vaidlusalustel põldudel kasvatab, ei ole ravim- ja maitsetaimede loetelu (määruse nr 53 lisa) kohaselt ravim- ja maitsetaimede
ühikumääragrupis toetatav kultuur, see ei ole põllumajanduskultuuride loetelu kohaselt köögivili ega tehniline kultuur. Rohumaade ühikumääragrupis saab toetust taotleda kuni 3-aastaste külvikorras olevate rohumaade kohta (kaebaja põldude loetelu veerus 21 vastavad märked puudusid) ja rohumaa kohta, mille iga hektari kohta on taotlejal sellisel arvul mahepõllumajanduslikult peetavaid veiseid, hobuseid, lambaid või kitsi, et loomkoormus hektari kohta on vähemalt 0,2 loomühikut või mille iga kuni 0,1 hektari kohta on üks mesilaspere (kaebaja ei ole loomapidaja). 10) Maakasutuse planeerimine on toetuse taotleja pädevuses. Kaebaja märkis esitatud taotlusel, et kasvatab köögivilju. Tegelikkuses kaebaja põldudel köögivilja ei kasvatatud, mistõttu ei saanud neid põlde köögiviljapõldudena käsitleda. Toetuse arvutamine toimub põllumajanduskultuuri rühmade siseselt. Lähtuvalt sellest, milliste põllumajanduskultuuride kasvatamist taotleja taotluses deklareerib, jagab PRIA taotleja poolt taotluses deklareeritud põllud vastavalt taotlusel toodud andmetele määruses nr 53 toodud ühikumäärade alusel vastavatesse gruppidesse, mille põhjal tehakse kindlaks iga rühma puhul taotleja poolt selles rühmas deklareeritud pindala (määruse nr 640/2014 art 17 lg 1 p e). Kui ühte põllumajanduskultuuri rühma kuuluvate põldude kohta toetuse taotlemisel deklareeritud pindala ületab selle põllumajanduskultuuri rühma puhul kontrollimise käigus kindlaksmääratud pindala, kohustab määruse nr 640/2014 art 19 lg 1 toetust arvutama selles põllumajanduskultuuri rühmas kindlaksmääratud pindala alusel. 11) Mis puudutab lisakaristuse kohaldamist, siis määruse nr 640/2014 art 19 lg 2 sätestab, et kui erinevus on üle 50%, siis asjaomasele põllumajanduskultuuri rühmale toetust ei anta ning peale selle kohaldatakse toetusesaaja suhtes lisakaristust, mis on võrdne toetussummaga, mis vastab deklareeritud pindala ja artikli 18 kohaselt kindlaks määratud pindala vahele. PRIA hinnangul ei sisalda see säte sõnastusest tulenevalt otsustusdiskretsiooni võimalust, s.t võimalust kaaluda, kas kohaldada lisakaristust või mitte. Kui rakendajale oleks soovitud anda otsustusdiskretsiooni võimalus, pidanuks normi sõnastus sisaldama sõnu „võib kohaldada“ vms. 12) ELÜPS § 731 kohaselt peab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17.12.2013. a määruse (EL) nr 1305/2013 (määrus nr 1305/2013) artiklite 28 ja 29 kohase toetuse taotleja (sealhulgas mahepõllumajandusega jätkamise toetuse taotleja), kui nii on ette nähtud ELÜPS § 67 lg 2 alusel kehtestatud toetuse andmise tingimustes, kandma veeseaduse alusel peetavasse põlluraamatusse lisaks veeseaduse asjakohases sättes nimetatud andmetele ka toetuse andmise tingimustes nimetatud andmed taotleja põllumajanduslike tegevuste kohta. Määruse nr 53 § 10 kohustab taotlejat kandma põlluraamatusse andmed kõikide kohustuseperioodi jooksul põllumajandusmaal tehtud tegevuste kohta. Sealhulgas on ka andmed kasvatatavate põllumajanduskultuuride sortide kohta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus järgnevat.
15.Ringkonnakohus tegi kindlaks, et põllumajanduskultuuride loetelu, millele viitas 2017. aasta „Abiks taotlejale“, mis oli kehtestatud määruse nr 32 kuni 01.01.2018 kehtinud redaktsiooni lisaks 1 olnud vormi PT50A veeru 9 selgituste alusel, ei ole PRIA veebilehel enam avalikult kättesaadav, ja palus PRIA-l see kohtule esitada. Käesolevaga võtab ringkonnakohus PRIA esitatud ilma aastaarvuta „Põllumajanduskultuuride loetelu“ (12 lk) asja materjalide juurde.
16.Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas PRIA jättis kaebaja toetusetaotluse õiguspäraselt rahuldamata. Vastus sellele küsimusele sõltub antud juhul eelkõige sellest, kas OÜ
Tühikargaja põldudel kasvanud põllumajanduskultuur – harilik sigur – kuulus toetusõiguslike põllumajanduskultuuride hulka või mitte.
17.OÜ Tühikargaja toetusetaotluse rahuldamata jätmise õiguslikuks aluseks oli määruse nr 640/2014 art 19 lg 1 ls 2, mis sätestab: „Kui erinevus on üle 20% kindlaksmääratud pindalast, siis asjaomasele põllumajanduskultuuri rühmale pindalatoetust ei anta.“ Sellest normist tulenevalt peab taotleja taotluses deklareerima õiget põllumajanduskultuuri õigel pindalal, kusjuures eksimus ei tohi ületada 20%. Tingimused, mida deklareerimisel silmas pidada, tulenevad antud juhul eelkõige määrusest nr 53, mille § 1 sätestab: „Määrusega kehtestatakse „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ (...) meetme 11 „Mahepõllumajandus“ tegevuse liigi „Toetus mahepõllumajandusliku tootmise tavadele ja meetoditele üleminekuks“ raames antava mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ning tegevuse liigi „Toetus mahepõllumajandusliku tootmise tavade ja meetodite säilitamiseks“ raames antava mahepõllumajandusega jätkamise toetuse andmise tingimused ning kord.“ MAK 2014–2020 meetme 11 üldkirjelduses (p 8.2.10.2) on muuhulgas märgitud: „Meede panustab elurikkuse, veemajanduse ning mulla majandamise sihteesmärkide täitmisse. Mahepõllumaad asuvad enamasti väheviljakatel põllumaadel.“ MAK 2014–2020 meede 11 tugineb määruse nr 1305/2013 artiklile 29, mille lg 1 näeb ette: „Käesoleva meetme kohast toetust antakse põllumajandusmaa hektari kohta põllumajandustootjatele või põllumajandustootjate rühmadele, kes vabatahtlikult lähevad üle määruses (EÜ) nr 834/2007 määratletud mahepõllumajandusliku tootmise tavadele ja meetoditele või jätkavad nendega ning kes on aktiivsed põllumajandustootjad määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 9 tähenduses.“ PRIA on lisaks viidanud määruse nr 53 § 8 lg 1 punktile 1, mille kohaselt on toetusõiguslik maa taotleja kasutatav ja mahepõllumajanduse registrisse kantud kokku vähemalt 1,00 hektari suurune põllumaa, millel kasvatatakse teravilja, kaunvilja, rühvelkultuuri, õlikultuuri, kiukultuuri, muud tehnilist kultuuri (edaspidi koos põllukultuur), köögivilja, maasikat või lisas nimetatud ravimvõi maitsetaimi.
18.Kaebaja soovis taotluses saada toetust köögivilja kasvatamiseks ja deklareeris, et kasvatab muud köögivilja, milleks oli taotluse kohaselt sigur valge ristiku allakülviga. Köögiviljade loetelu määrusega nr 53 kehtestatud ei ole. Selle asemel tugineb PRIA esiteks määruse nr 32 kuni 01.01.2018 kehtinud redaktsiooni lisaks 1 olnud vormi PT50A veeru 9 selgitustele: „Kasvatatav põllumajanduskultuur (veerus 9) – märgitakse kasvatatav põllumajanduskultuur „Abiks taotlejale“ lisas 1 toodud põllumajanduskultuuride loetelu kohaselt. Alati täpsustatakse kasvatatavaid põllumajanduskultuure (nt segavilja, teraviljade segu, ’ravim- ja maitsetaimede segu muude põllumajanduskultuuridega’, LHT ravimtaimede kasvatamise jne korral) kui see on vajalik taotletud toetuse nõuete hindamiseks, esitades asjakohase info põldude lõikes eraldi lehel. SORT toetusõiguslike põllukultuuride või kanepi kasvatamise korral märgitakse lisaks kasvatatav sort. Kesa korral märgitakse, kas tegemist on mustkesa või sööti jäetud maaga. Haljaskesana kasvatatavate põllumajanduskultuuride puhul märgitakse kasvatatav põllumajanduskultuur ja tehakse HK märge veergu 11. Ökoalana arvesseminev põld kantakse lisaks ökoalade loetelu vormile.“ Määruse nr 32 § 1 sätestab, et määrusega kehtestatakse otsetoetuste saamise üldised nõuded ning ühtse pindalatoetuse, kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse ja noore põllumajandustootja toetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord. Teiseks tugineb PRIA 2017. aastal kehtinud dokumendile „Abiks taotlejale“2. Viidatud dokumendis on lk 39 pealkirja „Põldude loetelu veerg 9 „Kasvatatav põllumajanduskultuur või kesa tüüp““ all märgitud muuhulgas: „Kasvatatav kultuur tuleb märkida vastavalt põllumajanduskultuuride loetelule. Teatud kultuure peab täpsustama (nt muud rühvelkultuurid, muud köögiviljad jne). Vajadusel võib selleks kasutada
lisalehte.“ „Põllumajanduskultuuride loetelu“ on seejuures seotud hüperlingiga, kuid vastav link käesoleva asja ringkonnakohtus arutamise ajal ei avane.
19.PRIA ja PMA tuvastasid 2017. aastal kaebaja põldudel nr 401 ja 110-1 kasvanud liigina hariliku siguri valge ristiku allakülviga. Pooled ei vaidle selle üle, et valge ristik ei ole köögivili, küll aga selle üle, kas harilik sigur on toetusõiguslik köögivili. Kaebaja väitel on harilik sigur „muu köögivili“, mis oli taotluse esitamisel vormil PT50A veerus 9 võimalik valik. Lahter „muu köögivili“ näitab kaebaja väitel, et tegemist on lahtise nimekirjaga. Kuna köögiviljade loetelu ei ole määrusega kehtestatud, tuleb kaebaja seisukohtade järgi lähtuda taimede üldtunnustatud omadustest. Kuna harilikku sigurit on võimalik kasutada köögiviljana, siis ongi tegemist köögiviljaga. Lisaks tugineb kaebaja määrusele nr 60, mis nimetab sigurit köögiviljana, ja rakendusmääruse nr 2017/1925 lisale I, mis klassifitseerib grupis 7 „Köögivili ning söödavad juured ja mugulad“ köögiviljana kõik muud siguri sordid (CN kood 0705 29 00) lisaks eraldi CN koodiga klassifitseeritud salatsigurile. Kaebaja osutab ka sellele, et ELÜPS § 14 lg 1 viitab CN koodidele.
20.PRIA seevastu väidab, et kaebaja deklareeris 2016. aastal esitatud pindalatoetuste taotlusel ja maksetaotlusel samadel vaidlusalustel siguripõldudel kasvatatava põllumajanduskultuurina „hariliku siguri“, mille kasvatamise eest sai 2016. aastal toetust taotleda ravim- ja maitsetaimede ühikumääragrupis. 2017. aastal tuli pindalatoetuste taotlusele ja maksetaotlusele, mis oli taotluse esitamise ajal määruse nr 32 lisaks, kasvatatav põllumajanduskultuur märkida vastavalt põllumajanduskultuuride loetelule (vorm PT50A). Köögiviljana oli vormil kvalifitseeritav üksnes salatsigur. Toetust saab taotleda üksnes nimekirjas märgitud kultuuridele. Harilik sigur jäeti määruse nr 53 lisa sõnastusest 2017. aastal välja ega olnud seega toetatav köögivilja, maasika ning ravim- ja maitsetaimede toetusmääragrupis. Pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse põldude loetelu vormil PT50A tuli deklareerida põldudel kasvatatavad põllumajanduskultuurid (veerg 9) 2017. aasta „Abiks taotlejale“ põllumajanduskultuuride loetelu kohaselt. Et „Abiks taotlejale“ koostatakse eraldi igaks taotlusaastaks, on PRIA veebilehelt leitavad erinevad „Abiks taotlejale“ versioonid ja nendes toodud põllumajanduskultuuride loetelud. Kui taotleja esitas toetustaotluse 2017. aastal, tuli aluseks võtta 2017. aastal koostatud „Abiks taotlejale“ ja selles toodud loetelu.
21.Ringkonnakohus on asunud sarnastes asjades seisukohale, et PRIA on käitunud õiguspäraselt ja et harilik sigur ei olnud alates 2017. aastast enam toetusõiguslik põllumajanduskultuur (Tartu Ringkonnakohtu otsused 09.04.2019, 3-18-1493 (jõustunud 12.11.2019); 21.04.2020, 3-18-1253; 28.04.2020, 3-18-1423). Nii käesolevas asjas kui ka kõigis nimetatud asjades on toetust taotlenud äriühingutel üks ja sama füüsilisest isikust juhatuse liige.
22.PRIA seisukohtade järgi tuli lähtuda 2017. aasta „Abiks taotlejale“ lisaks olnud „Põllumajanduskultuuride loetelust“. Ringkonnakohus peab esmalt vajalikuks sarnaselt 09.04.2019. a otsusele asjas nr 3-18-1493 rõhutada (p 15), et nõustub kaebajaga selles, et PRIA kodulehel asuv materjal „Abiks taotlejale“ ning selle lisaks olev põllumajanduskultuuride loetelu ei ole õiguspäraselt kehtestatud ega Riigi Teatajas avaldatud õigusakt. Põllumajanduskultuuride loetelu ei sisaldu määruses nr 32, ei ole määruse nr 32 lisaks ega määruse nr 32 lisaks oleva vormi lisaks. Määruse nr 32 kuni 01.01.2018 kehtinud redaktsiooni lisaks 1 olnud vormi PT50A põllumajanduskultuurid 9. veeru selgitused küll mainisid „Abiks taotlejale“, kuid selline vormil tehtud viide pigem tekitas kui kõrvaldas segadust. Ühtlasi jääb PRIA õigus põllumajanduskultuuride loetelu kehtestamiseks ja muutmiseks ringkonnakohtule arusaamatuks. PRIA ei ole käesolevas haldusasjas viidanud ühelegi õiguslikule alusele, mis talle vastava loetelu kehtestamise õiguse andis. Ka jääb arusaamatuks, mille poolest erineb põllumajanduskultuuride loetelu ravim- ja maitsetaimede loetelust, mida on kehtestanud ja muutnud maaeluminister
määrustega ning mis on Riigi Teatajas avaldatud. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga ka selles osas, et PRIA esitatud „Põllumajanduskultuuride loetelu“ versioonil puudub igasugune viide taotlusperioodile. Dokumendil „Abiks taotlejale“ on küll nii aastaarv kui ka toetusetaotluste vastuvõtuperiood märgitud, kuid „Põllumajanduskultuuride loetelu“, mis väidetavalt on „Abiks taotlejale“ lisaks, oli selle dokumendiga seotud üksnes internetilingi vahendusel, mis käesoleva asja arutamise ajal ringkonnakohtus enam ei töötanud. Tegemist on loeteluga, mis ei sisalda ühtegi viidet kehtivusperioodile. Eeltoodud põhjusel ei pea ringkonnakohus võimalikuks pidada PRIA esitatud „Põllumajanduskultuuride loetelu“ õiguslikult relevantseks.
23.Samas ei anna ka vastava dokumendi kõrvalejätmine kaebajale suuremaid õigusi, st ei tekita kaebajale õigust saada toetust põllumajanduskultuurile, mille kasvatamise eest toetuse saamise õigus ka ühestki teisest õigusaktist ei tulene.
24.Kaebaja tugineb rakendusmääruse nr 2017/1925 lisale I. Ringkonnakohus märgib, et rakendusmäärus nr 2017/1925 võeti vastu 12.10.2017, see jõustus vastavalt määruse art 2 esimesele lausele kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ehk 03.11.2017 ja seda hakati vastavalt määruse art 2 teisele lausele kohaldama alates 01.01.2018. Seega, kaebaja taotluse esitamise ajal 22.05.2017 see veel ei kehtinud. Taotluse esitamise ajal 22.05.2017 kehtis komisjoni 06.10.2016. a rakendusmäärus (EL) 2016/1821 (rakendusmäärus nr 2016/1821). Siiski klassifitseerisid mõlemad rakendusmäärused lisa I grupis 7 „Köögivili ning söödavad juured ja mugulad“ köögiviljana nii salatsigurit (CN kood 0705 21 00) kui ka kõik muud siguri sordid (CN kood 0705 29 00). Ringkonnakohus asus 09.04.2019. a otsuses nr 3-18-1493 seisukohale, et tariifi- ja statistikanomenklatuuri eesmärgiks ei ole MAK 2014– 2020 ettenähtud toetusõigusliku kultuuri kindlakstegemine ning kuigi on õige kaebaja tähelepanek, et nomenklatuuris jaguneb sigur salatsiguriks ja muuks siguriks, ei ole vastava rakendusmääruse eesmärgiks mahepõllumajanduslike põllumajanduskultuuride määratlemine (p 16). Ringkonnakohus jääb ka käesolevas asjas selle seisukoha juurde. Seda hinnangut ei muuda ka asjaolu, et ELÜPS § 14 lg 1 viitab CN koodile. Mõlemad rakendusmäärused nr 2017/1925 ja nr 2016/1821 on kehtestatud Nõukogu 23.07.1987. a määruse (EMÜ) nr 2658/87 (määrus nr 2658/87) alusel, mille art 1 lg 1 järgi kehtestatakse selle määrusega kaupade nomenklatuur, mis vastaks samal ajal nii ühise tollitariifistiku kui ka ühenduse väliskaubanduse statistika nõuetele. Koondnomenklatuur asub määruse nr 2658/87 art 1 lg 3 järgi lisas I, mis võetakse vastu iga aasta jaoks rakendusmäärusega.
25.Kaebaja on tuginenud ka määruses nr 60 sisalduvale köögiviljade loetelule. Määruse nr 60 § 2 kehtestab köögiviljakultuuride liikide loetelu. Ringkonnakohus asus 09.04.2019. a otsuses nr 3-18-1493 seisukohale, et kaebaja viide määrusele nr 60 ei muuda järeldust, et hariliku siguri puhul ei ole tegemist toetusõigusliku köögiviljaga, sest määruse nr 60 § 2 p-de 15 ja 16 järgi on köögiviljakultuuri liikideks kähar endiiviasigur ja salatsigur, kuid kaebaja taotlusele ei ole märgitud kumbagi (p 16). Käesoleval juhtumil on asjaolud eelnimetatud juhtumiga identsed, mistõttu jääb ringkonnakohus ka selles osas oma varasema seisukoha juurde. Lisaks märgib ringkonnakohus, et määrus nr 60 on kehtestatud taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse alusel, mistõttu nõustub ringkonnakohus PRIA-ga, et tegemist on valdkondliku määrusega, mis ei laiene niisama põllumajandustoetuste valdkonnale.
26.Kaebaja on käesolevas menetluses asunud väitma ka seda, et tema kasvatatav sigurisort on ekslikult määratletud hariliku sigurina ja et ta kasvatabki hoopis salatsigurit. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Esiteks deklareeris kaebaja ise 2016. aastal taotluses nr 110161101600 vormil PT50A veerus 9 nii põllu nr 401 kui ka põllu nr 110-1 osas sõnaselgelt „sigur, harilik“. Kaebaja ei ole väitnud, et ta oleks 2017. aastal nimetatud põldudele midagi muud külvanud. Teiseks kinnitavad seda, et kaebaja kasvatatav põllumajanduskultuur oli just harilik sigur, ka kaebaja
põlluraamatu kanded, mis nähtuvad PRIA kontrollaruandest nr 170095. Kontrollaruande kohaselt oli põlluraamatusse kantud, et harilik sigur oli 10.06.2015 külvatud põllule nr 401 ja 07.06.2016 põllule nr 110-1. Ringkonnakohus loeb tõendatuks, et vaidlusalustel põldudel kasvanud kultuur oli sigurisort, mida tuntakse üldiselt hariliku siguri nimetuse all. Ringkonnakohus ei kahtle ka kohapealsete kontrollide käigus kasutatud metoodika paikapidavuses, kuna nii PRIA (kontrollaruanne nr 170095) kui ka PMA (kontrolliprotokoll nr KP_1719287) tuvastasid üksteisest sõltumatult, et põldudel kasvav kultuur on harilik sigur.
27.Ringkonnakohus möönab, et enne 28.04.2017 sai toetust taotleda ravim- ja maitsetaimena siguri kasvatamiseks (vt määrus nr 53 kuni 27.04.2017 kehtinud redaktsioonis). Maaeluministri 19.04.2017. a määruse nr 35 „Maaeluministri määruste muutmine“ (RT I 25.04.2017, 1) § 5 lõikega 7 kehtestati määruse nr 53 lisana „Ravim- ja maitsetaimede loetelu“ uues sõnastuses, millest jäeti sigur ravim- ja maitsetaimena välja. Seega 2017. aastal ei olnud kaebajal enam võimalik taotleda PRIA-lt siguri kasvatamiseks toetust viisil, nagu kaebaja seda taotles 2016. aastal. Samuti võis taotlejatel olla keeruline orienteeruda hariliku siguri toetusõiguslikkuses, sest toetuse taotlemise ajal oli 2017. aasta „Abiks taotlejale“ lisas 1 „Põllumajanduskultuuride loetelu“ harilik sigur ravim- ja maitsetaimede loetelus välja toodud, nagu nähtub asja materjalide juurde võetud loetelust. Veelgi enam, 2017. aasta „Abiks taotlejale“ sisaldas mitut erinevat internetilinki, mis kõik viitasid väidetavalt kehtivale „Põllumajanduskultuuride loetelule“, kusjuures ükski neist ei tööta käesoleva asja ringkonnakohtus läbivaatamise ajal. 3 Samal ajal ei olnud alates 28.04.2017 määruse nr 53 lisas enam ravim- ja maitsetaimede loetelus harilikku sigurit. Käesoleval juhul ei ole see siiski kaebuse rahuldamise aluseks, sest pole alust arvata, et kaebaja juhindus ekslikult „Põllumajanduskultuuride loetelust“ ja sealsest jaotusest, mille järgi oli harilik sigur kantud ravim- ja maitsetaimede hulka. Nimelt märkis kaebaja ise taotluses nr 110171111590 kasvatatava põllumajanduskultuurina „muu köögivili: sigur, valge ristiku allakülviga“. Seega lähtus kaebaja juba toetusetaotlust esitades ekslikust nägemusest, et tema poolt kasvatatav harilik sigur on köögiviljade alla kuuluv ning järelikult ei eksitanud teda PRIA „Põllumajanduskultuuride loetelu“, kus harilik sigur oli veel ravim- ja maitsetaimede hulgas nimetatud.
28.Ringkonnakohus on seisukohal, et toetusõiguslike kultuuride loetelu muutmine kohustusperioodi vältel ei pruugi olla küll parim praktika, kuid õiguspärast ootust, et seda kunagi ei muudeta siiski ei ole. Sarnast probleemi on kohtud käsitlenud haldusasjas nr 3-17-1086 (Suurmõmmik OÜ, OÜ Alamõisa Farm, Kullaketraja OÜ vs PRIA), kus kohtud PRIA otsuste õigusvastasust ei leidnud.
29.Määruse nr 53 § 8 lg 1 p 1 kohaselt peab taotleja kasvatama köögivilja. Ringkonnakohus nõustub PRIA ja halduskohtu hinnanguga, et kaebaja ei kasvatanud harilikku sigurit kui köögivilja. Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt on köögivili „kultuurrohttaim, mille mingeid osi tarvitatakse toiduks kas värskelt v. töödelduna, näit. kartul, kapsas, porgand, tomat, aedhernes, salat jne.“4 Salatsiguri puhul kasutatakse selle lehti toiduks, enamasti salatite valmistamiseks ja maitsestamiseks ning hautatult (L. Meensalu, „Peenralt potti“, Maalehe Raamat 2008). Harilik sigur seevastu erineb kirjanduse andmetel salatsigurist oma omadustelt. Maailma ravimtaimede entsüklopeedia (A. Raal, Eesti entsüklopeediakirjastus, Tallinn: 2010, lk 197-198) andmetel on hariliku siguri droogiks juur ja ürt, seda kasutatakse tänapäeval meditsiinis isutuse ja seedehäirete korralt ning ka välispidiselt mitmete nahahaiguste puhul; samuti on selle mahla soovitatav juua kehvveresuse korral; vanasti kasutati selle juuri kohvisegudes. Kaebaja on Lk 39: http://www.pria.ee/docs/resources/10332.pdf?; lk 56: „Põllumajanduskultuuride loetelu on kättesaadav PRIA veebilehelt aadressil http://www.pria.ee/docs/resources/8271.pdf?“.
halduskohtule esitatud kaebuses tuginenud muuhulgas hariliku siguri kohta käivale veebilehele.5 Sellel on hariliku siguri kohta real „Kasvukoht“ märgitud: „Kasvab peamiselt umbrohuna teeservadel, põldudel, kraavide ääres, inimasustuse läheduses, jäätmaadel, harva pärisniitude lagedamatel kohtadel. Samuti aedades kultuurtaimena.“ Real „Kasutamine“ on märgitud: „Taime on kasvatatud aedades kultuursortidena. Lihakaid kibedamaitselisi juuri tarvitati kohvi aseainena. Praegusel ajal erilist majanduslikku tähtsust ei oma. Noored lehed sobivad tarvitamiseks salatina. Hea meetaim.“ Ringkonnakohus leiab eelneva põhjal, et salatsiguri ja hariliku siguri omadused siiski erinevad üksteisest. Kuna hariliku siguri noori lehti on pigem teoreetiliselt võimalik kasutada salati tegemiseks, siis oleks tulnud ära näidata, kuidas saaki kogutakse ja saadud salatilehti turustatakse. Ehkki kaebaja väidab järjekindlalt, et sigur on köögivili, ei ole ta sellekohaseid väiteid ega tõendeid esitanud ega ole kogu vaidluse kestel selgitanud, kuidas ta sigurit köögiviljana kasutas või turustas. Asjaolu, et kaebaja selliseid väiteid ega tõendeid esitanud ei ole, viitab sellele, et ta tegelikult kõnealust sigurit köögiviljana (st tarbimiseks ja müümiseks) ei kasvatanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine ka käesoleva vaidluse puhul asjaolusid, mis annaksid aluse arvata, et kaebaja kasutab ja turustab sigurit väidetud eesmärgil, s.t köögiviljana.
30.Vormil PT50A, mis oli määruse nr 32 osa, oli võimalik valida ka „muu köögivili“. Ringkonnakohus nõustub PRIA-ga, et „muu köögivili“ tähendab mujal nimetamata, avamaal või madala katte all kasvatatavat köögivilja, mitte mistahes põllumajanduskultuuri. Muu köögiviljana võis kõne alla tulla põllumajanduskultuur, mida kasvatati kui köögivilja.
31.Toetuse vähendamise ja sanktsiooni kohaldamise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse ja PRIA vaideotsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. ELÜPS § 114 lg 1 põhiseaduspärasuse osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata.
32.Kokkuvõttes jääb apellatsioonkaebus niisiis rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
33.HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/sigur2.htm.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.